2-25-1734/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

13.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-1734

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

J H maksejõuetusavaldus

Võlgnik: J H (isikukood xxx)

Usaldusisik: Mark Uska (e-post usaldusisik@uska.ee)

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja J H (isikukood xxx) pankrot 13. märtsil 2025 kell 16:30.

2. Nimetada J H pankrotihalduriks Mark Uska.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 02.04.2025 kell 11:15. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4004).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

5. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

6. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

7. Algatada J H kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

11. Määrata usaldusisiku Mark Uska tasuks 1860,50 eurot (käibemaksuga), mis mõista

välja võlgnikult J H usaldusisiku Mark Uska kasuks.

12. Hüvitada usaldusisik Mark Uskale kindlaksmääratud usaldusisiku tasust 1006,50

eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Advokaadibüroo

USKA OÜ arvelduskontole xxx.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. J H (võlgnik) esitas 31.01.2025 kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist

kirjalikus menetluses.

2. Kohus võttis 04.02.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Mark

Uska.

3. Usaldusisik esitas 21.02.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, mille kohaselt on

võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku ainus realiseeritav vara on Tuleva III samba

pensionifondi osakud hinnangulise väärtusega 49,97 eurot. Muu vara puudub. Igakuine

sissetulek on töötasu, vajaduspõhine õppetoetus ja toimetulekutoetus, kokku summas 1878,34

eurot. Võlgniku arvelduskontode jääk on 46,25 eurot. Teadaolevad (sissenõutavaks muutunud)

kohustused moodustavad kokku vähemalt 45 701,42 eurot. Võlgniku igakuised jooksvad

kulutused on 1315 eurot. Usaldusisik tõi esile, et võlgniku suhtes võivad esineda FIMS § 45 lg 3

punktides 4 ja 5 sätestatud alused seoses 2023. aastal võlgniku poolt tehtud tehinguga. Võlgnik

võõrandas 01.03.2023 lepingu alusel võlgnikule kuuluva pärandvara ühisuse osa tasuta

kolmandale isikule, lepingu kohaselt oli tehingu väärtus 16 000 eurot. Pärandvarasse kuulus

kinnisasi. Tehing tehti viisil, et vara ei võõrandatud lähikondsetele, vaid äriühingule, kuid hiljem

said kinnisasja omanikuks võlgniku isa ja vend. Võlgnik andis tehingu kohta vastuolulisi

selgitusi. Usaldusisik pidas siiski põhjendatuks algatada võlgniku suhtes nii pankroti- kui ka

kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik märkis, et võlgniku maksejõuetuse põhjustasid

ka võlgniku krediidiandjad, kes tõenäoliselt rikkusid vastutustundliku laenamise põhimõtet.

4. Kohus korraldas võlgniku maksejõuetusavalduse arutamiseks 10.03.2025 kohtuistungi, kus

kohus küsis võlgnikult 01.03.2023 tehingu kohta selgitusi. Võlgnik selgitas mh, et kuna võlgnik

ei saanud oma sugulastega (teiste pärijatega) kokkuleppele, otsustas võlgnik oma pärandvara

ühisuse osa võõrandada kolmandale isikule ning et võlgnik ei teadnud, kellele kinnisasi pärast

edasi võõrandatakse. Võlgnik keeldus kohtuistungil osadele 01.03.2023 tehingut puuduvatele

küsimustele vastamast.

5. Võlgnik saatis pärast kohtuistungit (10.03.2025) kohtule e-kirja, milles selgitas täiendavalt

01.03.2023 tehinguga seonduvaid asjaolusid (mida võlgnik kohtuistungil ei avaldanud). Võlgnik

märkis, et sai tegelikult pärandvara ühisuse osa võõrandamise eest 7000 eurot, kuid sularahas

ning et võlgnik ei maksnud sellelt tulumaksu. Võlgnik lisas, et sai osa võõrandamise eest vähem,

kui see väärt oli.

6. Usaldusisik esitas 11.03.2025 kohtule seisukoha, võttes arvesse võlgniku poolt 10.03.2025

avaldatut. Usaldusisik leidis, et kuigi võlgniku tegevus on taunitav, oleks siiski põhjendatud ja

mõistlik algatada võlgniku suhtes nii pankroti- kui ka kohustustest vabastamise menetlus.

Usaldusisik märkis, et võlgniku arvelduskontolt nähtuvad 01.03.2023 sularaha sissemaksed

summas 7000 eurot, mis eelduslikult on võlgniku väidetud raha pärandvara ühisuse osa

võõrandamisest. Usaldusisik lisas, et 2023. märtsis tasus võlgnik erinevatele krediidiandjatele ca

4900 eurot, mis usaldusisiku hinnangul osutab, et võlgnik ei olnud oma rahaliste kohustuste

täitmise suhtes täiesti hoolimatu. Usaldusisik leidis, et võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamine oleks mõistlik ka seetõttu, et võlgniku jaoks tähendaks menetluse

algatamata jätmine tõenäoliselt kümne või mitmekümne aastast võlaorjust, mida tarbijakrediidi

sätete järgimine on mõeldud ära hoidma.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

7. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

8. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

(FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

9. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

10. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku ainus

realiseeritav vara on Tuleva III samba pensionifondi osakud väärtusega 49,97 eurot, kuid

teadaolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi on vähemalt 45 701,42 euro ulatuses (vt ülal, p

3). Ka võlgniku igakuine sissetulek ei ole piisav, et võetud kohustusi täita.

11. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Usaldusisik

Mark Uska andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab

pankrotihalduriks Mark Uska (PankrS § 31 lg 6).

12. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

13. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks kuulub rahuldamisele.

14. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

15. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka

usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Tegemist on

seega kohtu kaalutlusotsusega, s.o isegi kui esinevad FIMS § 45 lõikes 3 sätestatud alused, võib

kohus siiski menetluse algatada.

16. Võlgnik on käitunud selgelt taunitavalt: võlgnik ei andnud algselt usaldusisikule tõest infot

01.03.2023 tehingu kohta; võlgnik keeldus 10.03.2025 kohtuistungil ka kohtule teatud asjaolusid

selgitamast ning võlgniku poolt hiljem avaldatust nähtub, et võlgnik tegi 01.03.2023 tehingu

tegelikult tasu eest sularahas, kuigi lepingus oli kirjas, et võlgnik võõrandas oma pärandvara

ühisuse osa tasuta. Eeltoodust sõltumata peab kohus käesoleval juhul aga mõistlikuks ja

põhjendatuks anda võlgnikule siiski võimalus kohustustest vabastamise menetlus läbida. Kohus

võtab siinjuures arvesse (i) võlgniku majanduslikku olukorda (mille usaldusisiku hinnangul on

põhjustanud ka tõenäoliselt oma kohustusi rikkunud krediidiandjad), sh menetluse

mittealgatamise tagajärgi võlgnikule; (ii) asjaolu, et kuigi võlgnik algselt varjas 01.03.2023

tehingu teatud asjaolusid, otsustas võlgnik lõpuks siiski kohtule ausalt toimunut selgitada; (iii)

asjaolu, et võlgniku poolt hiljem avaldatust (sularahas tehingu tegemine) ei nähtu, et sellise

tegevuse eesmärk oleks olnud olemasolevate võlausaldajate kahjustamine ning (iv) usaldusisiku

poolt esile toodud asjaolu, et 01.03.2023 tehingu raames saadud (sula)raha kasutas võlgnik

olulisel määral võlausaldajate ees oma kohustuste täitmiseks. Kohus algatab seetõttu ka

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

17. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

18. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva

pankrotimenetluse lõppemisel.

19. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS

§ 49 lg 1).

20. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,

PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

21. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu

tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega

moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

22. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul

on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda

oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg

1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt

(FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

23. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg

3).

24. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille

kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 12,20 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud.

Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 125

eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb

seega määrata tasuks 1525 eurot, koos käibemaksuga 1860,50 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine

lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

25. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu

ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest,

kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku

usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku

pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu

põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

26. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

27. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 12,20 tunni eest

summas 825 eurot (alustatud pooltunde 25 × 33), s.o koos käibemaksuga 1006,50 eurot.

Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab,

et see hüvitatakse osaliselt, s.o 1006,50 eurot ulatuses, usaldusisikule riigi vahenditest.

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

28. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.

29. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei

tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust

rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult

võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

30. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik

kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaisa Margus

kohtunik