2-23-132617/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt W.D hageja Revensen OÜ kasuks välja Ühisraha OÜ ja W.D vahel 24.10.2022 Mõista kostjalt W.D hageja Revensen OÜ kasuks välja veel mitte sissenõutavaks muutunud
Legislator headnote
AI generated2-23-132617/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt W.D hageja Revensen OÜ kasuks välja Ühisraha OÜ ja W.D vahel 24.10.2022 Mõista kostjalt W.D hageja Revensen OÜ kasuks välja veel mitte sissenõutavaks muutunud
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. märts 2025.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-132617
Tsiviilasi
Revensen OÜ hagi W.D vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
265,66 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699; asukoht Tartu
mnt 50, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja T.P, e-post: xxx
Kostja W.D (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Mõista kostjalt W.D hageja Revensen OÜ kasuks välja Ühisraha OÜ ja W.D vahel 24.10.2022
sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 226,88 eurot ja seisuga 14.11.2023
sissenõutavaks muutunud viivis 15,40 eurot.
3. Mõista kostjalt W.D hageja Revensen OÜ kasuks välja veel mitte sissenõutavaks muutunud
viivis põhinõudelt 226,88 eurot alates 15.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse
§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega
mitte enam kui põhinõude ulatuses.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt välja hageja
kasuks menetluskulud summas 600 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb
kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata
summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Otsus jõustub kümne päeva jooksul otsuse
kättetoimetamisest arvates välja arvatud juhul, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul
otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
Kohtu selgitused
Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405
lõikele 1. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse
kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama
paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui
menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel
juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41
sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest
arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses
apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et
sama seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab
kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest
arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise
soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele
menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka
käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva
osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse
kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule sama
paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata
otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise
õigusest loobunud.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,
millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse
avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus
lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus
menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §
113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude
jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude
jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud
apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
(digitaalselt allkirjastatud)
Viktor Bome
Kohtunik