2-24-102717/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-102717

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi J T’i vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

6989.35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479);

hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela (Julianuse

Õigusbüroo osaühing, e-post xxx);

kostja J T (isikukood xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi kostja J

T’i (isikukood xxx) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt J T’ilt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed summas kokku 1124.25 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast

järgmiselt:

Maksetähtaeg

Summa (eurot)

1.

01.06.2032

71.82

2.

01.07.2032

3.

01.08.2032

4.

01.09.2032

5.

01.10.2032

6.

01.11.2032

7.

01.12.2032

8.

01.01.2033

9.

01.02.2033

2-24-102717

10.

01.03.2033

11.

01.04.2033

12.

01.05.2033

13.

01.06.2033

14.

01.07.2033

15.

01.08.2033

12.43

3. Mõista kostjalt J T’ilt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt

alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS §-s 94 sätestatud määras.

4. Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi J T’i (isikukood xxx)

vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479)

palub mõista välja põhivõla 2875.75 eurot, intressi 532.36 eurot, sissenõudmiskulud 50

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 806.19 eurot.

5. Jätta menetluskulud 79% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kanda ja 21% ulatuses J T’i (isikukood xxx) kanda.

6. Mõista kostjalt J T’ilt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 21% ulatuses, s.o summas 199.50

eurot.

7. Mõista kostjalt J T’ilt (isikukood xxx) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

8. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr xxx, viitenumbriga

xxx.

9. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

2-24-102717

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2

100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

2-24-102717

Aktiva Finance Group osaühing esitas 22.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 24.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 16.02.2024 kohtumäärusega anti nõue üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 16.02.2024

määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 06.03.2024 hagiavalduse J T’i vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõlg 4000 eurot, intress 532.36 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 806.19 eurot, viivis alates 07.03.2024 kuni põhinõude summas 4000 eurot

täitmiseni intressimääraga võrdses määras 40,02% aastas, riigilõiv 630 eurot, õigusabikulud 527

eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx OÜ vahel sõlmitud krediidikontoleping nr.

xxx. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles xxx OÜ lepingu

04.09.2023 üles. xx OÜ loovutas 05.09.2023 kostja vastased nõuded hagejale.

06.06.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

26.06.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse.

Harju Maakohus võttis 11.07.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

Kohtul ei õnnestunud kostjale J T’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja

elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja

selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte

toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 08.11.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);

2-24-102717



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis

võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

Hageja toob välja, et XXX lepingu sõlmimisel 13.02.2019 hinnati J T’i krediidivõimekust

kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 26.12.2018 konto

väljavõte analüüsi, 26.12.2018 ja 13.02.2019 maksehäirete päringuid, 26.12.2018 Maksuameti

päringut ning 13.02.2019 Ametlikud teadeanded päringut.

XXX lepingu krediidilimiidi suurendamisel 600 euroni 13.03.2019 hinnati kostja

krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja

26.12.2018 konto väljavõte analüüsi, 26.12.2018 ja 13.03.2019 maksehäirete päringuid,

26.12.2018 Maksuameti päringut ning 13.03.2019 Ametlikud teadeanded päringut.

XXX lepingu krediidilimiidi suurendamisel 1 000 euroni 13.03.2019 hinnati kostja

krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja

26.12.2018 konto väljavõte analüüsi, 26.12.2018 ja 13.03.2019 maksehäirete päringuid,

26.12.2018 Maksuameti päringut ning 13.03.2019 Ametlikud teadeanded päringut.

XXX lepingu krediidilimiidi suurendamisel 2 000 euroni 10.07.2019 hinnati kostja

krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja

10.07.2019 konto väljavõte analüüsi, 10.07.2019 maksehäirete päringuid, 26.12.2018

Maksuameti päringut ning 10.07.2019 Ametlikud teadeanded päringut.

XXX lepingu krediidilimiidi suurendamisel 4 000 euroni 28.07.2019 hinnati kostja

krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja

10.07.2019 konto väljavõte analüüsi, 10.07.2019 ja 27.07.2019 maksehäirete päringuid,

26.12.2018 Maksuameti päringut ning 28.07.2019 Ametlikud teadeanded päringut.

2-24-102717

Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja on krediidivõimekuse analüüsimisel hinnanud

hageja konto väljavõtteid, kuid need ei kajasta kostja krediidivõimelisust krediidi väljastamise

ajal. Krediidilimiiti suurendati 13.02.2019 ja 13.03.2019, kuid konto väljavõte oli esitatud

perioodi 26.06.2018-26.12.2018 kohta. Kohtu hinnangul on ligi kaks kuud piisavalt pikk

periood, kus krediidivõimekus võib muutuda.

Krediidilimiidi suurendamistel 2019 juulis on krediidiandja teostanud 10.07.2019 konto

väljavõtte analüüsi. Krediidiandja on lugenud kostja sissetulekuks 1319.09 eurot, millest

arvestatakse maha igakuised väljaminekud 58.45 eurot, elamiskulud 150 eurot ning taotletava

laenu osamakse. Kostja konto väljavõtte kohaselt on sissetulekuks xxx OÜ väljamaksed

krediidiandja märgitud summas, kuid krediidiandja ei ole arvestanud, et kostja tasus iga kuu

umbes 500 eurot renti.

Hageja selgitab, et klient märkis XXX krediidikonto limiidi suurendamise taotlusel

majapidamiskuludeks 0 eurot. Vastavalt laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud xxx OÜ sise-

eeskirjadele oli minimaalne majapidamiskulude summa sel hetkel 150 eurot ning sellepärast

krediidivõimekuse arvutuskäigus võetigi arvesse majapidamiskuludena 150 eurot.

Hagist võib aru saada, et krediidiandja kohaldas elamiskuludele üldkohaldatavat määra, kuid

krediidiandja ei kontrollinud, kas see määr on ka kostja puhul asjakohane (nt kas kostja elab

enda isiklikus eluruumis või üürikorteris, kui suured on igakuised kommunaalkulud,

telekommunikatsiooniteenuse kulud, sõidukulud (tankla/rong/takso), elatis, kui suured on kostja

igakuised toidukulud).

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

Hageja toob välja, et lepingu alusel on kogu perioodi jooksul kostja kasutanud krediiti summas

14 272 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid summas 13 147.75 eurot. Seega tuleb kostjal

ümberarvestuse kohaselt tagastada lepingu alusel saadud summa 1124.25 eurot.

Võttes arvesse hageja ümberarvestust, ei ole kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise tingimused

vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1

kohaselt.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on

alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue.

Kostja ei ole alates 2023. aasta sügisest täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale

kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid osamakseid.

2-24-102717

Tagaseljaotsuse koostamise seisuga ei ole põhivõlg muutunud sissenõutavaks. Tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku summas 1124.25 eurot (01.06.2032-

01.08.2033).

Kuna põhivõlg ei ole muutunud sissenõutavaks, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja

viivise ning sissenõudmiskulude nõue. Edasiulatuva viivise nõue ei ole põhjendatud

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, vaid osamaksete sissenõutavaks muutumisest ning

edasiulatuv viivisemäär on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kuna viivist nõuti intressimääraga võrdses määras.

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli kuni 31.12.2022 aastani 0% ning hageja ei ole esitanud

uut intressi arvestust, seega ei ole hageja intressinõue põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed perioodil 01.06.2032 - 01.08.2033 summas kokku 1124.25 eurot

ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast

VÕS §-s 94 sätestatud määras.

Kohus jätab rahuldamata hageja

põhivõla 2875.75 eurot, intressi 532.36 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 806.19 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hageja nõude suurus kokku oli 5388.55 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja

tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla 1124.25 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest

ligi 21%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 79% ulatuses hageja kanda ning 21%

ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud

riigilõiv summas 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise

kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 507 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate

ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas

193.96 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 436.04 eurot ehk kokku 630 eurot.

Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist

on põhjendatud menetluskuluga.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja

ka hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada

käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169

eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on

vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille

tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab

lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja

esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 3 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks

esindaja kulu (3 x 100 + 20) 320 eurot ilma käibemaksuta.

2-24-102717

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (630+320) 950 eurot, millest kostja kanda

jääb 21% ehk 199.50 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses

teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt

rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et

menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx.

TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte

toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik