3-22-198/50 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-198

Määruse kuupäev

12.3.2025

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X-i poolt esitatud taotlus Viru Vanglale 31.10.2024

kohtuotsuse haldusasjas nr 3-22-198 täitmata jätmise eest

rahatrahvi määramiseks

Menetlusosalised

Taotleja  X

Vastustaja  Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X-i taotlus haldusasjas nr 3-22-

198 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2024 otsuse

täitmata jätmise eest Viru Vanglale trahvi

määramiseks.

2. Asendada lahendi avaldamisel kaebaja nimi

tähemärgiga

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 248 lõige 4 ja § 204 lõige 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 15.07.2021 Viru Vangla meditsiiniosakonna arstile

adresseeritud taotluse seoses X-il diagnoositud gastriidi ja vanglas pakutava toiduga.

Kinnipeetav märkis, et tegemist on taotlusega kirjaliku teavitamiskohustuse täitmiseks

tervishoiuteenuse osutaja poolt, ning viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 766 lg-le 1 ja

erinevatele teavitamiskohustust puudutavatele õiguskirjanduses avaldatud seisukohtadele.

Taotluses palus X järgmist teavet:

1) kui suur võib olla tema tarbitav päevane rasva kogus grammides, arvestades, et tal on

diagnoositud krooniline gastriit;

2) X selgitas, et võttis ühendust arstiga väljaspool vanglat, kes edastas talle gastriidi

dieetmenüü, kus on kirjas, et päevane rasva kogus võib olla maksimaalselt 20 grammi. X

küsis, kas vangla arst nõustub sellega;

3) kas vangla arst teab, kui palju on rasva keskmiselt vangla R3 menüü päevases toidus, ning

kui palju seda on;

3-22-198

4) mida võtab vangla arst ette tema (ja teiste kinnipeetavate, kellel on gastriit) vaevuste

leevendamiseks ja sobiva toidu saamiseks.

2. X esitas 16.08.2021 Viru Vanglale vaide, milles nõudis 15.07.2021. a pöördumisele

vastamist. Vangla vaidele ei vastanud.

3. X esitas 03.10.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla meditsiiniosakonna

kohustamiseks täitma kirjalikku patsiendi teavitamiskohustust ja vastama kirjalikult kaebaja

pöördumistele ning tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus taotlustele ja vaietele tähtaegselt

vastamata jätmisel. Kaebuse kohaselt esitas X 15.07.2021 Viru Vangla meditsiiniosakonna

üldarstile H. Silvet pöördumise seoses kaebajal diagnoositud gastriidi ja vanglas pakutava

toiduga, kuid ei saanud sellele vastust. X esitas 16.08.2021 vaide vanglale, milles nõudis

pöördumisele vastamist, kuid ka sellele ei vastatud.

4. X esitas 15.11.2021 Viru Vangla II üksuse meditsiiniõele adresseeritud taotluse seoses

12.11.2021 õe poolt tema töövõime hindamise ja tal esinenud kõhuvaluga. Kinnipeetav

märkis, et tegemist on taotlusega kirjaliku teavitamiskohustuse täitmiseks tervishoiuteenuse

osutaja poolt, ning viitas VÕS § 766 lg le 1 ja erinevatele teavitamiskohustust puudutavatele

õiguskirjanduses avaldatud seisukohtadele. X esitas taotluses järgmised küsimused:

1) kas pereõde on teadlik tema kõhuga seotud terviseprobleemidest (gastriit, funktsionaalne

düspepsia ja reflukshaigus ning tihti esinev kõhuvalu)?

2) kas pereõe hinnangul tõsimeeli on kinnipeetav töövõimeline tugeva kõhuvalu ja halva

enesetundega olukorras, kus ta ei saanud kõhuvalu tõttu peaaegu terve öö magada, ei ole

seetõttu söönud ega toitu isegi vastu võtnud ja ei suutnud õue jalutamagi minna (X teavitas

pereõde eeltoodud asjaoludest)?

3) kas pereõde on seisukohal, et X-il tegelikult kõht ei valutanud?

4) miks pereõde jättis kõhuvalu osas tervisekontrolli täielikult tegemata ning miks ta ei

küsinud ühtegi küsimust valude kohta (nt kust kõht valutab, millal valu algas, kui tugev on

valu jms)?

5) miks pereõde ei palpeerinud kõhtu, et teha kindlaks valu täpne asukoht, võimalikud

kõhukrambid jms, ning mida on võimalik palpeerides tuvastada?

6) kas töövõime hindamiseks piisab ainult vererõhu, pulsi ja veres hapniku sisalduse

mõõtmisest, nagu pereõde seda tegi 12.11.2021?

7) kas pereõde on teadlik, et riikliku töövõime hindamise ekspertiisiga on X-il tuvastatud

täielikult (100%) puuduv töövõime kuni 07.06.2023?

5. X esitas 23.12.2021 Viru Vanglale vaide, milles nõudis 15.11.2021. a taotlusele

vastamist. Vangla vaidele ei vastanud.

6. X esitas 22.01.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Viru Vangla

kohustamist täitma patsiendi teavitamise kohustust ning vastama kirjalikult kaebaja

pöördumistele.

7. Halduskohus võttis 01.02.2022. a määrusega 03.10.2021 esitatud kaebuse menetlusse

nõude osas kohustada Viru Vanglat täitma patsiendi teavitamise kohustust ja vastama

kirjalikult kaebaja 15.07.2021. a pöördumisele (haldusasi nr 3-21-2260). Halduskohus võttis

23.02.2022. a määrusega menetlusse 22.01.2022 esitatud kaebuse Viru Vangla

kohustamiseks täitma patsiendi teavitamise kohustust ja vastama kirjalikult kaebaja

15.11.2021. a pöördumisele (haldusasi nr 3-22-198). Halduskohus liitis 27.11.2023. a

3-22-198

määrusega kaebused ühte menetlusse. Pärast haldusasjade liitmist jäi asja numbriks 3-22-

198.

8. Kaebaja põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Viru Vangla tervishoiutöötajad on

kohustatud täitma kirjalikku teavitamiskohustust. See, kes osutab tervishoiuteenust, peab läbi

viima ka teavitamise. Teavitamiskohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmisega rikub

tervishoiuteenuse osutaja enda lepingulisi kohustusi. Kaebajale väljastati tervisekaardi

väljavõte 30.11.2021 toimunud vastuvõtu kohta, kuid arst valetab, et kaebajale anti suulised

selgitused. Ühelegi kaebaja küsimusele ei vastatud ning väidetavad suulised selgitused

kujutasid endast selgitusi selle kohta, et arst ei pea kaebajale midagi selgitama. Kaebaja esitas

15.11.2021. a pöördumise II üksuse pereõele, mitte üldarstile, kuna arst ei viibinud sündmuse

juures, mille kohta kaebaja teavet küsis. Pereõde ei saa delegeerida vastamist arstile, kui arst

ei olnud sündmuse juures. Meditsiiniosakonna juhataja on otsustanud, et vangla

meditsiiniosakond ei vasta enam kirjalikult kinnipeetavate pöördumistele ning kaebajalt on

korduvalt nõutud, et ta kirjutaks esitatud pöördumistele, et ta ei soovi kirjalikku vastust.

Vangla direktor rikkumistele ei reageeri. Kaebaja on varasemalt pöördunud õiguskantsleri

poole, kes algatas menetluse Viru Vangla meditsiiniosakonna tegevuse osas. Kaebaja palus

asja lahendamisel arvestada õiguskantsleri 18.04.2018. a seisukohaga.

9. Vastustaja palus jätta kaebused rahuldamata. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et tal on

õigus nõuda VÕS § 766 lg-s 1 kirjeldatud seisukohta üksuse õelt. Vangile on

tervishoiuteenuse osutajaks vangla (VangS § 52 lg 1). Seda, milline konkreetne

tervishoiutöötaja vangile tervishoiuteenust osutab, otsustab seega vangla ning vangil puudub

subjektiivne õigus nõuda endale meelepärase tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmist (sh

vanglas sees). Kaebaja on ekslikul arusaamal, et VÕS § 766 lg 1 viimane lause annab talle

õiguse nõuda teavitamist pöördumise vastuse vormis. Viidatud säte annab õiguse eelmises

lauses kirjeldatud infot saada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, seega on

tervishoiuteenuse osutajal lai otsustamispädevus, mil viisil patsiendi ravi puudutavad vastused

talle teatavaks tehakse. Kõiki pöördumisi meditsiiniosakonnale seoses isiku tervise

probleemidega käsitletakse õe või arsti vastuvõtul ning isiku tervisekaarti tehakse sellekohane

kanne. Kui isik soovib saada vastust kirjalikult, siis väljastab vangla talle tervisekaardi

väljavõtte. Kaebaja 15.07.2021. a pöördumises esitatud küsimusi käsitles arst 27.07.2021 arsti

vastuvõtul ning nende kohta on tehtud kirjalik kanne isiku tervisekaarti. Kaebajale on

väljastatud tema tervisekaardist koopiad, mistõttu tuleb teenuse osutaja

informeerimiskohustus täidetuks lugeda. Kaebaja 15.11.2021. a taotluses esitatud küsimuste

puhul ei ole vormilt ega sisult tegemist VÕS § 766 lg-s 1 silmas peetud küsimustega. Pigem

on tegu küsimustega, mis oleks asjakohased tõstatada näiteks kaebaja töövõime hindamise või

konkreetse töökohustuse hindamise menetluses, mis on haldusmenetlused.

10. Tartu Halduskohus jättis 25.01.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata.

11. Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2024 otsusega tühistati Tartu Halduskohtu 25.01.2024. a

otsus ja tehti uus otsus, millega kaebus rahuldati ja kohustati Viru Vanglat kaebaja 15.07. ja

15.11.2021. a pöördumistele seaduses ettenähtud korras vastama. Otsus jõustus 20.12.2024.

12. X esitas 27.02.2025 Tartu Halduskohtule taotluse Viru Vanglale 31.10.2024

kohtuotsuse haldusasjas nr 3-22-198 täitmata jätmise eest rahatrahvi määramiseks, kuna

kaebaja ei ole saanud sisulisi vastuseid oma pöördumistele jj.

3-22-198

13. Viru Vangla leidis 11.3.2025 seisukohas, et trahvi määramine ei ole põhjendatud. Tartu

Ringkonnakohtu otsus, millega kaebus rahuldati, jõustus 20.12.2024 Riigikohtu määrusega.

HKMS § 168 lg 1’ kohaselt tuleb rahaline kohustus üldjuhul täita 30 päeva jooksul. Vangla

teenusepartner Riigi Tugiteenuste Keskus on 06.01.2025 vangla dokumendihaldussüsteemis

teinud välja mõistetud menetluskulu täitmise tööülesande kohta täitmismärke: "Tööülesanne

täidetud 06.01.2025: 1100035556 nr 3-22-198 X ".

14. Tartu Ringkonnakohtu otsusega kohustati vanglat uuesti vastama kinnipeetava

pöördumistele. Nagu nähtub ka 27.02.2025. a taotlusest, kinnitab kinnipeetav ka ise, et ta on

20.02.2025 vastuse kätte saanud, kuid ta ei ole rahul selle sisuga.

15. See aga ei ole võrdsustatav kohtuotsuse mittetäitmisega. X-i küsimused olid suunatud

Viru Vanglale. Menetlusosaline ei saa määrata asutuse sisepädevust, st seda, kes tema

pöördumisele vastuse koostab või kes allkirjastab. Lisaks jätab X arvestamata, et alates

01.07.2024 ei ole Viru Vangla koosseisus enam ühtegi tervishoiutöötajat - Viru Vangla

lõpetas 01.07.2024 tervishoiuteenuse osutajana tegevuse ja töölepingud kõikide

tervishoiutöötajatega on lõpetatud. Seega on üheselt mõistetav ja paratamatu, et igal juhul

koostavad vastuse vangla nimel tema pöördumise teenistujad, kes ei ole tervishoiutöötajad.

Vastus on antud Viru Vangla nimel, kes oli vaidluse vastustaja ja vastamiseks kohustatud

asutus, mh endine tervishoiuteenuse osutaja. Käesoleval ajal osutab Viru Vanglas

tervishoiuteenust SA Ida-Viru Keskhaigla. 2021. aastal ei olnud kaebaja aga selle

tervishoiuteenuse osutaja klient ning praegune tervishoiuteenuse osutaja ei saa asuda toonase

kohale. Järgmisena ei saa mööda vaadata asjaolust, et käesolevas kohtuasjas arutatud

juhtumitest on möödunud juba kolm-kolm ja pool aastat.

Nagu 20.02.2025. a vastuses välja toodud, siis kaebaja toidurasvade küsimus oli seotud

gastriidiga, mille kohta erikorraldusi arsti poolt antud ei olnud. Kuivõrd vanglale ei ole teada,

et selle aja tervishoiuteenuse sisu oleks kahtluse alla seatud, tuleb lähtuda selle õigsuse

eeldusest. Kaebaja küsimus oli suunatud tulevikku, st kuidas edaspidi toituda, et see tema

tervisele parim oleks. Kuna tervis on üldteadaolevalt dünaamiline, samuti ei ole ka

toidumenüüd täpselt samad, siis 2021. a terviseseisundist lähtudes ei saa anda soovitust

tänaseks (tulevikku suunatud) toitumiseks.

Vangla saab alates 01.07.2024 antud tervishoiuteenuse osutaja ettekirjutustest teada tema

poolt antud tõendite alusel, mis käsivad teha konkreetse kinnipeetava menüüs muudatusi.

Vanglale ei ole kättesaadav osutatava tervishoiuteenuse sügavam sisu. Samuti saame rohkem

kui kolm aastat tagasi toimunud meditsiiniõe toiminguid hinnata ajafaktori tõttu kaudsete

tõendite alusel, nagu 20.02.2025, a vastuses välja toodud. Kuna kaebaja poolt kirjeldatud õe

vastuvõtt toimus haldusmenetluse käigus, siis kontrolliti seda mh teises kohtuasjas 3-22-713.

Vangla on selles kohtuasjas meditsiiniõe tegevust puudutavad seisukohad avaldanud ning

halduskohus on 21.10.2024. a otsuse p-s 14 põhjalikult kirjeldanud, millised olid meditsiiniõe

kohustused töövõimelisuse kontrollil. Vangla oma 20.02.2025. a vastuses sellele ka viitas.

Pöördumisele vastamisel on lubatud viidata teistele dokumentidele, mis on menetlusosalisele

kättesaadavad.

Kokkuvõtteks on vangla seisukohal, et vangla on kohtuasjas 3-22-198 talle pandud kohustuse

täitnud ning kaebaja pöördumistele vastanud. Juhul kui kaebajal on soovi vastust ja/või

küsimust täpsustada, saab ta seda teha tavapärases korras ning esitada täiendava küsimuse.

KOHTU SEISUKOHT

3-22-198

16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 lg 1 sätestab, et kohtulahendi või kohtu

kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale menetlusosalisele

rahatrahvi kuni 32 000 eurot.

17. Ettekirjutus, mille täitmata jätmine võib kaasa tuua sunnivahendi kohaldamise, peab

sisalduma kohtuotsuse resolutsioonis. Seejuures peab resolutsioon olema arusaadav ja

täidetav ka ilma otsuse muude osadeta (vt HKMS § 162 lg 4, samuti RKHKm 28.03.2006, 3-

3-1-27-06, p 12; 29.05.2014, 3-3-1-11-14, p 9).

18. Kohtuotsuse täitmata jätmine hõlmab nii olukorda, kus menetlusosaline ei ole kohtu

ettekirjutust üldse täitma asunud (tegevusetus), kui ka olukorda, kus menetlusosaline on küll

asunud ettekirjutust täitma, kuid ei ole seda mõistliku aja jooksul täielikult täitnud (viivitus)

(nt Riigikohtu 03.04.2003 otsus nr 3- 3-1-22-03, p 16). Kohtuotsuse ettekirjutuse

mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele

suunavat kui ka karistuslikku funktsiooni (Riigikohtu 08.08.2013 määrus nr 3-3-1-21-13, p

18; 28.03.2006 määrus nr 3-3-1-27-06, p 13). Olukorras, kus vastustajale trahvi määramisel

saaks olla üksnes karistuslik eesmärk, peaks kaebaja ühtlasi põhjendama, miks on vastustaja

trahvimine vajalik kohtulahendi täitmisest sõltumata ja kuidas see aitab edaspidi kaitsta

kaebaja õigusi. Juhul, kui kohtulahendi õigeaegse täitmata jätmisega on menetlusosalisele

tekitatud kahju, on isikul võimalik taotleda kahju hüvitamist selleks ettenähtud korras

väljaspool trahvi määramise menetlust (nt Riigikohtu 27.10.2020 määrus nr 3-19-1656, p 21).

19. Kirjeldatu alusel hõlmab kohtuotsuse täitmata jätmine nii tegevusetust kui ka viivitust,

siis halduskohus kontrollib X-i taotluse lahendamisel nii seda, kas Viru Vangla on üldse

asunud kohtuotsust täitma, kui ka seda, kas ta ei ole kohtuotsuse täitmiseks vajalike

toimingutega põhjendamatult viivitanud.

20. Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2024 otsuse resolutsiooni p-s 2 kohustati Viru Vanglat

kaebaja 15.07. ja 15.11.2021. a pöördumistele seaduses ettenähtud korras vastama.

21. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste p-des 27-28 märgitakse, et VangS (01.07.2024

jõustunud redaktsiooni) § 49 lg 6 näeb ette, et vanglas kinni peetava isiku pöördumisele

seoses talle tervishoiuteenuste ja VangS § 52 lg 11 alusel kehtestatud teenuste osutamise

korraldamisega vastab vanglateenistus, kaasates tervishoiuteenuse osutaja ja vajaduse korral

Tervisekassa. Seega on vanglal endiselt kohustus kaebaja pöördumistele vastata ja kohus saab

kohustamiskaebuse lahendamisel vastava ettekirjutuse teha. Kõike eeltoodut arvestades

rahuldab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu

25.01.2024. a otsuse. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja kohustab

Viru Vanglat kaebaja 15.07.2021. a ja 15.11.2021. a pöördumistele seaduses sätestatud korras

(VÕS § 766 lg 1, MSVS § 5) vastama.

22. Kohtulahend täidetakse pärast jõustumist (HKMS § 246 lõike 1 esimene lause).

Kohtupraktika kohaselt tähendab jõustunud kohtulahendi täitmata jätmine kohtulahendi

resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse täitmata jätmist. Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise

eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat

kui ka karistuslikku funktsiooni. Sellise sunnivahendi kohaldamine võimaldab ühel

menetlusosalisel mõjutada teist menetlusosalist kohtuotsust täitma (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi 8. augusti 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-21-13, punkt 18).

3-22-198

23. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja vastanud kaebaja 15.07. ja 15.11.2021. a

pöördumistele 20.2.2025, kuid kaebaja pole rahul vastuste sisuga.

24. MSVS § 5 kohaselt on vastamiskohustus adressaadil s.o Viru Vanglal. VÕS § 766 lg 1

sätestab patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse: tervishoiuteenuse osutaja

peab patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja terviseseisundist, võimalikest

haigustest ja nende kulgemisest, vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest, olemusest ja

otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest

tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013].

25. Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2024 otsuse resolutsiooni p-s 2 kohustati Viru Vanglat

kaebaja 15.07. ja 15.11.2021. a pöördumistele seaduses ettenähtud korras vastama. Kaebaja

15.07. ja 15.11.2021 pöördumistele on Viru Vangla kui adressaat MSVS § 5 ning VÕS § 766

lg 1 mõttes vastanud, seega on vastustaja täitnud kohtuasjas 3-22-198 talle pandud kohustuse

ning kaebaja pöördumistele vastanud. Eelnevast saab järeldada, et Viru Vangla ei ole olnud

pärast halduskohtu otsuse jõustumist tegevusetu, vaid oli kohtuotsust täitma asunud ja ei

viivitanud kohtuotsuse täitmiseks vajalike toimingutega st. kaebaja pöördumistele

vastamisega. Samas oli rahatrahvi määramisel halduskohtu otsuse jõustumisest möödunud

vähem kui kolm kuud, mida ei saa pidada iseenesest märkimisväärselt pikaks ajaks.

Vastustaja täitis otsuse 2 kuu ja 1 päeva pärast, siis kohtu hinnangul selline ajavahemik ei

ületanud mõistliku aja piire. Kohtuotsuse täitmiseks tehtud toiminguid st pöördumistele

vastamist, ei saa pidada ebavajalikuks ja tekkinud viivitust tarbetuks. Kuna vastustaja on

Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2024 otsuse täitnud ning trahvimiseks puudub muu vajadus, siis

jätab kohus X-i taotluse Viru Vanglale trahvi määramiseks rahuldamata.

26. Halduskohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)