3-25-332/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-332

Haldusasi

X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti keelamiseks

välja andma haldusakti, millega lõpetatakse kaebajaga

teenistussuhe ja vabastatakse ta teenistusest

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 11. veebruari

2025. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Esindaja vandeadvokaat Kaire Hänilene

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. veebruari 2025. a määrus, millega kohus keelas

esialgse õiguskaitse korras Politsei- ja Piirivalveametil, sealhulgas Lõuna prefektuuri

prefektil X.X.-iga teenistussuhte lõppemise ja politseiteenistusest vabastamise Tartu

Halduskohtu 11. veebruari 2025. a määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamise

ajaks.

2. Rahuldada X.X.-i määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 11. veebruari 2025.

a määrus.

3. Teha uus määrus millega rahuldada X.X.-i esialgse õiguskaitse taotlus ning keelata

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni Politsei- ja Piirivalve ametil kaebaja

vabastamine teenistuses avaliku teenistuse seaduse § 95 lg 1 ja § 15 p 5 alusel põhjusel,

nagu ei täidaks kaebaja isikuomaduste tõttu politseiametniku kutsesobivusnõudeid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 11. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti

keelamiseks välja andma haldusakti, millega lõpetatakse X.X.-iga teenistussuhe ja

vabastatakse ta politseiteenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 92 või § 95 alusel.

Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust keelata Politsei- ja Piirivalveametil, sealhulgas

Lõuna prefektuuri prefektil X.X.-iga teenistussuhte lõpetamine ja politseiteenistusest

vabastamine kohtumenetluse ajal.

Kaebuse kohaselt on kaebajal põhjust eeldada, et ta vabastatakse teenistusest. ATS § 105

võimaldab vaidlustada töölt vabastamise käskkirja, kuid ATS § 105 lg 4 ei näe ette töötaja

teenistusse ennistamist, sest kaebaja ei kasvata alla 7-aastast last. Eeldada ei saa, et kaebus on

ilmselgelt põhjendamatu. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus.

2. Tartu Halduskohus jättis 11. veebruari 2025. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Halduskohus leidis, et ATS § 105 sätestab õiguskaitsevahendid ametniku teenistusest

vabastamise korral, s.t pärast vabastamise kohta käskkirja andmist. ATS § 105 ei reguleeri

õiguskaitsevahendite kasutamist enne teenistussuhte lõppemist. Selles olukorras on

kohaldatavad halduskohtus üldiselt ette nähtud õiguskaitsevahendid, sealhulgas

keelamiskaebus.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus – olukord,

kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või

võimatu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 3 esimese lause alusel ei

lahenda kohus esialgse õiguskaitse raames lõplikult põhivaidlust, kuid kohus peab taotluse

lahendamisel arvestama avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindama kaebuse

eduväljavaateid ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Halduskohus lahendas

taotluse kiireloomulisena ja piiratud informatsiooni tingimustes, sest HKMS § 249 lg 3

esimene lause ei võimalda halduskohtul esialgset õiguskaitset kohaldada ja keelata Politsei- ja

Piirivalveametil, sealhulgas Lõuna prefektuuri prefektil X.X.-iga teenistussuhte lõpetamine ja

politseiteenistusest vabastamine kohtumenetluse ajal.

3. X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus

tühistada, kohaldada esialgset õiguskaitset ja keelata Politsei- ja Piirivalveametil, sealhulgas

Lõuna prefektuuri prefektil X.X.-iga teenistussuhte lõpetamine ja politseiteenistusest

vabastamine kohtumenetluse ajal.

Kaebaja leiab, et Tartu Halduskohtu määruses puuduvad jälgitavad põhjused, miks

halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja järeldab, et halduskohus

ei pea võimalikuks esialgse õiguskaitse kohaldamist seetõttu, et vabastamise käskkirja ei ole

veel välja antud. Kuna kaebajal on põhjust arvata, et kaebaja tööandja on välja andmas

kaebaja töölt vabastamise käskkirja, tingis olukorra erakordsus esialgse õiguskaitse vajaduse.

Kui käskkiri on välja antud, pöördub olukord korvamatult ametniku kahjuks. Isegi kui hiljem

kohus tuvastab käskkirja õigusvastasuse, ei saa X.X. jätkata tööd organiseeritud ja raskete

kuritegude talituse juhina. Senise asjade käigu põhjal saab järeldada, et Politsei- ja

Piirivalveamet on valmis rikkuma seadust, et X.X. teenistusest vabastada ning maksma

õigusvastase vabastamise eest mõistetavat hüvitist.

Arvestades, et X.X.-i huviks ei ole õigusvastase vabastamise eest makstav kompensatsioon,

vaid vabastamise ärahoidmine ning ametikohal jätkamine kohtuvaidluse ajal, tekitab esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmine X.X.-ile pöördumatult kahjulikke tagajärgi. Kohus ei tohiks

võimaldada teadlikult seadust rikkuval riigiasutusel oma ebaõiglast eelist kasutada.

Halduskohtu määrus on vastuolus asjas nr 3-21-2241 Riigikohtu väljendatud seisukohaga, et

enne kaebaja vabastamist on esialgse õiguskaitse vajadus ilmselge, sest arvestades ATS § 105

raskendab vabastamine õiguskaitset.

4. Politsei- ja Piirivalveamet leidis määruskaebusele esitatud seisukohas, et esialgse

õiguskaitse taotlus on põhjendamata, kuna kaebaja hilisem õiguste kaitse ei ole raskendatud

ega võimatu. ATS § 105 lg-s 1 on tõhusad õiguskaitse võimalused olemas.

Viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-21-2241 on asjakohatu, kuna kaebaja on saanud

hariduse Sisekaitseakadeemias ning omandab hetkel Tartu Ülikoolis magistrikraadi õppekava

„Muutuste juhtimine ühiskonnas“ alusel. Õppekava ühendab sotsioloogia, psühholoogia-,

majandus-, ökoloogia, linnageograafia-, poliitika-, õigus- ja kommunikatsiooniteadused.

Kaebaja on politseiametniku ametikohal. Ta on varem töötanud patrullpolitseinikuna ja

uurijana ning vanglateenistuses. Seega annavad kaebaja kogemused, laiapõhjaline ja

mitmekülgne väljaõpe talle tööturul võrreldes teistega olulise konkurentsieelise.

Kaebajale tutvustati 10. veebruaril 2025 tema teenistusest vabastamise käskkirja projekti.

Selle asemel, et esitada enda argumendid, võttis kaebaja haiguslehe ning esitas kohtule

keelamiskaebuse. Kuna kaebuse asjaolusid hinnates ei ole täidetud HKMS § 45 lg-s 1 esitatud

tingimused, siis ei ole keelamiskaebuse esitamine ega selle tõttu ka esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamine lubatud.

Politsei- ja Piirivalveamet on kohustatud täitma seadusega pandud ülesandeid parimal

võimalikul viisil ning tööandjana tagama asutuse tõhusa toimimise ning kõigi teenistujate

heaolu. Organiseeritud ja raskete kuritegude talituse töö on olulise mõjuga riigi turvalisuse ja

julgeoleku tagamisel. Seega, olukorras, kus talituse juht ei suuda tagada meeskonna ühtsust ja

koostööd ning tema aadressil on tulnud kaebuseid koostööpartneritelt, on selge, et muutus on

vajalik, sest tööandja kohustus on tagada hea sisekliima kõigile teenistujatele. Kaebaja erialast

ettevalmistust, kogemust ja teadmisi arvestades pakuti talle korduvalt võimalust jätkata

teenistust spetsialisti kohal, kuid kaebaja keeldus. Olulise üksuse tõhusa toimimise vajadus on

kaalukam kaebaja huvist jätkata teenistust just sellel ametikohal. Kuna asjaolusid hinnates ei

ole täidetud HKMS § 249 lg-s 1 esitatud tingimused, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamine õigustatud ning selleks puudub ka vajadus.

5. Tartu Ringkonnakohus keelas 11. veebruari 2025. a määrusega esialgse õiguskaitse

korras Politsei- ja Piirivalveametil, sealhulgas Lõuna prefektuuri prefektil X.X.-iga

teenistussuhte lõpetamise ja politseiteenistusest vabastamise Tartu Halduskohtu 11. veebruari

2025. a määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamise ajaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus peab põhjendatuks rahuldada määruskaebus.

7. Kaebaja pöördus kaebusega halduskohtusse, taotledes, et kohus keelaks PPA-l kaebaja

teenistusest vabastamise. Ühtlasi taotleb kaebaja, et kohus kohaldaks kaebusega taotletavat

tagajärge esialgse õiguskaitse korras juba kohtumenetluse ajal.

8. Kaebaja esitas seega keelamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 3). Keelamiskaebuse esitamine

on lubatav erandlikul juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb

toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu

hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1).

9. Sarnases olukorras keelamiskaebuse lubatavuse kohta selgitas Riigikohus1, et küsimus,

kas ATS § 105 tagab teenistusest vabastatud ametnikule alati ja kõiki üksikjuhu erandlikke

asjaolusid arvestades piisavalt tõhusa kaitse HKMS § 45 lg 1 mõttes, on vaieldav. See võib

sõltuda muu hulgas elukutsega seotud teguritest. Selles asjas leidis Riigikohus, et hilisem

kaitse võib osutuda ebapiisavaks, sest endisel kaitseväelasel on keeruline kui mitte võimatu

leida uut kutsealast tööd.

Kaebaja on ametis politseiteenistuses. Sarnaselt kaitseväelasele võib ka politseiametnikul olla

keeruline leida uut kutsealast tööd PPA teenistusest vabastamise järel. PPA kõrval on Eestis

teisigi korrakaitse- ja uurimisasutusi, kuid politseiametniku võimalused asuda teenistusse just

tema haridusele ja oskustele vastaval ametikohal avalikus teenistuses väljaspool PPA-d on

kahtlemata siiski väiksemad võrreldes avalikus teenistuses hõivatud ametnikega üldiselt.

Politseiametniku ametioskused ja -teadmised on paratamatult spetsiifilised ega ole avalikus

teenistuses laialdaselt rakendatavad. Praeguses asjas esitatud väidete ja tõendite pinnal võib

järeldada, et vastustaja esmane eesmärk oli kõrvaldada kaebaja juhtimisülesannete täitmiselt.

Samas pidas vastustaja võimalikuks kaebaja jätkamist politseiteenistuses uurija ametikohal,

s.o täites teenistusülesandeid, mis ei hõlma juhtimisfunktsiooni. See omakorda vähendab

1 Vt RKHK 25. novembri 2021. a määrus asjas nr 3-21-2241 (p 15)

võimalust, et kaebaja ei saa tulevikus jätkata teenistust oma haridusele ja oskustele vastavalt

ametikohal. Vastustaja selgitab veel, et lisaks Sisekaitseakadeemiast saadud haridusele

omandab kaebaja hetkel Tartu Ülikoolis magistrikraadi õppekava „Muutuste juhtimine

ühiskonnas“ alusel. See õppekava ühendab sotsioloogia, psühholoogia-, majandus-,

ökoloogia, linnageograafia-, poliitika-, õigus- ja kommunikatsiooniteadused. Ringkonnakohus

nõustub, et õppekava läbimine avardab kaebaja võimalusi leida tema oskustele ja teadmistele

vastavat tööd. Samas ei ole kaebaja praeguseks ajaks õppekava läbinud. Seega eksisteerib

potentsiaalne võimalus, et kaebaja tegevus asetab ta tööturul paremasse positsiooni, kuid

tänaseks ei ole see võimalus veel realiseerunud.

Ringkonnakohtu hinnangul kokkuvõttes ei ole praeguseks hetkeks piisavalt andmeid selleks

otsustada üheselt, kas ATS §-s 105 sätestatud hilisema õiguskaitse võimalused on praegusel

juhul piisavad, arvestades kaebaja võimalusi leida erialast tööd, s.h kaebaja soovi täita

juhtumisfunktsiooni. Selle küsimuse saab lahendada asja sisulisel läbivaatamisel, kui

menetlusosalistel on õigus esitada täiendavaid väiteid seisukohti ja tõendeid olukorra

hindamiseks. Praegusel hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel on oluline, et

kaebuse asjaoludel ei saa väita, kaebajal ilmselt puuduks kaebeõigus. Seetõttu ei ole esialgse

õiguskaitse kohaldamine välistatud põhjusel, et kaebajal puuduks õigus keelamiskaebusega

halduskohtusse pöörduda.

10. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mille eesmärk on ära hoida olukord, kus

põhivaidluse positiivne lahendus ei ole kaebaja jaoks enam efektiivne. Asja materjalidest

nähtuvalt on kaebajal põhjendatud kahtlus arvata, et kaebaja tööandja annab välja kaebaja

teenistusest vabastamise käskkirja. Kui kaebajaga lõpetatakse teenistussuhe ja ta vabastatakse

politseiteenistusest, siis käskkirja võimaliku õigusvastasuse korral ei võimalda ATS § 105 lg

4 tema teenistusse ennistamist. Kaebaja peab pöördumatult kahjulikuks tagajärjeks asjaolu, et

ta ei saa senisel ametikohal jätkata. Eelpool viidatud asjas selgitas Riigikohus2 sedagi, et enne

isiku teenistusest vabastamist on esialgse õiguskaitse vajadus ilmselge, sest ATS § 105

arvestades raskendab vabastamine õiguskaitset. Riigikohtu seisukoht on sellisena kohaldatav

ka praeguses asjas. PPA poolt kaebajale tutvustatud teenistusest vabastamise käskkirja

andmise järgselt muutuks oluliselt kaebaja kasutada olevate õiguskaitsevahendite ring ning

seega ka võimalus saavutada keelamiskaebuse esitamisega taotletav eesmärk. Seega esineb

ringkonnakohtu hinnangul kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus HKMS § 249 lg 1

tähenduses.

11. Riigikohus märkis 17. juuni 2004. a määruse nr 3-3-1-17-04 p-s 30, et esialgse

õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele. Esialgset

õiguskaitset on võimalik kohaldada, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus

rahuldada kaebus. Samas kohaldatakse esialgset õiguskaitset sageli olukorras, kus faktilised

asjaolud ei pruugi olla lõpuni selged. Olukordades, kus esialgse õiguskaitse kohaldamisega

otsustatakse ette ära ka põhivaidlus, tekitades tagajärjed, mida ei ole kaebuse rahuldamata

jätmise korral enam võimalik tagasi täita, peab kohus esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamiseks olema veendunud kaebuse perspektiivikuses (Halduskohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne. K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 689).

12. Kaebajale tutvustatud teenistusest vabastamise käskkirja projektist (dtl 193-198) nähtub,

et vastustaja soovib kaebaja teenistusest vabastada ATS § 95 lg 1 ja § 15 p 5 alusel, s.o

asjaolu ilmnemise tõttu, mis välistaks kaebaja teenistusse võtmise. PPA hinnangul on kaebaja

teenistusse võtmist välistavaks asjaoluks, et kaebaja ei vasta politseiametniku

kutsesobivusnõuetele. Politseiametniku kutsesobivusnõuded on kehtestatud Siseministri 12.

aprilli 2013. a määrusega nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti

struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende

2 Vt RKHK 25. novembri 2021. a määrus asjas nr 3-21-2241 (p 15)

kontrollimise tingimused ja kord“ (määrus nr 15). Määruse nr 15 § 2 lg 1 p-de 2-5 järgi peab

politseiametnik olema:

-

võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskama teha

meeskonnatööd;

-

kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, suutma langetada iseseisvalt otsuseid

oma ametikoha pädevuse piires, võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning

vastutama nende eest;

-

analüüsi- ja sünteesivõimeline, oskama eristada olulist ebaolulisest ning suutma

lahendada probleeme;

-

hea suhtlusoskusega.

Vastustaja hinnangul kinnitab 2024. aasta novembris kaebajaga toimunud arenguvestlus,

samuti kaebaja juhitavas üksuses töötavate ametnike ja koostööpartnerite tagasiside, et

kaebaja ei vasta isikuomaduste tõttu politseiametniku kutsesobivusnõuetele.

13. Teenistusest vabastamise käskkiri tugineb seega seisukohale, et kaebaja isikuomadused

ei vasta kutsesobivusnõuetele. Ringkonnakohus osutab esmalt, et selge ei ole, kas

mittevastavus määrusega nr 15 kehtestatud isikuomadustele on käsitatav ATS § 15 p-s 5

nimetatud muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistavava asjaoluna. Teisisõnu ei ole

selge, kas isikuomadused on viidavad seadusliku aluse nõude alla, s.t kas seadusandja soovis

ette näha, et määruse nr 15 § 2 lg-s 1 nimetatud nõuded on kohaldatavad teenistusest

vabastamise alusena. Määruse kehtestamiseks volituse andvast politsei- ja piirivalve

teenistuse seaduse §-st 39 selline soov otse ei nähtu. Seega võib toodud normide alusel

teenistussuhte lõpetamine olla õigusvastane juba ainuüksi õigusliku aluse nõude rikkumise

tõttu.

14. Vastustaja ei ole väitnud ega tuginenud sellele, et kaebaja mittevastavus

kutsesobivusnõuetele oleks objektiivselt tuvastatud. On üldteada asjaolu, et isikuomadused ei

ole tuvastatavad on/ei ole skaalal, vaid erinevad isiksuseomadused avalduvad erinevatel

inimestel erineva intensiivsusega. Seetõttu on vähemalt küsitav, kas mittevastavusega

määruse nr 15 § 2 lg 1 p-des 2-5 nimetatud isikuomaduste nõuetele saab õigustada isiku

teenistusest vabastamist ATS § 95 lg 1 ja § 15 p 5 alusel. Täiesti võimalik, et ka juhul, kui

määrus nr 15 § 2 lg 1 siiski täidab seadusliku aluse nõuet, saab ATS § 15 p-i 5 sisustada

määruse nr 15 § 2 lg-s 1 sätestatud nõuetega üksnes erandlikel juhtudel, kui tõepoolest on

väljaspool kahtlust, et isikul puudub mõni määruses nr 15 nimetatud isikuomadus ja see

objektiivselt välistab politseiametniku ametikohustuste kohase täitmise. Isikuomadused

erinevad seetõttu oluliselt kutsesobivusnõuetena kehtestatud muudest nõuetest, näiteks

haridusnõuetest ja kehalise ettevalmistuse nõuetest. Erinevalt isikuomadustest saab viimaste

täitmist üheselt tuvastada ja seega ka ühetaoliselt ja kontrollitavalt kohaldada.

15. Määruse nr 15 § 2 lg-tes on 2 ja 3 ette nähtud isikuomaduste hindamine vestlusel ametisse

kandideerimisel ja hiljem arenguvestluste käigus. Samas ei ole määrusega kehtestatud

hindamise metoodikat ja muid meetmeid hindamise kontrollitavuse tagamiseks. Selles

olukorras on keeruline näha, et isikuomaduste hindamine ühe isiku poolt arenguvestluse

käigus saaks olla aluseks tõsikindlale tõdemusele, et teisel isikul mõni isikuomadus puudub ja

ta seetõttu ei vasta politseiametniku kutsesobivuse nõuetele.

Määruses nr 15 ei ole eristatud isikuomaduste nõudeid politseiametnikele sõltuvalt sellest, kas

ametnik täidab juhtimisfunktsiooni või mitte. Seega peavad määruse nr 15 § 2 lg-s 1

nimetatud isikuomadused olema ka neil ametnikel, kes ei täida juhtimisfunktsiooni. Seetõttu

on tähelepanuväärne, et vastustaja selgitusel (dtl 197) on kaebajale pakutud võimalust jätkata

teenistust PPA-s spetsialisti (uurija) ametikohal. Teisele ametikohale asumise ettepanekut

tehes pidi vastustaja seega leidma, et kaebaja isikuomadused siiski vastavad määruse nr § 2 lg

1 nõuetele. Raske on mõista, kuidas kaebajal samal ajal saavad olla politseiametnikult

oodatavad isikuomadused ning samas need omadused ka puududa. Seega võib käskkirja

projektis esitatud arutluses olla sisemine vastuolu, kus vastustaja samas jaatab ja eitab asjaolu

esinemist.

16. Kaebaja teenistuses vabastamise käskkirja projektis vastustaja kirjeldab kaebaja käitumist

üksuse juhina ja tsiteerib kaebaja kohta antud tagasisidet, kuid ei seosta seda tegelikult

määruse nr 15 § 2 lg-s 1 toodud isikuomadustega. Käskkirjas ei selgitata, millised

konkreetsed isikuomadused kaebajal puuduvad ja milliste andmete põhjal nende puudumist

tuleb järeldada. Pigem ilmneb käskkirja projektist, et vastustaja heidab kaebajale ette üksuse

juhina ametiülesannete puudulikku täitmist, mille tõttu on kahjustatud kaebaja juhitud üksuse

sisekliima ja koostöö teiste üksuste, samuti teiste riigiasutustega. Puudused ametiülesannete

täitmisel aga ei ole tingimata aluseks ATS § 15 p-s 5 nimetatud asjaolu järeldamiseks. Kui

selline seos siiski on olemas, siis tuleb selle järelduseni viiv põhjuslik ahel käskkirja

põhjendustes esile tuua. Käskkirja projektis ei ole seda tehtud.

17. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kaebajale tutvustatud käskkirja projektis on olulisi

puudusi nii õigusliku aluse, asjaolude tuvastamise kui ka järelduste põhjendamise osas.

Seetõttu oleks ATS § 95 lg 1 ja § 15 p 5 järgi koostoimes määruse nr 15 § 2 lg 1 p-dega 2-5

kaebaja teenistusest vabastamine suure tõenäosusega õigusvastane.

18. Riigikohus on 21. juuni 2024. a asja nr 3-23-885 määruse p-s 13 rõhutanud, et isegi kui

kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, tuleb siiski perspektiivikuse kõrval arvestada ka

oluliste avalike huvide ja teiste isikute õigustega.

19. Ringkonnakohus keelas 11. veebruari 2025. a määrusega ajutiselt (määruskaebuse

lahendamise ajaks) kaebaja teenistusest vabastamise ja pidas kaebaja esialgse õiguskaitse

vajadust kaalukamaks avalikust huvist viia Politsei- ja Piirivalveametil ellu kavandatud

personalipoliitikat. Määruskaebuse sisulise lahendamise käigus muudab ringkonnakohus oma

seisukohta ning eelnevat arvamust edaspidiselt ei jaga.

20. Kaebaja hinnangul on hädavajalik kuni kohtumenetluse lõpuni esialgse õiguskaitse

kohaldamine ja kaebaja huve korvamatult kahjustava käskkirja andmise keelamine.

Kahjustavaks tagajärjeks peab kaebaja olukorda, mil ta ei saa jätkata senisel ametikohal.

Vastustaja selgitas ringkonnakohtule, et kaebaja, olles organiseeritud ja raskete kuritegude

talituse juht, ei suuda tagada meeskonna ühtsust ja koostööd ning tema aadressil on saabunud

kaebusi.

Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust pidada

kaalukamaks avalikust huvi tagada kõigile kaebaja juhitud PPA talituse ametnikele ja teistele

kaebaja kolleegidele rahulik tööalane sisekliima. Kaebaja kaebusega taotletavaks eesmärgiks

on, et kaebajat ei vabastataks teenistusest talle tutvustatud käskkirja projekti järgi ATS § 95 lg

1 ja § 15 p 5 alusel koostoimes määruse nr 15 § 2 lg 1 p-dega 2-5. Seega saab kohus ka

esialgse õiguskaitse kohaldamisel keelata kaebaja vabastamise teenistusest just sellel

õiguslikul alusel. Seega ei ole vastustajal takistatud kaebaja töö või ka PPA enda

organisatsiooni ümberkorraldamine muul viisil, mis on kooskõlas eesmärgiga tagada üksuses

töötamiseks sobiv sisekliima ja üksuse tööalaste eesmärkide saavutamine. Seetõttu ei riiva

esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikku huvi sedavõrd intensiivselt kui esmapilgul võiks

arvata. Kaebaja ametist vabastamine mõjutab kaebajat aga otseselt, välistades tema jätkamise

politseiteenistuses. Ringkonnakohus peab oluliseks sedagi, et esialgse õiguskaitse

kohaldamine aitab ära hoida hea halduse tavaga ilmses vastuolus olevat olukorda, kus kaebaja

vabastatakse teenistusest vaatamata sellele, et ka vastustaja on teadlik, et tõenäoliselt oleks

tegemist õigusvastase haldusakti andmisega. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et vastustaja ja

kaebaja võivad lahendada erimeelsuse omavahelises kokkuleppel. See võimaldaks

eelduslikult jõuda mõlema menetlusosalise huve enim arvestava tulemuseni.

Liiati on halduskohtul menetluse kestel õigus muuta esialgse õiguskaitse abinõu või lõpetada

esialgse õiguskaitse kohaldamine, kui ta leiab, et menetluses ilmnenud asjaolud seda

õigustavad. Menetlusosalistel on aga õigus menetluse kestel selgitada ja põhjendada muu

hulgas segagi, kas esialgse õiguskaitse jätkuv kohaldamine on vajalik ja põhjendatud.

21. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus põhjendamatult jättis rahuldamata

kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras tema teenistusest vabastamise keelamiseks.

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse ja teeb ise uue

määruse, millega keelab kaebaja vabastamise teenistuses ATS § 95 lg 1 ja § 15 p 5 alusel

koostoimes määruse nr 15 § 2 lg 1 p-dega 2-5, s.o põhjusel kaebaja isikuomaduste tõttu ei

täida kutsesobivusnõudeid.

(allkirjastatud digitaalselt)