Legislator Case Law & Legislation
2-23-117906/31 AI generated

2-23-117906/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-117906/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 28.01.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

Legislator headnote

AI generated

Art. 7 lg, Art. 5 lg, Art. 7 kohast; 2-23-117906/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 28.01.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

Keywords

AI generated
airport noise compensation compensation and assistance to passengers asylum for Turkish nationals civil aviation law international Air Transport Association marine and aviation insurance

Cited Legislation

AI generated
Art. 7 lg
Art. 5 lg
Art. 7 kohast
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

12.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-117906

Kohtuasi

Flagito OÜ hagi Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali

kaudu) vastu hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu)

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu)

(registrikood 12480784), lepinguline esindaja Tambet

Toomela

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus Harju

Maakohtu 28.01.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu)

kanda. Flagito OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid

menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-117906

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Flagito OÜ (hageja) esitas 22.06.2023 Harju Maakohtule Turkish Airlines Inc. (Eesti

filiaali kaudu) (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja lennuhüvitise

400 eurot, alates 05.11.2022 kuni hüvitise maksmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivise ning sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda hüvitiselt

seadusjärgses määras viivist.

1.1. Hagiavalduse kohaselt oli JSl (reisija) broneering nr 20755 Turkish Airlinesi 30.09.2022

kell 5 (UTC 02:00) väljuvale lennule nr TK 3025 suunal Tallinn-Antalya, mis pidi jõudma

sihtkohta kell 8.55 (UTC 05:55). Lend väljus kell 17.50. Seega hilines lend enam kui kolm

tundi. Tallinn-Antalya lennu mõõdetud vahemaaks on 2540 kilomeetrit. Kostja ei ole õigesti

arvutanud Eesti ja Türgi kohalikku aega maailma aega (UTC).

1.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2004 määrusest (EÜ) nr 261/2004, millega

kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist maha jätmise korral ning lendude

tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse

kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (EÜ määrus nr 261/2004) art 7 lg 1 (b) järgi on reisijal

õigus saada hilinemise eest hüvitist 400 eurot.

1.3. Kostja ei ole tõendanud erakorralisi asjaolusid, mis välistaksid EÜ määruse nr 261/2004

art 5 lg 3 alusel hüvitise maksmise.

Kostja ei ole tõendanud, et erakorralise asjaolu ja vaidlusalusele lennule eelnenud lennu nr

TK 3024 ja lennu nr TK 3024 pikaajalise hilinemise vahel esines otsene põhjuslik seos.

Lennul nr TK 3024 esinenud erakorralisi asjaolusid ei ole võimalik üle kanda lennule nr TK

3025. Kostja ei ole tõendanud, et lendu nr TK 3025 teenindanud lennuk teenindas ka eelnevat

lendu nr TK 3024 ning et lennu nr TK 3025 meeskonna tööaeg täitus, sh et lennu nr TK 3024

personal pidi teenindama ka lendu nr TK 3025.

Kostja ei ole tõendanud lennu nr TK 2024 puhul erakorraliste asjaolude esinemist. Kostja

esitatud teave ei kinnita, et ilmastikuolud ohustasid lendu või tegid lendamise võimatuks.

Sügisesed ilmastikuolud (tuul, vihm, udu jms) võivad olla ettenägematud, kuid need ei ole

erandlikud asjaolud. Transpordiamet kinnitas, et vastavalt faktiliste ilmastikuolude METAR

väljavõttele kestsid maandumist takistavad faktilised ilmastikuolud Tallinna lennuväljal

ajavahemikul 29.09.2022 kell 21.50 kuni 30.09.2022 kell 1.20, s.o prognoositust vähem.

Samas oli ka sel ajal võimalik Tallinnas maanduda ning sel ajal maandus kaheksa lendu.

Seega ei olnud maandumine võimatu ning lend nr TK 3024 saanuks plaanipäraselt maanduda.

Lisaks ei näidanud 29.09.2022 kell 23.30 prognoos enam maandumist takistavaid tingimusi.

Ligi 13-tunnise hilinemise tingis meeskonna puudumine, kuid see ei ole erakorraline asjaolu.

Meeskonna komplekteerimine ning töö- ja puhkeaja planeerimine on asjaolud, mis on

lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja tema kontrolli all. Kostja ei ole tõendanud,

et asendusmeeskonna rakendamine ei olnud võimalik. Kostja ei ole tõendanud, et

alternatiivsete meetmete võtmine ei olnud võimalik. Kostja saanuks pakkuda alternatiivina

konkurentide opereeritavaid lende või rentida konkurentidelt meeskonda.

Reisija loovutas 03.10.2022 oma nõuded hagejale. Hageja esitas 04.11.2022 kostjale hüvitise

saamise nõude. Kostja ei ole hüvitist tasunud.

2-23-117906

Kuna kostja ei tasunud hüvitist, on hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt kuni

hüvitise maksmiseni alates nõude esitamisele järgmisest päevast viivist. Lisaks on hagejal

õigus nõuda VÕS § 113¹ lg 1 alusel sissenõudmisekulude hüvitamist 40 euro ulatuses.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole reisijal õigust hüvitist saada, sest lend hilines EÜ määruse

nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses erakorraliste asjaolude tõttu.

Lennuk, mis pidanuks hagi aluseks olevat lendu teenindama, ei saanud Tallinna lennuväljal

esinevate maandumiseks ebasobivate ilmastikutingimuste tõttu õigel ajal maanduda. Lend nr

TK 3025 pidi väljuma Tallinnast kell 3.00 (UTC) ja maanduma Antalyas kell 6 (UTC). Lend

ei väljunud õigel ajal, sest sellele eelnenud lend nr TK 3024 suunal Antalya-Tallinn, mis pidi

väljuma 29.09.2022 kell 20.25 (UTC) ja maanduma Tallinnas kell 0.40 (UTC), ei saanud

Tallinnas esinenud maandumiseks ebasobivate ilmastikutingimuste tõttu õigel ajal väljuda.

29.09.2022 kell 17.30 koostatud ilmastikuolude ülevaate kohaselt oli Tallinna lennujaamas

prognoositav nähtavus ajavahemikul 29.09.2022 kell 21.00 (UTC) kuni 30.09.2022 kell 2.00

(UTC) alla 500 meetri (maandumiseks vajalik nähtavus on vähemalt 550 meetrit). Prognoosi

tõttu võttis kostja vastu otsuse lükata lend edasi kuni maandumiseks sobivate ilmastikuolude

saabumiseni.

Lennu nr TK 3024 edasilükkamise tõttu ei saanud lennuki meeskond ilma neile vahepeal

puhkeaega võimaldamata lendu nr TK 3025 teenindada. Lendu teenindav meeskond võis

Euroopa Komisjoni määruse nr 216/2008 III lisa ORO.FTL.204 p-s b (1) toodud tabeli järgi

töötada järjest maksimaalselt 11 tundi, s.o alates lennu nr TK 3024 kavandatud väljalennust

29.09.2022 kell 20.25 (UTC) kuni 30.09.2022 kell 7.25 (UTC). Seega oleks erakorraliste

asjaolude puudumise korral jõudnud meeskond lennuga nr TK 3025 enne maksimaalse tööaja

täitumist tagasi Antalyasse.

Ei esinenud ühtki sobivat meedet, mida kostja oleks saanud kasutusele võtta, et hilinemist ära

hoida. Kostja ei saanud mõjutada ilmastikuolusid ning kostjalt ei saanud mõistlikult eeldada,

et ta oleks pidanud loetud tundide jooksul leidma uue lennumeeskonna. Kostja käsutuses ei

olnud ühtki vaba meeskonda ning kui ka oleks olnud, ei oleks kostja saanud vaba meeskonda

sobimatute ilmastikuolude tõttu Tallinnasse toimetada. Kostja sai ilmaprognoosist teada kell

17.30 (UTC) ja lend pidi väljuma samal ööl. Kostjal ei õnnestu sedavõrd lühikese aja jooksul

uut lennumeeskonda leida. Seetõttu oli kostja sunnitud kasutama sama lennumeeskonda,

andes neile enne nõuetekohase puhkeaja, ning lend TK 3024 väljus Antalyast varaseimal

võimalikul ajal pärast meeskonna puhkeaega, s.o 30.09.2022 kell 10.14 (UTC) ja maandus

Tallinnas kell 13.54 (UTC).

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 28.01.2025 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

hüvitise 400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 102,94 eurot ja alates otsuse tegemisest

kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise ning võla

sissenõudmise kulu 40 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 800 eurot koos kohustusega tasuda sellelt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

2-23-117906

3.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja opereeritav lend nr TK 3024 pidi Antalyast väljuma kell 23.25 (UTC 20:25) ja

maanduma Tallinnas kell 3.40 (00:40 UTC); lend maandus 30.09.2022 kell 16.54

(13.54 UTC);

-

29.09.2022 kell 17.30 koostatud ilmastikuprognoos nägi ette võimalikke ebasobivaid

maandumistingimusi Tallinna lennuväljal ajavahemikul 29.09.2022 kell 21.00 kuni

30.09.2022 kell 4.00 (kohaliku aja järgi);

-

29.09.2022 kell 23.30 koostatud prognoos ei näinud enam ette maandumist takistavaid

tingimusi;

-

Transpordiameti kinnitusel kestsid METAR väljavõtte kohaselt maandumist takistavad

faktilised ilmastikuolud Tallinna lennuväljal ajavahemikul 29.09.2022 kell 21.50 kuni

30.09.2022 kell 1.20; sel ajavahemikul maandus Tallinnas kaheksa lendu;

-

kostja opereeritav lend nr TK 3025 pidi Tallinna Lennujaamast väljuma 30.09.2022

kell 5.00 (UTC 02:00) ning Antalyas maanduma kell 8.55 (UTC 05:55); lend väljus

tegelikult 30.09.2022 kell 17.50, st väljalend hilines rohkem kui 12 tundi;

-

lennu pikkus oli 2540 km;

-

lendu nr TK 3024 teenindanud lennuk ja meeskond pidid teenindama ka lendu nr TK

3025; lennu nr TK 3024 edasilükkumise tõttu oleks täitunud meeskonna maksimaalne

lubatud tööaeg;

-

JSl oli kinnitatud broneering kostja opereeritavale lennule nr TK 3025 30.09.2022; ta

on lennu eest Union Travel Agency OÜ vahendusel tasunud ning ta oli lennule

registreeritud;

-

hageja esitas 04.11.2022 kostjale kirja, milles nõudis EÜ määruse nr 261/2004 alusel

hüvitist 400 eurot;

-

kostja ei ole hagejale hüvitist tasunud.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on reisijal EÜ määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 (b)

alusel õigus saada hüvitist 400 eurot. Euroopa Kohus on selgitanud, et viidatud määruse

artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada viisil, et hilinenud lendude reisijaid võib võrdsustada

tühistatud lendude reisijatega hüvitiste nõuete esitamisel (EKo C-402/07, C-432/07, C-549/07

ja C-257/14).

3.3. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust jätta hüvitis EÜ määruse nr

261/2004 art 5 lg 3 alusel välja mõistmata.

EÜ määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 järgi ei ole lennuettevõtja kohustatud tasuma art 7 kohast

hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei

oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Euroopa Kohus on

asunud seisukohale, et kõik erakorralised asjaolud ei ole lennuettevõtjat vastutusest

vabastavad, vaid neile tuginemisel peab lennuettevõtja tõendama, et neid asjaolusid ei oleks

mingil moel saanud vältida sobivate meetmetega (EKo C-549/07, p 40).

Asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et vaidlusalusele lennule eelnenud

lennu maandumine ei olnud halbade ilmastikuolude tõttu tegelikult piiratud või takistatud.

Tõenditest saab järeldada, et ei esinenud selliseid ilmastikuolusid, mille tõttu ei olnud

lennukite maandumine objektiivselt ja reisijate ohutuse tagamise eesmärgil võimalik.

Sügisesed ilmastikuolud (udu) ei saa endast kujutada sellist erakorralist asjaolu, millistele

tuginedes võiks kostja keelduda hüvitise maksmisest. Maandumist taksitavad

ilmastikutingimused kestsid prognoositust vähem aega ning hoolimata nende esinemisest,

2-23-117906

maandusid teiste lennuettevõtete lennukid Tallinnas, st teised samal päeval ja ajal Tallinnas

maanduma pidanud lennud maandusid tavapäraselt. Seega ei saanud objektiivselt esineda

selliseid ilmastikuolusid, milliste tõttu oleks maandumisraja kasutamine ja ohutu maandumine

olnud välistatud. Ainuüksi meekonna vastavast otsusest mitte lennata udusesse Tallinnasse ei

saa järeldada, et objektiivselt esinesid maandumist välistavad erakorralised ja ületamatud

asjaolud.

Kostja ei ole tõendanud ka seda, et kõik teised meeskonnad olid hõivatud muude lendudega

ning varumeeskonda ei olnud võimalik rakendada, mistõttu ei saanud mõlemat lendu

teenindama pidanud meeskond maksimaalselt lubatud tööaja ületamise tõttu vaidlusalust

lendu õigel ajal teenindada. Kuigi eelneva lennu edasilükkamise tõttu oleks täitunud

lennumeeskonna maksimaalne lubatud tööaeg, ei oleks tööaega ületatud, kui kostja oleks

võtnud Tallinnasse kaasa asendusmeeskonna. Kostja esitatud tõend (lennumeeskonna

andmestik) ei kinnita, et see ei olnud võimalik. Tõendist ei selgu, kes isikutest pidi lendu

opereerima, kes tegelikult opereeris, kes oleks saanud opereerida jms. Kostja lennubaas ja

meeskond asuvad Türgis. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kaalunud

lennumeeskonna rentimist mõnelt teiselt lennuettevõtjalt.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei või lennuettevõtja, kes soovib vabaneda reisijale hüvitise

maksmise kohustusest, piirduda erakorralise asjaolu esinemisel üldjuhul sellega, et pakub

reisijatele teekonna muutmist nende lõppsihtkohta järgmise tema enda teostatud lennuga, mis

saabub sihtkohta nende saabumiseks esialgu kavandatust päev hiljem. Hoolsus, mida sellelt

lennuettevõtjalt nõutakse, et ta saaks vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, eeldab seda, et

ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult,

rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi

otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes

kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase

lennuettevõtja järgmine lend (EKo C-74/19, p-d 58–59). Lennuettevõtja peab rakendama

etteulatuvaid meetmeid lende planeerides, üritades võimalikke tulevikus tekkivaid tõrkeid

vältida. Selliseid meetmeid rakendamata ei vabane lennuettevõtja hüvitise tasumise

kohustusest (EKo 12.05.2011 C-294/10, p 37). Lennuettevõtja peab selleks, et vältida, et kõik

erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevad hilinemised, isegi tähtsusetud, päädiks

vältimatult lennu tühistamisega, oma vahendeid õigel ajal selliselt planeerima, et talle jääks

teatud ajavaru, et nimetatud lend saaks võimaluse korral, kui erakorralised asjaolud on ära

langenud, toimuda. Kui aga lennuettevõtjal ei ole sellises olukorras ajavaru, siis tuleb sellest

järeldada, et ta ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid (EKo C-294/10, p 28). Sellised

võimalikud meetmed ei ole piiratud ka kitsalt konkreetse lennu tõrkest hoidumisega, vaid

hõlmavad endas nt võimalusel tehniliste või halduslike meetmete kasutuselevõttu, et otseselt

või kaudselt erakorralise asjaolu mõju ennetada või vähendada (EKo 04.05.2017 C-315/15, p-

d 39 ja 44). Lennuettevõtjal peab olema selline ajavaru, et jätkulend saaks toimuda. Kui aga

lennuettevõtjal ei ole sellises olukorras ajavaru, siis tuleb sellest järeldada, et ta ei ole võtnud

kõiki määruses sätestatud vajalikke meetmeid tarvitusele.

3.4. Kuna kostja vastuväited ei ole põhjendatud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

hüvitis, viivis ja sissenõudmiskulude hüvitis.

3.5. Arvestades seda, et otsus tehakse kostja kahjus, jäävad menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

2-23-117906

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt hindas maakohus vääralt tõendeid ning leidis

ebaõigesti, et halbade ilmastikuolude hindamisel oleks kostja pidanud lähtuma METAR

andmetest, s.o faktilistest ilmastikuoludest. Kostjal oli õigus otsustada, kas lennata

Tallinnasse või mitte. Meeskond lähtus otsust tehes TAF ilmastikuprognoosist. Faktilistest

METAR andmetest ei oleks saanud ex ante lähtuda. Meeskonnal ei olnud võimalik näha ette

ilmastikuolude muutumist kell 1.20. Sellel, mitu lendu Tallinnas maandus, ei ole tähtsust.

4.2. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja esitatud lennumeeskonna andmestikust ei saa teha

ühest järeldust, et varumeeskonna kaasamine ei olnud võimalik. Lennumeeskonna

andmestikus on selgelt meeskonnad välja toodud, kuid kõik nendest on hõivatud ja lendudele

määratud. Sellel, kes pidi lendu opereerima, kes tegelikult opereeris, kes oleks saanud

opereerida jms, ei ole tähtsust, kui kõik meeskonnad terve isikkoosseisuga olid hõivatud.

4.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei võtnud kasutusele kõiki vajalikke meetmeid

hilinemise vältimiseks. Siinsel juhul olid kõik meeskonnad hõivatud ning maakohtu mainitud

teised variandid peale varumeeskonna kaasamise (teise lennumeeskonna rentimine,

tšarterlendude teenuse pakkujatelt asenduslennuki tellimine) ning ka suurema ajavaru

tagamine oleksid olnud ettevõtte suutlikkusele vastuvõetamatud ohverdused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS §

405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest

lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest

tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades

mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid

menetluskulusid.

6. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus). Praeguses asjas ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos

viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

7. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Mh on ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 2¹ järgi õigus keelduda ka

menetluskulude kindlaksmääramise osas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui

maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud küll 280 eurot ületavas ulatuses,

mistõttu on apellandil TsMS § 178 lg 2 järgi õigus vaidlustada menetluskulude

2-23-117906

kindlaksmääramist, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et maakohus

on temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel

rikkunud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatut (vt RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p-d 13–15).

8. Maakohus ei andnud otsuses TsMS § 442 lg 10 tähenduses luba otsuse edasikaebamiseks.

9. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib

kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist.

9.1. Iseenesest on õige kostja väide, et kostja lennumeeskond sai teha otsuseid eelkõige TAF

ilmaprognoosile (dtl 107–109) tuginedes, kuid see ei anna alust maakohtu otsust tühistada.

Vaidlustamata asjaolude kohaselt pidi lend nr TK 3024 Antalyast väljuma kell 23.25 (UTC

20:25) ja maanduma Tallinnas kell 3.40 (00:40 UTC). Seega sai kostja (kostja meeskond)

lähtuda TAF prognoosist, mis koostati 29.09.2022 kell 17.30 (UTC), s.o „TEMPO 2918/3001

0500 RADZ FG OVC002“. Transpordiameti selgituse (dtl 104–106) kohaselt tähendas see

seda, et ajavahemikul 29.09.2022 kell 21.00 (18:00 UTC) kuni 30.09.2022 kell 4.00 (01:00

UTC) prognoositi Tallinnas võimalikke ebasobivaid maandumistingimusi. Arvestades seda, et

plaanipäraselt pidanuks lend maanduma Tallinnas kell 3.40 (00:40 UTC) ning võimalikud

ebasobivad maandumistingimused võisid prognoosi järgi kesta kuni kell 4.00 (01:00 UTC),

oleks lend saanud eeldatavasti Tallinnas maanduda algselt kavandatust u 20 minutit hiljem

ning selline viivitus ei oleks takistanud oluliselt lennu nr TK 3025 väljalennu aega. Seda

kinnitab ka Transpordiameti selgitus. Arvestades seda, et prognoos nägi ette võimalikke

ebasobivaid maandumistingimusi, kuid teised lennud jätkasid tavapäraselt lende, ei olnud

Tallinnas maandumine ilmaprognoosi arvestades ilmselt ohtlik või võimatu. Samas, ka

prognoosist juhindudes ei olnud kostjal objektiivselt põhjust lükata lendu sedavõrd pikalt

edasi. Prognoosi kohaselt piisanuks selleks, et lennuki maandumine hilineb lühiajaliselt (u 20

minutit). Seega järeldas maakohus õigesti, et kostja hüvitise maksmisest keeldumiseks ei

esinenud erakorralisi asjaolusid EÜ määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses.

9.2. Kuna kostja ei tõendanud, et vaidlusalusele lennule eelnenud lend hilines erakorraliste

asjaolude tõttu, ei ole tähtsust sellel, kas ja kuidas mõjutasid erakorralised asjaolud

vaidlusaluse lennu mehitamist meeskonnaliikmetega ning milliste meetmete rakendamist sai

kostjalt oodata.

Samas järeldas maakohus õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et tal ei olnud vaidlusalusele

lennule eelnenud lennu hilinemise tõttu võimalik vaidlusalust lendu meeskonnaga mehitada.

Kostja esitatud lennumeeskonna andmestikust (dtl 125–128), millest nähtuvad ajavahemikul

30.09.2022 kell 19.06 kuni 01.10.2022 kell 5.59 väljuvad lennud ning vastavate lendude

kokpiti ja salongi koosseisu liikmete arvud, ei ole kohtul võimalik midagi järeldada selle

kohta, kas ja kuivõrd olid kostja meeskonnad ajavahemikul 29.09.2022–30.09.2022 hõivatud

või kohustuslikul puhkeajal. Muid tõendeid ei ole kostja esitanud.

Iseenesest on õige kostja arusaam, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea lennuettevõtja

tegema ettevõtte suutlikkusele vastuvõetamatud ohverdusi, kuid siinsel juhul ei ole

ringkonnakohtul alust arvata, et kostja ei saanud mõistlikult võtta tarvitusele talle

majanduslikult vastuvõetavaid meetmeid. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostjal võimalik

2-23-117906

olukorda hinnates lükata Antalyast saabuv lend vähesel määral edasi ning seeläbi tagada, et

sama meeskond jõuab lubatud tööaja piires vaidlusaluse lennuga tagasi Antalyasse.

9.3. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt

ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab

kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna

vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid

hüvitada.

11. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõiv (175 eurot).

12. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast,

võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)