2-24-134150/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada hagi osaliselt ja välja mõista A.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 1954,40 eurot; välja mõista A.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt (1954,40
Legislator headnote
AI generated2-24-134150/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista A.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 1954,40 eurot; välja mõista A.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt (1954,40
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Avalikult teatavakstegemine
13. märts 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-24-134150;
B2 Impact OÜ hagi A.K. vastu;
võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;
tsiviilasja hind 3028,20 eurot
Kohtunik
Kalev Kuningas
Hageja
B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee
16, Tallinn, 10617 Harjumaa)
Hageja esindaja
Pille Martin (XXX)
Kostja
A.K. (isikukood XXX; aadress XXX; XXX)
Asja lahendamine
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista A.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus
1954,40 eurot; välja mõista A.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt (1954,40
eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest
kuni võlgnevuste tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.
1. Seoses eelnevaga:
1.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda;
1.2 tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav;
1.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
3. Selgitada:
3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg
2);
3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks;
3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või
lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega
saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib
nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;
3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu
Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva
jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul
alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada;
3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada
apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on
apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-
tegemisest;
3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta
selle lahendamist istungil;
3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1. Hagiavalduse kohaselt kostja ja ESTO AS sõlmisid 31.12.2023 tähtajatu
arvelduskrediidi lepingu nr 54221722579 krediidilimiidiga 2000 eurot. Nimetatud
lepingus lepiti kokku esialgses intressimääras 42% aastas ehk 0.12% päevas. Kostja on
perioodil 31.12.2023 – 20.05.2024 võtnud kasutusse krediidisumma kokku 2000 eurot.
Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 45,60 eurot, millest on
arvestatud põhiosa 33,33 eurot, intressi katteks 2,26 eurot, kliendilepingu muutmise
tasu 5,01 eurot, meeldetuletustasud summas 5 eurot. Kuna kostja oli sõlminud
maksepuhkuse perioodil 29.01.2024 – 29.02.2024, siis tuli kostjal alustada makseid
alates märtsist 2024. Kostja oli krediidiandja ees võlgnevuses vähemalt 3 järjestikuse
maksega so märts, aprill, mai 2024. Kostja ei reageerinud korduvatele
meeldetuletustele lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis
võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel.
Krediidiandja ütles 13.06.2024 lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII
alapunkti 4.2 alusel üles ning teate edastamisega saab lugeda nõude loovutamise
kostja suhtes toimunuks VÕS § 170 mõttes. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja
kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 2808,92 eurot, millest moodustub
põhivõlgnevus 1966,67 eurot, intress 302,42 eurot, viivis 489,83 eurot,
meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot. Poolte
menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Välja mõista kostjalt hageja kasuks
viivis põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele
järgnevast päevast so alates 17.01.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras. Välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist
VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 27.01.2025,
kostja tähtaegselt vastanud ei ole.
Kohtu põhjendused
3. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui
kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi
kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel
juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut
eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1
kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.
Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,
puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva
otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
4. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt
lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi
menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa
summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000
eurole.
Hagi hind on 3028,20 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt
TsMS § 405 lg-le 1.
TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava
osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1
nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes
õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5. Hageja on esitanud kostja vastu nõue tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud
tähtajatu arvelduskrediidi lepingu nr 54221722579 ja krediidilepingu lisa (dtl 84-112),
mille on kostja perioodil 31.12.2023 – 20.05.2024 võtnud kasutusse krediidisumma
kokku 2000 eurot (dtl 117). Leping on üles öeldud 14.06.2024 (dtl 60-61), nõue on
loovutatud hagejale (dtl 70-71).
6. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping
võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja
kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele
isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS
§ 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles
14.06.2024. Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu summas 2000 eurot. Samuti ei
ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise
täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega
VÕS § 108 lg 1 mõttes.
7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8. Hagiavalduse kohaselt krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud
võlgniku regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete
põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma
sissetulekuks märkinud 580 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud EMTA
infost, ehk sisstulekust 524.55 eurot (4 kuu min sissetulek). Krediidiotsuse tegemisel
on arvesse võetud ka infot võlgniku finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta:
finantskohustused on võlgnik märkinud 0 eurot (krediidiandja kohaldas 100 eurot) ja
majapidamiskulud 150 eurot (krediidiandja kohaldas 234 eurot). Päringud teostati ka
creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring.
Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika
tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline (dtl 80-
82).
9. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud
minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist
piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa
lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest
saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime
kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8.
novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
10. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta
ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise
põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema
finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu
võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit,
riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid
tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet
rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte
rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud
esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on
krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud
asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või
jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle
kohta, et ta oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid
ja finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või
kogunud kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja
finantskohustuste kontrollimiseks.
11. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja
krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu
intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija
krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole
krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude
osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
12. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata
jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati
kostjale krediiti kokku 2000 eurot ja kostja poolt on tagasimakseid tehtud kokku 45,60
eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1954,40 eurot.
13. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise
tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses
sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid
põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24).
Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja
hagejale muid kulusid ega tasusid.
14. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg 1
sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Viivist on
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates
ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud
tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija
satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.
jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale
uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse
sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta
rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 1954,40 eurot.
Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on
seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.
15. Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja
kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 1954,40 eurot ja viivis põhivõlgnevustelt VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga alates maakohtu otsuse vastavas osas
jõustumisest.
Menetluskulude jaotus
16. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud
poolte endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli
tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja
poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Kuningas
Kohtunik