2-22-9616/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

13. märts 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-9616

Tsiviilasi

K. K. hagi random forest OÜ vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitise

määramise nõudes

Hagihind

9625 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. K. (isikukood xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Kivi

Kostja: random forest OÜ (registrikood 14743851)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristjan Mägi

Kohtuistungi toimumise aeg

15.10.2024.a, edasi kirjalik menetlus

Kohtuistungil osalesid

Hageja K. K.

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Kivi

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Mägi

Resolutsioon

1. Võtta kõik kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid asja materjalide juurde.

2. Jätta läbivaatamata K. K. hagi random forest OÜ vastu alternatiivse tuvastusnõude osas

s.o tuvastada, et hagejaga 01.06.2021.a sõlmitud tööleping on tänaseni kehtiv.

3. Jätta rahuldamata K. K. hagi random forest OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise, töölepingu lõpetamise alates 16.04.2022.a ja hüvitise 9625 euro nõudes.

4. Jätta kõik menetluskulud hageja K. K. kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Eelnev menetlus

1.K. K. esitas 01.04.2022.a töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse random forest OÜ vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise alates 16.04.2022.a

ja hüvitise 9625 euro nõudes.

2. Töövaidluskomisjoni 17.05.2022.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/449/22 jäeti avaldus

täies ulatuses rahuldamata.

3. K. K. esitas 30.06.2022.a Harju Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud

avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses ja hagiavalduse random forest OÜ vastu.

Hageja nõuded ja põhjendused

4. Hagiavalduse kohaselt 14.06.2019.a asutasid hagejale kuuluv K. OÜ ja I. K. kuuluv OÜ R

äriühingu random forest OÜ. Kostja tegevjuhiks ja juhatuse liikmeks sai Ingmar Kasser

ning tehniliseks juhiks hageja. 01.06.2021.a sõlmisid pooled töölepingu, millega hageja

asus tööle süsteemiadministraatorina. 22.11.2021.a suurendasid K. OÜ ja OÜ R osalust

kostjas selliselt, et jäi kaks osanikku ning mõlemale kuulus osalus 1250/2500 (ehk 50%).

21.03.2022.a kuni 31.03.2022.a pidasid hageja ja kostja läbirääkimisi koostöö lõpetamise

osas, kuid kokkuleppele peale erinevate pakkumuste vahetamist ei jõutud. 01.04.2022.a

koosolekul teatas kostja hagejale üllatuslikult, et lõpetab töölepingu erakorraliselt

usalduse kaotuse tõttu. 02.04.2022.a lõpetas kostja töölepingu töötamise registris (TÖR),

kandega „kokkuleppel lõpetamine“ ning märkis töösuhte lõppemise kuupäevaks

01.04.2022.a. Hageja on seisukohal, et mistahes kokkulepet (iseäranis eraldiseisvalt

töölepingu lõpetamise osas) sõlmitud ei ole ja pooled on vaid vahetanud pakkumusi.

Hageja tahe oli lõpetada kõik õigussuhted ühe kompleksse kokkuleppega ja I. K. ning

kostja teadsid seda (TsÜS § 75). Pooled ei ole segalepingut sõlminud, sh ühe segalepingu

tingimusena töölepingut TLS § 79 tähenduses kokkuleppel lõpetanud (vaid üksnes

vahetanud pakkumusi). Töölepingu ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu oli meelevaldne

ning tühine. Suuliselt, 01.04.2022.a koosolekul andis kostja hagejale teada, et lõpetab

töösuhte usalduse kaotuse tõttu. Hageja vaidles koheselt ülesütlemisele vastu. Hageja on

seisukohal, et kuivõrd tööleping öeldi üles suulise ülesütlemisavaldusega, siis on

töölepingu ülesütlemine igal juhul tühine (TLS § 95 lg 1). Hageja ei ole toime pannud

ühtegi TLS § 88 lg 1 p 5 loetletud tegu. Sellest tulenevalt on ülesütlemine TLS § 104 lg 1

arvestades ka sisuliselt tühine. Hagejat ei ole ka eelnevalt hoiatatud, ei ole ülesütlemist

korrektselt põhjendatud, pakutud hagejale teist tööd jne. Hageja taotleb lõpetada

01.06.2021.a sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alates 16.04.2022. a (viimane tööpäev),

välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 8250 eurot ning hüvitis töölepingu

ülesütlemisest etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest summas 1375 eurot. Hageja

palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

5. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja sai 25.04.2022.a teada, et hageja

on koos hageja töötajaga M. P. asutanud A OÜ. 03.03.2022.a teatas hageja kostjale, et

kavatseb kostja lepingupartneri üle võtta, lõpetada töötamise kostja juures ning asuda

tegutsema enda äriühingu kaudu. Hageja oli juba enne 21.03.2022.a, mil teatas

sõnaselgelt, et lahkub alates 01.04.2022.a töölt, otsustanud, et lahkub kostja juurest, võtab

üle kostja kliendi(d) ning hakkab enda äriühingu kaudu kostja klienti/kliente otse

teenindama. Hageja tahteavaldused olid selged ja suunatud ühemõtteliselt töösuhte

lõpetamisele alates 01.04.2022.a. Selliselt saavutasid kostja ja hageja kokkuleppe töösuhte

lõpetamise osas, kuigi hageja oli varasemalt öelnud töölepingu ühepoolselt üles

(21.03.2022.a hageja kiri), teatades töölepingu lõppemisest ette vähem, kui nägi ette

seadus. Töölepingu ülesütlemise initsiatiiv tuli hagejalt endalt. Töösuhte lõpetamist tuleb

eristada kostja osanike vahelistest läbirääkimistest seoses K. OÜ-le kuuluva osa

väljaostmise tingimuste ja edasise majandustegevuse osas, sh tehnilise poole

dokumenteerimisest ja teisele töötajale üleandmisest. Ebaõiged on hageja väiteid, justkui

kostja teadis või oleks pidanud teadma, et hageja väidetavaks eesmärgiks on lõpetada kõik

suhted ja sõlmida nn segaleping. Kostja ei ole sellest kunagi nii aru saanud. Töösuhte

lõpetamise eelduseks ei ole kunagi olnud osaniku väljaostmine. Hageja kaaperas kostja

projektid ning jätkas teises ühingus kostja klientide teenindamist. Vastab tõele, et kostja

juhataja on nüüdseks kaotanud hageja suhtes ka igasuguse usalduse ning see ei olnud

põhjuseks töösuhte lõpetamisel. Sellest isegi ei räägitud ega ka saadud rääkida

21.03.2022.a mil pooled lõpetasid kokkuleppel töölepingu. Alles pärast töölepingu

kokkuleppel lõpetamist ning pärast seda, kui kostja oli teada saanud, et hageja on kostja

kliendi projektid üle viinud, rääkis kostja teiste töötajatega, et on kaotanud hageja suhtes

usalduse. Hagejal ei ole õigust hüvitist nõuda, sest kui tuvastatakse töölepingu

ülesütlemise tühisus, ei tekigi TLS §- s 100 nimetatud mistahes hüvitise tasumise

kohustust, sh ka töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatamise hüvitise maksmise

kohustus. Samuti ei ole õigus nõuda hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel, kuna hüvitise eesmärk

on eelkõige toetada töötajat ajaperioodil, mil tal reeglina puudub kindel töökoht ja

sissetulek. Hageja tegutses endale kuuluva äriühingu kaudu. Hageja on käitunud kostja

suhtes ebalojaalselt ja vastuvõetamatult. Üheks hüvitise suuruse kriteeriumiks on ka

poolte käitumine. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

6. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi

materjalidega ning elektrooniliselt esitatud TVK toimiku materjalidega, on seisukohal, et

hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19).

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega.

7. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 21.11.2022.a kohtumääruses

(dtl 35-37).

8. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei

ilmne ka poole muudest avaldustest.

9. Pooled ei vaidle, et nende vahel on 01.06.2021.a sõlmitud suuline tööleping, millise

kohaselt asus hageja kostja juures tööle süsteemiadministraatorina (dtl 23, 29). Samuti

puudub vaidlus, et hageja äriühingule kuulub 50 % kostja osalus (dtl 2).

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel sõlmitud tööleping on lõpetatud 01.04.2022.a

poolte kokkuleppel. Hageja väidetel on kostja pooltevahelise töölepingu üles öelnud

suuliselt koosoleku käigus. Kostja sellega ei nõustu. Samuti on pooled erimeelt selles, kas

kostja peab tasuma hagejale hagetavat hüvitist.

11. Töölepingu seaduse (TLS) § 79 kohaselt võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu

töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.

12. Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on

töösuhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab töölepingu lõppemiseks tahte

väljendamisest. Töölepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt

kättesaamisega.

13. Riigikohus on 13.05.2013.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-2-1-24-13 punktis 13 selgitanud,

et kuigi pooled võivad töölepingu kokkuleppel lõpetada ükskõik kumma poole algatusel,

eeldab TLS § 79 sellekohast mõlema poole tahteavaldust. TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb

kindlale isikule suunatud tahteavaldust väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega.

14. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses

ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.

Töölepingu erakorralist ülesütlemist tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel reguleerib

TLS § 88. TLS § 95 lg 1 ja 2 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik

ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab

põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

15. Nagu eelpool viidatud, siis tuleb tööandjal sellekohane avaldus töötajale esitada kirjalikus,

taasesitamist võimaldavas vormis. Antud juhtumil pole kohtule sellekohaseid tõendeid

esitatud, et kostja oleks hagejaga töölepingu üles öelnud koosoleku käigus. Vastupidi,

kostja seda ei kinnita ning nimetatu ei tulene ka kohtu ette toodud asjaoludest.

16. 03.03.2022.a on hageja teatanud kostjale kavatsusest asuda tegutsema Activate API-ga

enda äriühingu kaudu, väljastades ise arveid (dtl 131), mis on kooskõlas sellega, et hageja

on asutanud 25.02.2022.a koos M.P. äriühingu A OÜ, millise põhitegevusalaks on

programmeerimine (dtl 129- 130).

17. Kohtule esitatu kohaselt on hageja 21.03.2022.a avaldanud kostjale, et ta ei jätka alates

01.04.2022.a kostja kaudu klientidele teenuse pakkumist, kuivõrd soovib eluga lihtsalt

edasi liikuda (dtl 31). Samuti on kostja hagejalt uurinud, kas M. on olukorrast teadlik ja

lahkub koos hagejaga (dtl 31). Lisaks on kostja uurinud, kas hagejale sobib, kui kostja

võtab hageja töötamise registrist maha ja selle kuu eest lepitakse teatud summa kokku

ainult arve alusel, millisele hageja on vastanud, et märtsis on ta kostja juures olemas.

Kostja on uurinud, kas alates 01.04. võetakse hageja töötamise registrist maha, millega

hageja on nõustunud, vastates „jah“ (dtl 31). Seega tuleneb kohtu ette toodud tõenditest ja

asjaoludest, et pooled on saavutanud kokkuleppe töölepingu lõpetamises alates

01.04.2022.a ning selleks avaldas tahet hageja, millega kostja nõustus kooskõlas TLS §

79. 18. Asjaolu, et hageja on hilisemalt ümber mõelnud ja asunud muid põhjendusi esitama ei ole

kooskõlas kohtu ette toodud tõenditega. Veelgi enam, kohtu ette toodud asjaoludest saab

järeldada, et poolte vahel on tõusetunud vaidlus selles osas, millistel tingimustel osta välja

kostja osalus (dtl 31, 264). Selles osas on pooled erimeelt ning see vaidlus tuleb lahendada

eraldiseisvalt.

19. Hageja on esitanud kohtule täiendava tõendi – T. T. kirjaliku tunnistuse 15.12.2023.a,

millisega hageja soovib tõendada töölepingu ülesütlemist kostja poolt (dtl 228). Kohus

märgib, et antud tõend ei kinnita, et kostja on hagejaga töölepingu üles öelnud

01.04.2022.a. Kohus selgitab, et töölepingu lõpetamise tahet tuleb avaldada vastaspoolele

(TsÜS § 69 lg1). Hageja on seda ise teinud 21.03.2022.a.

20. Kohus märgib ka, et tunnistaja kinnituse kohaselt tegeles ta poolte vestluse ajal tööga

Video SRS projektis ning suure osa vestluse toimumise ajast kuulas kõrvaklappidest

muusikat (dtl 228), mis omakorda viitab sellele, et vestluse sisu ei ole talle täies ulatuses

teada. Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud hageja ja tunnistuse andnud isiku vestluse

väljavõttest (dtl 287).

21. Töölepingu lõpetamise tahet on käesoleval juhtumil avaldanud üksnes hageja, mitte kostja

ning selles osas saavutasid pooled ka vastava kokkuleppe (dtl 31). Küll aga on pooled

erimeelt selles, kuidas ja millistel tingimustel osta välja kostja osalus (dtl 264). Sellega

seoses on pooled vahetanud erinevaid tahteavaldusi, kuid kokkulepet kohtule teadaolevalt

saavutatud pole.

22. Kohus nõustub kostjaga selles, et töösuhte lõpetamist tuleb eristada kostja osanike

vahelisest läbirääkimistest ning need ei mõjuta varasemat kokkulepet töösuhte lõpetamise

kohta alates 01.04.2022.a.

23. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei

ole ning rahuldamisele ei kuulu. Asja kohtulikul arutamisel pole tõendamist leidnud, et

kostja on hagejaga 01.06.2021.a sõlmitud töölepingu üles öelnud, mistõttu jätab kohus

hageja nõude 01.06.2021.a töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning

töölepingu lõpetamiseks alates 16.04.2022.a rahuldamata. Kuivõrd kohus ei rahulda

eelpool nimetatud nõudeid, jääb rahuldamata ka hageja nõue TLS § 109 lg 1 alusel

hüvitise 9625 euro kostjalt väljamõistmiseks.

24. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita.

25. Hageja on 15.10.2024.a kohtuistungil loobunud oma alternatiivsest nõudest, millise

kohaselt palub hageja tuvastada, et temaga 01.06.2021.a sõlmitud tööleping on tänaseni

kehtiv (dtl 7, 198). Arvestades, et hageja on antud nõudest loobunud, siis tuleb avaldus

rahuldada ning jätta selle nõude osas hagi läbivaatamata kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p 2 ja

TvLS § 58 lg 1, 5.

26. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

27. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 9625 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

28. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS §

177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik