1-25-13/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-25-13

Kriminaalasi

Rooland Arund süüdistatuna karistusseadustiku (KarS)

§ 424 lg 2 järgi üldmenetluses

Kohtunik

Triin Harak

Kohtuistungi sekretär

Teele Masing

Süüdistatav

Tõkend

Rooland Arund, isikukood: 37402192755; elukoht:

xxx viibib Tartu Vanglas (Turu tn 56), kodakondsus:

xxx, xxxharidus, emakeel: xxx keel, xxx.

Kriminaalkorras karistatud, karistusregistri andmetel

kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistatud

24.05.2024 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja

kohtuotsusega 1-24-2847 KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta

ja 7 kuu vangistusega, millest tuli koheselt ära kanda 14

päeva (see on käesolevaks ajaks ära kantud) ning

ülejäänud osa - 1 aasta 6 kuud 16 päeva vangistust –

jäeti KarS 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 8 kuu pikkuse

katseajaga kohaldamata.

kahtlustatavana kinni peetud 19.11.2024, vahistamine

kuni 05.03.2025. Alates 06.03.2025 kannab karistust

kriminaalasjas 1-24-2847

Prokurör

ringkonnaprokurör Ainar Koik

Kaitsja

vandeadvokaat Anu Pärtel (määratud korras)

RESOLUTSIOON

1. Mõista Rooland Arund süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada teda 2 aasta ja 6 kuu

pikkuse vangistusega.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 19.11.2024 kuni 05.03.2025,

s.o 3 kuud ja 15 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 2 aastat 2

kuud ja 15 päeva vangistust.

3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Rooland Arundile mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 24.05.2024 otsusega nr 1-24-2847 mõistetud kandmata karistuse 1 aasta 6

kuu ja 9 päeva vangistuse võrra (06.03.2025-12.03.2025 on kantud 7 päeva vangistust)

ning mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3

aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust.

4. Karistuse kandmise aja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

13.03.2025.

5. KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel tulenevalt KarS § 424 lg 4 p-st 2 võtta süüdistatav

Rooland Arundilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. KarS §

55 lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus

põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Rooland Arund kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

6. Arvata menetluskulude hulka sundraha 1329 eurot ja määratud kaitsjale makstud

tasu 736,88 eurot, s.o kokku 2065,88 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel 1/2 menetluskuludest, s.o 1032,94 eurot jätta riigi kanda.

Ülejäänud osa, s.o 1032,94 eurot mõista KrMS § 180 lg 1 alusel välja Rooland Arundilt.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb Rooland Arundil tasuda ositi 12

kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates otsusele lisatud makseinfolehel

näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad

tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses

täitemenetluses.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu

Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates 13.

märtsist 2025. Apellatsiooniõigusest võib loobuda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. See tähendab,

et 15 päeva jooksul alates 13. märtsist 2025 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu

Maakohtule.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Rooland Arundit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem korduvalt karistatud

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (viimati 24.05.2024 Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kohtuotsusega nr 1-24-2847), ehk olles KarS § 424 lg 2 tähendatud isik,

19.11.2024 kella 17.46 paiku xxx mnt 197-dal kilomeetril juhtis mootorsõidukit Citroёn

Xsara reg.nr xxx, olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus ühes liitris tema väljahingatavas

õhus oli vähemalt 1,36 mg/l (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,50 mg/l,

laiendmääramatus 0,14 mg/l). Eeltooduga rikkus Rooland Arund kuriteo toimepanemise ajal

kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla

joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes

olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kirjeldatud käitumisega pani Rooland Arund toime KarS § 424 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt.

2. Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2025 määrusega anti Rooland Arund kohtu alla.

3. Prokurör asus seisukohale, et Rooland Arundi tegu on tõendamist leidnud ning tegi

ettepaneku Rooland Arund süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 2 järgi mõistes talle

karistuseks 3 aastat 3 vangistust; KarS §-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel mõista R. Arundile

liitkaristuseks, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi

mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 6 kuud 16 päeva - võrra, 4 aastat 9 kuud 16

päeva vangistust, arvestades R. Arundi karistuse kandmist tema kahtlustatavana

kinnipidamisest ehk alates 19.11.2024. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta

R.Arundilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks 6 kuuks. Menetluskuludena tuleb

Arundilt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1329 eurot ja riigi

õigusabi kulud.

4. Kaitsja leidis, et kõik vaieldavused, kahtlused tuleb tõlgendada vastavalt KrMS § 7 lg-le 3

süüdistatava kasuks. Kaitsja lähtub sellest, et jah, süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, aga ta ei

olnud kindlasti kriminaalses joobes. Seega palub oma kaitsealune õigeks mõista. Kui kohus ei

peaks nõustuma kaitsja väidetega ja leiab, et prokuratuur on piisavalt põhjendanud oma

seisukohti, mille alusel võiks teha teistsuguse järelduse, siis sellest tulenevalt kaitsja puudutab

ka karistuse küsimist ja põhjendab oma seisukohad. Karistusena näeb seadus ette kuni neli

aastat vangistust. Prokurör ütles, et puuduvad raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kaitsja

arvates kergendava asjaoluna võiks arvesse võtta Rooland Arundi väljendatud kahetsust. Igal

juhul on selline olukord äärmiselt taunitav, äärmiselt kahetsusväärne. Kaitsja teeb ettepaneku,

et liitkaristus jääks kokku kaks aastat ja seda oleks võimalik asendada ÜKT-ga koos

kontrollnõuetega, koos lisakohustustega. Kaitsja palub ka arvestades süüdistatava

majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid, KrMS § 180 lg 3 alusel jätta

vähemalt pooles ulatuses nii sundraha kui kaitsjatasu, riigi kanda.

5. Süüdistatav Rooland Arund vastas kohtuistungi alguses küsimusele, kas ta tunnistab ennast

süüdi jaatavalt. Ristküsitluse käigus ta muutis enda positsiooni ning ütles, et ei tunnista ennast

kahtlustuses süüdi. Tunnistab kahtlustust, et on alkoholi tarvitanuna roolis viibinud, kuid ta ei

ole veendunud, kas siis kui ta sõitis, oli ta kriminaalses määras joove. Lõppsõnas avaldas

süüdistatav, et tema peatumisel, auto süüte välja keeramisel ja politsei saabumisel oli vahe,

millal oli tal võimalus seda alkoholi tarbida ja tekitada endale kriminaalne joove. On suur

vahe, kas tal sõitmise aeg oli kriminaalne joove või ei olnud. Praegu on kahtlus, sest keegi ei

ole seda fikseerinud sõidu ajal. Ta oli seal tee ääres seisnud, alkoholi tarbinud. Kui kohus

arvab, et on ikkagi piisav kõik tema süüdimõistmiseks, siis palub leebemat karistust vastavalt

kohtu äranägemisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava ja tunnistaja ütlused, kaitsja ja prokuröri

seisukohad, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas

kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et

süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

7. Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud ning annab neile õigusliku hinnangu (I),

mõistab Rooland Arundile karistuse (II) ja teeb viimaks otsustuse menetluskulude (III) kohta.

(I) Tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang

8. Rooland Arundit süüdistatakse selles, et tema 19.11.2024 kella 17.46 paiku xxx mnt 197.

kilomeetril juhtis mootorsõidukit Citroёn Xsara reg.nr xxx, olles joobeseisundis, kuna

alkoholisisaldus ühes liitris tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,36 mg/l (tõendusliku

alkomeetri lõplik lugem 1,50 mg/l, laiendmääramatus 0,14 mg/l).

9. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse

korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seega

tuleb KarS § 424 lg 2 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses

näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning

viimaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvus.

10. Tunnistaja E.V. andis kohtus ütlusi, mille kohaselt eelmise aasta 19. novembri õhtul,

natuke enne kella kuut sai väljakutse seoses võimaliku joobes sõidukijuhiga. Väljakutse sisu

oli, et väidetavalt joobes juht sõidukiga Citroёn Xsara numbrimärk xxx, vingerdab ja liigub

Võru poolt Tartu poole mööda xxx maanteed, natuke enne xxx. Väljakutse saamise ajal olid

nad selle sama pika sirge peal, maksimum kilomeeter oli autode vahe. Kui häirekeskusest

väljakutse said, lülitasid kohe sisse sinised märgutuled patrullsõidukil ja hakkasid xxx poole

alarmi kasutades sõitma. Mingi hetk nägid enda ees kahte sõiduautot, mõlemad jäid tee äärde

seisma. Nad aeglustasid ja nägid, et üks sõiduk, mis oli ära parkinud tee serva, oli see, mille

peale tuli väljakutse. Tunnistaja läks kontrollima sõiduauto Citroёn Xsara juhti. Sõidukis oli

kokku kolm inimest. Juhi koha peal istus Rooland Arund, juhi kõrval ees paremal istus

naisterahvas ja taga magas joobes meesterahvas. Esimene detail, mis tunnistajale meenub, kui

sõiduauto aken lahti tehti, on see, et ta tundis tugevat alkoholi lõhna autost ja antud sõiduki

juhi poolt. Tunnistaja autos sees ega kellegi autos olija käes alkoholi pudeleid ei näinud.

Sõidukijuht oli nähtavalt tugevas alkoholijoobes, pigem uimane. Kui nad ta puhuma panid ja

esmase indikaatorvahendi näidu said, siis pidi teda autost välja aitama, sest omal jalul ta sealt

hästi välja ei saanud. Isik ütles, et nad tulid kuskilt külast ja tahtsid koju sõita. Isik oli algusest

peale selline kord agressiivne ja siis tegi jällegi nendega koostööd. Lõpuks võtsid isiku peale

ja sõitsid xxx aleviku Coopi taha parklasse, et saaks rahulikult seal toiminguid teha. Rooland

Arund puhus ära tõenduslikku alkomeetrisse, vahepeal vaidlesid seal ja sõnelus käis, täpset

põhjust tunnistaja ei mäleta, miks ta keeldus allkirjastamast dokumente. Tunnistaja sõnul

nendega suheldes Arund pigem oli ülbe ja üleolev. Isik oli tugevas alkoholijoobes, oli

agressiivne ja talle ei sobinud nende tööpõhimõtted. Tagumisel istmel maganud meesterahvas

äratati alles kuskil pool tundi hiljem, siis kui nad toimetasid selle auto xxx poe Coopi taha ja

kui nad hakkasid seda naisterahvast ratastooliga autost abistama (tl 68-69).

11. Süüdistatav andis istungil ütlusi, mille kohaselt tunnistab kahtlustust, et on 19. novembril

alkoholijoobes roolis viibinud, kuid ta ei ole veendunud, kas siis kui ta sõitis oli

kriminaaljoobes. Süüdistatav selgitas, et eesolev auto andis märku, et tee äärde peatuda. Oli

selge, et ta kutsub politsei ja siis süüdistataval oli šokk. Süüdistatav teadis, et tal on tingimisi

karistus ja asjad, et nagunii on kinni mine. Siis jõi kulinal puhast viina peale. Viinapudeli pani

auto tagaistme jalamati peale, konsooli ja jalamati peale. Selleks ajaks, kui politsei tuli, oli

pudelis võib-olla väike tilk alles. Süüdistatav suundus xxx koju. Eelnevalt olid xxx ja auto

peal oli tuttav R., kelle perekonnanime ta ei mäleta ja elukaaslane H.E.. R. tarvitas ka alkoholi

tagaistmel. R. oli tarvitanud eelnevalt ja tarvitas ka autos. Seda pudelit, mille süüdistatav pani

enne politsei tulekut taha mati peale tarvitasid nad koos taga magava isikuga. Millalgi xxx

välja sõites jäi ta magama. Süüdistataval oli see viinapudel seal ära pandud ja sõitsid.

Süüdistatava sõnul oli tal kerge alkoholijoove, oli mõne lonksu võtnud. Tagaistmel olev isik

jäi magama peale xxx linnast välja sõitmist.xxx linnast sõitsid välja ära siis ta võib-olla võttis

seal. Sõidu ajal ei näinud, et R. oleks võtnud, ta jäi magama. Süüdistatava kõrval istus

elukaaslane, tema alkoholi ei tarvitanud ja oli kaine. Selle autoga, mis süüdistatava ette sõitis

ja märku andis peatumiseks, sõitsid pikalt kolonnis. Kuna süüdistatav pani vahepeal suitsu

põlema, on ahelsuitsetaja, siis võis jääda eessõitval autol mulje, et süüdistatava auto teeb

kerge jõnksu, et auto ei ole juhitav kohati. Tundis ka väsimust. Korduvalt süütas sigaretti ja

siis lihtsalt sigareti süütamise ajal võib auto selliseid ebanormaalseid manöövreid teha, nagu

jõnks käia rooliga nii kaua kui suitsu põlema paneb. Enne autorooli istumist oli tarvitanud

viina xxx. Süüdistatav selgitab pisut hiljem, et enne rooli istumist siiski ei olnud võtnud, vaid

siis kui hakkasid sõitma. Süüdistataval oli üks kokkusaamine, mis ei läinud hästi ja

lohutuseks võttis viina kui oli juba roolis. Siis kui sõites eesmine auto peatus, alateadvus ütles,

et nüüd on selgelt jama ja siis lasi kohe kulinal. Auto juba seisis, süüde väljas, kui kulistas

viina ohtralt ja kohe paar korda. Läks aega enne kui politsei kohale jõudis. Süüdistatav

nõustus alkomeetri näiduga, sest see näitas nii, aga peale peatumist ja auto seisma jätmist,

süüte väljalülitamist ta tarbis ohtralt alkoholi ja ei välista üldse, et sellest tingitult näitas nii

palju, sest see oli värskelt tarbitud alkohol suuremas koguses. Süüdistatav selgitab, et keeldus

joobetuvastamise protokolli allkirjastamast, kinnipidamise protokolli allkirjastamast ja

juhtimiselt kõrvaldamise protokolli allkirjastamast, kuna oli alkoholjoobes ja šokiseisund ja

asjad, ei andnud endale aru. Üldjuhul ta ei ole kunagi agressiivne. Kohtu küsimustele vastates

selgitab süüdistatav, et xxx viibides oma esimese lonksu viina võttis siis kui auto käis ja

liikus. Peatumiseni oli võib-olla kolm, võib-olla maksimum neli lonksu võtnud. Ja siis jäi auto

seisma, võttis süüte välja. Sisemine tunne ütles, et nüüd on politsei, see auto ei oleks muidu

tema kiirust pidurdanud. Alateadvus ütles. Lülitas süüte välja ja lasi kulinal. Peatas enda auto

seetõttu, et eesmine auto jäi aeglasemaks, järjest võttis aeglasemaks ja aeglasemaks kuni jäid

tee äärde seisma. Temast mööda ei sõitnud, sest teised autod ei lasknud, puudus võimalus. Jäi

sinna edasi seisma peale vastutulevate autode möödumist, kuna tal sisemine tunne ütles.

Täpselt ei mäleta, aga süüdistatava arvates tuli teine juht ja ütles, et ootame politsei ära. Viina

oli kulistanud enne seda. Lihtsalt oligi eelaimdus, et nüüd on jama. Toimis valesti ja kahetseb

seda (tl 69-73).

12. Tõendusliku alkomeetri väljatrükilt, mida süüdistatav keeldus allkirjastamast, nähtub, et

isiku väljahingatavas õhus mõõdeti 19.11.2024 kell 18.06-18.12 alkoholisisalduseks 1,36 mg/

L. Tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 9510 EE on väljatrüki kohaselt taadeldud ja omab

taatlustunnistust nr TTRC-24-00075 (tl 15).

Rooland Arund on allkirjastanud

korrakaitseseaduse § 38 õigused, millega on kinnitanud, et talle on selgitatud tema õigusi,

toimingu põhjust ja eesmärki ning on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku

alkomeetriga (tl 14).

13. Nähtuvalt 19.11.2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest kõrvaldati Rooland Arund

samal kuupäeval kell 17:49 xxx mnt 197-l kilomeetril sõiduki M1 Citroen Xsara

registreerimismärgiga xxx juhtimiselt kuni kainenemiseni, sest oli alust arvata, et tema veres

või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

Rooland Arund on keeldunud otsust allkirjastamast, millise märke õigsust on kinnitanud

menetleja (tl 16).

14. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Rooland Arund kinni

19.11.2024 kell 17.49 xxx mnt 197-l kilomeetril, seoses kahtlustusega selles, et tema juhtis

19.11.2024 kell 17.49 paiku xxx mnt 197 km-l mootorsõidukit Citroen Xsara

registreerimismärgiga xxx olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema ühes liitris

väljahingatavas õhus oli 1,36 mg/l kohta (tl 17-19).

15. Vaidlust ei ole sellest, et süüdistatav Rooland Arund süüdistuses märgitud ajal ja kohas

mootorsõidukit juhtis, seda tunnistab ta ka ise. Vaidluskohaks on see, kas Rooland Arundil oli

kriminaalne joove sõiduki juhtimise ajal. Kui kohtuistungi alguses vastas Rooland Arund

küsimusele, kas ta tunnistab ennast talle esitatud süüdistuses süüdi jaatavalt, siis kohtuistungi

käigus muutis ta enda positsiooni ning selgitas, et tegelikult ta sõidu ajal kriminaalses joobes

ei olnud, oli võtnud vaid mõne lonksu viina sõidu alguses ja kulistas suuremas koguses viina

alles siis kui auto oli tee äärde seisma jäänud ja süüde välja keeratud kui tekkis sisetunne, et

asi lõppeb vanglas.

16. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas isiku ütlused on

järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud

samasisulisi või lahknevaid ütlusi (vt nt RKKKo 3-1-1-10-17, p 8) ning millisel määral või

kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga. Samuti on oluline hinnata ütluste

nn elulist usutavust (vt nt RKKKo 3-1-1-89-12, p 14).

17. Riigikohus on lahendis 1-21-3307 öelnud, et kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha

järgi saab kohus isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldada tema kohtueelses

menetluses antud ütlusi üksnes KrMS § 289 lg 1 järgi kohtumenetluse poole taotluse alusel

ristküsitluse käigus, kui kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antutega.

Kui see tingimus on täidetud, saab kohus tugineda ütluste usaldusväärsuse hindamisel

vastuolule tõendiallika kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel.

18. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et ta ei olnud auto juhtimise ajal kriminaalses joobes, oli

joonud vaid kaks-kolm lonksu ning kulistas suuremas koguses viina alles siis kui oli auto tee

äärde ära parkinud. Kuna need ütlused olid vastuolus kohtueelsel eeluurimisel antud ütlustega

tarbitud alkoholi koguse ja koha osas, kus isik oli kohtueelselt rääkinud tuttavaga poole liitri

viina ära tarbimisest tee peal, avaldati kohtus KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatava

eeluurimisel antud ütlused. Süüdistatav selgitas vastuolu kohta, et mõistab, et see on hoopis

teine jutt ning selgitas, et tegelikult nad ei joonud kahe peale tervet pudelit ära, vaid oli ikka

nii nagu räägib kohtuistungil - siis kui tee äärde seisma oli jäänud, kulistas kiiresti, kuna ta

teadis, et tal on tingimised all ja see asi lõppeb vangimajaga. Vastuolu kohta selgitas

süüdistatav alguses, et ju ta siis eeluurimisel ütles valesti, hiljem lisas, et need eeluurimisel

antud ütlused on tõesti esmased ütlused ja ei mäleta ka seda, aga tunnistab ausalt, et ta tahtis,

et kiiresti ülekuulamine lõppeks ära ja lihtsalt tunnistas seda, mida ei ole olnud. Selle kohta,

miks ta ütlusi andes rohkemaks enda alkoholitarvitamist selgitas, märkis süüdistatav, et

lihtsalt ei tulnud midagi pähe, et mida vastata.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist arusaadavate ega veenvate põhjendustega. Ei ole kuidagi

eluliselt usutav, et süüdistatav, kellel on varasem korduv kriminaalmenetluse kogemus, teades

seda, et tal on tingimisi karistus ees, selgitaks kaitsja juuresolekul ülekuulamisel enda

alkoholitarbimise teadlikult rohkemaks seetõttu, et tahtis, et see kiiresti lõppeks ja ei tulnud

midagi pähe, mida vastata. Kui isik soovis, et see protsess kiirelt läbi saaks, või veel enam

sisuliselt ei algakski, saanuks ta lihtsalt keelduda ütluste andmises. Materjalidest ei nähtu, et

süüdistatav oleks ka kohapeal politseinikele rääkinud midagi sellest, et ta väidetavalt autoga

sõites oli ära joonud vaid paar-kolm lonksu viina ning alkoholi kulistas ära suuremas koguses

alles siis kui oli auto tee äärde ära parkinud.

19. Süüdistatava ütlused istungil on kohati ka ebajärjepidevad. Kaitsja küsimusele vastates, et

millal te siis enne selle autorooli istumist olite tarvitanud alkoholi, vastas süüdistatav, et xxx.

Järgnes küsimus, et mida te jõite seal xxx, millele süüdistatav vastas, et viina. Hiljem ütlused

muutuvad ja süüdistatav ütleb, et kui aus olla, siis ta enne rooli istumist ei olnudki võtnud

vaid siis kui hakkas sõitma.

20. Süüdistatava ütlused ei ole ka eluliselt usutavad, ega haaku teiste asjas kogutud tõendite ja

tuvastatavate asjaoludega.

Süüdistatav on selgitanud, et xxx ta ei olnud joonud vaid jõi alles siis kui istus xxx autorooli

ja hakkas sõitma. Järelikult oli ta enda sõnul sel hetkel täiesti kaine kui rooli istus ja sõitma

hakkas. Arusaamatuks jääb, miks täiesti kaine inimesena, teades, et tal on varasema

alkoholijoobes sõitmise eest määratud katseaeg ning tingimisi karistus, otsustas, et hakkab

just sel hetkel tarbima viina kui istus autorooli.

Ka on ta selgitanud, et ta kulistas peale auto tee äärde parkimist viina, kuna oli šokiseisundis.

Süüdistatava näol on tegemist isikuga, kellel on politseiga olnud kokkupuuteid palju. Tal on 2

kehtivat ja 19 arhiveeritud kriminaalkaristust, enamus neist mootorsõiduki alkoholijoobes

juhtimise eest, mistõttu ei olnud see tema jaoks uudne olukord, mis tekitaks šokiseisundi.

Tunnistaja ei ole viidanud isiku käitumisele kui shokis isiku omale, vaid on selgitanud, et

süüdistatav oli nendega suheldes pigem ülbe ja üleolev, vahepeal oli agressiivne ja talle ei

sobinud nende tööpõhimõtted, siis tegi jälle koostööd nendega. Olukorras, kus süüdistatav

enda kinnitusel teadis, et ta on tee peal ära joonud kõigest paar-kolm lonksu viina, sedagi

sõidu alguses xxx linnast välja sõites, mis ilmselt suurt joovet ei näitaks, oleks olnud tema

huvi hoida joove võimalikult väiksena. Miks sellises situatsioonis asuks isik enda joovet

suurendama, jääb arusaamatuks.

Samuti on süüdistatav andnud segaseid ütlusi peatumise asjaolude kohta. Esialgu on Rooland

Arund selgitanud, et eesolev auto andis märku, et peatuda (tl 69 pöördel). Seejärel on

selgitanud, et sisetunne ütles, et nüüd on politsei, muidu ei oleks eesmine auto tema kiirust

pidurdanud. Peatas auto kuna eesmine sõiduk jäi liikumises järjest aeglasemaks. Mööda ei

läinud kuna sõidukid tulid vastu. Kui teisi sõidukeid enam vastu ei tulnud, ei sõitnud edasi

seetõttu, et tal oli sisetunne, et nüüd tuleb politsei ja võibolla eesmise sõiduki juht ka ütles, et

ootame politsei ära, kuid selleks ajaks oli ta juba viina enne ära kulistanud sisetunde tõttu,

seega oli isiku selgituste kohaselt juba enne juhi võimalikku teavitust politsei peatse

saabumise kohta temal veendumus, et politsei tuleb. Kui isik oli ära tarvitanud vaid mõne

lonksu viina ning sedagi xxx välja sõites, pidanuks ta mäletama kuidas sündmused arenesid

ning kas keegi tuli tema juurde või mitte. Eluliselt on väheusutav, et süüdistatav, kes

rahumeelselt juhtis mootorsõidukit, kuid oli sunnitud aeglustama eesliikuva sõiduki tõttu,

teeks esimese järeldusena selle, et talle kutsutakse politsei ning asuks šokist tingitult alkoholi

kiirelt suures koguses tarbima.

21. Kohtu hinnangul on kokkuvõtlikult süüdistatava kohtuistungil antud ütlused keerutavad,

ajaliselt muutuvad, vastuolus eeluurimisel antud ütlustega, eluliselt ebausutavad,

ennastõigustavad, ega lange kokku teiste asjas tuvastatud tõenditega. Süüdistataval on põhjust

eitada kriminaalses joobes sõitmist, lootes seeläbi vastutusest pääseda. Kokkuvõtlikult on

süüdistatava ütlused alkoholi tarbimisega seonduvate asjaolude kohta ebausaldusväärsed, ega

lange kokku teiste asjas tuvastatud usaldusväärsete tõenditega.

22. Kohtu hinnangul on võimalik teiste asjas kogutud tõendite ja tunnistaja ütluste pinnalt

leida, et süüdistatav oli temal tuvastatud kriminaalses joobes juba sõiduki juhtimise ajal ning

selgitusi sõiduki peatamise järel suurema koguse alkoholi kiirkorras äratarbimise kohta kohus

usutavaks ei pea.

23. Tunnistaja E.V. on selgitanud, et väljakutse saamise ajal olid nad selle sama pika sirge

peal, maksimum kilomeeter oli autode vahe. Kui häirekeskusest väljakutse said, lülitasid kohe

sisse sinised märgutuled patrullsõidukil ja hakkasid xxx poole alarmi kasutades sõitma (tl 68).

Selle jaoks, et maanteekiirusel 90 km/h või isegi seda ületades väljakutsele kiitustav sõiduk

läbiks ühe kilomeetri, ei kulu pikk ajaühik, vaid alla minuti. Mingi hetk nägi patrull enda ees

kahte sõiduautot, mõlemad jäid tee äärde seisma. Nad aeglustasid ja nägid, et üks sõiduk, mis

oli ära parkinud tee serva, oligi see sama, mille peale tuli väljakutse.

Tunnistaja selgitas, et väljakutse sisu oli, et väidetavalt joobes juht sõidukiga Citroёn Xsara,

vingerdab ja liigub xxx poole mööda maanteed. Süüdistatav ise selgitas autoga vingerdamise

kohta, et ta korduvalt süütas sigaretti ja siis lihtsalt sigareti süütamise ajal võib auto selliseid

ebanormaalseid manöövreid teha, nagu jõnks käia rooliga nii kaua kui suitsu põlema paneb.

Kohtu hinnangul viitab väljakutse sisu vingerdamine sellele, et auto ei teinud lihtsalt jõnksu

vaid vingerdas nii, et see tekitas seda märganud autojuhis tõsise kahtluse, et juht võib olla

purjus, mistõttu ta otsustas teavitada autoga tee peal vingerdavast juhist politseid. On

vähetõenäoline, et pelgalt mõne üksiku jõnksu peale muidu korrektselt teel püsiva sõiduki

puhul, hakkaks keegi politseid kutsuma ja veel enam sama sõidukit jälgima kuni politsei

saabumiseni.

24. Samuti on tunnistaja kirjeldanud sõiduki juurde jõudes tajutud asjaolusid.

Patrullpolitseinik E.V. rääkis kohtuistungil, et esimene detail, mis talle meenub kui sõiduauto

aken lahti tehti on see, et ta tundis tugevat alkoholi lõhna tulevat juhi poolt. Sõidukijuht oli

nähtavalt tugevas alkoholijoobes ja pigem uimane. Kui nad ta puhuma panid ja esmase

indikaatorvahendi näidu said siis pidid teda autost välja aitama, sest omal jalul ta sealt hästi

välja ei saanud. Kohtul puudub alus arvata isikute selgitusi arvestades, et kirjeldatud

sündmused oleks toimunud kuidagi eriliselt pikkade ajavahemikega. Ajavahemik politsei

poolt väljakutse saamise ja sõiduki juurde saabumise vahel on umbes minut. Et politsei

kutsumisele oleks eelnenud pikk ajavahemik, mille jooksul süüdistatav oli saanud kulistada

viina ja veel aega veetnud seni kuni see mõjuma hakkab, ei tulene ka süüdistatava ütlustest,

milliste kohaselt eesmine sõiduk aeglustas tema ees ja siis kui seisma jäi teadis, et on politsei

tulemas ja võib-olla ka keegi ütles talle. Miks pidanuks süüdistatavat teadlikult peatuma

suunanud isik tee ääres pikalt seisma ilma politseisse helistamata, jääb arusaamatuks. Samas

politseisse helistamise järel saabus võrdlemisi kiirelt kohale ka lähedal viibinud patrull. Kui

süüdistatav oleks eelnevalt ära joonud vaid paar-kolm lonksu viina ning alles mõni minut

enne politsei saabumist joonud kulinal suurema koguse viina ära, siis selle alkoholi mõju ei

oleks mõne minuti jooksul, mil politsei kohale jõudis, veel sellises ulatuses saabunud, et teda

teha uimaseks ja tuikuvaks nii, et vajab sõidukist väljumisel abi, kuna üldteadaolevalt alkohol

nii kiiresti mõju ei avalda. Tunnistaja on avaldanud ka, et tema autos sees, ega kellegi autos

olija käes alkoholi pudeleid ei näinud. Samas nähtus tunnistaja selgitustest, et antu auto juures

toimetas patrull pikalt ja korduvalt – seda nii naisterahvale ratastooli hankides, sõidukit Coopi

parklasse toimetades ning tagaistmel olnud meesterahvast äratades ning tagumise seltsimehe

kõrval oli ratastool ja mingeid asju veel. Kuigi väljas oli kõnealusel ajal pime, oleks kohtu

hinnangul politseiametnikud arvestades teo asjaolusid, pudelit selle olemasolul suure

tõenäosusega autos toimetades märganud, kas võttes tagaistme pealt ratastooli või äratades

üles tagaistmel maganud meesterahvast.

25. Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul võimalik uuritud tõenditest järeldada, et süüdistatav

oli kriminaalses joobes juba autoga sõites.

26. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuna ülal käsitletud tõenditest

nähtuvalt oli Rooland Arundi ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,36 mg/l

(lõplik mõõtetulem), oli ta järelikult 19.11.2024 mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes.

27. Kohtu hinnangul on tõendatud, Rooland Arund 19.11.2024 kella 17.49 paiku xxx

mnt 197-ndal kilomeetril juhtis mootorsõidukit Citroёn Xsara reg.nr xxx, olles

joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus ühes liitris tema väljahingatavas õhus oli vähemalt

1,36 mg/l (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,50 mg/l, laiendmääramatus 0,14 mg/l).

Seega rikkus Rooland Arund LS § 69 lg-s 1 ja LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõudeid.

28. Arvestades, et Rooland Arund on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise

joobeseisundis, mille eest karistati teda 14.06.2018 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

kohtuotsusega nr 1-18-631 ja 24.05.2024 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega nr

1-24-2847 ning millised karistused on kehtivad, pani ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas

toime KarS § 424 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo, so korduva mootorsõiduki

juhtimise joobeseisundis (tl 20-35).

29. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes.

Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu

hinnangul pani Rooland Arund teo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik

teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab

või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul on eeltoodud kriteeriumid täidetud. Kohus

tuvastas eelnevalt, et Rooland Arund juhtis autot olles tarvitanud kanget alkoholi, seega pidas

ta kohtu hinnangul vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta paneb toime alkoholijoobes olles

mootorsõiduki juhtimise. Tema joove oli niivõrd suur, et see pidi olema talle ka tajutav.

Kriminaalse joobe alammäär on 0,75 mg/l. Rooland Arundi joove ületas seda künnist

märkimisväärselt, kuivõrd temal tuvastati mõõteltulemusena joove 1,36 mg/l. Seega pani

Rooland Arund kõnealuse teo toime otsese tahtlusega.

30. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Rooland Arund on

süüvõimeline. Seega tuleb ta KarS § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistada.

(II) Karistus

31. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

32. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud

seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja

nr 3-1-1-52-13, p 19). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise

motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).

Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra

kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7

ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

33. Kohus tuvastas eelpool, et Rooland Arund juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit xxx

mnt 197-l kilomeetril. Rooland Arundi selgituste kohaselt sõitis ta xxx. Arvestades, et isik

peeti kinni xxx aleviku lähedal oli ta saanud sõita lähtudes Google Maps andmetest ca 50

kilomeetrit1, seega küllaltki pika distantsi. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et isik oleks

põhjustanud otseselt liiklusohtlikku olukorda ning keegi kahju tema teo tagajärjel ei saanud.

Küll aga oli tema sõidustiil piisavalt ebakindel, et äratas sellega kaasliikleja tähelepanu, kes

teavitas vingerdavast juhist häirekeskusesse. Tuleb arvestada ka sellega, et sõit toimus Eesti

ühel põhimaanteel, s.o xxx maanteel ning seda tööpäevale järgneval õhtusel ajal ca kella 17-

18 paiku, mil inimesed liiguvad töölt koju. Seega oli temast tulenev potentsiaalne oht väga

suur. Ka oli Rooland Arundi joove suur 1,36 mg/l, mis ületab kriminaalse joobe künnist 0,75

mg/l märkimisväärselt. Tunnistaja selgitas, et Rooland Arund oli uimane, ei suutnud ise autost

välja tulla ja nad pidid teda aitama. Et ta unine oli möönis ka süüdistatav ise. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et Rooland Arundi süü suurust saab hinnata keskmisest suuremaks.

34. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik

kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mida isik on avaldanud kohtuistungil.

35. Lisaks isiku süüle, on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning

õiguskorra kaitsmise huve. Rooland Arundil on 2 kehtivat kriminaalkaristust, mis mõlemad

on muuhulgas KarS § 424 järgi. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 14.06.2018

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-631 karistati isikut KarS § 424 järgi 1 aasta ja 6 kuu

pikkuse vangistusega, mida suurendati Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 04.05.2016 otsuse

kriminaalasjas nr 1-16-3819 ärakandmata osa võrra, mis on 4 kuud 10 päeva ning mõisteti

liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva vangistust. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja

24.05.2024 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-24-2847 karistati Rooland Arundit KarS § 424

lg 2 järgi 1 aasta 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1-3 ja § 424 lg 4 p 1 alusel

määrati, et Rooland Arundile mõistetud karistusest kuulub kohe ära kandmisele 14 päeva

vangistust. Ülejäänud osa mõistetud karistusest, s.o 1 aasta 6 kuud ja 16 päeva vangistust ei

pööratud täitmisele, kui Rooland Arund ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul

toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati Rooland Arundit pöörduma

1 https://www.google.com/maps/dir/V%C3%B5ru+linn,+V%C3%B5ru+maakond/Kambja,

+Tartu+maakond/@58.0368454,26.5176327,10z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!

1m1!1s0x46eafae58a8a4953:0x601f589807fb8f0e!2m2!1d26.9938446!2d57.8389348!

1m5!1m1!1s0x46eb3b802548deef:0x8e3b873b6bc1cedb!2m2!1d26.6956067!

2d58.2355599!3e0?

entry=ttu&g_ep=EgoyMDI1MDMwNC4wIKXMDSoJLDEwMjExNDU1SAFQAw%3D%3D

kriminaalhooldaja määratud ajal vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire

raviteenuse raames ja läbima alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames esmase vastuvõtu.

Veel kohustati Rooland Arundit käitumiskontrolli lõpuni andma omal kulul vereproove

alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Lisaks nähtub

karistusregistrist, et Rooland Arundil on 19 arhiveeritud kriminaalkaristust, milledest 17 (13

karistust muu hulgas KarS § 424 järgi ning 4 karistust muu hulgas KrK § 204 lg 3 järgi) on

seotud muuhulgas mootorsõiduki joobes juhtimisega.

36. Eelnevast nähtub, et Rooland Arundit on varasemalt korduvalt aastakümnete jooksul

karistatud samalaadse rikkumise eest. Varasemad karistused ei ole tema käitumist muutnud

ning isik on taas toime pannud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ning seda katseajal.

Seega tegemist ei ole isikupoolse üksiku juhusliku eksimusega. Lisaks tuleb karistuse

määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Mootorsõiduki juhid, kes ei täida

korrektselt liiklusnõudeid kujutavad endast tõsiseltvõetavat ohtu kõigile teistele liiklejatele ja

nende varale. Lisaks joobes juhtimisele puudus süüdistataval ka juhtimisõigus, tema

juhtimisõigus oli peatatud alates 07.08.2024 seoses tervisetõendi kehtivuse lõppemisega (tl

38). Kõigi liiklejate turvatunnet suurendab teadmine, et liiklusreeglite rikkumisele

reageeritakse ning järgnevad karistused. Kohtu hinnangul on isiku käitumine ohtlik

kaasliiklejatele ja talle endale ning tema võime varasematest, sh tingimuslikest, karistustest

õigeid järeldusi teha puudulik. Isikule kohaldatav karistus peab andma ka ühiskonnale

signaali, et korduv mootorsõiduki joobes juhtimine on õiguskorras selgelt taunitav süütegu.

37. Kohus rõhutab, et KarS § 424 lg 2 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid

liiklusalaseid süütegusid. Kuigi käesoleval juhul need ei realiseerunud, võivad mootorsõiduki

joobes juhtimisega kaasneda rasked ja pöördumatud tagajärjed nii toimepanijale kui

kõrvalistele isikutele. Seadusandja on selle kuriteo eest näinud ette karistusena ainsa

karistusliigina vangistuse kuni 4-aastat, sh on välistatud sellise teo eest mõistetud karistuse

täielikult tingimisi kohaldamata jätmine, mis väljendab riigi suhtumist antud kuriteosse. KarS

§ 424 lg sanktsiooni keskmine määr on ca 2 aastat vangistust.

38. Isikule anti eelmise joobes juhtimise toimepanemise eest võimalus kanda oma karistust

vabaduses kohaldades 14 päeva pikkust šokivangistust. Kuivõrd Rooland Arund jätkas

alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimist, saab järeldada, et senised karistused ei ole

viinud loodetud tulemuseni. Seega tuleb kohtu hinnangul mõista Rooland Arundile

karistuseks reaalne vangistus. Ka kriminaalhooldaja on kohtueelses ettekandes leidnud, et

isikule sobivaim karistusliik on reaalne vangistus. Isiku käitumine viitab sellele, et ta ei ole

motiveeritud oma karistust vabaduses kandma. Ta ei mõista joobes juhtimise

ühiskonnaohtlikkust, ei mõtle oma tegude tagajärgedele ja ohustab joobes juhtimisega

kaasliiklejaid. Rooland Arund on küll proovinud oma alkoholiprobleemiga tegeleda, kuid

miski pole tulemust toonud. Ka eelmise rikkumise eest määratud vereanalüüsi andmise

kohustus, mille raames pidi isik oma tarvitatavaid alkoholi koguseid piirama, ei olnud

tulemuslik. Rooland Arund on varasemalt kriminaalhooldusel viibinud 6 korral. Enamikel

kordadel on isikul esinenud rikkumisi kontrollnõuetest ja lisakohustustest kinnipidamisel ning

pooltel juhtudel on isiku karistus pööratud täitmisele (tl 40-41).

39. KarS § 424 lg 4 p 2 näeb ette, et sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral

kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Liiklusregistri väljatrükilt nähtub, et

Rooland Arundile on väljastatud esmased juhiload kehtivuse algusega alates 17.01.2023 kuni

16.01.2025. Alates 07.08.2024 on juhtimisõigus peatunud seoses tervisetõendi kehtivuse

lõppemisega (tl 36-38). Seega käesoleval hetkel on Rooland Arundi juhiload kehtivuse

kaotanud.

Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-22-6248 (p-d 14-15) välja toonud, et ära saab võtta ka

sellise juhtimisõiguse, mida isikul ei ole ning märkinud, et alates 1. novembrist 2017 kehtiv

KarS § 424 lg 4 p 2 sätestab, et sõiduki korduva joobes juhtimise korral on juhtimisõiguse

äravõtmine kohustuslik. Seisukoht, et sõiduki juhtimise õigust ei ole võimalik ära võtta

isikult, kes on liiklussüüteo toimepanemise ajal sellest õigusest karistuseks ilma jäetud, ei ole

kolleegiumi hinnangul kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega. Seega vaatamata sellele,

et Rooland Arundi juhtimisõigus on peatunud ja juhiluba kaotas kehtivuse alates 16.01.2025

tuleb tal siiski juhtimisõigus ära võtta.

KarS § 50 lg 1 p 1 järgi saab juhtimisõiguse kohtu poolt ära võtta kuriteo korral kuni kolmeks

aastaks. KarS § 50 lg 3 näeb ette, et KarS-i eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo

korral juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Kuivõrd Rooland Arund

on süüdi KarS § 424 lg-s 2 sätestatud teo toimepanemises ning KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt

KarS § 424 lõikes 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmist, tuleb isikule kohaldada antud lisakaristust, mille minimaalne tähtaeg on 3 kuud ja

maksimaalne 3 aastat. Kohtu hinnangul on arvestades teo asjaolusid ja üld- ning

eripreventiivseid kaalutlusi, on põhjendatud Rooland Arundilt võtta juhtimisõigus ära 1

aastaks.

40. Seega, arvestades kuriteo asjaolusid, süü suurust, Rooland Arundi isikut ning üld- ja

eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis jääb

mõnevõrra sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemale, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

Lisakaristusena tuleb Rooland Arundilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

Mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kogumis ei tohi ületada teo toimepanija süü suurust.

Kohtu hinnangul ei ületa käesolevalt Rooland Arundile mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkune

vangistus (so mõnevõrra sanktsioonivahemiku keskmisest kõrgem) ning lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks (so sanktsioonimäära keskmisest madalamas ulatuses)

kogumis isiku süü suurust.

41. Rooland Arund peeti kinni vahetult peale kuriteo toimepanemist, s.o 19.11.2024 ja ta

viibis vahi all kuni 05.03.2025. Alates 06.03.2025 on Rooland Arund kandmas talle Tartu

Maakohtu 24. mai 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-2847 mõistetud karistust. Seega

tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.11.2024

kuni 05.03.2025, s.o 3 kuud ja 15 päeva ning lugeda Rooland Arundi lõplikuks karistuseks 2

aastat 2 kuud ja 15 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne

karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud

karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. KarS § 65 lg 2

alusel mõistetava liitkaristuse lõplik kestus määratakse kohtuotsuse tegemise kuupäeva

seisuga. Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2025 kohtumäärusega pöörati Rooland Arundile Tartu

Maakohtu 24. mai 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-2847 mõistetud karistus 1 aasta 6

kuud ja 16 päeva vangistust täitmisele. Kohtumääruse kohaselt arvestati karistuse kandmist

alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 06.03.2025 ning kuni 12.03.2025 on

kriminaalasjas 1-24-2847 täitmisele pööratud karistusest Rooland Arundil ära kantud 7 päeva

vangistust. Kandmata karistus on seega 1 aasta 6 kuud ja 9 päeva vangistust. Kohus

suurendab käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.05.2024 otsusega

kriminaalasjas nr 1-24-2847 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu ja 9 päeva

võrra. Liitkaristuseks tuleb seega 3 aastat 8 kuud 24 päeva vangistust. Selle karistuse

kandmise algust tuleb arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.03.2025.

(III) Menetluskulud

42. KrMS § 306 lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on kriminaalmenetluse

kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu.

43. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi

õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus ja kohtus on Rooland Arundi

kaitsjale Anu Pärtelile välja mõistetud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 736,88 euro ulatuses:

58,56 eurot (tl 43-45), 70,76 eurot (tl 46-48), 87,84 eurot (tl 49, 51-52), 43,92 eurot (tl 50, 53-

54) ja 475,80 eurot (tl 64-65).

44. Menetluskulu hulka kuulub ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi

Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1329 eurot.

45. Seega kriminaalmenetluse kulu kokku on 2065,88 eurot (736,88 + 1329).

46. Viidates süüdistatava majanduslikule olukorrale, palus kaitsja kaaluda kohtul võimalust

jätta vähemalt pool menetluskuludest riigi kanda. Kriminaalhooldaja kohtueelsest ettekandest

selgub, et Rooland Arundile on määratud täielik töövõimetus ning raske puue. Samuti on

kinnipidamisasutuses sissetulekute saamise võimalused piiratud. Kohus peab põhjendatuks

arvestades Rooland Arundi majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaated KrMS

§ 180 lg 3 alusel jätta 1/2 menetluskuludest, s.o 1032,94 eurot riigi kanda ning ülejäänud osa,

s.o 1032,94 eurot mõista välja süüdistatavalt võimaldades need tasuda ositi 1 aasta jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Triin Harak