1-24-7496/114 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-24-7496

Kohtunik

Kristina Domaškina

Kohtuistungi sekretär

Signe Hint

Kriminaalasi

V.V süüdistuses KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 141 lg 2 p

1, § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 4231 järgi lühimenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Lauriine

Tšitškan

Alaealine süüdistatav

V.V

isikukood: XXX; tsiviilkorras paigutatud kinnisesse

lasteasutusse xxx õppekeskusesse kuni 25.08.2025; praegu

viibib vahistatuna Viru Vanglas; elukoht vabaduses:

Karlose talu, XXX; haridus: 7 klassi; õpib xxx

õppekeskuses; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik

kriminaalkorras karistamata

tõkend vahistamine alates 14.11.2024

Alaealise

süüdistatava

seaduslik esindaja

B.K

Kaitsja

vandeadvokaat Rainer Objartel (määratud kaitsja)

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312 ja §

313 alusel kohus otsustas:

1. KrMS § 274 lg 1 alusel lõpetada V.V suhtes kriminaalmenetlus KarS § 141 lg 2 p 1

järgi esitatud süüdistuses seoses väärteo tunnuste ilmnemisega ning saata selles osas

kriminaalasja materjal Politsei- ja Piirivalveametile väärteomenetluse alustamise

otsustamiseks.

2. Tunnistada süüdi V.V KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ja § 4231 järgi ning juhindudes KarS

§ 63 lg-st 1, mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

3. Tunnistada süüdi V.V KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta

vangistust.

4. Tunnistada süüdi V.V KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 kuu vangistust.

5. KarS § 64 lg 1 alusel mõista V.V-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

6. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada V.V-le mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra ning

mõista V.V-le lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

7. KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et V.V-l tuleb kohe ära kanda 4 kuud vangistust.

8. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kohe kandmisele kuuluva vangistuse alguseks V.V

vahistamise algusaeg 14.11.2024.

9. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 1 aasta vangistust täitmisele

pööramata, kui V.V ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

10. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

13.03.2025.

11. Tühistada V.V-le kohaldatud tõkend vahistamine kohe kandmisele kuuluva

vangistuse ärakandmisel 14.03.2025.

12. KrMS § 310 lg 2 ja § 3101 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata alaealise kannatanu N.Z

seadusliku esindaja Q.X taotlus V.V-le lähenemiskeelu kohaldamiseks.

13. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel jätta riigi kanda menetluskulud määratud

kaitsja tasu 3086,61 eurot ja sundraha 1329 eurot.

14. Asitõendid:

14.1. KrMS 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel V.V-le Helly Hanseni

jope.

14.2. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kindad, jäätisepaber,

jäätisepulk, šokolaadipaber, võileivakarp, 2 kangatükki ja 30 puuteproovi.

Asitõendid asuvad PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis Riia 132, XXX.

15. Kannatanu R.X ja kannatanu R.X-i seaduslik esindaja G.K on esitanud KrMS § 38 lg 5

p 2 alusel taotluse, et neid teavitatakse V.V ennetähtaegsest vabastamisest ja

kinnipidamisasutusest põgenemisest.

16. KrMS § 4081 lg 3 alusel jätta avalikustamata käesoleva kohtuotsuse põhiosa

p-d 35-49.

B.B kord

Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse

peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon

tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30

päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes

kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

1. V.V-d süüdistatakse KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 141 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p-de 1 ja 2

ning § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

2. KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ja § 4231 järgi süüdistatakse V.V-d selles, et ta võttis

omavoliliselt:

-ajavahemikul 05.06.2023 kl 17 paiku kuni 06.06.2023 aadressile xxx pargitud S.C-le kuuluva

mopeedi TR 50SM Competition (registreerimisnumber xxx, väärtus 2950 eurot) ning sõitis

sellega xxx kinnistul ja läheduses asuval kruusateel kuni sõidukit tabas rike, misjärel lükkas

mopeedi xxx talu hoovi tagasi.

-20.07.2023 koos K.L., K.H. ja R.P.iga aadressile XXX-i pargitud Z.Q-le kuuluva

mootorsõiduki VW Passat (registreerimisnumber xxx, väärtus 300-500 eurot) ning sõitis

sellega xxx külas metsa vahel kuni sõiduk jäi veljega pinnasesse kinni.

-ajavahemikul 24.07.2023 kl 19 paiku kuni 25.07.2023 kl 7 paiku koos K.H., E.R. ja A.A.ga

aadressile XXX-i pargitud OÜ-le D.X VA kuuluva mootorsõiduki VW LT46

(registreerimisnumber xxx, väärtus vähemalt 4000 eurot) ning sõitis sellega Tallinnasse K.

Kärberi 20 asuvasse Selveri parklasse.

-14.08.2023 kl 02:30 paiku koos tuvastamata isikutega aadressile XXX pargitud M.V-le

kuuluva mootorsõiduki Honda Civic (registreerimisnumber xxx, väärtus 600 eurot) ning sõitis

sellega xxx karjääri sissesõiduteeni.

V.V-l polnud sõitmiste ajal vastava kategooria juhtimisõigust. LS § 94 lg 1 kohaselt võib

mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning

kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole

juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani V.V toime KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning KarS §

4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kasutas korduvalt grupis omavoliliselt võõrast

vallasasja ja juhtis süstemaatiliselt mootorsõidukit, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust.

3. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdistatakse V.V-d selles, et ta:

-24.06.2023 kl 21-22 vahel aadressil XXX lõi X.Y-d vähemalt kaks korda rusikatega

näkku, üks kord peaga vastu nina ja üks kord jalaga parema reie pihta, tekitades kannatanule

valu ning tervisekahjustustena marrastuse ninal ja turse vasakul põsesarnal.

-17.01.2024 ajavahemikul kl 08:43-08:49 koos A.T., K.D.i ja U.M kasutas xxx vallas XXX

asuvas xxx õppekeskuse 6. rühmamajas vägivalda R.X-i vastu. A.T. lõi elutoaga ühendatud

kööginurgas kannatanut üks kord parema rusikaga, üks kord parema põlvega ja seitse korda

vasaku rusikaga kehasse. Kannatanu jooksis töötajate ruumi poole ning A.T. jooksis talle

järele, haaras dressipluusi varrukast kinni ja lõi kannatanule vasaku käega kaks korda pähe.

Kannatanu sülitas A.T.a kampsunile, mispeale lõi A.T. kannatanut üks kord parema rusikaga

näkku. Kannatanu läks tagasi kööginurka, kuhu tulid ka A.T., K.D. ja U.M. A.T. lõi

kannatanule parema rusikaga pähe. K.D. lõi kannatanule parema jalaga kubemesse. U.M

tõukas kannatanut selja tagant, misjärel K.D. lõi kannatanut parema jalaga alaselga.

Kannatanu läks töötajate ruumi poole, kus tuli tema juurde V.V , haaras vasaku käega tema

peast ning lõi kannatanu peaga vastu töötajate ruumi klaasseina, mille tagajärjel klaassein

mõranes. R.X läks koridori, kuhu talle järgnes U.M, kes võttis kannatanul parema käega

kaelast kinni, tõukas koridorist välja töötajate ruumi poole ja surus tema pead vastu töötajate

ruumi klaasseina kuni töötajate ruumist tuli välja kasvatuspedagoog M.O.. Kui kannatanu oli

taas koridoris, lõi V.V kannatanust möödudes talle vasaku küünarnukiga pähe, misjärel

kannatanu sülitas V.V seljale. Selle peale tõukas V.V kannatanu koridorist välja töötajate

ruumi poole, kus lõi teda korduvalt rusikatega kehasse ja pähe. Vägivalla tõttu tundis

kannatanu valu.

-28.01.2024 kl 18 paiku xxx vallas XXX asuvas xxx õppekeskuse spordisaalis lõi I.W-d

parema labakäega vastu nägu ja parema jalaga roietesse, tekitades kannatanule valu.

-14.02.2024 kl 9 paiku xxx vallas XXX asuvas xxx õppekeskuse 6. rühmamajas lõi U.M

vähemalt kuus korda jalaga kehasse, haaras kahe käega kannatanu kaelast kinni ja tõstis

kaelast kinni hoides kannatanu maast lahti, tekitades kannatanule valu.

-22.03.2024 kl 10 paiku xxx vallas XXX asuvas xxx õppekeskuse õppekorpuses lõi Q.J-i üks

kord vasaku käega vasakule poole näkku, tekitades kannatanule valu.

-15.10.2024 kl 17:30 paiku xxx vallas XXX asuvas xxx õppekeskuse koridoris lõi V.C üks

kord rusikaga kõhtu, tekitades kannatanule valu.

-05.11.2024 kl 10 paiku xxx vallas XXX asuvas xxx õppekeskuse koridoris pani V.C-le kaks

kätt ümber kaela ja pigistas, tekitades kannatanule valu.

Seega pani V.V toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese

tervise kahjustamise ja valu tekitava väärkohtlemise korduvalt.

4. KarS § 120 lg 1 järgi süüdistatakse V.V-d selles, et ta ähvardas 28.03.2024 ajavahemikul

kl 17:25-18:54 xxx vallas XXX asuva metsa juures xxx õppekeskuse kasvatuspedagoogi

W.T . V.V hoidis mõlemas käes puuroikaid ja vehkis kannatanu suunas, öeldes „kui sa meile

järgned, siis ma ei karda puuroikaid kasutada“. Mõne aja pärast võttis V.V uue puuroika ja

suundus kannatanu poole, karjudes „teeme selle siis ära“. Kannatanu kartis ähvarduse

täideviimist, sest V.V oli varem olnud teiste laste ja xxx töötajate suhtes agressiivne ja

vägivaldne.

Seega pani V.V toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse

tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

5. KarS § 141 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse V.V-d selles, et ta tõmbas 05.06.2024 kl 18 paiku

xxx vallas xxx asuva Luunja Emajõe-äärse puhkeala supluskohas vee all olles vees olnud 16-

aastase N.Z (sünd. 03.11.2007) bikiinipüksid kõrvale ja sisestas vähemalt ühe sõrme

kannatanu tuppe. Kuna V.V kiire, jõuline ja ettenägematu käitumine oli kannatanu jaoks väga

ootamatu, polnud ta võimeline vastupanu osutama.

Seega pani V.V toime KarS § 141 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o noorema kui 18-

aastase isiku tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise, kasutades ära kannatanu seisundit,

milles ta polnud võimeline vastupanu osutama.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

6. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles V.V süüditunnistamist ja

karistamist KarS § 120 lg 1 järgi 1-kuulise vangistusega, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1-aastase

vangistusega, KarS § 141 lg 2 p 1 järgi 2-aastase vangistusega ning KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja

2 ja § 4231 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 1-aastase vangistusega. Juhindudes KarS § 64 lg-st 1,

mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel

1/3 võrra, ning mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Määrata, et V.V

peab kohe ära kandma 4 kuud vangistust, lugedes selle kandmise alguseks V.V kinnipidamise

aja 14.11.2024. Ülejäänud karistus 1 aasta ja 4 kuud vangistust jätta KarS §-le 74 tuginedes 2

aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

7. Kohus teatas kannatanutele ja alaealiste kannatanute seaduslikele esindajatele kohtuistungi

toimumise aja ja koha, kuid keegi neist ei osalenud kohtuistungil. Kohtueelses menetluses

leidis kannatanu I.W seaduslik esindaja P.Y, et V.V-d ei peaks karistama, vaid talle tuleks

pakkuda abi (vaimne tugi, arsti konsultatsioon vms). Teised kannatanud ei teinud omapoolset

ettepanekut V.V vastutusele võtmise kohta. Kannatanu N.Z seaduslik esindaja Q.X esitas

kohtueelses menetluses lähenemiskeelu taotluse, soovides, et V.V-l keelatakse 3 aasta

jooksul: 1) viibida N.Z elukohale ja töökohale/koolile lähemal kui 50 meetrit; 2) viibida N.Z-

ile lähemal kui 10 meetrit; 3) suhelda N.Z-iga nii vahetult kui ka sidevahendite (telefon,

internet jt) kaudu.

8. Süüdistatav V.V kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, soovis kriminaalasja

lahendamist lühimenetluses ega taotlenud enda ülekuulamist. Ta tunnistas end valdavalt (s.o

v.a N.Z vägistamises) süüdi. Viimases sõnas ütles V.V, et ta on vanglas pikalt mõelnud,

tunneb, et vabandamine ei aita enam, ja lihtsalt kahetseb väga oma tegusid. Ta on otsustanud

pingutada selle nimel, et ta ei jätkaks sama rada. V.V tunneb end süüdi.

9. Kaitsja märkis, et KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 423 1 järgi

esitatud süüdistuse osas on süü tõendatud ning teod on õigesti kvalifitseeritud. KarS § 141 lg

2 p 1 järgi tuleb V.V aga õigeks mõista, sest suguühtesse astumine pole usaldusväärselt

tõendatud, samuti ei selgu süüdistusest, milles kannatanu abitusseisund seisnes, ja

abitusseisund pole tõendatud. Toimepandud kuritegude eest kohaldada V.V suhtes KarS § 87

lg 1 p-s 6 või 9 ettenähtud alaealise mõjutusvahendit, allutades ta KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile alates tsiviilkorras kinnisse lasteasutusse paigutamise tähtaja lõppemisest

26.08.2025 või paigutades ta alates samast ajast 1 aastaks kinnisesse lasteasutusse. Juhul, kui

kohtu hinnangul on V.V-le karistuse mõistmine vältimatu, võiks kohaldada KarS § 73 või 74.

Lähenemiskeelu taotlus jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta KrMS 180 lg 3 alusel

tervikuna riigi kanda.

Kohtu seisukoht

10. KrMS § 233 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja

prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses

kriminaaltoimiku materjali põhjal. V.V esitas kohtueelses menetluses prokuratuurile taotluse

lühimenetluse kohaldamiseks (V kd, tl 134), prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse

lühimenetluses ning kohus arutas asja süüdistatava, tema seadusliku esindaja, kaitsja ja

prokuröri osavõtul lühimenetluse sätete järgi. Kohtu arvates on lühimenetluse kohaldamise

alused endiselt täidetud ja kriminaaltoimiku materjal on kriminaalasja lahendamiseks piisav.

Süüdistus KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ja § 4231 järgi 05.06.-14.08.2023. a võõraste

sõidukite omavolilises ajutises kasutamises ja süstemaatilises juhtimisõiguseta

juhtimises

11. Pooled ei vaidle võõraste sõidukite omavolilises kasutamises ja süstemaatilises

juhtimisõiguseta juhtimises süü tõendatuse ega kuriteo kvalifikatsiooni üle ning ka kohtu

arvates on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud kriminaaltoimikus sisalduvate

tõenditega tõendatud ja V.V tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ja § 4231

järgi. Seoses 05.-06.06.2023. a sündmusega ilmneb kannatanu S.C ütlustest, et tema

elukaaslane B.K on V.V eestkostja ning nad elavad ühise perena koos B.K teiste lastega xxx

vallas XXX-i talus. 05.03.2023 alates umbes kl 17-st kuni 06.06.2023 ennelõunani (täpset

kellaaega S.C ei mäletanud) olid S.C ja B.K kodust ära, kusjuures ööseks jäid koju B.K lapsed

V.V , V.V ja B.K. 07.06.2023 kl 10 paiku soovis S.C minna talle kuuluva mopeediga TR

50SM Competition (registreerimisnumbriga xxx) poodi, kuid mopeed ei käivitunud. S.C

avastas, et summuti ja silindri vahelt pritsis bensiini, sai kohe aru, et sõidukiga on midagi

tehtud, ning helistas B.K-le , et poisid on vist mopeedi näppinud. Õhtul ütles B.K S.C-le , et

V.V sõnul kasutasid mopeedi V.V ja V.V, kui S.C ja B.K olid 05.-06.06.2023 kodust ära. S.C

pole lubanud lastel mopeedi kasutada ega andnud neile põhjust arvata, et nad võivad seda

teha. S.C ostis mopeedi 2023. a aprillikuus 2950 euro eest (I kd, tl 11-12). 21.06.2023. a

õiendist tuleneb, et sõiduk TR 50SM Competition registreerimisnumbriga xxx kuulub S.C-le

(I kd, tl 17). Tunnistaja V.V ütluste kohaselt oli ta 2023. a suvel (täpsemat aega V.V ei

mäletanud) koos V.V-ga kahekesi kodus, neil oli igav ja tuli mõte vaadata, kas kasuisa rolleri

võtmed on kodus (V.V ei mäletanud, kummal täpselt see mõte tuli). Kuna võtmed olid

olemas, otsustasid V.V ja V.V minna rolleriga sõitma ning võtsid ema toast võtmed. V.V ja

V.V teadsid, et kasuisa ei luba neil oma rolleriga sõita, kuid neil oli suur soov seda siiski teha.

V.V ja V.V lükkasid rolleri kuurist hoovi, V.V käivitas rolleri, nad istusid kahekesi rollerile

ning sõitsid mööda kruusateed kodust kaugemale. Rollerit juhtis V.V ja nad sõitsid sellega

kodu lähedal kruusateel umbes 2-3 km. Ühel hetkel roller ei käivitunud ning V.V ja V.V

lükkasid selle koju tagasi. Kodus panid nad rolleri ja võtmed oma kohale tagasi. B.K rolleriga

ei sõitnud ega tea sellest midagi (I kd, tl 20-21).Tunnistaja D.X ütluste järgi nägi ta 2024. a

juunikuu alguses (kuupäeva D.X ei mäletanud) xxx külas S.C kahte kasulast (poissi) S.C-le

kuuluva tsikliga külavaheteel sõitmas (I kd, tl 19). Nähtuvalt V.V eestkostja B.K ütlustest

keelas S.C lastel oma rolleriga sõita ja lapsed ei tohtinud seda luba küsimata puutuda. 2024. a

enne jaanipäeva (kuupäeva B.K ei mäletanud) läksid B.K ja S.C kodust ära ning koju jäid V.V

ja V.V. Tavaliselt panevad B.K ja S.C kõik asjad ära nii, et välistada kodus erinevaid

probleeme, mis võivad tekkida, kuid tol korral unustas S.C rolleri võtmed tuppa kandikule.

Kui B.K ja S.C naasid koju, ütles V.V B.K-le, et nad tegid pahandust, s.o tegid vennaga S.C-

le kuuluva mopeediga paar ringi. B.K ei teinud sellest välja, kuid lõpptulemus on, et roller on

kutu (I kd, tl 37). Ning 07.02.2024. a kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas V.V end süüdi,

selgitades, et ta oli 05. või 06.06.2023 koos venna V.V-ga kahekesi kodus. Kuna V.V-l

hakkas igav, mõtles ta, et võtab S.C-le kuuluva kaherattalise ja sõidab sellega maja lähedal

kruusateel. V.V võttis magamistoast kaherattalise võtmed, kutsus V.V-d endaga kaasa ja

käivitas kaherattalise. V.V istus ees ja juhtis sõidukit ning V.V istus taga. Nad sõitsid umbes

800-900 m, misjärel masin suri välja ja rohkem ei käivitunud. V.V ja V.V lükkasid sõiduki

maja juurde tagasi. V.V teadis, et ta ei tohi S.C-le kuuluvat ratast võtta (II kd, tl 7).

12. 20.07.2023. a sündmuse osas tuleneb kannatanu Z.Q ütlustest, et ta avastas 20.07.2023

kl 17 paiku, et tema sõiduk registreerimisnumbriga xxx on kadunud. Sõiduk asus Lääne-Viru

maakonnas xxx hoovis, uksed olid lukustamata ja võti oli süütelukus. Z.Q teavitas sõiduki

kadumisest politseid ja samal kuupäeval kl 22:30 paiku teatas politsei, et sõiduk asub

avariilisena xxx külas vanade lautade juures. Kohapeal nägi Z.Q, et sõiduk oli pinnasesse

kinni jäänud, kõrvalistujapoolne esimene rehv oli pealt ära ja sõiduk oli veljega pinnasesse

kinni kraapinud. Uksed olid lukustamata ja võtmeid polnud. Sõiduki turuväärtus oli 300-500

eurot (I kd, tl 67 ja 71). Nähtuvalt Liiklusregistri päringu vastusest kuulub sõiduk VW Passat

registreerimisnumbriga xxx Z.Q-le (I kd, tl 74). 20.07.2023. a sündmuskoha vaatlusprotokolli

järgi leiti sõiduauto VW Passat registreerimismärgiga xxx 20.07.2023 kl 22:05 xxx külast

metsateelt. Sõiduki parempoolne esikaitseraud ja esitiib olid kahjustatud, suunatuld ja rehvi

polnud ning velg rippus õhus märja liiva kohal. Süütelukk polnud rikutud, kuid võtit polnud.

Juhiistme juures porimatil oli lõhutud suunatulekang ning liikudes mööda teed sõiduki

tagaosast eemale, leiti esikaitseraua osa, parempoolse esiratta logar ja esikaitseraua

põhjakaitse osa (I kd, tl 51-64). K.H. ütluste kohaselt võis see olla 20.07.2023 õhtusel ajal, kui

ta oli koos V.V-ga xxx vahel ning V.V-l tekkis mõte võtta kuskilt mingi auto ja sellega ringi

sõita. K.H. ja V.V läksid xxx G4S kontori juures asuvasse parklasse, kus V.V katsus mitmete

sõidukite uksi, kuid need olid lukus. K.H. seisis eemal. Siis läks V.V ühe punast värvi VW

Passati juurde, avas ukse, istus sisse, käivitas sõiduki ja kutsus K.H. enda juurde autosse. K.H.

teadis, et V.V-l ega temal endal pole luba sõidukit võtta, kuid istus siiski V.V kõrvale. Nad

sõitsid xxx ringi ja jäid kahekesi garaažide juurde sõidukisse magama. Kui nad ärkasid, oli

saabunud uus päev ja nad hakkasid garaažide juurest lahkuma. Siis tuli neile vastu K.L., V.V

peatas sõiduki ja K.L.e istus tagaistmele. Seejärel sõitsid nad kolmekesi xxx külla, kus V.V

hakkas kihutama nii, et sõiduki rehv läks katki. Siis istus K.L.e rooli ja sõitis katkise rehviga

kuni jättis ühel hetkel sõiduki seisma, sest see tegi kõva müra. K.H., V.V ja K.L.e jätsid

sõiduki maha (II kd, tl 31). K.L.e ütlustest selgub, et ta oli 2023. a juulikuus koos R.P.iga xxx

vahel ning V.V ja K.H. olid K.L.e teada samuti xxx vahel. K.H. ütles telefonitsi K.L.ele, et

ta sõidab koos V.V-ga sõbra autoga, kuid K.L.e ei uskunud seda, sest V.V ja K.H. on varemgi

autosid varastanud. Kuna xxx oli igav, soovis K.L.e sõita autoga xxx külla ning V.V ja K.H.

olid nõus. K.L.e ja R.P. istusid xxx bussipeatuse lähedal autosse, mis oli punast värvi VW

Passat ja mida juhtis V.V. K.H. istus kõrvalistmel. xxx külas purunes sõidu käigus

parempoolne rehv ja mõne aja pärast jäi sõiduk metsa vahel pinnasesse kinni. K.L.el, V.V-l,

K.H.l ja R.P.il ei õnnestunud sõidukit välja saada ning nad lahkusid (II kd, tl 41). R.P.i ütluste

järgi oli ta 2023. a suvel koos K.L.ega xxx bussijaamas, kui K.H. kutsus R.P.i ja K.L.et kaasa

endaga sõitma. K.H. oli koos V.V-ga, nad peatusid xxx lasteaia juures punast värvi VW

Passatiga R.P.i ja K.L.e juures ning R.P. ja K.L.e istusid autosse. Autot juhtis V.V, kes sai

enda sõnul auto sõbralt, kuid R.P. ei uskunud seda. R.P. ja K.L.e soovisid minna xxx külla,

kus üheskoos sõideti metsa vahel ringi. Sõidu käigus purunes rehv ja mõne aja pärast jäi

sõiduk mutta kinni. R.P., V.V, K.L.e ja K.H. lahkusid sõiduki juurest (II kd, tl 64). Tulenevalt

V.V eestkostja B.K ütlustest rääkis V.V talle, et võttis XXXust punast värvi Volkswageni,

kusjuures V.V-ga koos olid ka K.H. ja K.L.e. Sõidu käigus purunes rehv ja ratas kiilus kinni,

misjärel jäi auto xxx külla metsa vahele (I kd, tl 69). 07.02.2024. a kahtlustatavana

ülekuulamisel tunnistas V.V end süüdi, selgitades, et ta võttis 20.07.2023 koos K.H.ga xxx

surnuaia lähedalt punast värvi VW Passati, millel olid võtmed süütelukus. V.V ja K.H. tahtsid

lihtsalt ringi sõita ja sõiduki tagasi viia. V.V istus rooli, K.H. istus samuti autosse ja nad

sõitsid mõnda aega kahekesi ringi. Ühel hetkel märkas V.V K.L.et, võttis ka tema peale ja

üheskoos sõideti xxx külla metsa vahele. Sõidu käigus purunes rehv ja auto jäi pinnasesse

kinni, misjärel V.V, K.H. ja K.L.a lahkusid sõiduki juurest (II kd, tl 7-8).

13. Puutuvalt 24.-25.07.2023. a sündmusesse nähtub kannatanu OÜ D.X VA juhatuse

liikme D.X-i ütlustest, et ta parkis OÜ-le D.X VA kuuluva kaubiku/bussi VW LT46

registreerimisnumbriga xxx 24.07.2023 kl 19 paiku xxx 7a territooriumile, kusjuures võtmed

ja dokumendid jäid autosse. 25.07.2023 kl 10 paiku selgus, et auto on kadunud. D.X aimas,

kes seda võis teha, hakkas uurima ja sai päeva jooksul teada, et sõiduk asub Tallinnas Selveri

parklas. D.X ostis sõidki 2022. aastal Soomest 4000 euro eest, millele lisandus käibemaks (I

kd, tl 81 ja 143). Liiklusregistri päringu vastuse kohaselt kuulub sõiduk VW LT46

registreerimisnumbriga xxx OÜ-le D.X VA (I kd, tl 139). 26.07.2023. a asitõendi

vaatlusprotokolli järgi vaadeldi asitõendina veoautot Volkswagen LT46

registreerimisnumbriga xxx. Vaatluse käigus fikseeriti, et sõiduki parempoolsel esinurgal olid

kriimustused stangel ja mõlk kapoti juures, tagaosa vasakpoolne allasõidutõke oli

kahjustunud, vasakpoolsel esinurgal olid kriimustused stangel ning vasakpoolsel esiküljel

ukse juures olid kahjustused (I kd, tl 86 ja 91-102). Tulenevalt K.H. ütlustest oli ta 24.07.2023

kl 21 paiku koos V.V, E.R. ja A.A.ga xxx ning V.V-l oli plaan leida sõiduk, millega sõita

Tallinnasse. Nad läksid neljakesi xxx asuva puidufirma territooriumile, kus V.V nägi valget ja

punast värvi kaubikut, millel oli võti ees, istus juhi kohale ja käivitas kaubiku. K.H. istus V.V

kõrvale. V.V sõitis tagurdamise ajal kuskile vastu, misjärel sõitsid V.V ja K.H. firma

territooriumilt välja ning võtsid E.R. ja A.A. peale. V.V , K.H., E.R. ja A.A. sõitsid

Tallinnasse, kus jätsid sõiduki Lasnamäe Selveri parklasse (II kd, tl 32). A.A. ütluste järgi

võis see olla 24.07.2023 vastu 25.07.2023 õhtusel ajal, kui ta oli koos V.V, K.H. ja E.R.ga

xxx vahel ning V.V-l tuli mõte võtta kuskilt mingi sõiduk ja sõita sellega ringi. V.V ja K.H.

istusid ühte sinist värvi kaubikusse ning V.V käivitas sõiduki. Kuna A.A. ja E.R. aimasid, et

sellest tekib probleem, kui V.V sõiduki võtab, kõndisid nad xxx kooli poole. V.V sõitis

kaubikuga A.A. ja E.R. kõrvale ning V.V veenmise peale istusid A.A. ja E.R. samuti autosse.

A.A., V.V, K.H. ja E.R. sõitsid Tallinnasse, kus jätsid sõiduki Lasnamäele poe juurde (II kd,

tl 22). E.R. ütlustest selgub, et see võis olla 2023. a suvel, kui ta oli koos A.A., V.V ja K.H.ga

xxx vahel ning V.V-l tekkis mõte minna mingi autoga sõitma. K.H. oli V.V-ga nõus, kuid

E.R. ja A.A. mitte, sest nad teadsid, et sellest tekib ainult jama. V.V vaatas erinevatesse

autodesse ja üritas välja selgitada, kas mingil autol on võtmed ees, kuni nägi VW kaubikut,

sisenes sellesse ja käivitas sõiduki. K.H. istus V.V kõrvale ning E.R. ja A.A. jalutasid eemale.

Seejärel sõitsid V.V ja K.H. kaubikuga E.R. ja A.A. juurde ning V.V ütles, et kui E.R. ja A.A.

ei tule peale, saavad nad peksa. Kuna V.V on E.R.t varem löönud, arvas E.R., et V.V võib

seda uuesti teha, ja istus kaubikusse. E.R., V.V, K.H. ja A.A. sõitsid Tallinnasse, kus jätsid

sõiduki Tallinna juures Selveri parklasse (II kd, tl 51-52). V.V eestkostja B.K ütluste kohaselt

võis see olla 25.07.2023 kl 04:30-05:00 vahel, mil B.K oli tööl, kuid sai koju paigaldatud

valvekaamera abil teada, et V.V tiirutas koos sõpradega ümber maja. V.V polnud õhtul koju

tulnud, B.K otsis teda taga ning ütles V.V-le, et viimane peab koju jääma ja sõbrad peavad

lahkuma. V.V ei kuulanud B.K-d , ütles, et ta ei jää koju, sest tal on vaja üks asi korda ajada,

ja läks koos sõpradega ära. V.V telefon oli välja lülitatud ja B.K ei saanud teda kätte.

Järgmisel hommikul kl 08:30 pärast vahetuse lõppu hakkas B.K V.V-d otsima ning sai teada,

et K.H. on samuti kadunud, et nad sõitsid xxx võetud autoga Tallinnasse ja auto asub Selveri

parklas. 25.07.2023 hommikul helistas V.V võõralt numbrilt B.K-le , soovides raha, ja

katkestas kõne, kui B.K raha andmisest keeldus. B.K läks 25.07.2023 õhtul Tallinnasse, et

saada V.V kätte, kuid see oli keeruline, sest V.V ei tahtnud kokku saada, ja B.K teatas

politseile, millises piirkonnas V.V liigub. 26.07.2023 tõi B.K V.V Tallinnast koju ja teatas

sõiduki omanikule, et võtmed on tema käes. B.K sai võtmed V.V-lt ja andis need 27.07.2023

omanikule tagasi. V.V kinnitas B.K-le , et ta võttis koos teiste poistega xxx sõiduki (I kd, tl

137-138). 07.02.2024. a kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas V.V end süüdi, selgitades, et

ta oli 24.07.2023 koos K.H., E.R. ja (perekonnanime V.V ei mäletanud) xxx vahel ning neil

tekkis mõte minna Tallinnasse. V.V hakkas vaatama lähedal olevate sõidukite kabiinidesse

läbi klaasi, nägi, et ühe sinist värvi kaubiku võti oli süütelukus, ja istus rooli. E.R. ja Egon

istusid V.V kõrvale ning K.H. läks kaubiku kasti. V.V, K.H., E.R. ja sõitsid Tallinnasse, kus

jätsid sõiduki Lasnamäe või Mustamäe parklasse (II kd, tl 8).

14. Seoses 14.08.2023. a sündmusega ilmneb kannatanu M.V ütlustest, et 14.08.2023 kl

02:30-08:30 varastati Rakverest Spordi 13 juures asuvast parklast talle kuuluv sõiduauto

Honda Civic registreerimisnumbriga xxx. Sõiduk oli lukustatud ja aknad olid suletud. M.V

kahtlustas varguses V.V-d, sest viimane käis tal kl 02:30 paiku külas, jäi üksi koridori ja

hommikul kl 08:15 paiku avastas M.V, et sõiduki võti, mis oli välisukse juures tooli peal, oli

kadunud. M.V teatas auto kadumisest politseile ja ka B.K-le, kes ütles, et M.V sõiduk on

tervena kuskil karjääris, kuid aku on tühi, ning et V.V on sellega seotud. B.K sõnul oli V.V

kadunud ja M.V leppis B.K-ga kokku, et viimane annab talle auto võtme tagasi. M.V ostis

sõiduki 13.08.2023 600 euro eest (I kd, tl 147 pöördel-148 ja 193). M.V 14.08.2023. a

ülekuulamisprotokolli juurde lisatud fotodel kajastatud 13.08.2023. a müügilepingu kohaselt

ostis M.V 13.08.2024 sõiduki Honda Civic registreerimisnumbriga xxx (I kd, tl 149).

Tulenevalt tunnistaja K.M. ütlustest kõndisid 14.08.2023 umbes kl 09:45 paiku xxx karjääri

lähedal tee ääres 3 noort (2 tüdrukut ja 1 poiss), kes tundusid alaealised, ning umbes 150-

200m eemal xxx karjääri sissesõiduteel seisis hõbedast värvi sõiduauto Honda. K.M. tundus,

et noored on autoga seotud. Mõne aja pärast oli Honda ikka veel samasse kohta pargitud ning

kuna see seisis väga ebatavalises kohas ja toetus esiklaasiga vastu Haava karjääri tõkkepuud,

teatas K.M. kahtlaselt pagitud sõidukist politseile (I kd, tl 177). Äratundmiseks esitamise

protokolli järgi tundis K.M. ära, et poiss, keda ta xxx karjääri juures nägi, oli V.V (I kd, tl

178-179). 14.08.2023. a sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt seisis sõiduauto Honda

Civic registreerimisnumbriga xxx 14.08.2023 kl 13:50 xxx karjääri sissesõiduteel

tuuleklaasiga vastu tõkkepuud. Uksed olid lukustatud ning nii ukselukul kui ka süütelukul

väliseid kahjustusi polnud (I kd, tl 156-163). V.V eestkostja B.K ütlustest selgub, et

14.08.2023 helistas talle võõralt numbrilt V.V, soovides, et B.K võtaks ühendust M.V-ga.

V.V sõnul võttis ta salaja M.V auto võtme, kuid auto on terve ja seisab tühja akuga karjääris.

B.K teatas telefonikõnest politseile ja rääkis autost ka M.V-ga. Samal päeval kl 15:40 paiku

helistas V.V uuesti B.K-le , soovides raha ja et B.K viiks ta Porkunisse, kuid B.K keeldus.

Õhtul helistas V.V taas, öeldes, et autot pole enam karjääri juures, ja soovides, et B.K talle

järgi läheks. Järgmisel päeval näitas V.V B.K-le videot, kust oli näha et V.V istus auto rooli ja

V.C-le istus kõrvalistmele. V.V andis sõiduki võtme B.K-le (I kd, tl 189-190). 07.02.2024. a

kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas V.V end süüdi, selgitades, et võttis 14.08.2023

salaja M.V-le kuuluva sõiduki võtmed, istus Rakvere spordikeskuse parklas juhikohale ja üks

tüdruk (nime V.V ei avaldanud) istus samuti autosse. Veidi eemal võttis V.V peale ka teise

tüdruku (nime V.V ei avaldanud) ja nad sõitsid kolmekesi Vana-Vinnis asuvasse karjääri.

V.V oli purjus ja peatas sõiduki karjääri juures, kuid hiljem sõiduk enam ei käivitunud. V.V

võttis M.V-le kuuluva auto, soovides talle tagasi teha, sest M.V võttis samal päeval pandiks

V.V telefoni (II kd, tl 8). 21.06.2023. a õiendi järgi on V.V-l ainult jalgrattajuhiluba (I kd, tl

17).

15. Kohtu hinnangul on kõik ülal refereeritud tõendid (s.o nii 05.-06.06.2023. a, 20.07.2023.

a, 24.-25.07.2023. a kui ka 14.08.2023. a osas) lubatavad ja usaldusväärsed. Tõendid langevad

üldjoontes omavahel kokku ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Kuigi seoses 20.07.2023.

a sündmusega tuleneb K.H. V.V ütlustest, et nad sõitsid võõra sõidukiga kolmekesi koos

K.L.ega, selgub nii K.L.e kui ka R.P.i ütlustest, et neljandana sõitis sõidukiga siiski ka R.P..

Arvestades viimati märgitut, tuvastab kohus eelpool käsitletud tõenditele kogumis tuginedes,

et V.V sõitis süüdistuses kirjeldatud asjaoludel 4-l korral omanike loata võõraste sõidukitega,

misjärel jättis sõidukid maha ja sõidukite omanikud said oma asjad hiljem tagasi. Nendest 3-l

korral (s.o 20.07., 24.-25.07. ja 14.08.2023) viibisid lisaks V.V-le sõidukites ka teised noored

ning lisaks juhtis V.V kõigil kordadel sõidukeid, omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimise õigust.

16. Asudes andma V.V eelkirjeldatud tegudele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et

KarS § 215 lg 1 sätestab kuriteona võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Nii

mopeed, sõiduautod kui ka veoauto olid V.V jaoks võõrad vallasasjad. Kuna V.V sõitis kõigil

kordadel mootorsõidukitega ringi, kasutas ta võõraid asju, ning pidades silmas, et V.V-l

polnud sõidukite kasutamiseks omanike luba, kasutas ta asju omavoliliselt. Eelnevast

tulenevalt on kõikide tegude puhul täidetud KarS § 215 lg 1 objektiivsed tunnused. Kohus

tuvastas eelpool, et 20.07., 24.-25.07. ja 14.08.2023 viibisid lisaks V.V-le sõidu ajal

sõidukites ka teised noored. Arvestades, et sõidu ajal sõidukis viibimine tähendab samuti

mootorsõiduki kasutamist, pani V.V nendel 3-korral KarS § 215 lg 1 objektiivsetele

tunnustele vastavad teod toime ühiselt koos teistega. Järelikult täitis V.V KarS § 215 lg 2 p 2

objektiivsed tunnused. Kuna V.V kasutas võõraid vallasasju omavoliliselt 4 korda, vastab

tema tegevus ka KarS § 215 lg 2 p 1 objektiivsetele tunnustele. Seega tuleb võõraste sõidukite

omavoliline ajutine kasutamine kvalifitseerida KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. KarS § 4231

sätestab kuriteona mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta isiku poolt. Pidades silmas, et V.V-l polnud ühelgi korral vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust, vastab tema tegevus ka KarS § 4231 objektiivsetele

tunnustele.

17. Kohtu meelest on kõikide tegude puhul täidetud ka subjektiivsed tunnused. V.V teadis nii

seda, et tal pole luba võõraid sõidukeid kasutada, kui ka seda, et tal pole mootorsõiduki

juhtimisõigust. Kuna ta asus vaatamata eelnevale kõikidel kordadel mootorsõidukeid juhtima

ning kutsus 20.07., 24.-25.07. ja 14.08.2023 teised noored kaasa võõraste sõidukitega sõitma,

tegutses ta kõigil kordadel nii võõraste asjade omavolilise kasutamise kui ka juhtimisõiguseta

juhtimise osas otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.Samuti pani V.V 20.07., 24.-25.07. ja

14.08.2023. a teod toime kooskõlastatult koos teiste noortega.

18. Arvestades, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb V.V

05.-06.06.2023. a, 20.07.2023. a, 24.-25.07.2023. a ja 14.08.2023. a tegudes süüdi tunnistada.

V.V tegevus nende kuritegude toimepanemisel tuleb kvalifitseerida ideaalkogumis KarS §

215 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 4231 järgi.

Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 24.06.2023-05.11.2024. a kehalistes väärkohtlemistes

19. Pooled ei vaidle ka kehalistes väärkohtlemistes süü tõendatuse ega kuriteo kvalifikatsiooni

üle ning ka kohtu arvates on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud kriminaaltoimikus

sisalduvate tõenditega tõendatud ja V.V tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3

järgi. 24.06.2023. a sündmuse osas ilmneb kannatanu X.Y ütlustest, et ta oli 24.06.2023. a

õhtul koos elukaaslase A.P.iga kodus xxx ning umbes kl 21:00-21:00 vahel tuli koju kasupoeg

R.P. koos 3 sõbraga (K., V.V ja 3. sõbra nime X.Y ei teadnud). Mingil hetkel K. lahkus, V.V

ja teine sõber tulid X.Y ja A.P.i juurde ning V.V hakkas X.Y-ga tüli norima, mis lõppes

sellega, et V.V lõi X.Y-d 2 või 3 korda rusikaga näkku ja 1 kord peaga vastu nina. X.Y tundis

löökide tagajärjel valu ja ninast hakkas verd jooksma. R.P. magas sel ajal. V.V ja teine sõber

olid arusaadavalt alkoholi tarvitanud. 25.06.2023 pidasid politseinikud X.Y kinni, küsisid

verise näo kohta ja fotografeerisid X.Y vigastusi (I kd, tl 23). Äratundmiseks esitamise

protokolli järgi tundis X.Y ära, et R.P.i sõber, kes teda lõi, oli V.V (I kd, tl 27-28). Fotodelt

nähtub, et X.Y ninal, vasakul põsesarnal ja suus on vigastused (I kd, tl 40-41), ning

kiirabikaardi kohaselt fikseeriti X.Y-l 25.06.2023 kl 15:00 paiku marrastus ninal ja turse

vasakul põsesarnal (I kd, tl 35). Tulenevalt tunnistaja A.P.i ütlustest oli ta 24.06.2023. a õhtul

koos elukaaslase X.Y-ga kodus, kui kl 21:00-21:15 paiku tuli koju poeg R.P. koos K.H. ja

V.V B.K-ga. Kui A.P. küsis, mida Kevin ja V.V seal teevad, ütlesid mõlemad, et neil pole

kuhugi minna. V.V hakkas X.Y-ga ülbitsema, küsides, kes tema siin veel on ja mis tema nimi

on, ning kui X.Y vastas V.V-le, et see pole tema asi, siis V.V ärritus ja läks X.Y-le kallale.

V.V lõi X.Y-d korduvalt rusikatega näkku ja jalgadega vastu paremat reit, samuti lõi peaga

vastu X.Y pead. Pärast peaga löömist hakkas X.Y-l ninast verd jooksma. A.P. ja Kevin ütlesid

V.V-le, et ta lõpetaks löömise, ja V.V tegigi seda (I kd, tl 44). Tunnistaja K.H. ütlustest

selgub, et ta läks 2023. a juuni- või juulikuus pärast kl 21:00 koos V.V ja viimase kahe

sõbraga (nimesid K.H. ei teadnud) xxxi külas ühe sõbra koju, kus olid ka selle sõbra vanemad.

K.H., V.V ja viimase kaks sõpra läksid ühe sõbra tuppa ja hakkasid viina jooma. Ühel hetkel

oli V.V väga joogine, läks selle sõbra isaga rääkima ja hakkas teda sõimama. Natukese aja

pärast lõi V.V sõbra isa labakäega 1 kord vastu paremat põske, rusikaga 1 kord vastu nina ja 1

kord jalaga. K.H. tõmbas V.V eemale ja ütles, et ta lõpetaks ära, kuid V.V üritas uuesti sellele

mehele kallale minna. Löömise tagajärjel hakkas mehel ninast verd jooksma (I kd, tl 47). V.V

eestkostja B.K ütluste kohaselt pidi V.V tulema 24.06.2023 kl 19:30 Rakverest viimase

bussiga koju, kuid ütles, et tahab sõbra juurde minna, ja lülitas oma telefoni välja, mistõttu

B.K ei saanud tema asukohta jälgida. 25.06.2023 kl 00:49ks oli B.K-ni jõudnud info, et V.V

andis A.P.i mehele peksa ja oli teel Tallinnasse. V.V lülitas Tallinnas telefoni sisse, kuid ei

vastanud B.K kõnedele ja B.K sai V.V kätte 25. või 26.06.2023. V.V jaoks oli muidugi kõik

okei ja V.V sõnul andis ta sellele mehele peksa, sest oli liiga purjus (I kd, tl 37-38).

07.02.2024. a kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas V.V end süüdi, selgitades, et ta läks

24.06.2023 koos K.H. ja R.P.iga xxx külla R.P.i juurde, kus jõid kolmekesi ära 2 liitrit viina.

Ühel hetkel oli V.V ikka väga täis, ärritus R.P.i isa peale ning lõi teda rusikatega ja peaga

näkku. Rohkem V.V juhtunust ei mäleta (II kd, tl 8-9).

20. Puutuvalt 17.01.2024. a sündmusesse tuleneb kannatanu R.X-i ütlustest, et elab ja õpib

alates 2023. a detsembrikuust xxx, kusjuures esialgu elas ta 6. rühmamajas koos V.V, A., K.

ja U.M-iga. 17.01.2024 hommikul läks R.X kööginurka, kuid tema juurde tuli A., kes lõi

jalaga keha piirkonda ja rusikaga korduvalt keha külgedele. R.X tundis nõrka valu ja üritas

end kaitsta. A. astus R.X-ist eemale, kuid tuli mõne hetke pärast tagasi ja üritas saada R.X-i

pea oma küünarvarre ja õlavarre vahelisse haardesse. R.X-il õnnestus haardest vabaneda ja ta

jooksis töötajate ruumi juurde. Ühel hetkel R.X sülitas A. kampsunile, mispeale A. väga

ägestus. Seejärel, kui R.X oli kööginurgas, tuli tema juurde K., kes lõi jalaga kubemesse,

mille tagajärjel tundis R.X valu. A. ja U.M ka tõukasid R.X-i, kuid see polnud valus. R.X läks

töötajate ruumi poole ja tema juurde tuli A., kes hakkas midagi eesti keeles rääkima, kuid R.X

ei saa eesti keelest aru. Siis tõusis V.V kott-toolilt püsi, tuli samuti R.X-i juurde ja lõi teda

peaga vastu töötajate ruumi klaasseina, mille tagajärjel tundis R.X valu. Kui R.X, V.V, A., K.

ja U.M hakkasid kooliminekuks sättima, järgnes U.M R.X-ile koridori, võttis käega kaelast

kinni, tõukas töötajate ruumi poole ja surus R.X-i pea vastu töötajate ruumi klaasseina, mille

tagajärjel tundis R.X valu. Koridoris lõi V.V R.X-i küünarnukiga pähe, mille tagajärjel tundis

R.X valu. Kui R.X sülitas V.V seljale, muutus V.V väga agressiivseks, tõukas R.X-i tugevalt

koridorist välja töötajate ruumi juurde ning lõi korduvalt rusikatega vastu keha ja pead kuni

kasvataja sekkus. Löögid olid tugevad ja valusad (III kd, tl 5-6 ja 12-13). Nähtuvalt xxx

õppekeskuse turvakaamera videosalvestise vaatlusprotokollist viibivad 17.01.2024 6.

rühmamaja köök-elutoas 4 noormeest ja kooli töötaja. Pärast seda, kui kooli töötaja lahkub

ruumist, tõuseb üks noormees diivanilt püsti, läheb kööginurka teise noormehe juurde ning

lööb teda 1 kord parema rusikaga, 1 kord parema põlvega ja 7 korda vasaku rusikaga kehasse.

Mõne hetke pärast haarab esimene noormees teisel noormehel dressipluusi varrukast kinni ja

lööb teda veel 2 korda rusikaga pähe. Siis laseb esimene noormees teisest noormehest lahti,

kuid hetk hiljem lööb teda uuesti 1 kord parema rusikaga pähe. Samal ajal siseneb ruumi viies

noormees. Mõne aja pärast lööb esimene noormees teist noormeest taas 1 kord rusikaga pähe,

misjärel läheb ka kolmas noormees nende juurde ja lööb teist noormeest jalaga kubemesse.

B.B lööb esimene noormees teist noormeest 1 kord parema jalaga vastu jalga, teine noormees

lööb 1 kord jalaga vastu ja läheb eemale. Seejärel lükkab viies noormees teist noormeest selja

tagant ja kolmas noormees lööb teist noormeest jalaga kehasse. Siis tõuseb neljas noormees

kott-toolilt püsti, haarab teise noormehe peast ja lööb teda peaga vastu klaasseina. Pärast

koolitöötaja sekkumist hakkavad kõik ruumist väljuma, kuid mõne aja pärast lükkab viies

noormees teise noormehe ruumi tagasi kuni sekkub kooli töötaja. Mõne aja pärast müksab

neljas noormees teist noormeest koridoris vasaku küünarnukiga pea piirkonda, misjärel teine

noormees sülitab neljanda noormehe suunas. Seejärel lükkab neljas noormees teise noormehe

koridorist välja, haarab temast kinni ja lööb teda 2 korda parema rusikaga kuni kooli töötaja

noormehed lahutab (III kd, tl 31-39). Tunnistaja M.O.i ütluste kohaselt töötab ta

kasvatuspedagoogina xxx õppekeskuse 6. rühmamajas, kus elavad R.X, V.V, A.T., K.D. ja

U.M . 17.01.2024 hommikul läks M.O. töötajate ruumi, kuulis, et poiste hääled valjenesid,

ning sai aru, et teised poisid ähvardavad R.X-i ja tülitsevad, samuti oli kuulda rüselemise

häält. M.O. ütles korduvalt poistele, et nad jätaksid R.X-i rahule, kutsus neid korrale ja iga

kord, kui M.O. väljus töötajate ruumist, astus keegi poistest R.X-ist kaugemale. Toas oli

kuulda suurt sagimist ja teised poisid kasutasid ära kõiki hetki, mil M.O. oli töötajate ruumis

hõivatud. Seejärel läksid kõik koridori ja hakkasid riietuma, et kooli minna, kuid järsku ütles

keegi poistest V.V-le, et R.X sülitas talle seljale. V.V lõi R.X-i peaga vastu töötajate ruumi

klaasseina nii, et klaas mõranes (III kd, tl 41-42). A.T.a ütluste järgi lükkas R.X 17.01.2024

hommikul tema teega täidetud kruusi ümber, mispeale lõi A.T. R.X-i 1 kord lahtise käega

vastu pead. Kui R.X hakkas A.T.a ema solvama, tõmbas A.T. R.X-i dressipluusist. Siis sülitas

R.X A.T.a peale ja V.V pusale. V.V võttis R.X-i peast kinni ja lõi vastu töötajate ruumi

klaasseina, mistõttu klaas mõranes. Kui R.X läks uuesti kööginurka, lõi K. teda jalaga ning

kui R.X solvas U.M-i, võttis viimane R.X-il kaelast kinni ja surus alla. Siis sekkus kasvataja

M. ja üheskoos mindi kooli (III kd, tl 53). Tulenevalt K.D.i ütlustest elas ta koos V.V, A.,

U.M-i ja R.X-iga 6. rühmakodus. 2024. a jaanuaris (kuupäeva K.D. ei mäletanud) hommikul

hakkas R.X mölisema ja tõukas K.D.i, mispeale viimane tõukas R.X-i vastu. Siis sülitas R.X

K.D.i kampsunile, mispeale viimane lõi R.X-i jalaga puusapiirkonda. Siis vist lõid teised

poisid R.X-i (täpsemalt K.D. ei mäletanud). Koridoris sülitas R.X V.V peale, mistõttu võttis

viimane R.X-i peast kinni ja lõi vastu töötajate ruumi klaasseina (III kd, tl 57). U.M-i

ütlustest nähtuvalt lõi R.X 17.01.2024 kööginurgas jalaga K. või A., misjärel jooksis töötajate

ruumi. U.M järgnes R.X-ile, võttis kaelast või kraest kinni ja lükkas R.X-i töötajate ruumist

välja. U.M ei osalenud peksmises (III kd, tl 49). V.V eestkostja B.K ütluste järgi teatas xxx

sotsiaaltöötaja talle, et V.V lõi poissi vastu klaasi. V.V ütles B.K-le , et kaklust alustas A. ja

V.V lõi seda poissi peaga vastu klaasi (III kd, tl 102). 27.03.2024. a kahtlustatavana

ülekuulamisel selgitas V.V, et 17.01.2024 hommikul oli 6. rühmaruumis teiste poiste vahel

mingi konflikt ja V.V kuulis, kuidas nad vaidlesid, kuid ei tea, kas teised poisid lõid R.X-i.

Koridoris sülitas R.X V.V õlale, mistõttu lõi V.V teda peaga vastu töötajate ruumi klaasseina

(III kd, tl 94).

21. Seoses 28.01.2024. a sündmusega selgub kannatanu I.W ütlustest, et see võis olla 2024. a

jaanuari lõpus (kuupäeva I.W ei mäletanud), kui tal tekkis xxx õppekeskuse spordisaalis

klassivenna V.V-ga konflikt. I.W mängis rühmakaaslastega korvpalli ning V.V istus

sõpradega matil, mängis kitarri, karjus ja laulis. I.W ütles V.V-le, et mis sa inised seal,

mispeale lõi V.V palliga I.W sõbra poole ja tuli nende juurde. Kui V.V hakkas I.W-ga

rääkima, ütles I.W V.V-le, et mis sa inised seal, mind ajab see närvi ja mine poe kellelegi

teisele. Siis lõi V.V I.W-d üks kord labakäega näkku, mille tagajärjel tundis I.W valu. I.W

hakkas end kaitsma, lõi V.V-d üks kord rusikaga näkku ja püüdis taganeda, kuid V.V lõi teda

jalaga ribidesse. See polnud valus. Siis sekkusid koolitöötajad, V.V viidi valveruumi ja I.W

lahkus samuti spordisaalist. Samal õhtul hakkas I.W-l kõht valutama, ta oksendas ja pea käis

ringi ning talle kutsuti kiirabi. Anti rohtu ja valu läks üle. Järgmisel hommikul kõht valutas,

kuid mitte nii tugevalt. Kõht valutas veel paar päeva. I.W ei tea, kas kõht valutas löögi või

kõhuviiruse tõttu. V.V löögid polnud valusad ja I.W lõi teda vastu (III kd, tl 67). Kiirabikaardi

kohaselt oli I.W vasak rindkere pool 28.01.2024 kl 23 paiku veidi hell (III kd, tl 78).

Nähtuvalt xxx õppekeskuse turvakaamera videosalvestise vaatlusprotokollist mängivad 3

noormeest spordisaalis korvpalli ja neljas noormees lööb jalaga nende suunas võrkpalli,

misjärel läheb ka ise nende juurde. Noormehed räägivad omavahel ja üks noomees sihib

korvpalliga korvpallirõngast, kuid järsku lööb neljas noormees teda parema rusikaga näkku.

Esimene noormees hakkab neljandast noormehest taganema, kuid neljas noormees järgneb

talle ja esimene noormees lööb neljandale noormehele parema rusikaga näkku. Seejärel

üritavad teised noormehed kaklust lahutada ning esimest ja neljandat noormeest üksteisest

eemal hoida, kuid esimene noormees lööb siiski neljandat noormeest rusikaga näkku ning

neljas noormees lööb esimest noormeest jalaga kehasse ja parema rusikaga pähe. Siis

sekkuvad koolitöötajad, kes lahutavad kakluse (III kd, tl 82-89). 27.03.2024. a kahtlustatavana

ülekuulamisel selgitas V.V, et ta tahtis 28.01.2024 koos teiste poistega palli mängida, kuid

I.W ütles talle ära poe siin, mispeale lõi V.V I.W-d labakäega näkku. I.W lõi V.V-d vastu ja

koolitöötajad lahutasid neid (III kd, tl 94).

22. 14.02.2024. a sündmuse osas selgub kannatanu U.M-i ütlustest, et ta elab xxx 6.

rühmamajas teiste seas koos V.V-ga. 14.02.2024 hommikul pani V.V U.M-ile jala ette, kui

U.M temast mööda kõndis. U.M astus V.V jalast üle, kuid V.V järgnes talle ja hakkas lolli

mängima ̶ vehkis U.M-i ees kätega ja tegi tema suunas jalalööke. U.M tõukas mõned korrad

V.V-d, et viimane jätaks ta rahule. V.V võttis U.M-il ka kaelast kinni ja tõstis õhku, kuid see

polnud valus, sest V.V ei saanud päriselt kaelast kinni võtta ja võttis kinni rohkem lõuast kui

kaelast. Mõned jalalöögid rindkeresse tekitasid valu, kuid muu mitte. Kakluse lahutas

kasvatuspedagoog M. (III kd, tl 112-113). Tunnistaja M.O.i ütluste kohaselt kuulis ta

14.02.2024 umbes kl 08:40-08:45 paiku töötajate ruumis viibides, et 6. rühmakodu õpilaste

V.V ja U.M-i hääled valjenesid, ning läks vaatama, mis toimub. V.V ja U.M olid elutoas,

U.M ütles midagi V.V-le, mispeale V.V astus U.M-i suunas ja lubas viimasele peksa anda.

U.M lõi V.V-d käega näkku, kuid V.V mõnitas U.M-i edasi ja nende vahel tekkis rüselus,

mida M.O. üritas lahutada. Siis hakkas V.V U.M-i eest ära jooksma, U.M järgnes talle ja

viskas teda raamatuga, kuid M.O. ei mäleta, kas raamat tabas V.V-d. U.M oli väga ärritunud

ja tahtis V.V-d lüüa, kuid V.V võttis tal selja tagant kaelast kinni, tõstis õhku ja raputas. U.M

hakkas nutma ja M.O. sai aru, et tal on väga valus. M.O. läks vahele ja V.V lasi U.M-i lahti,

misjärel hoidis M.O. U.M-i ise kinni, et ta ei läheks uuesti V.V-le kallale. Nii V.V kui ka U.M

olid väga vihased. Koridoris riietumise ajal püüdis V.V U.M-i käest vabandust paluda, kuid

U.M ütles misasja sa palud, kui sa seda tõsiselt ei võta. Seejärel läksid kõik 6. rühmakodu

poisid kooli ning M.O. läks koos U.M-iga neile järgi, sest U.M ei tahtnud, et teised poisid

näeksid, et ta nutab (III kd, tl 158). Nähtuvalt xxx õppekeskuse turvakaamera videosalvestise

vaatlusprotokollist istub üks noormees elutoas diivanil ja kui teine noormees temast möödub,

paneb esimene noormees teisele noormehele jala ette. Teine noormees astub jalast üle,

misjärel tõuseb esimene noormees püsti ja hakkab teise noormehe ees kätega vehkima. Teine

noormees eemaldub esimesest noormehest, kuid esimene noormees läheneb sellegipoolest

teisele noormehele. Teine noormees tõukab esimest noormeest, kuid esimene noormees jätkab

kätega vehkimist. Teine noormees hakkab kööginurga poole minema ja pöörab esimehele

noormehele selja, kuid esimene noormees lükkab teist noormeest selja tagant. Teine noormees

lööb esimest noormeest vastu kätt, kuid esimene noormees jätkab kätega vehkimist. Teine

noormees püüab kätega lööke tõrjuda, misjärel lööb esimene noormees teist noormeest jalaga

vastu jalga. Teine noormees teeb käega löögiliigutuse esimese noormehe pea suunas, kuid

löök ei taba. Esimene noormees hetkeks taandub, kuid hakkab uuesti käelööke tehes ja

naerdes teise noormehe suunas liikuma. Seejärel lööb esimene noormees teist noormeest

jalaga vastu jalga ja hakkab teise noormehe eest ära jooksma. Teine noormees lööb esimest

noormeest käega selga ja jalaga tuhara piirkonda ning esimene noormees jookseb diivani

poole ja teine noormees suundub tagasi kööginurka. Siis läheb esimene noormees taas teise

noormehe juurde ning lööb teda käega vastu õlga, mispeale lööb teine noormees esimest

noormeest jalaga vastu jalga. Esimene noormees lööb jalaga vastu noormehe jalga, teine

noormees lööb käega esimese noormehe keha suunas, esimene noormees lööb rusikaga teise

noormehe pea suunas ja teine noormees lükkab esimese noormehe rusika oma näo juurest ära.

Teine noormees lööb jalaga esimehe noormehe jala suunas ning esimene noormees jookseb

diivani poole ja teine noormees suundub kööginurka. Seejärel läheb esimene noormees jälle

teise noormehe juurde, vehib kätega ning teeb tema suunas jala- ja rusikalöögi. Siis lööb

esimene noormees teist noormeest labakäega näkku ja hakkab tema eest ära jooksma ning

teine noormees jõuab lüüa esimest noormeest jalaga vastu jalga ja hakkab talle järgi jooksma.

Esimene noormees lööb teist noormeest jalaga rindkere piirkonda, teine noormees viskab

esimest noormeest raamatuga, esimene noormees lööb teist noormeest jalaga vastu jalga, teine

noormees lööb esimest noormeest käega näkku, esimene noormees lööb teist noormeest

põlvega rindkeresse, mispeale tõmbab teine noormees end küüru. Seejärel lööb teine

noormees käega 2 korda esimehe noormehe suunas, esimene noormees lööb teist noormeest

jalaga ülakeha piirkonda, teine noormees lööb esimest noormeest käega ülakeha piirkonda,

esimene noormees lööb teist noormeest jalaga ülakeha piirkonda, teine noormees lööb esimest

noormeest jalaga vastu jalga ja esimene noormees lööb teist noormeest jalaga alaga alakeha

piirkonda. Siis võtab esimene noormees teisel noormehel kah käega kaelast kinni, tõstab õhku

ja viskab diivanile, mispeale lööb teine noormees esimest noormeest käega ülakeha piirkonda

ja jalaga vastu jalga. Koolitöötaja püüab noormehi lahutada, teine noormees püüab teha

esimehe noormehe suunas veel käe- ja jalalöögi, kuid koolitööaja sekkub (III kd, tl 139-155).

27.03.2024. a kahtlustatavana ülekuulamisel ei mäletanud V.V, kas ta kasutas U.M-i vastu

vägivalda (III kd, tl 165).

23. Puutuvalt 22.03.2024. a sündmusesse ilmneb kannatanu Q.J-i ütlustest, et 2024. a

märtsis (kuupäeva Q.J ei mäletanud) tuli koolikaaslane V.V järsku xxx õppekeskuse koridoris

tema juurde ja lõi parema rusikaga näkku vasaku silma ja oimu piirkonda nii jõuliselt, et

prillid lendasid eest ära. Löök oli väga valus. Pärast lööki ütles V.V Q.J-ile midagi, kuid

viimane ei mäleta, mida täpselt. Siis viidi V.V ära. Q.J ei tea, miks V.V teda lõi (III kd, tl

178). Tunnistaja R.K. ütluste järgi töötab ta xxx õppekeskuses saksa keele õpetajana.

22.03.2024 umbes kl 09:45 paiku hakkas Q.J kaasõpilast K. sõimama ja R.K. hakkas Q.J-i

poole liikuma, kuid V.V jõudis varem Q.J-i juurde ja lõi teda rusikaga näkku nii, et prillid

lendasid eest. Kui R.K. hõikas V.V-le, et ta ei lööks, läks V.V eemale. R.K. ei oska öelda,

miks V.V Q.J-i lõi (III kd, tl 196). Nähtuvalt xxx õppekeskuse turvakaamerate

videosalvestiste vaatlusprotokollist viibivad koridoris õpilased ja koolitöötajad. Ühel hetkel

tõuseb üks noormees pingilt püsti, läheb koridori lõpus oleva klaasist ukse juurde, lööb seal

seisvat noormeest vasaku käega näkku ja kõnnib ära (III kd, tl 187-189). 17.04.2024. a

kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas V.V, et ta lõi Q.J-i lahtise käega näkku, sest viimane ei

jätnud tüdrukut rahule (III kd, tl 220).

24. Seoses 15.10. ja 05.11.2024. a sündmustega tuleneb kannatanu V.C ütlustest, et ta tuli

15.10.2024 umbes kl 17:30 koos kaasõpilastega väljasõidult tagasi, järelevalve mehed

vaatasid õpilasi üle ja V.C seisis parasjagu seljaga vastu seina, kui ühel hetkel tuli V.V

kiiresti tema poole ja lõi rusikaga kõhtu. V.C tundis löögist valu. Pärast löömist hakkas V.V

vabandama, kuid V.C teab, et see pole siiras. V.C arvab, et V.V lõi teda, sest ta ei andnud

varem bussis V.V-le nätsu. Seejärel 2024. a novembri alguses (kuupäevas polnud V.C

kindel) tuli V.V uuesti tema juurde, pani käed ümber kaela ja pigistas, mille tagajärjel tundis

V.C valu ega saanud hingata. V.C ei tea, miks V.V nii tegi (III kd, tl 6 pöördel). Nähtuvalt

xxx õppekeskuse turvakaamera videosalvestise vaatlusprotokollist seisab V.C koridoris

seljaga vastu seina, V.V läheb koos teise noormehega V.C juurde ja lööb teda parema

rusikaga kõhtu, mispeale tõmbab V.C Pojakov end kägarasse (IV kd, tl 20-21). xxx

õppekeskuse turvakaamera videosalvestise järgi kõnnib V.V koridoris V.C poole, haarab

kätega tema kaelast kinni ja laseb mõne aja pärast lahti (III kd, tl 22-24). 14.11.2024. a

kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas V.V end süüdi, selgitades, et ta käis 15.10.2024

kooliga väljasõidul ja tagasiteel bussis pakkus V.C kõigile nätsu, kuid V.V-le ei andnud. Kui

õpilased jõudsid tagasi koolimajja ja järelevalve tegi kontrolli ära, ütles V.C V.V-le midagi,

mis ajas teda vihaseks (V.V ei mäletanud, mida täpselt), ja V.V lõi V.C rusikaga kõhtu. V.C

hakkas nutma ning V.V-l hakkas temast kahju ja ta vabandas V.C ees. Seejärel kägistas V.V

05.11.2024 V.C, kuid põhjust ei mäleta. V.V arvates ei pigistanud ta V.C tugevalt ja mõtles

seda pigem naljaga. V.V saab aru, et see oli tobe nali. Ta pole algusest peale V.C sallinud,

sest viimane pidevalt nutab ja vingub ning see ei meeldi V.V-le (IV kd, tl 43).

25. Kohtu hinnangul on 24.06.2023. a ning 28.01., 14.02., 22.03., 15.10. ja 05.11.2024. a (s.o

X.Y, I.W, U.M-i, Q.J-i ja V.C vastu vägivalla kasutamise) osas kõik ülal refereeritud tõendid

lubatavad ja usaldusväärsed. Tõendid langevad üldjoontes omavahel kokku ning täpsustavad

ja täiendavad üksteist. Kuigi seoses 24.06.2023. a X.Y vastu vägivalla kasutamisega tuleneb

X.Y ja V.V ütlustest, et V.V lõi X.Y-d rusikate ja peaga, selgub nii A.P.i kui ka K.H. ütlustest

et lisaks lõi V.V X.Y-d ka jalaga. V.V sõnul ta rohkem ei mäleta. Kuigi seoses 28.01.2024. a

sündmusega ütles I.W, et jalalöök ribidesse polnud valus, ilmneb kiirabikaardist siiski, et

28.01.2024 kl 23 paiku (s.o pärast konflikti V.V-ga) oli I.W vasak rindkere pool hell. Ning

kuigi U.M-i sõnul polnud see valus, kui V.V võttis tal kaelast kinni ja tõstis õhku, selgub

M.O.i ütlustest, et kui V.V tõstis U.M-i õhku ja raputas, hakkas U.M nutma ja oli aru saada et

tal on väga valus. Arvestades viimati märgitut, tuvastab kohus eelpool käsitletud tõenditele

kogumis tuginedes, et V.V lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas X.Y-d, I.W-d, U.M-i, Q.J-i

ja V.C, tekitades kõigile kannatanutele valu ning X.Y-le lisaks marrastuse ninal ja turse

vasakul põsesarnal. Samuti V.V haaras kahe käega U.M-i kaelast kinni ja tõstis ta kaelast

kinni hoides maast lahti ning 05.11.2024 pani V.V V.C-le käed ümber kaela ja pigistas. Ka

sellega tekitas V.V kannatanutele valu.

26. Mis puudutab 17.01.2024 R.X-i vastu vägivalla kasutamist, siis selles osas on A.T.a ja

K.D.i ütlused otseses vastuolus xxx turvakaamera videosalvestisega. Kuna videosalvestise

kohaselt lõi A.T. kõigepealt R.X-i käte ja jalgadega 13 korda ja jooksis põgeneda üritanud

kannatanule järele, ei vasta esiteks tõele A.T.a väide, et ta lõi R.X-i 1 kord lahtise käega.

Pidades teiseks silmas, et videosalvestiselt nähtuvalt läks K.D. seejärel R.X-i juurde ning lõi

teda jalaga kubemesse ja alaselga, ei vasta teiseks tõele K.D.i väide, et R.X tõukas teda.

Lähtudes eelnevast, on A.T.a ja K.D.i ütlused ebausaldusväärsed ning kohus jätab need

kriminaalasja lahendamisel kõrvale. Ülejäänud tõendid on lubatavad ja usaldusväärsed. Need

tõendid langevad üldjoontes omavahel kokku ning täpsustavad ja täiendavad üksteist.

Tuginedes usaldusväärsetele tõenditele kogumis, tuvastab kohus, et V.V kasutas süüdistuses

märgitud ajal ja kohas koos A.T.a, K.D.i ja U.M R.X-i vastu vägivalda ning et R.X tundis

löökide tagajärjel valu.

27. Asudes andma V.V eelkirjeldatud tegudele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et

KarS § 121 lg 1 sätestab kuriteona teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava

kehalise väärkohtlemise. Löömise ja kägistamise näol on tegemist kehalise väärkohtlemisega

ning marrastus ja turse (X.Y) kujutavad endast tervisekahjustusi. Järelikult pani V.V nii

24.06.2023 X.Y, 17.01.2024 R.X-i, 28.01.2024 I.W, 14.02.2024 U.M-i, 22.03.2024 Q.J-i kui

ka 15.10. ja 05.11.2024 V.C suhtes toime KarS § 121 lg 1 koosseisupärase teo, samuti esineb

kõikidel juhtudel KarS § 121 lg 1 koosseisupärane tagajärg.

28. Kohtu meelest on kõikide tegude puhul täidetud ka KarS § 121 lg 1 subjektiivsed

tunnused. Arvestades, et V.V lõi 24.06.2023 X.Y-d korduvalt rusika, jala ja peaga,

17.01.2024 R.X-i korduvalt rusiikaga, 28.01.2024 I.W-d ja 14.02.2024 U.M-i jalaga ning

22.03.2024 Q.J-i ja 15.10.2024 V.C rusikaga, pidas ta välise teopildi põhjal vähemalt

võimalikuks ja möönis, et ta tekitab kannatanutele taolise tegevusega tavaliselt kaasneda

võivat füüsilist valu ning X.Y-le ka kergeid kehavigastusi (marrastuse ja turse). Kuna V.V

pigistas 05.11.2024 V.C kätega kaelast, pidas ta välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks

ja möönis, et ta tekitab ka taolise tegevusega tavaliselt kaasneda võivat füüsilist valu. Seega

tegutses V.V kõikidel kordadel kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.

29. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole, tuleb V.V 24.06.2023. a,

17.01.2024. a, 28.01.2024. a, 14.02.2024. a, 22.03.2024. a, 15.10.2024. a ja 05.11.2024. a

tegudes süüdi tunnistada. Pidades silmas, et V.V pani toime 7 kehalist väärkohtlemist, tuleb

tema tegevus nende kuritegude toimepanemisel kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

Süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi 28.03.2024. a ähvardamises

30. 28.03.2024. a sündmuse osas selgub kannatanu W.T ütlustest, et ta töötab xxx

õppekeskuses kasvatuspedagoogina. 28.03.2024 kl 17:00-18:00 oli õpilastel õueaeg ja umbes

kl 17:25-17:30 paiku hõikas keegi koolitöötajatest omavoliline lahkumine, mispeale läks W.T

4. maja taha, kust ta häält kuulis. Emajõe õppekeskuse territoorium on piiratud ca 2 meetri

kõrguse aiaga ja kui W.T jõudis aia juurde, oli seal teine kasvatuspedagoog, kes sai kätte

õpilase K.I., kes proovis üle aia minna. W.T sai aru, et K.I. ei üritanud üksinda omavoliliselt

lahkuda, ronis üle aia ja jooksis metsa, kuhu ta arvas, et õpilased läksid. Mõne aja pärast

kuulis W.T endast eespool okste murdumist ja sahistamist ning nägi õpilasi D.E. ja V.V-d.

W.T järgnes märkamatult õpilastele, võttis D.E. ümber ülakeha kinni ja pani ta istuma. W.T

püüdis saada D.E. ja V.V-ga kontakti ning veenda neid kooli naasma. D.E. nõustus, kuid V.V

muutus väga agressiivseks ja ärevaks. V.V näoilme muutus täielikult: silmad klaasistusid,

nägi läks punaseks ja värises. V.V karjus, et W.T laseks D.E. kohe püsti, ning hakkas D.E.

veenma, et ta ei läheks kooli tagasi ja ei jätaks V.V-d üksi. Samuti ütles V.V D.E. meid on

kaks ja teda on üks, me lööme selle sita mättasse. Kui W.T teatas kooli valvespetsialistile, et

ta sai poisid kätte, püüdis V.V tõmmata D.E. W.T haardest ära, ning kui see ei õnnestunud,

haaras V.V puuroika, lõi sellega vastu puud ja ähvardas W.T sellega lüüa, kui ta ei lase D.E.

lahti. Kui W.T keeldus, astus V.V tema poole ja tõstis käe üles, kus oli puuroigas, võttis

hoogu ja tahtis W.T lüüa. W.T tõstis enda kaitseks käe näo ette, pidi D.E. lahti laskma ja

astus sammu tagasi. Siis tõusis D.E. püsti ja võttis mõlemasse kätte puuroikad. V.V võttis

samuti teise kätte puuroika, vehkis mõlema puuroikaga ja ütles W.T-le kui sa meile järgned,

siis ma ei karda puuroikaid kasutada. Kuna V.V oli varemgi teiste õpilaste ja koolitöötajat

vastu agressiivne ja vägivaldne, arvas W.T, et V.V võib oma ähvardused täide viia. Siis

hakkasid V.V ja D.E. ära jooksma ning W.T jooksis neile järele. W.T püüdis olukorda maha

rahustada ja poistega kontakti luua, kuid V.V hakkas teda maast võetud suurte okstega

loopima. Mõne aja pärast, kui W.T jõudis V.V-le ja D.E. järele, ütles V.V puuroikaid käes

hoides ära rohkem meile järgne, muidu asi läheb koledaks. Kui W.T ütles, et ta ei saa kahjuks

seda teha, võttis V.V maast umbes 2 meetri pikkuse puuroika, tuli W.T poole ja karjus teeme

selle ära siis. Samal ajal proovis D.E. W.T ümber piirata ning W.T sai aru, et asi võib

halvaks minna, kartis, et V.V võib teda puuroikaga lüüa, ja võttis maast enda kaitseks

puuroika. Seda märgates ei tulnud V.V ja D.E. lähemale. W.T püüdis V.V-d ja d.E. vestluses

hoida, kuid nad märkasid järelevalve bussi ja jooksid sügavale metsa. Kuna W.T sai aru, et tal

ei õnnestu üksi V.V-d ja D.E.it kooli tagasi viia, ootas ta, kuni järelevalvespetsialist jõuaks

temani, et koos poistele järele joosta, kuid selleks ajaks olid V.V ja D.E. nägemisulatusest

väljas ning neid ei õnnestunud leida. Koolitöötajad otsisid V.V-d ja D.E.it kaua, misjärel

naasid kooli. Õhtul sai politsei poisid XXXast kätte ja tõi kooli tagasi (III kd, tl 206-208).

Tunnistaja D.E.i ütluste kohaselt tekkis temal, V.V-l ja K.I. 2024. a märtsikuus (kuupäeva

D.E. ei mäletanud) mõte xxx põgeneda. D.E. ja V.V ronisid 4. rühmamaja taga üle aia, kuid

K.I. see ei õnnestunud ja õpetaja sai ta kätte. D.E. ja V.V jooksid metsa, kuid ühel hetkel sai

kasvatuspedagoog D.E.i kätte ja pani ta istuma, hoides õlgadest kinni. V.V võttis oksa kätte ja

ütles W.T-le, et ta laseks D.E.i lahti, muidu lööb V.V W.T oksaga (detaile D.E. ei mäletanud).

W.T lasi D.E.i lahti, D.E. ja V.V hakkasid ära kõndima ning W.T järgnes neile. Kuna V.V-le

ei meeldinud, et W.T neile järgneb, hakkas V.V W.T okstega loopima. Kui W.T tuli liiga

lähedale, ütles V.V puuroikaid käes hoides, et kui W.T Gauberg neile järgneb, siis V.V ei

karda puuroikaid kasutada. Samuti võttis ka W.T päris lõpus ühe oksa, mispeale ütles V.V

talle tule siia ja hakkas W.T poole liikuma, tõstes käe üles, milles oli suur oks. Siis astus W.T

eemale, ei ajanud rohkem D.E.it ja V.V-d taga ning viimased jooksid ära. D.E. ja V.V W.T

jõudsid XXXa, kuid politsei sai õhtul nad kätte ja tõi kooli tagasi. D.E. arvab, et kui W.T

oleks liiga lähedale tulnud, oleks V.V teda oksaga löönud, sest V.V oli väga vihane (III kd, tl

216). 17.04.2024. a kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas V.V end süüdi, öeldes, et kõik

toimus nii nagu kahtlustuses kirjas. (III kd, tl 220).

31. Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid lubatavad ja usaldusväärsed. Tõendid on

omavahel kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Tuginedes eelpool käsitletud

tõenditele kogumis, tuvastabki kohus, et V.V ütles süüdistuses märgitud ajal ja kohas xxx

kasvatuspedagoogile W.T-le : „kui sa meile järgned, siis ma ei karda puuroikaid kasutada“ ja

„teeme selle siis ära“. Samal ajal hoidis V.V käes puuroikaid, vehkis nendega kannatanu

suunas ja suundus kannatanu poole.

32. Asudes andma V.V eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus,

et KarS § 120 lg 1 sätestab kuriteona tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on

olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Järelikult lisaks sellele, et kannatanu hakkab oma

õigushüvede pärast kartma, peab ähvardamine näima tõsiseltvõetav ka objektiivsele

kõrvalseisjale. Praeguses asjas on need kriteeriumid täidetud. V.V võttis pärast xxx

territooriumilt omavolilist lahkumist W.T järgnemise tõttu kätte puuroikad, vehkis roigastega

W.T suunas ning ütles, et kui W.T veel järgneb, ei karda V.V puuroikaid kasutada. Kuna W.T

ei lõpetanud järgnemist, võttis V.V mõne aja pärast uue puuroika ja suundus W.T poole,

karjudes „teeme selle siis ära“. Lähtudes eelnevast, ähvardas V.V W.T tervisekahjustuse

tekitamisega. Kannatanu kinnitas, et ta arvas, et V.V võib teda puuroikaga lüüa, ja võttis

maast enda kaitseks samuti puuroika. Eelnevast nähtuvalt tundis W.T oma tervise pärast

hirmu, ning V.V varasema vägivaldse käitumise tõttu oli kohtu arvates ka objektiivselt alust

karta ähvarduse täideviimist. Seega vastab V.V tegevus KarS § 120 lg 1 objektiivsetele

tunnustele.

33. Kohtu meelest on täidetud ka KarS § 120 lg 1 subjektiivsed tunnused. W.T järgnes V.V-le

ja D.E.ile pärast seda, kui viimased olid omavoliliselt xxx territooriumilt lahkunud, ning

püüdis neid kooli tagasi viia. Pidades silmas, et V.V soovis W.T tegevust lõpetada, võttis

kätte puuroikad ning lubas puuroikaid kasutada, oli V.V eesmärk kohtu arvates W.T tema

tervise pärast hirmu tekitada, et ta järgnemise lõpetaks. Samuti pidas V.V välise teopildi

põhjal vähemalt võimalikuks, et W.T hakkab kartma. Järelikult tegutses V.V kavatsetult KarS

§ 16 lg 2 mõttes.

34. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole, tuleb V.V 28.03.2024. a teos KarS

§ 120 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Süüdistus KarS § 141 lg 2 p 1 järgi 05.06.2024. a vägistamises

35. XXX

36. XXX

37. XXX

38. XXX

39. XXX

40. XXX

41. XXX

42. XXX

43. XXX

44. XXX

45. XXX

46. XXX

47. XXX

48. XXX

49. XXX

Karistus

50. KarS § 56 lg 3 kohaselt võib alaealisele karistuse mõista ainult siis, kui alaealisele

kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Kohus tunnistas praeguses asjas V.V süüdi KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ja §

4231 järgi ajavahemikul 05.06.-14.08.2023 toime pandud kuritegudes, KarS § 121 lg 2 p 3

järgi ajavahemikul 24.06.2023-05.11.2024 toime pandud kuritegudes ning KarS § 120 lg 1

järgi 28.03.2024 toime pandud kuriteos. V.V oli kuritegude toimepanemise ajal 14-15-aastane

ja on praegu samuti 15-aastane. Täiendavalt paigutati V.V tsiviilkorras Viru Maakohtu

22.08.2023. a määrusega nr 2-23-9113 kinnise lasteasutuse teenusele xxx õppekeskusesse 1

aastaks (s.o 23.08.2023-22.08.2024) ja Viru Maakohtu 26.08.2024. a määrusega nr 2-23-9113

pikendati kinnisesse lasteasutusse paigutamist 1 aasta võrra (s.o 26.08.2024-25.08.2025) (V

kd, tl 25 ja 33). Järelikult pani V.V kuritegusid toime enne kinnisesse lasteasutusse sattumist

(05.06.-14.08.2023 ja 24.06.2023) ning jätkas kuritegude toimepanemist nii kinnises

lasteasutuses viibimise esimesel aastal (17.01.- 22.03.2024) kui ka pärast kinnises

lasteasutuses viibimise pikendamist (15.10. ja 05.11.2024). Täpsemalt kasutas V.V enne

kinnisesse

lasteasutusse

sattumist

05.06.-14.08.2023 4-l korral omavoliliselt võõraid sõidukeid, juhtides seejuures

mootosõidukeid ilma juhtimisõiguseta, ja pani 24.06.2023 X.Y vastu toime kehalise

väärkohtlemise. Seejärel pani V.V 28.01.- 22.03.2024 xxx 17.01.-22.03.2024 4-l korral

kaasõpilaste vastu toime kehalisi väärkohtlemisi ja ähvardas 28.03.2024 kooli

kasvatuspedagoogi tervisekahjustuse tekitamisega. Ning viimaks pani V.V 15.10. ja

05.11.2024 xxx kaasõpilase vastu toime taas 2 kehalist väärkohtlemist. Kuritegude

toimepaneku lõpetas alles V.V vahistamine 14.11.2024, mil ta toimetati vanglasse. Kuna

eelnevast nähtuvalt ei pidurdanud kinnises lasteasutuses viibimine (s.o raskeim KarS §-s 87

ettenähtud alaealise mõjutusvahend) V.V puhul vähimalgi määral kuritegude toimepanemist,

tuleb reageerida rangemalt ja talle tuleb vältimault mõista karistus.

51. KarS § 215 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse,

KarS § 121 lg 2 rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse ja KarS § 120 lg 1 rahalise

karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. Pidades silmas, et V.V-l pole iseseisvat sissetulekut,

pole KarS § 44 lg 5 teise lause järgi võimalik talle rahalist karistust mõista. KarS § 215 lg 2

sätestatud vangistuse keskmine määr on ca 1 aasta ja 6 kuud, KarS § 121 lg 2 vangistuse

keskmine määr on ca 2 aastat ja 6 kuud ning KarS § 121 lg 2 vangistuse keskmine määr on ca

6 kuud. Asudes analüüsima V.V süü suurust KarS § 215 lg 2 järgi, märgib kohus, et V.V

kasutas 05.06.-14.08.2023 (s.o ca 2 kuu jooksul) omavoliliselt 4-l korral võõraid sõidukeid,

realiseerides kaks kvalifitseerivat tunnust (KarS § 215 lg 2 p-d 1 ja 2). Lisaks juhtis V.V

kõigil kordadel mootorsõidukeid vastava kategooria juhtimisõiguseta ja tekitas võõrastele

sõidukitele kahjustusi. Arvestades eelnevat, jääb V.V süü võõraste sõidukite omavolilise

kasutamise puhul keskmise määra lähedale. Mis puudutab süü suurust KarS § 121 lg 2 järgi,

siis V.V pani 24.06.2023-05.11.2024 (s.o ca 1 aasta ja 4 kuu vältel) toime 7 kehalist

väärkohtlemist, kasutades vägivalda nii täiskasvanud inimese kui ka xxx kaasõpilaste vastu.

Samas tekitas V.V kaasõpilastele füüsilist valu ja X.Y-le lisaks valule minimaalseid

kehvigastusi (marrastuse ja turse). Pidades silmas eelnevat, pole V.V teod kuigi rasked, tema

süü on üsna väike ja teda on võimalik karistada kehaiste väärkohtlemiste eest alla sanktsiooni

keskmist määra jääva vangistusega. Viimaks jääb V.V süü oluliselt alla keskmise ka KarS §

120 lg 1 puhul, sest ta pani toime ühe ähvardamise, realiseerides seejuures kergema

kooseisualternatiivi (s.o tervsekhjustuse tekitamisega ähvardamise).

52. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Kuigi V.V üles viimases sõnas,

et ta kahetseb oma kuritegusid, pole see kohtu hinnangul siiras. Nimelt kuulati V.V

kohtueelses menetluses kahtlustatavana üle 4 korda (07.02., 27.03., 17.04. ja 14.11.2024) ning

V.V avaldas igal korral, et ta kahetseb väga oma tegusid ja on muutunud (II kd, tl 9, III kd tl

94, 165 ja 220 ning IV kd, tl 43). Vaatamata eelnevale, jätkas V.V aga igal korral uute

kuritegude toimepanemist, pannes uued vägivallakuriteod toime 1 nädal pärast esimest

ülekuulamist (s.o 14.02.2024), järgmisel päeval pärast teist ülekuulamist (s.o 28.03.2024)

ning ca 7 kuud pärast kolmandat ülekuulamist (s.o 15.10.2024). Kuna V.V jätkas samasugust

vägivaldset kätumist märkimisväärselt lühikest aega pärast kahtlustatavana ülekuulamisi, pole

ka kohtuistungil järjekordselt öeldud sõnad siirad. V.V ei pinguta oma käitumise muutmise

nimel ega kahetse tegelikult oma kuritegusid. Tal on kalduvus kasutada teiste inimeste vastu

vägivalda ja ta ei püüagi vägivallale alternatiivi otsida.

53. Teisalt arvestab kohus eripreventiivse kaalutlusena, et V.V on vaid 15-aastane ja viibib

praegu vanglas esimest korda. Kuigi ta pani ajavahemikul 05.06.2023-05.11.2024 (s.o 1 aasta

ja 5 kuu jooksul) toime kokku 12 kuritegu, jätkates samasugust käitumist hoolimata

kinnisesse lasteasutusse paigutamisest, kinnises lasteasutuses viibimise tähtaja pikendamisest

ja korduvatest kahtlustatavana ülekuulamistest, on ta siiski väga noor inimene, kelle

õigusrikkumistele saab ja tuleb reageerida, lähtudes edasise õiguskuulekuse huvides eeskätt

ümberkasvatamise põhimõttest. Eelnevast tulenevalt pole põhjendatud V.V-le mõistetava

karistuse täies ulatuses ärakandmine, vaid talle saab anda võimaluse näidata katseaja jooksul,

et ta tegi praegusest süüdimõistvast otsusest järeldusi, muudab oma edaspidi oma suhtumist ja

jätkab õiguskuulekalt. Pidades samas silmas, et seni pole V.V-d piisavalt mõjutanud isegi

kinnises lasteasutuses viibimine, ei saa jätta karistust täielikult täitmisele pööramata, vaid

piisavalt tõsise hoiatusena tuleb kohaldada nn šokivangistust. Kuigi prokurör taotles V.V

suhes KarS § 74 kohaldamist, pole see kohtu hinnangul võimalik, sest V.V viibib praeguse

seisuga tsiviilkorras kinnises lasteasutuses kuni 25.08.2025 ja KarS § 87 lg 5 teise lause

kohaselt ei saa kinnises lasteasutuses viibimise ajal alaealisele kohaldada käitumiskontrolli

kohustust.

54. Lähtudes eelnevast kogumis, mõistab kohus V.V-le KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ja § 4231

järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta

vangistust ning KarS § 120 lg 1 järgi 1 kuu vangistust. Seejärel mõistab kohus V.V-le KarS §

64 lg 1 alusel liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat vangistust.

V.V pani toime arvukalt eriliigilisi kuritegusid, mille ebaõigussisu peab väljenduma ka

liitkaristuses. B.B vähendab kohus KrMS § 238 lg-le 2 tuginedes V.V liitkaristust 1/3 (s.o 8

kuu) võrra ning mõistab lõplikuks karistuseks 1 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 2

alusel tuleb V.V-l kohe ära kanda 4 kuud vangistust, mille kandmise algust arvestatakse

alates V.V vahistamisest 14.11.2024 (V kd, tl 2 ja 9). Ülejäänud karistus 1 aasta vangistust

jääb KarS § 73 alusel täitmisele pööramata, kui V.V ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse

kuulutamisest 13.03.2025 ja kohus tühistab V.V-le kohaldatud tõkendi vahistamine kohe

kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisel 14.03.2025.

Lähenemiskeelu kohaldamise taotlus, kriminaalmenetluse kulud, asitõendid ja muud

küsimused

55. Alaealise kannatanu N.Z seaduslik esindaja Q.X taotleb V.V-le 3 aastaks N.Z suhtes

lähenemiskeelu kohaldamist. Kuna kohus lõpetas V.V suhtes kriminaalmenetluse KarS § 141

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses seoses väärteo tunnuste ilmnemisega, tuleb lähenemiskeelu

taotlus jätta KrMS § 310 lg 2 ja § 3101 lg 2 alusel kriminaalmenetluses läbi vaatamata.

Kannatanu seaduslikul esindajal on õigus esitada kõnealune taotlus tsiviilkohtumenetluse

korras.

56. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud määratud kaitsjale

makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). V.V tunnistati süüdi teise astme kuritegudes. KrMS §

179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha

suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot (1,5x886=1329). Samuti on V.V määratud

kaitsja tasu kohtueelses menetluses 2449,77 eurot (II kd, tl 12, III kd, tl 98, 168 ja 223, IV kd,

tl 45, 152, 194, 199 ja 203 ning V kd, tl 17). Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse riigi

õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult

summas 636,84 eurot (sh käibemaks). Seega on määratud kaitsja tasu kriminaalmenetluses

kokku 3086,61 eurot (2449,77+636,84=3086,61). Ning kõik menetluskulud on kokku 4415,61

eurot (1329+3086,61=4415,61). Tuginedes KrMS § KrMS § 180 lg 3 teisele lausele, jätab

kohus menetluskulud tervikuna riigi kanda.

57. Praeguses asjas asuvad hoiule võtmise akti nr 24ATH27758 alusel PPA Lõuna prefektuuri

asitõendite hoiuruumis Riia 132, XXX järgmised asitõendid: Helly Hanseni jope, kindad,

jäätisepaber, jäätisepulk, šokolaadipaber, võileivakarp, 2 kangatükki ja 30 puuteproovi.

Nendest esemetest tuleb Helly Hanseni jope KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada V.V-le ning

ülejäänud esemed tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, sest need on ilmselgelt

väärtusetud.

58. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kannatanu R.X ja kannatanu R.X-i seaduslik esindaja

G.K

taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest ja

kinnipidamisasutusest põgenemisest (III kd, tl 8 ja 23).

59. KrMS § 4081 lg 3 sätestab, et kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab eriliiki

isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu

juurdepääsupiirang ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist vaatamata sellele, et nimed

ja muud isikuandmed on asendatud initsiaalide või tähemärgiga, avalikustab kohus omal

algatusel või andmesubjekti taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või

lõpposa. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt peab jõustunud kohtuotsuse avalikustama

viisil, et mis ei võimalda tuvastada kannatanu isikut.

60. Kohus arutas kriminaalasja KrMS § 12 lg 1 p 3 alusel alaealise kannatanu N.Z huvides

kinnisel istungil, sest asjas on arutluse all süüdistus tema vastu seksuaalkuriteo

toimepanemises ja vastavate üksikasjade avalikkuse ette sattumine võib põhjustada

kannatanule täiendavaid raskeid üleelamisi. Arvestades etteheidetava kuriteo iseloomu, võib

kohtu hinnangul alaealisele kannatanule põhjustada täiendavaid tõsiseid üleelamisi ka tema

isiku tuvastamine jõustunud kohtuotsuse pinnalt. Kuna kohtuotsuse põhiosa p-des 35-49

kirjeldatakse N.Z ja V.V omavahelist suhtlust ja seoseid, võimaldab kohtulahend kannatanu

isiku tuvastamist ka juhul, kui tema nimi ja muud isikuandmed asendatakse initsiaalide või

tähemärgiga. Lähtudes eelnevast, tuleb kohtu hinnangul KrMS § 4081 lg 3 alusel jätta

avalikustamata käesoleva kohtuotsuse põhiosa p-d 35-49.

(allkirjastatud digitaalselt)