2-24-127935/14 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

12. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-127935

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OÜ Aktiva Finance Group hagi XX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

798,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse vorm

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja XX

Kostja XX (isikukood XXX)

Lihtmenetlus kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu põhivõlgnevuse 555,97 euro, intressi 34,91

euro, laenu haldustasu 6,00 euro, võla sissenõudmiskulu 40,00 euro, sissenõutavaks

muutunud viivise 50,78 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Pank AS (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja

27.04.2019 laenulepingu nr L13829, mille alusel sai kostja laenu 1850 eurot, intressimääraga

19,9% aastas, 0,06% päevas, krediidikulukuse määraga 24,52%. Krediidi kogukulu oli

3303,50 eurot. Lepingu tasu oli 37 eurot, igakuine haldustasu oli 1,5 eurot. Laen tuli tagastada

72 maksena, viimase osamakse tasumise tähtpäev oli 20.04.2025.

2. Krediidikulukuse määra arvutamise aluseks võeti krediidisumma, intressimäär, lepingutasu,

igakuine haldustasu ja lepingu kestus.

3. Kostjale maksti laen välja 02.05.2019 summas 1813 eurot (kokkulepitud laenusummast

arvestati maha lepingu sõlmimise tasu).

4. Enne laenulepingu sõlmimist kogus esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks andmeid kostjalt endalt, sisemistest ja välistest andmebaasidest. Krediidianalüüs

on esitatud hagiavalduse lisas 5. Esialgne võlausaldaja arvestas kostja keskmise sissetulekuna

397,30 eurot. Kohustusi ei olnud. Kostjal puudusid maksehäired. Samuti ei olnud kostjal

esialgse võlausaldaja ees negatiivset makseajalugu.

5. Esialgne võlausaldaja esitas kostjale 30.04.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega

andis kostjale täiendava tähtaja lepingujärgsete maksekohustuste rikkumise kõrvaldamiseks,

see tähendab võlgnevuse likvideerimiseks ning sealhulgas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna

kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva minimaalse osamakse tasumisega, ütles esialgne võlausaldaja poolt üles

30.05.2024. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja oli lepingu ülesütlemise hetkel

võlgnevuses veebruari, märtsi ja aprilli 2024 maksed (kolm järjestikust makset).

6. Esialgne võlausaldaja loovutas 31.05.2024 kostja vastu suunatud nõude hagejale koos

õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Nõude loovutamisest teatati

kostjale aadressil, mille kostja oli laenulepingus esialgsele võlausaldajale avaldanud.

7. Kostja on lepingu alusel tasunud põhivõla katteks kokku 1294,03 eurot. Kostja põhivõlg on

seega 1850 – 1294,03=555,97 eurot. Kostja jättis tasumata maksed alates 20.02.2024 kuni

lepingu ülesütlemiseni . Vastavalt maksegraafikule pidi kostja nimetatud ajaperioodil tasuma

intressi kokku summas 34,91 eurot. Kostja intressi ei tasunud. Kostja jättis tasumata perioodil

20.02.2024-20.05.2024 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 6,00 eurot (4 x 1,50).

8. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmise kulu 40 eurot. 06.06.2024 saatis hageja kostjale

tasulise nõudekirja, mille hind oli 20 eurot, 27.06.2024 saatis hageja kostjale teise tasulise

nõudekirja, mille hind oli 5 eurot ja 08.07.2024 kolmanda tasulise nõudekirja, mille hind oli 5

eurot. Lisaks on hagejal tekkinud muud kulud summas 10 eurot ja mis sisaldavad nõude

andmete töötlemist ja kontrollimist, kontaktandmete otsingut ja päringut, võlgnikule

vastamisega seotud kulusid, võlgnikule tehtavate kõnede kulu ja võlanõude avaldamise seotud

kulud.

2 (5)

9. Hageja nõuab kostjalt ka viivist põhivõla tasumisega viivitamiselt alates lepingu

lõppemisele järgnevast kuupäevast, s.o 31.05.2024 – kuni 14.11.2024 (hagi esitamise

kuupäev) lepingus kokkulepitud määras 19,90% aastas, s.o 0,06% päevas summas 50,78

eurot. Hageja nõuab kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist kuni põhivõla täieliku

tasumiseni.

10. 10.05.2024 selgitas hageja, et võla sissenõudmiskulu nõudmise aluseks on hagi aluseks

oleva lepingu tüüptingimuste p 79.3 ja 16.1, mille kohaselt on sissenõudmiskulude hüvitamine

kostjaga kokku lepitud. Hageja esitas võla sissenõudmiskulu nõude põhjenduseks esialgse

võlausaldaja poolt kehtestatud hinnakirja. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega

selgitas hageja, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu

informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija

sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Kostja on

kinnitanud, et on õigus-, teo-, ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust vastavat

krediidilepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid krediidilepingu kohustuste

täitmiseks; on eelnevalt tutvunud krediidilepingu üldtingimustega ja on krediidilepingu

üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega ning et krediidilepingu

üldtingimuste kõik punktid vastavad tema tahtele ja ettekujutusele. Kostja täitis lepingut 5

aastat. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei olnud

järgitud, siis ei ole kostja lepingu alusel võlgnevuses. Kostja on lepingu alusel teinud makseid

kokku summas 2673,39 eurot.

11. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 20.12.2024 määrusega ja kohustas kostjat esitama

kirjalik hagivastus 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kohus toimetas 20.12.2024

määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte 25.02.2025, mille kohta kostja saatis e-kirja teel

kinnituse. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks (11.03.2025) hagivastust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Käesoleva asja hind on 798,30 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus

menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

13. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse

edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava

osaga.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on

3 (5)

tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

15. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus

tuvastab, et Coop Pank AS (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 27.04.2019

laenulepingu nr L13829 (dtl 38 - 48). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja

kostja tarbijakrediidilepingu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse lepingu

teistsuguseks kvalifitseerimiseks. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldusest (dtl 50) nähtub, et

esialgne võlausaldaja on teinud kostjale 02.05.2019 väljamakse summas 1813 eurot. Seega on

esialgne võlausaldaja kostjale temaga sõlmitud lepingu alusel reaalselt laenu andnud.

16. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei

või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle

sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus tuvastab, et esialgne

võlausaldaja loovutas kohtuotsuse p-s 15 nimetatud lepingust tulenevad rahalised nõuded

hagejale 31.05.2024, millest teatati kostjale samal päeval (dtl 53). Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et loovutamine ei oleks olnud kehtiv.

17. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel

oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 27.04.2019, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr 20,01%. Seega kolmekordne määr oli 60,03%. Lepingust nähtuvalt on

kokkulepitud krediidikulukuse määr 24,52% aastas (dtl 39). Seega ei ole tarbijakrediidileping

eeltoodud alusel tühine. Nähtuvalt lepingutekstist on krediidi kogukulu 3303,50 eurot.

Krediidikulukuse määra arvutamise aluseks võeti krediidisumma, intressimäär, lepingutasu,

igakuine haldustasu ja lepingu kestus. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille alusel saaks

järeldada, et krediidi kulukuse määr on lepingus märgitud ebaõigesti.

18. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg -

d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50

lg-test 3 ja 4. Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-i 18 kohaselt peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta. Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu,

pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste

suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate

4 (5)

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Kohtule ei ole esitatud kostja esitatud laenutaotlust ega ühtegi muud dokumenti,

millest nähtuks, milliseid konkreetseid andmeid küsiti kostjalt tema sissetulekute ja

sissetuleku liikide ning kohustuste ja kohustuste liikide kohta. Samuti ei nähtu, kuidas küsitud

andmete õigsust kontrolliti (nt ei ole arusaadav, miks arvestati kostja igakuise sissetuleku

suurusena 397,30 eurot ja milliste kontrollitud andmete alusel jõuti järeldusele, et kostjal ei

ole igakuiseid kohustusi. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et täisealisel inimesel ei ole

ühtegi kohustust (nt majapidamiskulud)). Kohus on seisukohal, et pelgalt päringud

maksehäirete kohta ja päringud krediidiandja-sisestesse andmebaasidesse, ei ole piisav selleks,

et täita vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik järeldada,

et esialgse võlausaldaja kogutud teave oli piisav kostja krediidivõime hindamiseks lepingu

sõlmimise eelselt. Kohus on seisukohal, et asjakohase pangakonto väljavõtte küsimata

jätmisega jättis esialgne võlausaldaja sisuliselt kostja krediidivõimelisuse kontrollimata.

19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama

paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole

teada, et krediidiandja oleks kostjale tagasimaksed uuesti määranud VÕS § 403 lg 7 alusel.

Asjas ei ole tuginetud asjaoludele ega neid kinnitavatele tõenditele, millest saaks järeldada, et

kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud

andmeid.

20. Kohus on 15.10.2024 puuduste kõrvaldamise määruses kohustanud hagejat esitama VÕS §

4034 lg 7 kohane ümberarvestus. Hageja on kohtule teatanud, et juhul kui vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud, siis ei ole kostja lepingu alusel võlgu. Kuna kohus jõudis

järeldusele, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis jääb

hagi täielikult rahuldamata.

21. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjat ei ole

menetluses esindanud lepinguline esindaja ning kostja ei ole kohtule menetlusdokumente

esitanud, mille põhjal tuvastab kohus kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise.

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)