2-24-132347/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-132347

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi R. K. P. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4242,70 eurot

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja A. V.

Kostja: R. K. P. (isikukood XXX), lepinguline esindaja T. T.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi R.-K. P. vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt R. K. P. (isikukood XXX) hageja B2 Impact OÜ (registrikood

11542046) kasuks Esto AS ja kostja R.-K. P. vahel

09.02.2023 sõlmitud krediidilepingust nr 8412767739 tulenev põhivõlg 2356,03 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised 286,28 eurot ning sissenõudekulud 35 eurot.

3. Jätta menetluskulud 63% ulatuses R. K. P.i ja 37% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

4. Määrata hageja B2 Impact OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 510 eurot ja

mõista kostjalt R. K. P. (isikukood XXX) hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

kasuks välja 63% hageja menetluskuludest ehk 321,30 eurot. Kostja R. K. P.il rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-24-132347

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 10.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 3753,68 euro saamiseks. Kohus tegi 11.09.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 06.01.2025

määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 27.01.2025 (täiendatud 28.01.2025) Harju Maakohtule hagi R.-K. P. vastu

võlgnevuse nõudes.

3. Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Esto AS (esialgne krediidiandja) ja kostja R.

K. P. vahel 09.02.2023 sõlmitud krediidilepingust nr 8412767739 tulenevat põhivõlgnevust

2833,48 eurot, intresse 355,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 1018,60 eurot ning

võla sissenõudekulu 35 eurot.

4. Kostja ja Esto AS sõlmisid 09.02.2023 krediidilepingu nr 8412767739 tähtajatu

krediidilimiidiga 4000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 45,09% aastas: krediidisumma 4000

eurot 12 kuuks, intressimäär 37,80% aastas, viivisemäär 37,80% aastas.

5. Kostja sai perioodil 09.02.2023 kuni 29.03.2023 krediiti kokku 4020 eurot.

6. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks

(arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse

tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust

vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga

kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Intress ja/või tasud makstakse järgmiselt:

klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu.

Minimaalne tagasimakse summa moodustub laenusummast.

7. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1663,97 eurot, millest põhiosa

katteks arvestati 586,52 eurot, intressi katteks 990,72 eurot, kiire väljamakse tasu katteks

46,73 eurot ja meeldetuletuskirja tasu katteks 40 eurot.

8. Kostja krediidilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis

esialgne võlausaldaja 30.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.02.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse

saatmise seisuga 30.01.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o

osaliselt 15.11.2023 (148,11 eurot) ja 15.12.2023 (182,49 eurot) maksega ning täielikult

2-24-132347

15.01.2024 (351,78 eurot) maksega. Esialgne võlausaldaja ütles 14.02.2024 lepingu üles,

kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

9. Esto AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 11.03.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le

(endine OK Incure OÜ).

10. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

10.1.

põhivõlg 2833,48 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti kokku 4020 eurot ning kostja

tegi tagasimakseid põhiosa katteks lepingu kehtivuse ajal 586,52 eurot ja pärast

lepingu lõppemist 600 eurot – kokku summas 1186,52 eurot;

10.2.

intressid 355,62 eurot, s.o intressimääraga 37,80% aastas (kogunenud intress

1346,43, millest maha arvestatud tagasimaksed intressi katteks 990,72 eurot);

10.3.

sissenõutavaks muutunud viivised 1018,60 eurot (põhivõlgnevuselt 2833,48 eurot

alates

15.02.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 27.01.2025 (hagiavalduse esitamise päev)

lepingujärgses viivisemääras 37,80% aastas;

10.4.

võla sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale

saadetud kirjade eest: 25.06.2024 kiri 25 eurot; 09.07.2024 kiri 5 eurot;

14.08.2024 kiri 5 eurot.

11. Hagiavalduse kohaselt on 09.02.2023 sõlmitud krediidilepingu nr 18412767739 puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 2500

eurot, finantskohustused 400 eurot ja majapidamiskulud 500 eurot), maksehäireregistris

(creditinfo.ee ja krediidiregister, mille kohaselt maksehäired ja täiendavad kohustused

puudusid) ning Maksu- ja Tolliametis avaldatud andmetest. Maksu- ja Tolliameti andmete

kohaselt oli kostja viimase nelja kuu keskmiseks sissetulekuks 2457,65 eurot. Hageja

selgitab, et vaba tagasimaksega krediitkaardileping on laenutoode, milles puuduvad igakuised

kuumaksed, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile, arvestades et minimaalne

tagasimakse summa moodustub laenusummast, st intress on ca 132 eurot (4000 eurot x 0,11%

x 30), millele lisandub krediidi tagasimakse ca 66,66 eurot (4000/60), seega kokku on

kuumakse ca 198,66 eurot. Krediidiandja võttis krediidiotsuse tegemisel arvesse Maksu- ja

Tolliametis avaldatud netosissetuleku 2457,65 eurot ning kohustused kokku 945 eurot (kostja

avaldatud finantskohustused 400 eurot ja majapidamiskulud 500 eurot + puhver 45 eurot (5%

kohustustest, ootamatute kulude katteks)). Lepingujärgne tagasimakse oli ca 198,66 eurot.

Kostjal jäi vaba raha peale kõigi kohustuste tasumist ca 1358,99 eurot. Laenuandja jõudis

eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

12. Hageja esitas ühes hagiavaldusega 27.01.2025 (täiendatud 28.01.2025 ja 12.02.2025)

ümberarvutuse, milles palub juhul, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud, mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2356,03 eurot (väljastatud

krediit 4020 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed 1663,97 eurot),

sissenõutavaks muutunud viivised 286,28 eurot (s.o põhivõlalt 2356,03 eurot alates

15.02.2024 kuni 12.02.2025 VÕS § 113 lg 1 määras) ning võla sissenõudmiskulud summas

35 eurot. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

13. Hageja selgitab, et krediidilepingu puhul on tegemist laenutootega, millel puudub

tagasimaksegraafik. Hageja leiab, et nõude ümberarvestamisel saab siiski aluseks võtta

krediidi kulukuse määra arvestuskäigu, mille kohaselt tuli kasutusse võetud krediit maksta

2-24-132347

tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest

krediidi kasutusse võtmisest. Arvestades, et kostjale tehti viimane krediidi väljamakse

29.03.2023, mil krediidijääk oli 3973,27 eurot (4020 eurot – kuni 02.03.2023 tagasimaksed

kokku 46,73 eurot), mis tähendab, et tagasimakse periood oleks alanud 15.04.2023 igakuiste

võrdsete maksetega (3973,27/12=331,11 eurot) ning viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks

oleks sel juhul 12 kuud hiljem, st 15.03.2024. Kostja on peale viimast krediidi väljamakset

teinud tagasimakseid kokku 1617,24 eurot, see tähendab nõude ümberarvestuse korral on

tasutud täielikult kuni juuli 2023 osamakseni (kokku 1324,44 eurot) ja osaliselt august 2023

osamaksest (s.o 292,80 eurot). Seega enne lepingu ülesütlemist, s.o 14.02.2024, oli kostja

viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, st osaliselt 15.08.2023 ning

täielikult 15.09.2023, 15.10.2023, 15.11.2023, 15.12.2023, 15.01.2024 osamaksetega,

mistõttu on lepingu ülesütlemise eeldused täidetud.

14.Kostja esitas 12.02.2025 vastuse, milles tunnistas võlgnevust hageja ees ning tegi ettepaneku

kompromissi sõlmimiseks.

15. Kohus andis 13.02.2025 määrusega pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks kuni

21.02.2025. Pooled ei ole kohtu määratud tähtajaks kohtule kompromissi esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

16. Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud põhivõlgnevuse, seadusjärgse

viivise ja sissenõudekulude nõude osas vastavalt ümberarvutusele. Kohus põhjendab otsust

järgmiselt.

17. Kohus tuvastab, et kostja ja Esto AS sõlmisid 09.02.2023 krediidilepingu nr 8412767739

tähtajatu krediidilimiidiga 4000 eurot (dtl 60 jj) ja kostja sai perioodil 09.02.2023 kuni

29.03.2023 krediiti kokku 4020 eurot (dtl 68-88) ning tegi tagasimakseid kokku 1663,97 eurot

(dtl 89-91). Kostja ja Esto AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et

Esto AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 11.03.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le

(endine OK Incure OÜ) (dtl 98-100).

18. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

19. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

20. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

2-24-132347

21. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja

laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmete alusel.

22. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes

1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

23. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

24. Hagiavalduse kohaselt on 09.02.2023 sõlmitud krediidilepingu nr 18412767739 puhul

kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud

2500 eurot, finantskohustused 400 eurot ja majapidamiskulud 500 eurot), maksehäireregistris

(creditinfo.ee ja krediidiregister, mille kohaselt maksehäired ja täiendavad kohustused puudusid)

ning Maksu- ja Tolliametis avaldatud andmetest. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli

kostja viimase nelja kuu keskmiseks sissetulekuks 2457,65 eurot. Hageja selgitab, et vaba

tagasimaksega krediitkaardileping on laenutoode, milles puuduvad igakuised kuumaksed, klient

tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile, arvestades et minimaalne tagasimakse summa

moodustub laenusummast, st intress on ca 132 eurot (4000 eurot x 0,11% x 30), millele lisandub

krediidi tagasimakse ca 66,66 eurot (4000/60), seega kokku on kuumakse ca 198,66 eurot.

Krediidiandja võttis krediidiotsuse tegemisel arvesse Maksu- ja Tolliametis avaldatud

netosissetuleku 2457,65 eurot ning kohustused kokku 945 eurot (kostja avaldatud

finantskohustused 400 eurot ja majapidamiskulud 500 eurot + puhver 45 eurot (5% kohustustest,

ootamatute kulude katteks)). Lepingujärgne tagasimakse oli ca 198,66 eurot. Kostjal jäi vaba

raha peale kõigi kohustuste tasumist ca 1358,99 eurot. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete

alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

25. Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi

ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht). Kostja on allkirjastanud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused

on talle arusaadavad.

26. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes

registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole

piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud.

Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Kohus selgitab, et

laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas

näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes

2-24-132347

Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud, et muu

teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav.

27. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija

kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes

väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega

kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale

väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata

seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal

tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on

krediidivõimeline.

28. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

29. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 26-28), et hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

30.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

31. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 2833,48 eurot, kuivõrd kostja sai

krediiti kokku 4020 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks lepingu kehtivuse

ajal 586,52 eurot ja pärast lepingu lõppemist 600 eurot – kokku summas 1186,52 eurot.

32. Hageja 28.01.2025 ja 12.02.2025 ümberarvutuse (dtl 115; dtl 140-141) kohaselt on hageja

põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 2356,03 eurot (4020-1663,97).

33. Hageja on tõendanud (dtl 68-88), et kostjale on väljastatud krediiti kokku 4020 eurot, ja et

kostja on teinud tagasimakseid kokku 1663,97 euro (dtl 89-91) ulatuses.

34. Kohus tuvastab järgmisena, kas arvestades tagasimaksete uuesti määramist, on krediidiandja

krediidilepingu kehtivalt üles öelnud.

35. Hageja selgitab (dtl 140), et krediidilepingu puhul on tegemist laenutootega, millel puudub

tagasimaksegraafik. Hageja leiab, et nõude ümberarvestamisel saab siiski aluseks võtta

krediidi kulukuse määra arvestuskäigu, mille kohaselt tuli kasutusse võetud krediit maksta

tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest

krediidi kasutusse võtmisest.

36. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 30.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 95-97), milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.02.2024. Arvestades, et kostjale

tehti viimane krediidi väljamakse 29.03.2023, mil krediidijääk oli 3973,27 eurot (4020 eurot

– kuni 02.03.2023 tagasimaksed kokku 46,73 eurot), mis tähendab, et tagasimakse periood

oleks alanud 15.04.2023 igakuiste võrdsete maksetega (3973,27/12=331,11 eurot) ning

viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks oleks sel juhul 12 kuud hiljem, st 15.03.2024. Kostja

on peale viimast krediidi väljamakset teinud tagasimakseid kokku 1617,24 eurot, see

tähendab nõude ümberarvestuse korral on tasutud täielikult kuni juuli 2023 osamakseni

2-24-132347

(kokku 1324,44 eurot) ja osaliselt august 2023 osamaksest (s.o 292,80 eurot). Seega lepingu

ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 30.01.2024 ja enne lepingu ülesütlemist (s.o

14.02.2024) oli kostja võlgnevuses enam kui kolme järjestikuse osamaksega, st osaliselt

15.08.2023 ning täielikult 15.09.2023, 15.10.2023, 15.11.2023, 15.12.2023, 15.01.2024

osamaksetega. Esialgne võlausaldaja luges 14.02.2024 seisuga lepingu ülesöelduks, kuna

kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Seega, kuivõrd kostja oli lepingu

ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 14.02.2024, võlgnevuses kolme järjestikuse

osamaksega (s.o osaliselt 15.08.2023 ning täielikult 15.09.2023, 15.10.2023, 15.11.2023,

15.12.2023, 15.01.2024 osamaksetega), on lepingu ülesütlemine 14.02.2024 jätkuvalt kehtiv.

Hageja 28.01.2025 ümberarvutuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus

2356,03 eurot (4020-1663,97). Kohtu hinnangul on hageja ümberarvutatud põhinõue 2356,03

eurot põhjendatud. Seega kohus rahuldab põhinõude osaliselt ja jätab põhinõude 477,45 euro

(2833,48-2356,03) ulatuses rahuldamata.

37. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 355,62 eurot, s.o intressimääraga

37,80% aastas (kogunenud intress 1346,43, millest maha arvestatud tagasimaksed intressi katteks

990,72 eurot). Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on

seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 4% alates 01.07.2023 ja

4,5% alates 01.01.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet

lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt

kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja esitanud. Hageja pole esitanud intresside

ümberarvutust, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei

saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).

38.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised

1018,60 eurot põhinõudelt 2833,48 eurot alates 15.02.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev)

kuni 27.01.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 37,80% aastas.

Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 27.01.2025. Kuivõrd kohus tuvastas, et

algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7

kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem.

Seadusjärgne viivisemäär on 12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024 ja 11,15%

alates 01.01.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet

lepingujärgses määras rahuldada ei saa.

39. Hageja on 12.02.2025 esitanud ümberarvutuse, mille kohaselt taotleb sissenõutavaks

muutunud viiviseid 286,28 eurot põhivõlalt 2356,03 eurot alates 15.02.2024 kuni 12.02.2025

VÕS § 113 lg 1 määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt, s.o 286,28 euro ulatuses

ehk

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2356,03 eurot perioodi 15.02.2024

kuni 12.02.2025 eest (15.02.2024 kuni 20.06.2024 määraga 12,5% aastas 110,24 eurot,

01.07.2024 kuni 31.12.2024 määraga 12,25% aastas 145,10 eurot, 01.01.2025 kuni 12.02.2025

määraga

11,15% aastas 30,94 eurot). Seega kohus rahuldab viivisenõude osaliselt 286,28 eurot ja jätab

viivisenõude 732,32 euro (1018,60-286,28) ulatuses rahuldamata.

40. Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 35 eurot VÕS §

1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 25.06.2024 kiri 25 eurot; 09.07.2024

kiri 5 eurot; 14.08.2024 kiri 5 eurot.

41. Kohus analüüsib järgnevalt, kas hagejal saab olla kostja vastu võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue.

2-24-132347

42. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro.

43. Kohus rahuldab põhinõude 2356,03 euro ulatuses. Seega saab hageja nõude aluseks olla

VÕS § 1132 lg 2 p 3.

44. VÕS § 113 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige

varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

45. Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue

põhjendatud 35 euro ulatuses ehk 25.06.2024 kiri 25 eurot; 09.07.2024 kiri 5 eurot; 14.08.2024

kiri 5 eurot. Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3 õigus nõuda kostjalt

sissenõudekulude hüvitist 35 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

47. Hageja nõuete kogusummaks oli 4242,70 eurot (2833,48+355,62+1018,60+35). Kohus

rahuldas hageja nõude 2677,31 euro (2356,03+286,28+35) ehk ca 63% ulatuses, mistõttu kohus

jätab menetluskulud 63% ulatuses kostja ja 37% ulatuses hageja kanda.

48. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest

nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 490 eurot ning

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

49. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal

hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal

hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 490 eurot. 50. Hageja palub

mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144

punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele

9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul

avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude

kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162

lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi

rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava

paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja

2-24-132347

20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on

käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

51. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 510 eurot (490+20).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 63% hageja

menetluskuludest ehk 321,30 eurot.

52. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei

nähtu ka toimikust. 53. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

54. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik