3-25-473/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-473

Haldusasi

ASIK Kinnisvara OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse

13. augusti 2024. a korralduse nr 700 ja Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 10. veebruari 2025. a

projekteerimistingimuste

nr

2511802/00537

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. märtsi 2025. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – ASIK Kinnisvara OÜ, seaduslik esindaja

R.F

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja

Timo Päit

Menetluse alus ringkonnakohtus

ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 7.

märtsi 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-473 resolutsiooni punktide 1, 2 ja 7

peale.

2. Jätta läbi vaatamata ASIK Kinnisvara OÜ taotlus määruskaebuse tagamiseks.

3. Jätta rahuldamata ASIK Kinnisvara OÜ taotlus vaadata määruskaebus läbi

kohtuistungil.

4. Jätta ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

7. märtsi 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-473 resolutsiooni punktid 1, 2 ja 7

muutmata.

5. Tagastada ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebuselt haldusasjas nr 3-25-473 tasutud

riigilõiv 40 (nelikümmend) eurot ja kanda see GB Vara OÜ (registrikood

17150063) pangakontole nr EE022200221090220394 Swedbank AS-s.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Ülejäänud osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).

3-25-473

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus määras 13.08.2024 korraldusega nr 700 maakatastriseaduse

(MaaKatS) § 18 lg 1 p 1, § 181 lg 2 ja lg 12 p 1 alusel munitsipaalomandis oleva Raudtee tn

60a katastriüksuse (registriosa nr 22130550; katastritunnus 78401:101:6333; pindala 1509 m2)

sihtotstarbeks senise 100% sihtotstarbeta maa asemel 90% ühiskondlike ehitiste maa ja 10%

ärimaa. Nõmme Linnaosa Valitsus esitas 20.07.2023 taotluse väljastada planeerimisseaduse

(PlanS) § 125 lg 5 alusel projekteerimistingimused (PT) Raudtee tn 60a kinnistule Nõmme

Raamatukogu hoone püstitamiseks. Hoonesse on lisaks kavandatud kohvik ning väike

kauplus (raamatud, suveniirid jms). PT väljastamiseks tuleb muuta kinnistu sihtotstarvet (vt

Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määrus nr 36 „Tallinna linna töökorraldus

projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 36 lg 6). Tallinna Linnavolikogu

23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu järgi on Raudtee tn

60a kinnistu segahoonestusala juhtotstarbega alal, kuhu võib kavandada elamuid,

ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kaubandus- ja

teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, keskkonda mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja

spordiasutusi jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 10.02.2025 projekteerimistingimused nr

2511802/00537 Raudtee tn 60a kinnistule raamatukogu (ühiskondlik hoone, kasutusotstarbe

osakaal 90%) koos kohvik-kauplusega (äripind 10%) püstitamiseks. PT kohaselt on krundile

lubatud püstitada üks hoone (3 maapealset korrust ja maa-alune korrus) ehitisealuse pinnaga

kuni 500 m2 ja kõrgusega kuni 13,5 m. Raudtee tn 60a kinnistul paiknevad ehitisregistrisse

kandmata ehitised kavatsetakse lammutada.

3. ASIK Kinnisvara OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 26.02.2025 kaebuse 13.08.2024

korralduse nr 700 ja 10.02.2025 projekteerimistingimuste nr 2511802/00537 tühistamiseks.

Kaebaja omandas 11.04.2024 kinnistud Raudtee tn 62 (registriosa nr 4043650; katastritunnus

78401:101:0306; pindala 1336 m2; sihtotstarve 100% ärimaa) ja Raudtee tn 64a (registriosa nr

27076601; katastritunnus 78401:101:0217; pindala 2037 m2; 100% sihtotstarbeta maa), mis

asuvad Raudtee tn 60a kinnistu naabruses. PlanS § 125 lg 5 alusel PT väljastamine riivab nii

kaebaja naabrusõigusi kui ka õigust oma kinnistuid kasutada ja tegeleda neil ettevõtlusega. PT

muudab võimatuks kavandada Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistutele ühise ristkasutusega

maa-alune parkla (perspektiivne avalik varjumiskoht). PT ei lahenda piirkonna

parkimisprobleeme ning Raudtee tn 60a kinnistule olemasoleva haljastuse asemele

parkimiskohtade kavandamine on vastuolus üldplaneeringuga ja säästliku maakasutuse

põhimõttega. Tallinna linna tegevuse tõttu muutuks sisutuks ASIK Kinnisvara OÜ kaebuse

menetlemine haldusasjas nr 3-25-301. Raudtee tn 60a maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks ja

PT väljastamiseks puudus õiguslik alus.

Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada 13.08.2024 korralduse nr 700 kehtivus

ja 10.02.2025 projekteerimistingimuste nr 2511802/00537 kehtivus või täitmine kuni

haldusasja menetluse lõpuni. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa uusi

kohtuvaidlusi ja täiendava kulu menetlusosalistele. Senise õigusliku olukorra säilitamine on

vajalik, et välistada PT alusel riigihanke korraldamine ja ehitusprojekti koostamine ning

ehitusloa väljastamine.

5. Tallinna linn palus 05.03.2025 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata ja kaebus tagastada. Raudtee tn 64a kinnistu osas on algatatud detailplaneeringu

menetlus, mis on huvitatud isiku huvi puudumise tõttu soikunud. Raudtee tn 62 kinnistul asub

kohvik-baar. Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Raudtee tn 60a kinnistu Nõmme

2(6)

3-25-473

keskuse segahoonestuse juhtotstarbega alal. Kaebaja ei ole põhjendanud esialgse õiguskaitse

vajadust ja enda subjektiivsete õiguste riivet. PT ei anna vahetult õigust ehitada ning ei

kohusta ehitama. Seega ei saa PT rikkuda kaebaja õigusi. Maa sihtotstarbe muutmist ega PT

väljastamist ei saa vaidlustada avalikes huvides.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 07.03.2025 määrusega ASIK Kinnisvara OÜ kaebuse

Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2024 korralduse nr 700 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 1)

ja jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse peatada korralduse kehtivus (resolutsiooni

p 2). Halduskohus võttis ASIK Kinnisvara OÜ kaebuse 10.02.2025 projekteerimistingimuste

nr 2511802/00537 tühistamiseks menetlusse (resolutsiooni p 3) ning jättis rahuldamata

esialgse õiguskaitse taotluse peatada PT kehtivus (resolutsiooni p 7).

Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2024 korralduse nr 700 tühistamise nõudes tuleb kaebus HKMS

§ 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, sest kaebajal puudub selles osas kaebeõigus. Kuna Raudtee tn

60a oli sihtotstarbeta maa, kuid sellele sooviti kavandada hoonestust kehtivas üldplaneeringus

konkreetsele maa-alale määratud juhtotstarbele vastavalt, siis määrati kinnisasja sihtotstarbeks

90% ühiskondlike ehitiste maa ja 10% ärimaa (vt MaaKatS § 18 lg 1 p 1). Kaebajal ei ole

õigust nõuda, et kehtivas üldplaneeringus konkreetsele maa-alale määratud juhtotstarbele

vaatamata püsiks tema naaberkinnistu sihtotstarbeta (ehitusõiguseta) maana. Nõmme

üldplaneeringu sisu pidi olema kaebajale teada juba kinnistute soetamisel 2024. a kevadel

ning tal ei olnud põhjust eeldada, et ümbruskonna arendamisel ei lähtuda kehtivatest

planeeringutest või ehitusõiguse andmisel lähtutakse tema visioonidest. Kaebaja on

subjektiivsete õiguste riivet põhjendanud üldsõnaliselt omandiõiguse, naabrusõiguste ja

ettevõtlusvabaduse riivega. Samas ei ole kaebaja ära näidanud konkreetseid negatiivseid

tagajärgi, mis naaberkinnistu sihtotstarbe muutmisega temale kaasneksid. Kohtule ei ole

äratuntav, et Raudtee tn 60a kinnistule konkreetse sihtotstarbe määramine saaks mingil moel

takistada kaebajal oma omandit kasutada või piirata kaebaja ettevõtlusvabadust. Korraldusega

ei lahendata ehitusõiguse küsimust Raudtee tn 60a kinnistul. Katastriüksuse sihtotstarve

määrab kinnistu edasise kasutusotstarbe, kuid ehitamist võimaldava sihtotstarbe määramine ei

anna veel õigust sinna ehitada. Sihtotstarbe muutmisega ei otsustata, kuhu, missuguses mahus

ja millise lahendusega hoone saab kinnistule püstitada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

07.07.2017 määrus nr 3-17-1130, p 10). Need küsimused lahendatakse PT ja ehitusloa

menetluses. Tallinna linn ongi PT väljastanud ja kaebaja on need vaidlustanud. Kuna kaebus

13.08.2024 korralduse tühistamiseks tuleb tagastada, ei ole alust kohaldada selles osas ka

esialgset õiguskaitset.

Kaebaja on palunud esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud PT kehtivus või täitmine,

et vältida uusi kohtuvaidlusi ja ehitusloa väljastamist. Kaebajale ei tulene eeltoodust esialgse

õiguskaitse vajadust. Kuigi PT on ehitusloa väljastamise aluseks (ehitusseadustiku (EhS) § 14

lg 1 p 3, § 26 lg 1) ning ehitusloa tohib anda üksnes PT-ga kooskõlas olevale ehitusprojektile

(EhS § 42 lg 1, § 44 p 1), on ehitustegevuse aluseks siiski ehitusluba (EhS § 38 lg 1).

Täiendava haldusakti (ehitusloa) vaidlustamise vajadus ei ole selline pöördumatu tagajärg,

mis õigustaks ehitusloa andmise küsimuses haldusmenetluse edasilükkamist kuni PT osas

kohtuvaidluse lõppemiseni.

7. ASIK Kinnisvara OÜ palub 10.03.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu

07.03.2025 määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 7 ning uue määrusega rahuldada tema esialgse

õiguskaitse taotlus tervikuna ja saata kaebus tagastatud nõude osas halduskohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks. Kaebaja palub ühtlasi peatada vaidlustatud haldusaktide kehtivus kuni

määruskaebuse lahendamiseni ning määrata 30-päevane tähtaeg kompromissiläbirääkimiste

pidamiseks. Halduskohus ei saanud tugineda Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2017 määrusele

3(6)

3-25-473

nr 3-17-1130, mis tugines 01.07.2018 kehtetuks tunnistatud MaaKatS § 18 lg-le 7.

Halduskohus ei arvestanud Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korraldust nr 84, millega on

Raudtee tn 60a kinnistu sihtotstarbeks määratud 100% sihtotstarbeta maa. Seega esineb

õigusvastane olukord, kus üheaegselt kehtivad kaks haldusakti (sh kehtis Nõmme linnaosa

üldplaneering juba 2022). Tallinna Linnavaraameti 07.02.2022 kirjaga nr 2.2-1/513-1 on

kaebaja tõendanud, et Raudtee tn 60a katastriüksusele ei saanud määrata muud kui

sihtotstarbeta maa sihtotstarvet. Kaebajal on 13.08.2024 korralduse nr 700 vaidlustamiseks

kaebeõigus, sest see rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustaja ei ole kaebajal

võimaldanud muuta Raudtee tn 64a kinnistu sihtotstarvet (100% sihtotstarbeta maa) ilma

detailplaneeringut koostamata. Sihtotstarbe muutmine kujutab eelhaldusakti

projekteerimistingimuste suhtes, mis on vaidlustatav koos PT-ga. Kaebajal huviks on rajada

Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistutele ühise maa-aluse parkla, mistõttu võivad saada

kahjustatud kaebaja õigused tegeleda ettevõtlusega ning enda omandit parimal viisil kasutada.

Üldplaneeringus seatud maakasutus- ja ehitustingimused välistavad kirjeldatud parkla

rajamise, sest ületatakse lubatud täisehituse määra. Kohus ei saanud jätta esialgse õiguskaitse

taotlust rahuldamata. Ka PT kehtivus tuleb peatada, sest see võimaldab vastustajal tellida

ehitusprojekti ja väljastada ehitusloa ning ehitusloa kehtivuse hilisem peatamine ei oleks

ülekaaluka avaliku huvi tõttu enam võimalik. Kaebaja soovib määruskaebuse läbivaatamist

kohtuistungil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse

esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Kuna

määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi väiteid, ei pea ringkonnakohus määruskaebuse kiiremaks

lahendamiseks vajalikuks küsida sellele Tallinna linnalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab

vastustaja poolt varem avaldatuga. Kuna ringkonnakohus lahendab määruskaebuse sisuliselt,

puudub vajadus määruskaebust HKMS § 208 lg 2 alusel tagada ning sellekohane taotlus jääb

läbi vaatamata. Taotlus menetluse peatamiseks kompromissiläbirääkimiste pidamiseks

(HKMS § 97 lg 1) tuleb esitada põhiasja menetlevale halduskohtule.

9. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus

ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kaebaja on taotlenud määruskaebuse läbivaatamist

kohtuistungil, kuid ei ole seda kuidagi põhjendanud. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse

lahendamiseks kohtuistungi korraldamist vajalikuks ja istungi korraldamine viivitaks tarbetult

määruskaebuse lahendamist. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks olulised faktilised

asjaolud on piisavalt selged.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal puudub Tallinna Linnavalitsuse

13.08.2024 korralduse nr 700 vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus ja selles osas on kaebus

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt tagastatud. Raudtee tn 60a kinnistu kuulub Tallinna

linnale ja puuduvad andmed, et kaebajal oleks mõni õiguslik alus nimetatud kinnistut

kasutada. Kaebaja on Raudtee tn 60a kinnistuga külgnevate Raudtee tn 62 ja 64a kinnistute

omanik alates 16.04.2024 ning on põhjendanud enda õiguste rikkumist sellega, et Raudtee tn

60a maakasutuse sihtotstarbe muutmine ja kinnistule raamatukogu hoone püstitamiseks PT

väljastamine rikuvad tema ettevõtlusvabadust ja õigust kasutada enda kinnistuid parimal

võimalikul viisil, milleks kaebaja hinnangul on Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistutele ühise

ristkasutusega maa-aluse parkla rajamine.

4(6)

3-25-473

11. Ringkonnakohus leiab, et Raudtee tn 60a kinnistu sihtotstarbe muutmine ei saa kuidagi

mõjutada kaebaja kui naaberkinnistu omaniku õigusi. Katastriüksusele sihtotstarbe määramine

ei reguleeri kinnistu ehitusõigust ning ei anna kinnistuomanikule ega ka kellelegi teisele luba

kinnistule ehitada või kinnistut kindlal viisil kasutada, mis võiks riivata naabri õigusi. Ühtlasi

ei saa sihtotstarbe muutmine välistada ühiskasutusega maa-aluse parkla rajamist. Sihtotstarbe

määramisega ei tehta mh kindlaks ühtegi kinnistule ehitusõiguse andmise menetluses tähtsust

omavat asjaolu, mistõttu ei ole tegu eelhaldusaktiga (vt haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p

2). Kui kinnistule projekteeritav lahendus peaks hiljem muutuma / täpsustuma viisil, et

13.08.2024 korraldusega määratud sihtotstarve ei vasta enam tegelikule olukorrale, siis tuleb

sihtotstarvet edaspidi muuta (nt MaaKatS § 18 lg 1 p 3 alusel). Naaberkinnistu omanik saab

enda õigusi ja huve kaitsta, vaidlustades kas projekteerimistingimusi või ka hiljem

võimalikult väljastatavat ehitusluba (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2017 määrus nr 3-17-

1130, p 10). Haldusasjas nr 3-17-1130 väljendatud seisukohad on jätkuvalt asjakohased, sest

kuni 30.06.2018 kehtinud MaaKatS §-s 18 sisaldunud katastriüksuse määramise põhimõtted

ei ole kehtiva MaaKatS § 18 lg-s 1 sätestatuga võrreldes olemuslikult muutunud ning

muutunud ei ole ka katastriüksuse sihtotstarbe määramise õiguslik tähendus.

12. Ekslik on seisukoht, et Raudtee tn 60a sihtotstarbe määramise osas kehtivad üheaegselt

kaks teineteisega vastuolus olevat haldusakti. Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022

korraldusega nr 84 (p 1.2.1) määrati munitsipaalomandisse taotletava Raudtee tn 60a

katastriüksuse (varasem nn reformimata riigimaa) sihtotstarbeks 100% sihtotstarbeta maa

tulenevalt MaaKatS § 20 lg-st 7. Tallinna Linnavaraameti 07.02.2022 kiri nr 2.2-1/513-1

puudutab üksnes Maa-ametile esitatud ettepanekut anda mh Raudtee tn 60a katastriüksus

munitsipaalomandisse ning see ei puuduta sihtotstarbe määramist. Tallinna Linnavalitsuse

13.08.2024 korraldusest nr 700 nähtub üheselt, et senise 100% sihtotstarbeta maa asemel on

uueks sihtotstarbeks 90% ühiskondlike ehitiste maa ja 10% ärimaa. Uue sihtotstarbe

määramisel ei olnud vajalik eraldi tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022

korralduse nr 84 p-i 1.2.1, sest varasem haldusakt kaotab regulatiivse toime, kui sama

küsimuse reguleerimiseks antakse uus haldusakt.

13. Kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest ei anna samuti alust vaidlustada Raudtee tn 60a

katastriüksusele sihtotstarbe määramist. Kui kaebaja on taotlenud Raudtee tn 64a

katastriüksuse sihtotstarbe muutmist ja Tallinna linn on sellest tema hinnangul õigusvastaselt

keeldunud, siis on kaebajal võimalik vaidlustada vastustaja keeldumist. Kaebajal oleks

ilmselgelt kaebeõigus tema omandis oleva katastriüksuse sihtotstarbe muutmise või sellest

keeldumise korralduse vaidlustamiseks. Haldusasjas nr 3-25-301 esitatust nähtuvalt on

kaebaja taotlenud vastustajalt üldplaneeringu muutmist, et suurendada tema kinnistutele

lubatud hoonestusmahtu ja Tallinna linn on selgitanud, et võimalik on esitada ettepanek

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks (PlanS § 142).

14. Kuna Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2024 korraldus nr 700 ei saa rikkuda kaebaja

õigusi, jättis halduskohus põhjendatult rahuldamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

korralduse kehtivuse peatamiseks (HKMS § 249 lg 3).

15. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks ei ole alust ka

osas, mis puudutab 10.02.2025 projekteerimistingimuste nr 2511802/00537 kehtivuse või

täitmise esialgse õiguskaitse korras peatamata jätmist. Halduskohus viitas asjakohaselt, et kui

kaebusega kaitstavaid õigusi või huve saab rikkuda üksnes ehitamine ja ehitatav ehitis, siis

puudub üldjuhul vajadus ehitusprojekti koostamise ja ehitusloa väljastamise aluseks oleva

haldusakti (nt detailplaneering või projekteerimistingimused) kehtivuse peatamiseks esialgse

õiguskaitse korras, sest kaebajal on võimalik oma subjektiivseid õigusi kaitsta ehitusloa

5(6)

3-25-473

vaidlustamisel ning vajaduse korral taotleda selles asjas esialgset õiguskaitset (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 13.01.2023 määrus nr 3-22-2273, p 12; 13.01.2023 määrus nr 3-22-2610, p

9). Üksnes vajadus vaidlustada täiendavaid haldusakte ei ole iseenesest esialgse õiguskaitse

andmise vääramatuks aluseks, kui see võimaldab kaebaja õiguste tõhusat kaitset. Olukorras,

kus ASIK Kinnisvara OÜ on projekteerimistingimused vaidlustanud, ei saaks Tallinna linn

kaebuse läbivaatamise ajal tugineda usalduse kaitsele haldusakti kehtima jäämise suhtes (vt

haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p 1) ning seega ei saaks võimaliku ehitusloa vaidluses

esialgse õiguskaitse kohaldamist välistada ka vastustaja huvi selle vastu, et kavandatava

hoonestuse projekteerimiseks kulutatud avalikud vahendid ei osutuks tarbetuteks.

16. Eeltoodust lähtudes jääb ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 07.03.2025 määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 7 muutmata.

17. ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebuselt on 10.03.2025 maksekorraldusest nr 9 nähtuvalt

GB Vara OÜ tasunud riigilõivu 40 eurot. Kuna haldusasjas esitatavalt määruskaebuselt

HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt riigilõivu ei nõuta, siis tuleb tasutud riigilõiv

HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)