3-24-2162/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2162

Haldusasi

Xi kaebus kohustada Harju Maakohut Xi 24.06.2024

pöördumist uuesti läbi vaatama või selles pöördumises

küsitud teavet täies ulatuses väljastama

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Harju Maakohus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja kohustada Harju Maakohut Xi 24.06.2024 pöördumist uuesti

läbi vaatama ja selles pöördumises küsitud teabe väljastamise üle uuesti otsustama.

2. Mõista Harju Maakohtult Xi kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.04.2025 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 24.06.2024 Harju Maakohtu teenistujatele pöördumise, milles palus saata Harju

maakohtu 31.08.2023 otsuse asjas 4-23-742.

2. Harju Maakohus vastas Xile 05.07.2024 vastuskirjaga nr 4-23-742 ning keeldus küsitud

otsuse väljastamisest.

3. Tallinna Halduskohtus registreeriti 24.07.2024 Xi kaebus Harju Maakohtu 05.07.2024

vastuskirja nr 4-23-742 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Harju Maakohut teabe väljastamisele

kohustamiseks.

4. Tallinna Halduskohus võttis 04.11.2024 määrusega kaebuse menetlusse nõudes kohustada

Harju Maakohut Xi 24.06.2024 pöördumist uuesti läbi vaatama või selles pöördumises

küsitud teavet täies ulatuses väljastama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et vastustajal on kohustus küsitud teabe talle väljastada.

6. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kaebaja esitas 24.06.2024 vastustajale pöördumise, milles palus saata Harju Maakohtu

31.08.2023 otsuse asjas 4-23-742. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 1 sätestab, et

teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad

juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Sellest

lähtuvalt keeldus vastustaja 05.07.2024 vastuskirjaga teabe s.o küsitud väärteoasja nr 4-23-

742 maakohtu otsuse väljastamisest AvTS 35 lg 1 p 1 alusel ning selgitas, et vastavalt

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4081 lg-le 1 ei ole tegemist avaliku teabega. AvTS §

35 lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt

väärteomenetluse seadustikus (VTMS) ja KrMS-s sätestatud tingimustel avaldatava teabe.

VTMS-s eraldiseisev kohtulahendi avalikustamise regulatsioon puudub, mistõttu tuleb

vastavalt VTMS §-le 2 lähtuda kriminaalmenetluse regulatsioonist, arvestades

väärteomenetluse erisusi. KrMS § 4081 lg 1 ütleb, et arvutivõrgus avalikustatakse jõustunud

kohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse, välja arvatud juhul, kui

kriminaalasjas, milles kohtumäärus tehti, jätkub kohtueelne menetlus. Eeltoodust tulenevalt

on avalikkusele tagatud juurdepääs ainult jõustunud kohtulahenditele, mistõttu ei ole võimalik

tutvuda jõustumata ega tühistatud kohtulahenditega. Seadus ei näe ette väärteoasjas tehtud

kohtuotsuse, mille kõrgema astme kohus on tühistanud, avalikustamist Riigi Teatajas.

Vastustaja seisukohta kinnitab ka hiljutine Riigikohtu määrus kohtuasjades nr 1-21-957 ja 1-

21-5438, milles sätestatakse, et avalikustatakse ainult jõustunud kohtuotsus. Samuti ei ole

kaebaja esitanud põhjendusi, mis tõendaksid tõsiselt võetavat vajadust tutvuda väärteoasjas nr

4-23-742 tühistatud maakohtu otsusega, ega nähtu, et otsus võiks isikut isiklikult puudutada.

Kuna maakohtu otsus tühistati, on kaebajal võimalik tutvuda Riigi Teatajas avaldatud

Riigikohtu otsusega, kus on kajastatud ka vaidluse aluseks olnud asjaolud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Vastustaja on keeldunud kaebaja teabenõuet täitmast AvTS § 35 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud

sätte kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt VTMS ja

KrMS seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe. KrMS § 4081 lg 1 sätestab, et

arvutivõrgus avalikustatakse jõustunud kohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus, millega

menetlus lõpetatakse, välja arvatud juhul, kui kriminaalasjas, milles kohtumäärus tehti, jätkub

kohtueelne menetlus.

8. Asjaolust, et KrMS § 4081 lg 1 ei nõua tühistatud alama astme kohtu otsuste avaldamist

arvutivõrgus, ei tulene, et neile kohaldub AvTS § 35 lg 1 p 1 ja KrMS § 4081 lg 1 koostoimes

automaatne juurdepääsupiirang. Kohtuotsus saab edasikaebamise korral lõpliku kuju viimase

asja lahendanud kohtuinstantsi poolt. Nii ringkonnakohus kui ka Riigikohus võivad jätta

alama astme kohtu otsuse resolutsiooni jõusse, muutes kohtuotsuse põhjendusi, samuti võivad

nad tühistada kohtuotsuse tervikuna ‒ nii põhjenduste kui resolutsiooni osas ‒ tehes ise uue

otsuse või saates selle alama astme kohtusse uueks lahendamiseks. Juhul, kui kõrgem

kohtuaste jätab alama astme kohtu lahendi jõusse, avaldatakse ka see lahend Riigi Teatajas,

kohtuotsuse tühistamise korral seda ei tehta. Seaduse regulatsioon ei ole selline seetõttu, et

tühistatud kohtuotsuses sisalduks selline tundlik teave, mida tuleks avalikkuse eest varjata ‒

refereeritakse ju kõrgema astme kohtu lahendites niigi alama astme kohtu otsuse motiive ning

menetlusosaliste seisukohti. Ilmselt on seadusandja valiku tinginud soov tagada arusaadavus ‒

juhul, kui Riigi Teatajas avaldataks eraldiseisvalt ka tühistatud kohtuotsuste tekstid,

põhjustaks erinevate kohtuotsuse versioonide paljusus lugejas segadust.

9. Vastustaja on viidanud Riigikohtu määrusele kohtuasjades 1-21-957 ja 1-21-5438

(RKKKm 06.11.2024 asjades 1-21-957 ja 1-21-5438). Kohus märgib, et selles määruses oli

vaidluse all, kas kohtulahendi täitmise küsimusi lahendav kohtumäärus tuleb arvutivõrgus

avaldada. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et täitemenetluses tehtavatel määrustel ei ole

kriminaalmenetlust lõpetavat toimet, mistõttu selliseid esimese ja teise astme kohtu

määruseid arvutivõrgus ei avalikustata, kuna need ei kuulu KrMS § 4081

lg 1

kohaldamisalasse (määruse p 1). Samas määruses märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et

KrMS § 4081 alusel avaldatavateks lahenditeks on „eeskätt vastava kohtuinstantsi

kohtuotsused kõigis menetlusliikides/../

(sealsamas), mistõttu ei tulene viidatud

kriminaalkolleegiumi määrusest, et esimese kohtuastme kohtuotsuseid (sh need, mis hiljem

tühistatakse) ei tohiks avaldada, pigem tuleneb sealt järeldus, et „vastava kohtuinstantsi

kohtuotsused kõigis menetlusliikides“ on avalikud. Viidatud lahendist ei tulene, et

kohtulahendi mitte avaldamine Riigi Teatajas toob endaga kaasa vajaduse tunnistada see

asutusesiseseks teabeks. Selliselt ei saa kohtu arvates tõlgendada ka AvTS 35 lg 1 p 1 ja

KrMS § 4081 lg-t 1 koostoimes. KrMS § 4081 lg 1 ei keela tühistatud maakohtu otsuse

avaldamist.

10. Kohtuotsuse avalikkuse põhimõte tuleneb PS §-st 24, sealjuures kohtuotsuse avalikkuse

nõue ei ole laiendatav ülejäänud osale kriminaaltoimikust (vrdl TlnRngK 26.05.2020, 3-19-

1076 p-d 10 ja 11). See põhimõte kohaldub ka väärteoasjades. Kohtuotsuse avalik

kuulutamine PS § 24 lg 4 mõttes hõlmab avalikkuse, sh menetlusväliste isikute õigust tutvuda

kohtuotsusega kujul, nagu asja lahendanud kohtunik selle kirja on pannud (TlnHKo

24.07.2020, 3-19-2317, p 20). See põhimõte kohaldub kõigi kohtuinstantside otsustele. Samas

tuleb järgida seaduses tulenevaid nõuded, näiteks kohustust kaitsta isikuandmeid või järgida

muid seadusega ettenähtud juurdepääsupiiranguid (vt KrMS § 4081 lg-d 3 ja 4). Käesoleval

juhul ei ole vastustaja väitnud, et maakohtu otsus asjas 4-23-742 sisaldab tundlikke

isikuandmeid (see pole ka äratuntav, kuna menetlusaluseks isikuks oli äriühing) või muud

seadusega kaitstavat teavet (nt ärisaladus). Kui tühistatud halduskohtu otsus ka sellist

tundlikku teavet sisaldas, tulnuks maakohtu otsus asjas 4-23-742 kaebajale avaldada

vähemasti osas, milles juurdepääsupiiranguid ei esine. Õigusvastane on keelduda teabenõude

täitmisest ainuüksi põhjusel, et teabenõudega seonduv dokument sisaldab muu hulgas

juurdepääsupiiranguga andmeid (Riigikohtu 23.10.2003 otsus nr 3-3-1-57-03, p 20).

11. Seetõttu on vastustaja otsus mitte väljastada väärteoasjas nr 4-23-742 tühistatud maakohtu

otsust õigusvastane. Vastustaja on ebaõigesti leidnud, et AvTS 35 lg 1 p 1 ja KrMS § 4081 lg-

st 1 koostoimes tuleb absoluutne keeld väljastada menetlusvälisele isikule tühistatud

maakohtu otsuse tekst väärteoasjas. Sellest tulenevalt pole vastustaja analüüsinud ka seda, kas

maakohtu otsus asjas 4-23-742 sisaldab sellist tundlikku teavet, millele juurdepääsupiirangu

seadmine oleks õigustatud. Seetõttu on ka põhjendamatu vastustaja nõue, justnagu kaebaja

pidanuks tõendama „tõsiselt võetavat vajadust tutvuda väärteotoimikuga“ või „isiklikku

puutumust“. Teabenõude esitamine ei eelda põhjendatud huvi tõendamist. Ülaltoodut

arvestades kohustab Harju Maakohut Xi 24.06.2024 pöördumist uuesti läbi vaatama ja selles

pöördumises küsitud teabe väljastamise üle uuesti otsustama.

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista viimase tasutud riigilõiv summas 20 eurot.

Muude menetluskulude kandmise kohta pole kaebaja andmeid esitanud. Kaebusest nähtuvalt

on kaebaja selle ise koostanud. Võimalikud muud menetluskulud jäävad kaeba enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee