3-24-3262/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika

Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märtsil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3262

Haldusasi

OÜ KIIRWARREN.KL kaebus tühistada riigihangete

vaidlustuskomisjoni 21.11.2024 otsus vaidlustusasjas

nr 1208-24/264580 riigihankes „Elektroonsete

liikluskorraldusvahendite

ost

2023–2026“

(viitenumber 264580)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Signaal TM,

lepinguline esindaja v.adv Kristina Laarmaa

Vastustaja (hankija) – Tallinna Transpordiamet,

volitatud esindaja Urmas Tammiksaar

Kolmas isik (apellant) –

OÜ KIIRWARREN.KL,

lepinguline esindaja v.adv Kristina Uuetoa-Tepper

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.01.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ KIIRWARREN.KL apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt OÜ KIIRWARREN.KL taotlus tõendite asja juurde võtmiseks,

võtta asja juurde OÜ KIIRWARREN.KL halduskohtus esitatud tõendid dtl 1089–1093

ja apellatsioonkaebusele lisatud tõendid. Jätta vastu võtmata OÜ KIIRWARREN.KL

halduskohtus esitatud tõendid dtl 1087–1088).

2. Rahuldada OÜ KIIRWARREN.KL apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna

Halduskohtu 16.01.2025 otsus haldusasjas nr 3-24-3262.

3. Teha haldusasjas nr 3-24-3262 uus otsus, millega rahuldada OÜ

KIIRWARREN.KL kaebus ja tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.11.2024

otsus vaidlustusasjas nr 208-24/264580.

4. Mõista AS-lt Signaal TM OÜ KIIRWARREN.KL kasuks välja vaidlustusmenetluse,

esimese ja teise kohtuastme menetluskulu 11 560 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-24-3262

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

hiljemalt 24.03.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse §

136 lg 8). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Transpordiamet (hankija või vastustaja) alustas 10.07.2023 avatud

hankemenetlust riigihankes „Elektroonsete liikluskorraldusvahendite ost 2023-2026“

(riigihangete registri viitenumber 264580) (Hange). Käesoleva vaidluse seisukohast olulise

tingimusena sätestas riigihanke alusdokumendi (RHAD) p 5.3 järgmised nõuded: „Pakkuja

peab riigihanke esemeks olevate teenuste osutamisel kaasama spetsialistid, kes omavad

pädevust elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamise (töökogemus vähemalt 3

aastat), fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas (töökogemus vähemalt 3

aastat), /---/. Pakkumus peab sisaldama lepingu täitmises vahetult osalevate ja käesolevas

punktis täheldatud isikute CV-sid, mis sisaldavad andmeid nendele spetsialistidele

kehtestatud töökogemuse nõuetele vastavuse kohta. /---/“ Hankes esitasid pakkumuse mh AS

Signaal TM (vaidlustaja) ja OÜ KIIRWARREN.KL (apellant).

2.

31.08.2023 esitas vaidlustaja vaidlustuse hankija 23.08.2023 otsustele, millega hankija

tunnistas Hankes apellandi pakkumuse vastavaks ja edukaks ning kvalifitseeris nimetatud

äriühingu (Vaidlustus I). 29.09.2023 otsusega rahuldas riigihangete vaidlustuskomisjon

(VAKO) Vaidlustuse I. Tallinna Halduskohus jättis 23.11.2023 otsusega haldusasjas nr 3-23-

2246 apellandi kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis samas haldusasjas

18.01.2024 tehtud otsusega rahuldamata apellandi apellatsioonkaebuse. Otsuse kohaselt ei saa

apellandi pakkumuses esitatud võtmespetsialist VA CV-st ega ka apellandi 17.08.2023

esitatud vastusest hankija täiendavale päringule järeldada, et kummastki tuleneks RHAD p-s

5.3 nõutud andmed spetsialisti töökogemuse kohta elektrooniliste liikluskorraldusvahendite

paigaldamisel pikemalt kui 17.11.2020–31.01.2023. Üksnes töötaja ametinimetusest ei saa

järeldada, et ta tegeles apellandi elektroonikatööde juhina ka elektrooniliste

liikluskorraldusvahendite paigaldamisega. Seega ei ole töökogemuse olemasolu selles

valdkonnas näidatud nõutud 3-aastase kestusega, mistõttu vastustaja ei saanud apellandi

pakkumust vastavaks tunnistada. Ringkonnakohtu otsus jõustus 30.01.2024.

3. Apellant esitas hankijale 30.01.2024 omal algatusel täiendava selgituse, märkides, et

hankijaga sõlmitud hankeleping riigihankes nr 195722 täitmisajaga 15.05.2018–15.05.2023 ja

alltöövõtuleping, millele ta oli oma 17.08.2023 vastuses viidanud kui spetsialisti kogemusele

fooriprogrammide koostamise osas, tõendavad ühtlasi spetsialisti kogemust elektrooniliste

liikluskorraldusvahendite paigaldamise osas. Samuti vastas apellant 2024. a jooksul hankija

täiendavatele päringutele seoses fooriprogrammide koostamise kogemusega.

4.

08.10.2024 esitas vaidlustaja vaidlustuse hankija 30.09.2024 otsustele, millega hankija

tunnistas Hankes teist korda apellandi pakkumuse vastavaks ja edukaks. VAKO jättis

11.10.2024 otsusega 08.10.2024 vaidlustuse läbi vaatamata, sest hankija tunnistas 30.09.2024

otsused kehtetuks omal algatusel.

5.

23.10.2024 käskkirjaga nr 1.-16/24/23 (dtl 503) tunnistas hankija apellandi pakkumuse

kolmandat korda vastavaks ja edukaks. Vastavaks tunnistamise otsuse õigusliku alusena on

märgitud riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 1 ja faktilise alusena, et pakkumus vastab

kõigile RHAD-s sätestatud tingimustele. Riigihangete registris 22.10.2024 koostatud

protokollilise vastavusotsuse (dtl 505) põhjendusena on märgitud, et lähtudes Tallinna

Ringkonnakohtu 18.01.2024 otsusest kontrollis hankija täiendavalt apellandi töötaja VA

pädevust elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel, töötaja täitis elektrooniliste

liikluskorraldusvahendite paigaldamise ülesandeid muu hulgas hankijaga sõlmitud hanke

2(12)

3-24-3262

„Elektrooniliste liiklusvahendite ost“ (viitenumber 195722) lepingu täitmisel ajavahemikul

15.05.2018–15.05.2023 ning sellest tulenevalt vastab apellandi pakkumus RHAD p 5.3

nõuetele.

6.

31.10.2024 esitas vaidlustaja VAKO-le vaidlustuse hankija 23.10.2024 otsustele

(Vaidlustus II). 21.11.2024 otsusega vaidlustusasjas nr 208-24/264580 rahuldas VAKO

Vaidlustuse II. VAKO otsuse põhjenduste kohaselt jõustus koos ringkonnakohtu otsusega

haldusasjas nr 3-23-2246 ka VAKO 29.09.2023 otsus, millega VAKO ja kohus olid apellandi

pakkumuse ja 17.08.2023 selgituse põhjal tuvastanud VA kogemuse puudumise ja seega

apellandi pakkumuse mittevastavuse RHAD p-le 5.3. Kuna RHS § 200 lg 6 kohaselt on

vaidlustuse rahuldamisel VAKO jõustunud otsus hankijale täitmiseks kohustuslik ja hankija

on kohustatud viima kõik oma riigihanke käigus tehtud otsused sellega kooskõlla, ei olnud

lubatud arvestada apellandi täiendavaid 30.01.2024, st pärast Vaidlustusega I seotud

vaidlustus- ja kohtumenetluse lõppemist, esitatud selgitusi ega hakata apellandi pakkumuse

vastavust RHAD p-le 5.3 uuesti kontrollima. Ka ringkonnakohtu jõustunud otsusest ei tulene,

nagu võiks apellant esitada selle kohta täiendavaid selgitusi ja andmeid.

7. Apellant esitas 02.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles VAKO

21.11.2024 otsuse tühistamist.

Kohtupraktika kohaselt on hankija kohustatud andma pakkujale võimaluse pakkumust

täpsustada, kui see ei too kaasa pakkumuse muutmist. Puuduse kõrvaldamise võimalus tuleb

anda ka siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või

kui on selge, et pakkuja on teinud inimliku vea.

Apellandi arvates ei ole vaidlust selles, et hankijal oli kohustus võimaldada apellandil

töökogemuste nõuete täitmist täiendavalt selgitada mh põhjusel, et RHAD-s nõutud CV sisu-

ega vorminõudeid ei täpsustatud. Hankija oli kohustatud andma sellise võimaluse pärast

vaidlustus- ja kohtumenetluse lõppu, millega muutus hankijale siduvaks ringkonnakohtu poolt

RHAD-le antud tõlgendus. Kuivõrd apellant on mõlema vaidlusaluse töökogemuse nõuete

täitmiseks esitanud sama isiku ning 30.01.2024 selgitustega on täpsustatud sama isiku

töökogemust, siis ei saa tekkida küsimust pakkumuse muutmisest, mis on kohtupraktika järgi

peamine pakkumuse selgitamise võimalust ja selgituste arvestamist piirav kriteerium.

17.08.2023 selgituse kohaselt on spetsialisti kui apellandi elektroonikatööde juhi kogemus

üldine, mitte seotud konkreetsete ülesannetega, samuti tuleneb sealt üheselt, et esitatud

lepingute loetelu on näitlik, mitte ammendav. Seega erinevalt VAKO hinnangust ei tulene

selgitusest töökogemuse mittevastavust nõuetele. Ka ei ole Vaidlustusega I seotud

menetlustes tuvastatud pakkumuse sisulist mittevastavust, vaid antud RHAD-le tõlgendus, et

töökogemust tuleb hinnata referentslepingute kaudu. Kuna kohtu poolt RHAD-le antav

tõlgendus ei olnud enne teada ja hankija oma 14.08.2023 päringus seda ei nõudnud, ei saanud

apellant sellist vajadust ka ennustada. Referentsleping, millele apellant peamiselt tugineb, on

sealjuures sõlmitud hankija endaga ega saanud olla hankijale üllatuslik.

VAKO ja kohtud ei saa teha otsuseid hankija eest ja hankemenetluse otsuse kehtetuks

tunnistamise järel tuleb hankijal teha uued otsused, mille juures puudub mõistlik põhjendus

keelata täiendavate selgituste küsimist ja arvestamist.

8. Vastustaja toetas kaebust. Vastustajale on olnud enda sõlmitud hankeleping riigihankes

195722 teada. Seda teadis ka vaidlustaja, kes viidatud riigihankes samuti osales. Tuleb

möönda, et RHAD p 5.3 on ebaselge, kuna selles puudub nõue lepingute nimekirja

esitamiseks, millega spetsialisti kogemust tõendada. Pakkujal on nõude täpsustamise puhul

õigus esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid.

3(12)

3-24-3262

9. Vaidlustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Haldusasjas nr 3-23-2246 jõustunud

otsusega on ammendavalt tuvastatud apellandi pakkumuse mittevastavus ja seega poleks

vastustaja tohtinud apellandi hilisemaid selgitusi arvestada.

Isegi kui apellandil oli õigus esitada täiendavaid selgitusi oma pakkumuse vastavuse kohta

pärast haldusasjas nr 3-23-2246 kohtulahendi jõustumist, ei tõenda täiendavad selgitused

spetsialistil töökogemuse olemasolu ei fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas ega

elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigalduse osas. Vaidlustajal on kahtlus, et

23.10.2024 käskkirjas on hankija hälbinud enda kehtestatud hanketingimustest ja lugenud

fooriprogrammide kasutamise ja koostamise töökogemuse kaudu täidetuks ka elektrooniliste

liikluskorraldusvahendite paigalduse töökogemuse nõude. Fooriprogramm on tarkvara,

elektrooniline liikluskorraldusvahend, isegi kui see on fooriprogrammil töötav foor, on aga

füüsiline ese, mille paigaldamise kogemus kolme aasta vältel peab olema tõendatud. Apellant

on aga viidanud vaid sellise tegevuse juhtimise kogemusele. Kohtuasjas nr 3-23-2246

jõustunud lahendis ei ole tuvastatud, et apellandi spetsialistil on nõutav töökogemus

fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel, vaid sedastatud on üksnes seda, et juba

tõenditesse süüvimata on apellandi enda antud selgituste pinnalt selge töökogemuse

puudumine elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigalduse osas. Hankija ei ole kummagi

valdkonna töökogemuse osas sisulist kontrolli teostanud.

10. Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2025 otsusega kaebuse rahuldamata.

Haldusasjas nr 3-23-2246 leidsid nii VAKO kui mõlemad kohtuastmed, et apellandi esitatud

VA CV ja 17.08.2023 selgituse pinnalt ei olnud tuvastatav 3-aastane liikluskorraldusvahendi

paigaldamise kogemus. Õigusvastased on olnud hankija edasised sammud, millega apellandi

pakkumus on uuesti vastavaks ning lõppastmes edukaks tunnistatud. Segi on aetud

pakkumuse tegelik vastavus ja selle nõuetekohane tõendamine. Kui vastavust ei ole

nõuetekohaselt tõendatud, tuleb pakkumus tunnistada mittevastavaks vaatamata sellele, et

pakkuja suudab vastavust tõendada tagantjärele pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ja

hankija vastavate otsuste tegemist. Määrav ei ole, kas vastavus oli sisuliselt olemas

pakkumuse esitamise ajal. Hankemenetlus erineb selles osas tavapärasest haldusmenetlusest,

kus haldusorganil on haldusakti tühistamise järel kohustus kõik asjaolud igakülgselt välja

selgitada ja vajadusel uusi tõendeid koguda ning uus otsus teha. Hankemenetluses on oluline

võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõte. Lubamatu eelise võib anda see, kui lubatakse

ühe pakkuja pakkumust tagantjärele nõuetele vastavaks kohendada.

Igasuguste muudatuste ja täpsustuse tegemine peaks olema veelgi rangema kontrolli all siis,

kui hankija on oma otsused hankemenetluses teinud, st hankija on tema arvates kõik olulised

asjaolud välja selgitanud ja menetlus on lõpule viidud. Antud juhul tuvastati haldusasjas nr 3-

23-2246, et ühelt poolt ei olnud apellant esitanud nõutud dokumente, et oma töötaja VA

vastavust hanketingimustele tõendada, ja teiselt poolt oli hankija oma otsustes rutakas,

tunnistades vastavaks pakkumuse, kuigi esitatud dokumendid seda teha ei võimaldanud.

Hankija otsustega tunnistada apellandi pakkumus vastavaks ja ta kvalifitseerida tõmbas

hankija hankemenetlusele joone alla. See, kas hankija oleks tohtinud või lausa pidanud selles

menetluses täiendavaid andmeid ja selgitusi küsima, pole praeguses vaidluses enam

relevantne. Määrav on see, et hankija seda ei teinud, viies vastavate otsuste tegemisega

hankemenetluse lõpule. Käesolevas asjas seega ei oma enam tähtsust, kuidas apellant end

17.08.2023 selgituses väljendas, st kas ära olid toodud üksnes osad referentslepingud või

eksisteeris lisaks neile veel muid lepinguid, mis Hanke nõuetele vastavust täiendavalt

kinnitasid.

RHAD p 5.3 valguses ei saa nõustuda apellandiga, et CV nõue ei sisaldanud sisu- ega

vorminõudeid, kuna CV-st pidid tulenema andmed, mis kinnitaksid nõutud töökogemuse

4(12)

3-24-3262

olemasolu. Kohtud tuvastasid, et CV ega apellandi 17.08.2023 selgitus nõutud töökogemust ei

näidanud. Kohtud saavad kontrollida üksnes neid dokumente ja kaalutlusi, millest lähtus

hankija. Apellandi 30.01.2023 selgituse arvesse võtmisel oleks tegemist Vaidlustuse I raames

tuvastatud puuduse kõrvaldamisega töökogemuse ajalise kestuse osas, st tegemist oleks

pakkumuse sisulise muutmise lubamisega, mitte pakkumuse täpsustamisega. RHS § 114 lg 2

kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja

selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse tingimustele vastavust.

Haldusasjas nr 3-23-2246 tuvastasid kohtud, et apellandi pakkumus ei vastanud RHAD-le

ning ka pakkuja selgituste alusel ei olnud võimalik pakkumuse vastavust kinnitada. Menetluse

uuendamine ja täiendavate tõendite kogumine vastustaja poolt on olnud õigusvastane,

rikkudes RHS-s sätestatud nõudeid ning tuues kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. Apellant esitas halduskohtu otsusele 27.01.2025 apellatsioonkaebuse, paludes tühistada

halduskohtu ja VAKO otsused. Halduskohus ei lähtunud kehtivast RHAD-st, jättis

tähelepanuta olulised tõendid, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusnorme.

Otsus on üllatuslik ja sisuliselt ebaõige.

Apellandi pakkumuse vastavus fooriprogrammide koostamise ja rakendamise kogemuse osas

on tuvastatud jõustunud VAKO 29.09.2023 otsusega. Hankija küsis apellandilt 14.08.2023

selgitusi järgmises sõnastuses: „Palume selgitada ja täpsustada CV-des toodud töökogemust

(milliseid tööülesandeid saab lugeda kolme aastaseks töökogemuseks)“ (dtl 217 ja 594).

17.08.2023 vastuses (dtl 592–593) selgitas apellant, et RHAD p 5.3 kohaselt ei pea spetsialisti

töökogemus olema mingis konkreetses rollis (tööülesannetega) või esitatud referentsobjekte

ning spetsialisti töökogemus on CV põhjal kontrollitav seeläbi, et ta on alates aastast 2018

apellandi elektroonikatööde juht. Apellant kinnitas hankijale, et selles rollis on spetsialist

olnud järjepidevalt seotud lepingute täitmisega, mille raames on nõutud kogemus omandatud

tema juhtimisel ja/või osalusel. Samuti tõi apellant välja näitliku loetelu lepingutest ning palus

täiendavate küsimuste korral võimalust neile vastata. Ringkonnakohus asus 18.01.2024

otsuses seisukohale, et sellest selgitusest ei saa referentsobjektide põhjal järeldada, et

spetsialistil oleks elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel kogemus pikemalt

kui 17.11.2020–31.01.2023, üksnes töötaja ametinimetusest ei saa seda järeldada.

Ringkonnakohus ei asunud aga seisukohale, et VAl puudub nõutav 3-aastane kogemus, vaid

sisuline seisukoht oli, et see peab olema tõendatud referentslepingute baasil, mida 17.08.2023

selgitusest ei nähtunud. Ka ei asunud kohus seisukohale, et täiendavaid selgitusi ei või enam

esitada. Faktiliselt oli VA täitnud Hankega analoogses varasemas hankes nr 195722 apellandi

ja hankija vahelist hankelepingut, täitmise perioodiga 15.05.2018–15.05.2023 (5 aastat).

Hankeasja lahendamisel peab kohus lähtuma HKMS-i normidest ehk lähtuma asjakohastest

dokumentidest. RHAD p 5.3 ei sätestanud nõuet, et töökogemust tuleks tõendada

referentslepingute baasil. Haldusasja nr 3-23-2246 raames on juba otsustatud, et CV-s esitatud

töökogemust sai täpsustada. Seega on halduskohtu vaidlustatud otsuse arutlus, et see tähendab

pakkumuse muutmist, asjakohatu. Halduskohtu seisukoht, et hankemenetlus lõppes vastustaja

23.08.2023 otsustega, on vastuolus RHS § 73 lg-ga 3, mis sätestab hankemenetluse lõppemise

alused. Pärast hankija otsuste kehtetuks tunnistamist oli hankijal kohustus teha RHS § 114 lg

1 alusel pakkumuse vastavuse kohta uus otsus. RHS § 114 lg 2 kohaselt on pakkumuse

tagasilükkamise aluseks RHAD tingimustele mittevastavus või see, kui pakkuja ei esita

tähtajaks hankija nõutud selgitusi või selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata

pakkumuse vastavust. Kõik selgitused RHS § 114 lg 2 mõttes esitatakse pärast pakkumuse

esitamist ja seadusest ei tulene, et pärast esmakordset otsuse tegemist ei võiks täiendavaid

5(12)

3-24-3262

selgitusi küsida. Apellant esitas vastustajale täiendavad selgitused omal algatusel 30.01.2024

(dtl 662–663). RHS ei sätesta piirangut, et selgituste arvestamist mõjutaks see, kas need on

esitatud ise või vastuseks hankija selgitustaotlusele.

Halduskohtu otsus on üllatuslik, kuna vaidlustaja ei ole kordagi väitnud, et täiendavate

andmete arvestamine rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet, seda ei leidnud ka VAKO.

Haldusasjas nr 3-23-2246 esitas apellant kohtule vaidlustaja spetsialistide CV-d, millest

nähtub, et ka vaidlustaja ei mõistnud RHAD-d nii, nagu ta väidab. CV-dest nähtub, et ka

vaidlustaja ei esitanud spetsialistide kogemust referentslepingute põhjal. Seda tõlgendust ei

teadnud ka hankija apellandile 15.08.2023 selgitustaotlust esitades ega pidanud teadma

apellant päringule 17.08.2023 vastates. Riigikohus on lahendis nr 3-19-1464 Euroopa Kohtu

praktikale viidates selgitanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvusnõudega on vastuolus

ettevõtjate kõrvalejätmine sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt

menetlusega seotud dokumentidest ega riigisisesest õigusest, vaid nende tõlgendamisest ja

lünkade täitmisest, sellises olukorras tuleb pakkujal võimaldada pakkumust selgitada. Võrdse

kohtlemise põhimõttega oleks seega vastuolus apellandi selgituste arvestamata jätmine, mitte

arvestamine.

Halduskohus jättis põhjendamatult vastu võtmata 03.01.2025 esitatud tõendid, millest nähtub

VA sisuline 3-aastane kogemus elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel.

Hankijale täidetud riigihanke nr 195722 hankelepingu objekt on sama, mis Hanke tulemusel

sõlmitaval hankelepingul. Sellises olukorras ei pea hankija kogemuse vastavust tuvastades

midagi täiendavalt põhjendama.

Täiendavas seisukohas märkis apellant, et täidetud on ka VA nõutav kogemus

fooriprogrammide osas. Vaatamata sellele, et osa riigihanke nr 195772 hankelepingu alusel

hankijale tarnitud foore hankis apellant vaidlustajalt ja nendesse oli algseadistus üles laetud, ei

tähenda see, et fooriprogrammide koostamise ja rakendamisega seotud töid teostas apellandi

asemel vaidlustaja.

12. Vaidlustaja palus apellatsioonkaebuse vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kuna VAKO rahuldas vaidlustuse juba seetõttu, et haldusasjas nr 3-23-2246 jõustunud

kohtuotsusega on lõplikult ja ammendavalt tuvastatud apellandi pakkumuse mittevastavus ja

halduskohus sellega nõustus, ei pidanud kumbki vajalikuks anda hinnangut vaidlustuse

väidetele, et isegi apellandi 30.01.2024 selgitusi arvestades ei ole kumbki nõutud

töökogemuse nõue tõendatud. Vastustaja ei ole selles osas sisulist kontrolli teostanud. Hankija

vaidlusaluse 23.10.2024 otsuse lisaks olevas protokollis on hankija märkinud ainult, et ta on

teostanud spetsialisti töökogemuse kontrolli elektrooniliste liikluskorraldusvahendite osas.

Vaidlustajale VAKO poolt edastatud väljavõtetest nähtub, et hankija on täiendavalt küsinud

apellandilt küsimusi ainult fooriprogrammide töökogemuse kohta.

Vaidlustajal on kahtlus, et vastustaja on hälbinud enda kehtestatud nõuetest ja lugenud

tegelikult fooriprogrammide koostamise kogemuse kaudu täidetuks ka elektrooniliste

liikluskorraldusvahendite paigaldamise kogemuse. Haldusasjas nr 3-23-2246 on tuvastatud, et

töökogemuse nõude täitmiseks tuleb nimetada konkreetsed lepingud, mille täitmisel spetsialist

on osalenud hanketingimustes nõutud ülesannetes ja ajaperioodi vältel. Sisuliselt on seal aga

sedastatud vaid seda, et juba tõenditesse süüvimata on apellandi enda antud selgituste pinnalt

selge töökogemuse puudumine elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigalduse osas,

millest aga ei järeldu fooriprogrammide koostamise ja rakendamise töökogemuse olemasolu

tuvastatus. Apellandi väited selle kohta, mida VA referentslepingu alusel tegi, on

vastuolulised. Ka esitatud fotod ei tõenda 3-aastast kogemust elektrooniliste

liikluskorraldusvahendite paigaldamisel.

6(12)

3-24-3262

On kahtlus, et hankija ei ole jõudnud põhjendatult järelduseni ka selles, et VAl on nõutav

kogemus fooriprogrammide osas. VAKO poolt vaidlustajale edastatud väljavõttest (dtl 274 jj)

nähtuvalt ei ole apellant vastanud vastustaja 10.09.2024 küsimusele, milliseid konkreetsete

foorikontrollerite programme on VA tegelikult koostanud ja rakendanud. Sellele viitab ka

apellandi seisukoht, et sellekohast kogemust näitab ainuüksi juhtimisfunktsiooni täitmine.

Juhtimiskogemus ei ole võrdsustatav fooriprogrammide koostamise ja rakendamise

töökogemusega.

Vaidlustaja taotles ka apellandi poolt halduskohtule esitatud tõendite asja juurde võtmata

jätmist või alternatiivselt kogu mahus avaldamist toimikus. Apellandi väited ärisaladuse kohta

on üldsõnalised ja isiku töökogemus ei saa olla ärisaladus.

13. Vastustaja leidis vastuses, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt apellandi taotluse tõendite asja juurde võtmiseks ja

võtab haldusasja toimikusse apellandi halduskohtule esitatud tõendid, mis kajastuvad

digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel 1089–1093. Ringkonnakohus nimetatud tõendite osas

kuulutanud menetluse 21.02.2025 määrusega kinniseks, millega kohus loeb lahendatuks ka

vaidlustaja apellatsioonkaebuse vastuses esitatud vastuväite, ja tõendite sisu ilma ärisaladust

sisaldava osata on menetlusosalistele avalik digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel 1192–1195.

Kohus ei võta tõendina asja juurde apellandi esitatud veebilehe teatmik.ee väljavõtteid

(dtl1087–1088), kuna ükski väljavõtetest nähtuv asjaolu ei ole käesolevas haldusasjas

vaidluse all ja tõenditel puudub tähtsus asja lahendamiseks. Samuti võtab kohus asja juurde

koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid (dtl 1134–1144).

15. Vastuvõetud tõenditel ei saa olla asjas määravat tähtsust, kuna vaidlusaluse hankija otsuse

õiguspärasus ei saa otseselt sõltuda tõenditest, mida hankija ei ole otsuse alusena hinnanud ja

mis ei puutu apellandi pakkumusse. Samas siiski vastuvõetud tõendid ilmestavad apellandi

seisukohti, mis vähemalt külgnevad vaidlusesemega, sh vaidlustatud halduskohtu otsuse

väitega pakkujate ebavõrdse kohtlemise kohta, ja need ei ole sedavõrd asjakohatud, et piirata

menetlusosalise õigust oma väiteid tõendada.

16. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Halduskohus on vääralt

kohaldanud õigusnorme, mis reguleerivad pakkumuse vastavuse kontrollimist ja teinud

VAKO otsusega nõustudes ebaõige järelduse ringkonnakohtu jõustunud 18.01.2024 otsuse

õigusliku tagajärje kohta hankemenetluse edasisele käigule.

17. Esiteks on asjas vaidluse all küsimus, millised juriidilised faktid saab lugeda haldusasjas

nr 3-23-2246 jõustunud kohtuotsusega tuvastatuks ja millises osas kitsendas otsuse siduv

õigusmõju vastustaja vabadust hankemenetluse edasisel juhtimisel. Tallinna Ringkonnakohtu

18.01.2024 otsuse põhjendava osa p-s 18 on esitatud järgmised motiivid:

RHAD p 5.3 nõuab, et pakkujal peab olema näidatud selline spetsialist, kellel on

vähemalt 3-aastane elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamise

töökogemus, selline spetsialist, kellel on vähemalt 3-aastane fooriprogrammide

koostamise ja rakendamise kogemus ja kvalifitseeritud elektrik. Need töökogemused ja

kvalifikatsioon võivad olla, nagu eelnevalt selgitatud, ka ühel inimesel. Kaebaja

pakkumusele lisatud CV-st ja 17.08.2023 vastusest nähtub, et pakkuja esitas mõlemas

valdkonnas töökogemust omava spetsialisti ja kvalifitseeritud elektrikuna sama

inimese andmed. 17.08.2023 vastuses on seejuures selgitatud järgmist: „YY on

vastavalt CVs toodud andmetele töötanud KIIRWARREN.KL OÜs alates 2018. a-st

elektroonikatööde juhina. /…/ Kinnitame, et YY on olnud elektroonikatööde juhina

7(12)

3-24-3262

järjepidevalt seotud lepingute täitmisega, milles raames on mh YY juhtimisel ja/või

osalusel: - koostatud ja rakendatud fooriprogramme, sh nt /…/ lepingute täitmisel /…/

täitmisajaga

15.05.2018–15.05.2023;

-

paigaldatud

elektroonilisi

liikluskorraldusvahendeid, sh nt /…/ lepingute täitmisel /…/ täitmisajaga 11.07.2022–

02.12.2022, /…/ 11.10.2021–29.06.2022 ja /…/ 17.11.2020–31.01.2023.“ Sellest

selgitusest ei saa järeldada, et CV-s või ka apellandi 17.08.2023 vastuses oleks

andmed spetsialisti töökogemuse kohta elektrooniliste liikluskorraldusvahendite

paigaldamisel pikemalt kui 17.11.2020–31.01.2023. Üksnes töötaja ametinimetusest ei

saa järeldada, et ta tegeles apellandi elektroonikatööde juhina ka elektrooniliste

liikluskorraldusvahendite paigaldamisega. Töökogemuse olemasolu selles valdkonnas

ei ole näidatud vajaliku kestusega. Hankija ei saanud seega apellandi pakkumust

tunnistada vastavaks ja apellanti kvalifitseerida, samuti tunnistada tema pakkumust

edukaks.

18. Esiteks on kohus tõlgendanud RHAD p 5.3 sisu, tuvastades, et kummagi vaidlusaluse

spetsialisti kvalifikatsioon peab väljenduma 3-aastases töökogemuses vastaval alal, kusjuures

see kvalifikatsioon on tõendatav ka ühe isiku kaudu. Teiseks tõlgendas kohus RHAD p 5.3

tõendinõuet, leides, et üksnes pakkumuses esitatud CV-s väljendatud ametinimetusest ei saa

nõutud kogemust tuletada, vaid nõutav töökogemus peab pakkumuse vastavaks

tunnistamiseks olema tuvastatud konkreetse kestusega. Kolmandaks leidis kohus, et apellandi

pakkumuses esitatud CV-s ja 17.08.2023 selgituses esitatud andmete põhjal ei saanud

vastustaja teha õiguspäraselt apellandi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust vähemalt

spetsialisti elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamisega seotud töökogemuse osas.

Neljandaks nähtub otsuse põhjendustest ka see, et ringkonnakohus käsitles antud asjaoludel

õiguslikult lubatavana hankija poolt pakkumuse sisu selgitamiseks täpsustavate küsimuste

esitamist töökogemuse täpsemaks väljaselgitamiseks ja apellandi poolt hankijale antud

vastuste arvestamist pakkumuse vastavusotsuse faktilise alusena. Ehkki sellist seisukohta ei

ole expressis verbis väljendatud, nähtub see kohtu poolt 17.08.2023 selgitusele kui tõendile

antud hinnangust ja sealt tulenevatele asjaoludele õigusliku tähtsuse omistamisest: kohus asus

seisukohale, et lisaks pakkumuses esitatud CV-le ei nähtu ka 17.08.2023 selgitusest vastustaja

küsimusele spetsialisti töökogemus elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel

pikemalt kui 17.11.2020–31.01.2023. Ringkonnakohus ei hinda neid seisukohti käesolevas

asjas ümber.

19. Kuivõrd 18.01.2024 otsuse resolutsiooni p 3 ja põhjendava osa p 19 kohaselt asendas

ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendused oma põhjendustega, ei saa vaidlusalustes

küsimustes iseseisvat õiguslikku tähtsust omistada eelnevate halduskohtu ja VAKO otsuste

põhjendustele. Muu hulgas ei tulene ringkonnakohtu 18.01.2024 otsusest, et kohus oleks

üheselt tuvastanud apellandi pakkumuse objektiivse mittevastavuse või teinud apellandile

siduvat ettekirjutust, mis keelaks hankemenetluse otsuste tühistamise järel apellandi

pakkumuse vastavaks tunnistamise või selle vastavuse kontrollimiseks kooskõlas seadusega

täiendavate selgituste küsimise või vastuste arvestamise. Teisisõnu, kohtuotsusest ei nähtu

apellandi pakkumuse mittevastavuse tuvastamist viisil ja alusel, mis oleks redutseerinud

vastustaja diskretsiooni ja hindamisruumi apellandi pakkumuse vastavuse kontrollimisel

nullini. Kohus ei saagi teha hankemenetluse otsuseid hankija eest, kuna kohtumenetluse

esemeks on konkreetne hankija otsus lähtudes selle õiguslikust ja faktilisest alusest, mitte

pakkumuse vastavus või mis tahes muu hankemenetluse otsuste kontrolliesemena hankija

ainupädevusse kuuluv õiguslik otsustus.

20. Kuna kohtuotsuse jõustumisega haldusasjas nr 3-23-2246 jõustus VAKO 29.09.2023

otsus, millega vastustaja hankeotsused kehtetuks tunnistati, ja kuivõrd hankeotsuse VAKO

poolt kehtetuks tunnistamise ja kohtu poolt tühistamise õiguslik tagajärg on sisult sama,

8(12)

3-24-3262

taastus hankemenetluses kehtetuks tunnistatud otsuste tegemisele eelnenud õiguslik olukord,

kus puudusid kehtivad hankija otsused apellandi pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise kohta. Sellises olukorras on hankijal RHS § 114 kohaselt kohustus teha otsus

pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Hankija toimingud

hankemenetluse otsuste kontrolliesemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamiseks, sh

täiendava teabe küsimine RHS § 114 lg 2 ja § 46 lg 4 alusel, ei oma iseseisvat õiguslikku

tähendust, kui seadus seda ette ei näe, vaid kujutavad endast menetlustoiminguid otsuse

tegemise protsessis. Seega juhul, kui hankija otsus õiguslikult ära langeb, ei oma iseseisvat

tähendust, milliseid toiminguid hankija enne äralangenud otsuse tegemist tegi või tegemata

jättis. Hankijal tuleb teha uus otsus kooskõlas kõigi RHS-i asjakohaste menetlusnormidega.

21. Põhimõtteliselt on mõistagi õige halduskohtu põhjendus võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtete olulisusest ning lubamatu eelise andmise vältimisest. Ekslik on aga

halduskohtu käsitlus, nagu erineks hankemenetlus nendest põhimõtetest tulenevalt

haldusmenetlusest selle poolest, et hankija võib teha menetlustoiminguid pakkumuse

vastavuse kontrollimiseks ainult ühel korral ning esmakordse otsuse tegemisega on

hankemenetlusele n-ö joon alla tõmmatud. Hankemenetlus lõppeb RHS § 73 lg-s 3 sätestatud

alustel, sh p 1 kohaselt hankelepingu sõlmimisega. Kuni hankemenetluse lõppemiseni on

hankijal õigus oma otsuseid kehtetuks tunnistada või muuta ning otsuste aluseks olevaid

asjaolusid ümber hinnata, teha asjaolude tuvastamiseks vajalikke menetlustoiminguid ja sh

esitada pakkujatele täiendavaid küsimusi. Olukorras, kus taoline õigus on hankijal omal

algatusel, oleks eesmärgipäratu eitada sellist õigust lihtsalt seetõttu, et hankija otsus on

tühistatud kohtu poolt – seda iseäranis juhul, kui hankijale saab ette heita asjaolude

ebapiisavat väljaselgitamist, mida kohus käsitleb allpool. Asjakohatu on seetõttu ka VAKO

otsuses toodud põhjendus, nagu oleks hankijal antud juhul olnud keelatud apellandi

pakkumuse vastavust uuesti kontrollida, kuivõrd mittevastavus oli juba jõustunud otsusega

tuvastatud. Jõustunud ringkonnakohtu otsusega tuvastati, et hankija ei saanud teha apellandi

pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust otsuse aluseks võetud tõendite põhjal, kuid otsuses

ei tuvastatud ega hinnatudki pakkumuse (mitte)vastavust sisuliselt.

22. RHS § 114 lg 2 sätestab ühe pakkumuse tagasilükkamise alusena imperatiivses sõnastuses

selle, et pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust RHAD

tingimustele. Iseenesest on selle normi aluseks mh pakkujate võrdse kohtlemise nõue,

välistamaks hankija poolt pakkuja n-ö järeleaitamist pakkumuse nõuetele vastavaks

selgitamisel. Võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb aga kohaldada vastavalt asjaoludele sisuliselt

ja võrdselt saab kohelda üksnes võrdses olukorras olevaid isikuid. Seetõttu ei saa viidatud

normi imperatiivset sõnastust mõista siiski absoluutse käsuna lükata pakkumus tagasi alati,

kui esmasest vastusest hankija selgituspäringule ei nähtu üheselt pakkumuse vastavus.

Hanketingimuste ega hankija küsimuste ebaselguse või üldsõnalisusega seotud riske ei saa

jätta pakkuja kanda. Tulenevalt riigihanke läbipaistvuse ja sellest tulenevast ettenähtavuse

nõudest kitsendab hanketingimuste üldsõnalisus hankija hindamis- ja kaalutlusruumi eelkõige

pakkuja kasuks. Ringkonnakohus on varasemas praktikas selgitanud, et olukorras, kus on

võimalikud mingi hanketingimuse või nõude erinevad tõlgendused, tuleb seda tõlgendada

pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult

suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega (nt Tallinna

Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-1639, p 14). Ettevõtja osaleb riigihankes üheselt hankija seatud

tingimustel ega pea hankija tegelikku tahet ennustama rohkem, kui see oleks keskmisele

mõistlikule ettevõtjale ilmne.

23. Arvestades RHAD p-s 5.3 sätestatud nõude üldsõnalisust, ei pidanud käesoleval juhul

keskmise mõistliku pakkuja seisukohast olema täiesti välistatud apellandi arusaam RHAD p

5.3 sisust, et spetsialisti 3-aastast töökogemust võib näidata ka ainuüksi sellisel töökohal

9(12)

3-24-3262

töötamine, mis ettevõtte tegevusvaldkonda arvestades omab sisulist puutumust nõutavate

tegevusaladega. Just sellest tulenevalt oli vastustajal algusest peale õigus pakkumuses

sisalduvat töösuhte fakti üldse küsimustega täpsustama asuda (mida ringkonnakohus

18.01.2024 otsuses sisuliselt möönis) vaatamata sellele, et ringkonnakohtu otsuses selgitati, et

pakkumuse vastavuse tuvastamiseks tulnuks töökogemus tuvastada ka konkreetsete

ajavahemikena (nt referentslepingute põhjal). Asjakohane on siinkohal apellandi viidatud

Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika, mille kohaselt ei saa ettevõtjat riigihankest kõrvale

jätta selliste kohustuste täitmata jätmisel, mis ei tulene seadusest või RHAD-st, vaid nende

tõlgendamisest ja lünkade täitmisest haldusasutuste või kohtute poolt (Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-19-1464, p 13 ja seal viidatud Euroopa Kohtu otsus

asja nr C-309/18, p 20). Samas selgitas Riigikohus, et kuivõrd seadus ei kehtesta RHAD-s

nõutud koolitusplaanile sisu- ja vorminõudeid, olid need hankija määrata, ning kuna ka

hankija nõudeid ei esitanud, pidi koolitusplaan kätkema endas teavet, mille esitamise kohustus

pidi olema arusaadav n-ö keskmisele vastavas valdkonnas tegutsevale ettevõtjale. Need

seisukohad on analoogia korras ülekantavad ka käesolevas asjas nõutud spetsialisti CV-le.

24. Seevastu kui apellandi pakkumuses VA CV-s üksnes töösuhte algusaja ja ametinimetuse

nimetamine oleks ilmselgelt jäänud allapoole sellist teabemahtu, mida mõistlik ettevõtja

saanuks käsitada RHAD kontekstis selgitustena spetsialisti 3-aastase valdkondliku

töökogemuse kohta, oleks järelikult pakkumuses puudunud teave, mida üldse oleks võimalik

täpsustada või selgitada. Selline pakkumus oleks tulnud vältimatult tagasi lükata. Pakkumuse

vastavuse tuvastamise seisukohast olulise teabe täielikul puudumisel tähendaks selle esmane

esitamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva pakkumuse muutmist. Analoogselt sellele,

nagu tähendaks pakkumuse muutmist see, kui pakkuja esitaks selgitused muu fakti kohta kui

hankija küsimus, nt üritaks tõendada käesoleval juhul mõne muu spetsialisti kogemust kui

see, kelle kohta esitas pakkumuses CV.

25. Vaatamata RHS § 114 lg 2 imperatiivsele sõnastusele kohaldub sama loogika

ringkonnakohtu hinnangul ka pakkumuse sisu kohta selgituste andmisel. Pakkuja

hoolsuskohustust pakkumuse vastavuse ammendaval selgitamisel tuleb seetõttu hinnata

asjakohase RHAD nõude ja hankija esitatud küsimuse valguses ning pakkujale ei saa ette

heita info mitteesitamist sellises mahus või detailsuses, mis hankija küsimuse põhjal ei

pidanud olema mõistliku kahtluseta arusaadav. Asjaolu, et apellant ei esitanud 17.08.2023

vastuses kogu vajalikku teavet pakkumuse vastavuse tuvastamiseks, ei ole antud juhul

apellandile etteheidetav põhjusel, et vastustaja oma 14.08.2023 päringus (dtl 217) seda

piisavalt arusaadaval moel ei küsinud. Vastustaja küsimusest „Palume selgitada ja täpsustada

CV-des toodud töökogemust (milliseid tööülesandeid saab lugeda kolme aastaseks

töökogemuseks)“ ei selgu, et esitada tuleks kindlasti konkreetsete lepingute vm tegevuste

loetelu ja täitmise ajavahemikud, mille tuvastamata jätmine oli hiljem aluseks hankija otsuse

tühistamisele, vaid eelkõige võib vastustaja 14.08.2023 päringut mõista nõudena selgitada

kogemust sisuliselt, mida apellant oma 17.08.2023 vastuses kooskõlas küsimusega tegi.

Sealjuures märkis apellant vastuses, et seal nimetatud lepingute loetelu on näitlik ja ta on

valmis täiendavatele küsimustele vastama. Antud olukorras ei olnud vastustajal võimalik ilma

täiendavate selgitusteta kohaselt tuvastada pakkumuse vastavust, kuid ka mitte objektiivset

mittevastavust. Kuna apellandi vastuse ebatäielikkus tulenes vastustaja esitatud küsimuse

üldsõnalisusest, on ringkonnakohtu 18.01.2024 otsuses tuvastatud puudus apellandi

pakkumuse vastavuse tuvastamisel omistatav vastustajale. Erinevalt halduskohtu ja VAKO

poolt leitust ei tähendanud see järelikult ka vastustaja vältimatut kohustust pakkumus RHS §

114 lg 2 alusel tagasi lükata, vaid vastustajal oli õigus ja kohustus apellandi pakkumuse

vastavust uuesti ja täiendavalt sisuliselt kontrollida.

10(12)

3-24-3262

26. Teiseks on vaidluse all küsimus, kas vastustajal oli alus apellandi pakkumuse vastavuse

uuel kontrollimisel seda tegelikult vastavaks tunnistada. Apellant ja vastustaja on seisukohal,

et apellandi võtmespetsialisti töökogemus tuvastati RHAD p-s 5.3 nõutule vastavalt,

vaidlustaja seevastu leiab, et vastustaja ei ole kogemust kummagi vaidlusaluse töövaldkonna

osas sisuliselt kontrollinud.

27. Vaidlusalune RHAD p 5.3 nõue, et pakkumuses nimetatud spetsialistil või spetsialistidel

peab olema 3-aastase töökogemuse kaudu tõendatav pädevus elektrooniliste

liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning fooriprogrammide koostamise ja rakendamise

osas, on silmapaistvalt üldsõnaline. Ringkonnakohtu 18.01.2024 jõustunud otsusest tulenevalt

pidi seda tingimust sisustama nii, et nõutav töökogemus peab seonduma konkreetsete

tööülesannete täitmisega tuvastatava ajavahemiku jooksul, näiteks kindlate lepingute

täitmisel. Kehtestatud tingimusest aga ei nähtu, millises rollis või funktsioonis peab isik

olema vastava tegevusvaldkonna „osas“ tööd teinud ega seda, millise intensiivsusega või

sagedusega peab ta olema tuvastataval perioodil vastava tegevusvaldkonnaga seotud

tööülesandeid täitnud. Nagu kohus eelnevalt märkis, kitsendab hanketingimuste üldsõnalisus

ja abstraktsus hankija kaalutlus- ja hindamisruumi eelkõige pakkuja kasuks, st eelkõige saab

hankija teha abstraktse tingimuse alusel pakkuja suhtes negatiivse otsuse juhul, kui

pakkumuse mittevastavus on ilmselge. Muu hulgas ei välista kehtiva RHAD sõnastus nõutava

töökogemuse arvestamist vastava tegevusvaldkonna „osas“ juhul, kui spetsialisti kogemus

seisneb vastava tegevusvaldkonna tööde juhtimises ja korraldamises. Ringkonnakohus jääb

siinkohal sõnastuselt analoogsete vastavustingimuste kohaldamist puudutanud vaidluses

kohtuasjas nr 3-23-2245 kujundatud tõlgenduse juurde, et puudub igasugune alus arvata, et

näiteks isik, kelle juhtimisel on pakkuja näidatud referentsobjektidel

liikluskorraldusvahendeid paigaldatud, ei peaks mingil põhjusel olema suuteline paigaldama

neid vaidlusaluses hankes (Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2024 otsus, p 16).

28. Veelgi üldsõnalisem kui RHAD p-s 5.3 kehtestatud vaidlusaluse tingimuse sisu on selle

tingimuse täitmiseks esitatud tõendinõue, mille kohaselt peab pakkumus sisaldama lepingu

täitmises vahetult osalevate ja käesolevas punktis täheldatud isikute CV-sid, mis sisaldavad

andmeid nendele spetsialistidele kehtestatud töökogemuse nõuetele vastavuse kohta.

Kooskõlas ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-23-2246 antud tõlgendusega sai vastustaja

eeldada, et pakkuja selgituste alusel nõutud 3-aastase perioodi katmisel konkreetsete

tuvastatavas ajavahemikus täidetud tööülesannetega (nt pakkuja täidetud referentslepingutega)

sai ta lugeda töökogemuse RHAD-s nõutud määral tõendatuks. RHAD-st ei tulenenud nõuet

spetsialisti töökogemuse kohta objektiivsete pakkujast sõltumatult loodud tõendite

esitamiseks ega eeldust, et vastustaja ei võinuks pakkuja enda esitatud kinnitusi (mida kujutab

endast sisuliselt ka spetsialisti CV) usaldada.

29. Erinevalt VAKO ja halduskohtu seisukohast leiab ringkonnakohus, et asjakohatu ei ole

siinjuures ka fakt, et apellandi poolt spetsialisti töökogemuse allikana viidatud riigihankes nr

195722 sõlmitud hankelepingu teiseks pooleks oli vastustaja ise. Kuivõrd pakkumuse kui

pakkuja tahteavalduse sisu saab määrata ainult pakkuja ning sama kehtib ka pakkumuse sisu

osas antud selgituste kohta, ei saanud vastustaja apellandi 17.08.2023 selgituse alusel

23.08.2023 pakkumuse vastavusotsust tehes lähtuda sellest lepingust spetsialisti

elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamise töökogemuse osas, sest 17.08.2023

selgituses oli apellant sidunud antud lepingu ainult foorisüsteemidega seotud töökogemusega.

Seevastu pärast seda, kui 30.01.2024 selgituses oli apellant kinnitanud, et tugineb nimetatud

lepingule ka elektrooniliste liikluskorraldusvahendite kogemuse osas, sai vastustaja võtta

arvesse ka talle endale selle lepingu täitmisest teadaolevat infot VA osalemise kohta lepingu

täitmisel. Ka õiguskirjanduses on toetatud seisukohta, et hankijal endal olemas oleva

objektiivse teabe arvestamine pakkumuse vastavuse kontrollimisel ei saa anda pakkujale

11(12)

3-24-3262

ebaõiglast konkurentsieelist.1 Kuivõrd hankija põhjendamiskohustus ettevõtja suhtes

positiivse otsuse tegemisel ei ole võrreldavalt intensiivne negatiivse otsuse põhjendamise

kohustusega ja hankijal oli vahetu sisuline teave apellandi poolt mõlema vaidlusaluse

töökogemuse allikana nimetatud lepingu täitmisest, mis ühtlasi katab kogu spetsialistile

kehtestatud töökogemuse ajakriteeriumi, ei saaks hankijale ette heita, et ta spetsialisti

töökogemuse kohta veelgi detailsemat teavet ei küsinud ja piirdus otsuse põhjendamisel

tõdemusega, et pakkumus vastab kõigile RHAD nõuetele.

30. Sellele vaatamata teostas hankija eelkõige foorisüsteeme puudutava töökogemuse osas ka

täiendavat sisulist kontrolli. Kohus hindas apellandi poolt vastustaja küsimustele vastates

(17.08.2023, 22.02.2024, 08.03.2024, 03.08.2024, 13.09.2024) ja omal algatusel (30.01.2024)

esitatud selgitusi (ärisaladust sisaldavas mahus dtl 323–350) VA CV-s nimetatud

töökogemuse täpsustamiseks RHAD p 5.3 nõuete osas. Küsimustest ja selgitusest nähtub, et

vastustaja kontrollis kogemust sisuliselt ja sai ka sisulised vastused, mille alusel töökogemuse

tuvastamine ei olnud RHAD p-s 5.3 sätestatud nõudeid arvestades õigusvastane. Vaidlustaja

kahtlused, et vastustaja ei ole apellandi spetsialisti sisulist töökogemust hinnanud ja on ühe

valdkonna töökogemuse lugenud täidetuks teise valdkonna töökogemuse arvel, on

põhjendamatud.

31. Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ning VAKO ja halduskohtu otsused

tühistada.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning

apellatsioonkaebuse esitanud kolmanda isiku suhtes kohaldatakse poole kohta sätestatut. Kui

kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta

menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Et otsus tehakse apellandi kasuks, kannab tema

menetluskulud tema vastaspool ehk vaidlustaja.

33. Apellant taotles vaidlustusmenetluses vaidlustajalt menetluskulude hüvitamist õigusabi

eest kokku 14,75 töötunni mahus summas 3245 eurot (dtl 805 ja 819). Halduskohtus taotles

apellant vaidlustajalt menetluskulude hüvitamist riigilõivu 1280 eurot ja õigusabikulu eest

kokku 20,27 töötunni mahus summas 4459,40 eurot (dtl 1103–1111). Ringkonnakohtus

taotleb apellant vaidlustajalt menetluskulude hüvitamist riigilõivu 1280 eurot ja õigusabikulu

eest 14,25 töötunni mahus summas 3135 eurot (dtl 1229–1234). Kokku on apellant tasunud

riigilõivu 2560 eurot ja taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 10 839,40 eurot.

Õigusabikulude kandmise kohustuse tekkimine on nõuetekohaselt tõendatud Tepper &

Partnerid Advokaadibüroo OÜ arvetega apellandile.

34. Tasutud riigilõiv 2560 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb

vaidlustajalt apellandi kasuks välja mõista. Arvestades vaidluse iseloomu, sh ühest küljest

vaidluse keerukuse taset, kuid teisalt erinevates vaidlusastmetes esitatud põhjenduste olulises

osas korduvust, peab ringkonnakohus HKMS § 109 lg 6 alusel põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks 3000 eurot ühe vaidlusastme kohta ehk kokku 9000 eurot, mis tuleb

vaidlustajalt apellandi kasuks välja mõista. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude

hüvitamiseks. Vaidlustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Matteus, K., RHS § 114 komm. 19. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koost. Simovart, M. A. ja

Parind, M., Juura 2019, Tln., lk 729.

12(12)