Legislator Case Law & Legislation
2-25-2470/6 AI generated

2-25-2470/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-25-2470/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista A E Bondora AS`i kasuks välja 12 331,70 eurot, millest 12 170,21 eurot on Mõista A E Bondora AS`i kasuks välja väljamõistetud menetluskuludelt (1090 eurot)

Legislator headnote

AI generated

2-25-2470/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Mõista A E Bondora AS`i kasuks välja 12 331,70 eurot, millest 12 170,21 eurot on Mõista A E Bondora AS`i kasuks välja väljamõistetud menetluskuludelt (1090 eurot)

Keywords

AI generated
damage to credit payment transactions informal value transfer system credit transfer consumer credit revocation identity theft
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-2470

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-2470

Tsiviilasi

Bondora AS hagi A E (E) vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

14 521,12 eurot

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929)

Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja A E (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista A E Bondora AS`i kasuks välja 12 331,70 eurot, millest 12 170,21 eurot on

tagastamata krediidisumma ning 152,49 eurot viivis.

3. Mõista A E Bondora AS`i kasuks välja alates 14.02.2025 kuni tagastamata

krediidisumma (12 170,21 eurot) täieliku tasumiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras tagastamata krediidisummalt aastas.

4. Jätta menetluskulud A E kanda.

5. Mõista A E Bondora AS`i kasuks välja menetluskulud 1090 eurot.

6. Mõista A E Bondora AS`i kasuks välja väljamõistetud menetluskuludelt (1090 eurot)

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

1 / 4

2-25-2470

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu

tasumise andmed esitada kohtule.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Bondora AS esitas 13.02.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu kohtuotsuse

resolutsioonis väljatoodud nõuetega.

Bondora AS ja A E on sõlminud 20.06.2024 tarbijakrediidilepingu (edaspidi leping):

BL4670556, mille alusel väljastas hageja samal päeval krediidisumma 13 000 eurot. Hageja

selgitab, et laenulepingu eritingimustes on leppinud pooled kokku, et laenusumma on 13 822

eurot, millest on lepingu üldtingimuste p.6.1 ja 8.2. alusel arvestatud maha lepingu sõlmimise

tasu (eritingimuste p.1.3), kuid hageja ei nõua lepingutasu tasumist.

Leping on sõlminud sidevahendi abil võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 tähenduses krediidiandja

hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja

ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele

hageja edastas pakkumuse. Kostja andis oma tahteavalduse, sisestades talle hageja poolt

edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses

olev infoga, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning

kinnitamistoimingu aega. Seega on leping sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid

järgides. Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja

tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks lepingu dokumentatsiooni.

Isegi, kui hageja oleks eksinud vorminõude (ja/või teabe avaldamise kohustuse osas), on

leping muutunud kehtivaks laenu väljastamisega VÕS § 408 lg 2 alusel. Krediidikulukuse

määraks on 30,67%, mis ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda. Krediidi kogukulu lepinguga on 23658,55 eurot. Hageja lepingueelselt

kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline.

Kostja on täitnud krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks olulisi

andmeid, ning edastanud oma pangakontoväljavõtted. Hageja kontrollis kostja tegelikku

maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud ühtegi anomaaliat (sh ka võimalikud

kulutused hasartmängule vmt). Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute

suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema

2 / 4

2-25-2470

ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks

kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäireregistrit). Hageja on seega

järginud hoolsuskohustust ning põhjaliku analüüsi raames tuvastanud, et kostja on lepingu

sõlmimisel olnud krediidivõimeline.

Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.

Kostja on tänaseks tagastanud hagejale üksnes 829,79 eurot. Hageja edastas tekkinud

võlgnevuse likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja võlgnevust ei tasunud.

Kostja oli võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Hageja on andnud kostjale kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks

hoiatusega lepingu ülesütlemise kohta ning kogu võla sissenõudmise kohta. Hageja on

lepingu ülesütlemise avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile.

Hageja oli sunnitud 03.01.2025 ütlema lepingu erakorraliselt üles ja palus täita kõik

sissenõutavaks muutunud kohustused.

Hageja põhinõue (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel on 12

170,21 eurot. Hageja arvestab lepingu kehtivuse ajal intressinõude suuruseks 0 eurot.

Viivised arvestab hageja seadusjärgses määras alates laenulepingu ülesütlemise järgnevast

päevast, s.o 04.01.2025 kuni 13.02.2025 summas 152,49 eurot.

Viru Maakohus 14.02.2025 määrusega võttis hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile

vastuse esitamiseks. Kohtumääruse ja hagi sai kostja isiklikult kätte 16.02.2025 e-toimiku

kaudu. Kostja esitas kohtule e-postiga kolm vene keeles kirja. Kohus jättis kirjad

tähelepanuta, sest kostja pole kohtule tõlget esitanud. Kostja ei ole ka kohtu määratud tähtaja

jooksul kirjalikku vastust ei esitanud.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks

ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult

põhjendatud.

Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 910 eurot, õigusabikulu 180 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Riigilõivu kokku summas 910 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus

tuleneb riigilõivuseadusest. Lepingulise esindaja ajakulu 1,5 tundi, tunnitasu 120 eurot ja

kokku lepingulise esindaja kulu 180 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.

3 / 4

2-25-2470

Esindaja kulud seoses maksekäsu kiirmenetlusega 20 eurot ei ole põhjendatud. Tsiviilasjas

polnud hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitanud. Ehk kokku on põhjendatud hageja

menetluskulud 1090 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt TsMS § 177 lg 4.

Kohus mõistab välja kostjalt viivise taotletud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

4 / 4