3-24-803/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-24-803

Otsuse kuupäev

12. märts 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X kaebus Tartu linnas Vabriku tn 10 asuva katastriüksuse

maa maksustamishinna määramise ja 2024. aasta

maamaksuteate tühistamiseks

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Vastustaja: Maa- ja Ruumiamet, esindaja Kadri Vainomäe

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Ülle Ilves

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus Maksu- ja Tolliameti 06.02.2024.a

maksuteate nr 2024378620 tühistamise nõudes.

2. Jätta kaebus Tartu linnas Vabriku tn 10 asuva

katastriüksuse maa maksustamishinna määramise ning

Maksu- ja Tolliameti 16.09.2024.a maksuteate nr

2024469499 tühistamise nõuetes rahuldamata.

3. Jätta

menetluskulud

kaebaja

kanda.

Jätta

menetluskulud vastustajate kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 11.04.2025.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus

menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

5. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise

viisi kohta (vt otsuse punkti 19).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Maksu- ja Tolliamet tegi 06.02.2024 kaebaja X maksuteate 2024. aasta maamaksu

kohta nr 2024378620 (dtl 8), millega kohustas kaebajat tasuma maamaksusumma 40,03

eurot. Maksuteate lisa 1 (dtl 9) järgi olid maksustatavad katastriüksused Tartu linn, Z

(katastritunnus), maamaks 18,95 eurot ja Tartu linn, Vabriku tn 10 korter (katastritunnus),

maamaks 21,08 eurot. Maksuteate lisas 2 (dtl 10) esitati detailsed maamaksu arvutamise

andmed.

Maksu- ja Tolliamet teavitas kaebajat maamaksuteate saatmisest e-teenuste keskkonda e-

kirjaga 16.02.2024 (dtl 6-7).

2. Kaebaja esitas 16.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palub tühistada

Vabriku tn 10 katastriüksusele (katastritunnus) määratud maa maksustamishind.

Kaebaja hinnangul ei ole Vabriku tn 10 korter aluse maa maksustamishind leitud õigesti ja on

ebaproportsionaalselt kõrge. Maa maksustamishinna määramisel (dtl 5) on lähtutud

ehitusõiguse hinnast, mida on korrigeeritud pindalast lähtuvalt, ning jäetud arvestamata teised

olulised tegurid, nagu asukoht, kasutus ja selle piirangud. Arvestamata on jäetud, et Vabriku

tn 10 katastriüksus asub täies ulatuses Toometaguse miljööväärtuslikul alal ning jääb osaliselt

riigikaitselise ehitise ja sideehitise kaitsevööndisse, mis seab maa kasutamisele olulised

piirangud. Lähtuda ei saa ehitusõiguse pindalast 898 m2. Olemasolev suletud brutopind ei saa

ületada 758 m2 (elamu ehitisealune pind on 379 m2 ja korruseid on 2) ning üldplaneering ei

võimalda hoonet laiendada. Võrreldes eelmise korralise maa hindamisega 2001. aastal on

Vabriku tn 10 kortermaja aluse elamumaa väärtus tõusnud 36,25 korda, samas on kaebaja

teise kinnisasja Z puhul samas omavalitsuses maa väärtuse kasv olnud vaid 14,09 korda.

Niivõrd erinev hinnakasv ei ole põhjendatud.

Kaebaja palub tühistada maamaksuteate nr 2024378620, kuna Vabriku tn 10 korter maa

maksustamishind ei ole eeltoodud põhjustel õige. Kaebajale ei ole arusaadav, mida tähendab

maamaksuteate lisas 2 toodud „kaitsemehhanism“. Kaebajale esitatud maksuteade ei ole selge

ja ei vasta vorminõuetele ning pole seega õiguspärane. Järgitud ei ole maamaksu tõusu

piirmäära, kuna 2023. aastal oli maamaks Vabriku tn 10 korter eest 16 eurot ja saab seega

2024. aastal olla maksimaalselt 21 eurot.

3. Tartu Halduskohus võttis 03.09.2024.a määrusega kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes:

- tühistada Maa- ja Ruumiameti otsus, millega määrati Tartus Vabriku tn 10 asuva

katastriüksuse maa maksustamishinnaks 222 506 eurot;

- tühistada Maksu- ja Tolliameti 06.02.2024.a maksuteade nr 2024378620.

Kohus selgitas, et kohtupraktikas mõistetakse maatüki maksustamishinna määramist

eelhaldusaktina maksuteatele. Kaebaja esitas eelhaldusakti ja selle alusel antud haldusakti

tühistamise nõuded. Kohus määras, et asi vaadatakse läbi lihtmenetluses.

4. Maksu- ja Tolliamet tegi 16.09.2024 kaebajale maksuteate 2024. aasta maamaksu kohta

nr 2024469499 (dtl 27-29), millega ta kohustas kaebajat tasuma maamaksusumma 40 eurot.

Maksustatavad katastriüksused olid Z, maamaks 19 eurot ja Vabriku tn 10 korter , maamaks

21 eurot. Maksu- ja Tolliamet tunnistas kehtetuks otsuse punktis 1 nimetatud maksuteate nr

2024378620.

Maksu- ja Tolliamet saatis 26.09.2024 kaebajale e-posti teel teavituse, et tema 2024. aasta

maamaksusumma muutus, ning palus jätta algse maamaksusumma tähelepanuta (dtl 25-26).

5. Kaebaja esitas 26.09.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse, milles palus

kohaldada tema kaebust ka maksuteate nr 2024469499 suhtes. Kaebaja on maamaksuteates nr

2024378620 toodud maksusumma tähtaegselt tasunud, seega ei ole tal võimalik esialgset

maksuteadet tähelepanuta jätta. Kaebaja hinnangul on ka uuel maksuteatel nr 2024469499

esialgses kaebuses välja toodud puudused. Ära on langenud ainult etteheide, et järgitud ei ole

maamaksu tõusu piirmäära.

6. Kohus lubas 29.01.2025.a määrusega kaebajal täiendada kaebust Maksu- ja Tolliameti

16.09.2024.a maksuteate nr 2024469499 tühistamise nõudega.

7. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet palus maksuteate nr 2024378620 tühistamise nõudes

menetluse lõpetada, kuna maksuteade on kehtetuks tunnistatud, ning maksuteate nr

2024469499 tühistamise nõudes jätta kaebuse rahuldamata.

2024. aasta maamaks arvutatakse 2022. aastal läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste

alusel, maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Maamaksu arvutamiseks

vajalik teave kogutakse ja töödeldakse maamaksu infosüsteemis, kuhu maamaksu

arvutamiseks vajalikud alusandmed esitab kohaliku omavalitsuse üksus. Maksu- ja Tolliamet

üksnes arvutab maamaksu infosüsteemis olevate andmete alusel maamaksu summa ning

väljastab maksusumma kohta maksuteate. Maksu- ja Tolliamet ei määra maa

maksustamishinda ega kehtesta maksumäära, samuti ei ole Maksu- ja Tolliamet kohustatud

maamaksu arvutamisel kontrollima maamaksu infosüsteemis olevaid alusandmeid.

2022. aasta maa korralise hindamise tulemusel suurenesid oluliselt maa maksustamishinnad.

Maamaksu järsu tõusu ärahoidmiseks sätestati maamaksuseaduse (MaaMS) § 81 n.n

kaitsemehhanism ehk maamaksu tõusu piirmäär. Kaebaja puhul ei saanud maamaks võrreldes

eelmise aastaga suureneda rohkem kui 5 euro võrra ühe katastriüksuse kohta. Kaebajal on

õigus, et maksuteates nr 2024378620 ei rakendatud kaitsemehhanismi õigesti. Maksuteates nr

2024469499 on viga parandatud. Kaebuse põhjendustest nähtub, et kaebaja mõistab hästi

kaitsemehhanismi olemust, õiguslikku alust ja arvutuskäiku.

Kaebaja tasus ettemaksukontole 40,03 eurot, mille arvel 01.04.2024 täideti maamaksuteatega

nr 2024378620 määratud maksukohustus. Pärast selle maksuteate kehtetuks tunnistamist kanti

40,03 eurot tagasi kaebaja ettemaksukontole. 16.10.2024 täideti ettemaksukontol olnud raha

arvel maksuteatega nr 2024469499 määratud maksukohustus. Ettemaksukontole jäi 3 senti.

8. Vastustaja Maa- ja Ruumiamet (kuni 31.12.2024 Maa-amet) palus jätta kaebuse

rahuldamata. Vabriku tn 10 katastriüksuse maksustamishind on leitud õigesti, lähtudes

hindamist reguleerivatest õigusaktidest.

8.1. Kohtupraktika selle kohta, et maa maksustamishinna määramise otsus on eelhaldusakt,

on kujunenud maa hindamise seaduse (MHS) varasemate redaktsioonide kehtivuse ajal.

Kohalik omavalitsus võttis varem küll aluseks n-ö tsoneerimise põhimõttel läbi viidud maa

korralise hindamise tulemused, kuid määras iga maatüki maksustamishinna üksikotsusega.

Enne 2022. aasta korralist hindamist muudeti maa hindamist reguleerivaid õigusakte. Kehtiva

MHS redaktsiooni järgi on maa korralisel hindamisel maa maksustamishinna arvutamine

automatiseeritud ja standardiseeritud n.n masshindamise protseduur, mille tulemused on

sõltuvalt katastriüksuste andmete muutumisest dünaamilised ja mis ei näe Maa- ja

Ruumiametile ette sisulist kaalutlusruumi. Keskkonnaministri määrusega „Maa korralise

hindamise metoodika“ (edaspidi määrus) loodi maakatastrisse hindamismudelid (arvutuse

valemid), mis koondavad erinevad andmed katastriüksuste kohta ning rakendavad vastavalt

kogutud andmetele iga katastriüksuse tunnustega sobivat hindamismudelit. Tegemist on

automaatse arvutusega, mille tulemusel kujuneb maa väärtus ehk maksustamishind.

Maa- ja Ruumiameti hinnangul saab praegu maa maksustamishinna määramist käsitleda

toiminguna, mis on vaidlustatav koos sisulise otsuse ehk maksuteatega. Korralise hindamise

tulemusi ei kehtestata, vaid need võetakse kasutusele. Korralisel hindamisel ei ole

üksikjuhtumi või isiku õiguste ja kohustuste reguleerimise tunnuseid.

8.2. Maa korraline hindamine on masshindamine, mille eesmärk on ühetaolistel põhimõtetel

välja selgitada katastriüksuse ligikaudne väärtus. Korralise hindamise metoodika on sätestatud

MHS § 43 ja määruses. Katastriüksused rühmitatakse sarnaste tunnuste alusel ning

katastriüksusele rakendatakse vastava rühma hindamismetoodikat. Rühmad on moodustatud

sihtotstarvete ja kõlvikute lõikes.

Masshindamise korral ei ole võimalik arvesse võtta paljusid väärtust mõjutavaid tegureid,

mida üksikobjektide hindamisel arvesse võetakse. Kasutatakse vaid masinloetavaid andmeid

ja arvestatakse kõige olulisemaid väärtust mõjutavaid tegureid. Korraline hindamine peab

ühildama kaks põhimõtet: turupõhisus ja universaalsus. Selle saavutamiseks on keskse

tähtsusega määrusega kehtestatud hindamismudelid. Hindamismudelite rakendamine on

vajalik, kuna erinevatel vara liikidel on spetsiifilised väärtust mõjutavad tegurid ja erinev

turuaktiivsus.

Ehitusmaa ja ehitusõiguse hindamismudelitega hinnatakse selliseid maid, kuhu üldjuhul on

ette nähtud võimalus ehitada. Aktiivsetes arenduspiirkondades (nt Tallinna ja Tartu

kesklinnad ja nende ümbruses paiknevad asumid) on ehitusmaa rühma kuuluva katastriüksuse

peamiseks väärtust mõjutavaks teguriks maatüki ehitusõigus. Ehitusõiguse mudeli

piirkondade valimisel ja väärtustasemete eristamisel tugineti eksperthinnangutele. Kasutatud

on tsoonipõhist lähenemist, kus tsoonideks on asumid või nende osad. Ehitusõiguse

ruutmeetri väärtused asumi kaupa on kehtestatud määruse § 12 lõikes 2. Katastriüksuse

väärtus leitakse ehitusõiguse pindala korrutamisel asumi või selle osa ehitusõiguse ruutmeetri

väärtusega.

8.3. Vabriku tn 10 katastriüksus kuulub Vaksali asumisse, kus määruse § 10 lg 1 p 2 kohaselt

arvestatakse ehitusõiguse mõju.

Vabriku tn 10 ehitusõiguse brutopind on määratud määruse § 10 lg 2 p 1 alusel lähtudes

kehtivast detailplaneeringust. Vabriku tn 10 kinnisasja suhtes kehtib A. Haava, Vabriku ja

Vaksali tänavate ning Vaksali tn 27 krundi lõunapiiri sihiga piiratud ala detailplaneering1. Kui

katastriüksuse suhtes on olemas kehtiv detailplaneering, siis rakendatakse ehitusõiguse

pindalana detailplaneeringuga lubatud brutopinda (määruse § 10 lg 4). Detailplaneeringu

põhijoonise järgi on Vabriku tn 10 kinnisasja pindalaks 1122 m2, krundi maksimaalne

täisehitus on 40% ja lubatud korruste arv 2. Ehitusõiguse pindala määruse § 10 lg 4 p 2 alusel

arvutatuna on 1122 m2 x 40% x 2 = 898 m2.

Kaebaja arvutus, milles ta korrutas kahega ehitisregistris oleva ehitisealuse pinna, ei ole

korrektne. Ehitisregistri andmeid kasutatakse siis, kui detailplaneering puudub (määruse § 10

lg 2 p 2).

8.4. Kaebaja viitas Tartu linna üldplaneeringust tulenevatele kitsendustele, mis ei luba

olemasoleva korterelamu ehitusalust pinda laiendada. Ehitusõiguse ulatuse andmete eest

vastutab kohalik omavalitsus. Kui detailplaneering pole enam ajakohane ja selles esitatud

ehitusõiguse maht pole realiseeritav, tuleb korteriomanikul pöörduda kohaliku omavalitsuse

poole, et detailplaneering kehtetuks tunnistada. Kui detailplaneering oleks kehtetu, tuleks

ehitusõiguse pindala arvutada ehitisregistri andmete alusel.

1 https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/DP-01-155

8.5. Vabriku tn 10 katastriüksuse väärtuse leidmisel on arvesse võetud, et ehitusõiguse

pindala 898 m² on suurem kui 500 m², seega rakendati vastavalt määruse § 12 lõikele 3 seda

ületavale osale väärtust vähendavat kohandust -2,22 €/m². Kohanduse sisuline pool väljendub

mastaabiefektis, mille võrra on suurema pinnaga ehitusõiguse ühikuväärtus mõnevõrra

madalam kui väiksema pindala puhul.

8.6. Maa korralise hindamise metoodika väljatöötamisel ei leidnud kinnitust, et kaebaja välja

toodud riigikaitselise ehitise piiranguvööndil ja sideehitise kaitsevööndil oleks statistiliselt

oluline mõju maa väärtusele. Need ei piira maa sihtotstarbelist kasutamist korterelamumaana.

Seega neid piiranguid ehitusmaa ega ehitusõiguse hindamismudelis ei arvestatud.

8.7. Erinevust Vabriku tn 10 ja Z hinnakasvu vahel põhjendab maa asukoht. Vabriku tn 10

asub väga lähedal Tartu kesklinnale asukohaklassis 2, Z asukohaklassis 3. Asukohaklassid on

moodustatud määruse § 5 lg 1 alusel tehingute analüüsi tulemusena. Lisaks on

asukohaklassides 2 ja 3 ette nähtud erineva mudeli kasutamine - Z hindamine on teostatud

ehitusmaa mudeliga, Vabriku tn 10 ehitusõiguse mudeliga. On usutav, et 2001. aastal

toimunud eelmise korralise hindamisega võrreldes on maa hind oluliselt tõusnud ja tõus ei ole

igal pool ühesugune.

8.8. Kõigile isikutele on

https://minu.kataster.ee/

lehel loodud võimalus anda

hindamistulemuste kohta tagasisidet.

9. Kaebaja esitas täiendava seisukoha, milles ta nõustus menetluse lõpetamisega maksuteate

nr 2024378620 tühistamise nõudes.

Kaebaja jäi selle juurde, et Vabriku tn 10 maa maksustamishind on ebaõiglaselt suur.

Elamumaa hinda mõjutab ehitamisega seotud piirangute olemasolu. Vabriku tn 10 üheks

suurimaks ehituslikuks piiranguks on üldplaneeringu järgi miljööväärtuslikul alal asumine.

Kui maa hindamisel ei arvestata, kas katastriüksus asub miljööväärtuslikul või muul oluliste

ehitustegevuse piirangutega alal, siis on tegemist maaomanike ebaõiglase kohtlemisega.

Suletud brutopind on vähemalt 140 m2 (898 m2 – 758 m2) ehk umbes 18,5 % ulatuses üle

hinnatud, see tingib omakorda maa väärtuse ülehindamise. Kaebaja hinnangul viitavad

erinevused tema kahe kinnisasja maa hindamise dünaamikas võimalikule metoodilisele veale.

Ehitusõiguse mudeliga hinnatud juhtudel on maa ruutmeetri hind umbes 30 % võrra suurem

ehitusmaa mudeliga hinnatust. Vabriku tn 10 asub ehitusõiguse mudeliga hinnatava piirkonna

välisservas.

Kohtu seisukoht

Menetluse osaline lõpetamine

10. Kohus lõpetab menetluse Maksu- ja Tolliameti 06.02.2024.a maksuteate nr 2024378620

tühistamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna

Maksu- ja Tolliamet on maksuteate kehtetuks tunnistanud. Maksuteate alusel tasutud

maksusumma on kaebaja ettemaksukontole tagastatud. Kaebaja ei taotlenud menetluse

jätkamist tuvastamisnõudes (HKMS § 152 lg 2).

11. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada

(HKMS § 43 lg 1 p 2).

Maa maksustamishinna määramine

12. Kohtu hinnangul on maa maksustamishinna määramine käsitletav eelhaldusaktina.

Erinevused varasema ja praeguse regulatsiooni vahel ei ole sisulise tähtsusega.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2 kohaselt on eelhaldusakti olemuslikuks

tunnuseks, et sellega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust

omav asjaolu. Just seda tegi Maa- ja Ruumiamet maa maksustamishinna määramisel.

Tegemist on üksikjuhtumi reguleerimisega, kuna maksustamishind määrati konkreetsele

katastriüksusele. Maksustamishinna määramisest eraldi võetuna ei tekkinud kaebajale

mingeid kohustusi, kuid eelhaldusakti alusel need ei tekigi. Samas oli Maa- ja Ruumiameti

määratud maa maksustamishind Maksu- ja Tolliametile maamaksu suuruse määramisel siduv.

Määravat tähtsust ei ole sellel, et maa maksustamishinna määras automaatne infosüsteem

(Riigikohtu 28.09.2023.a otsus asjas 3-21-979 p 38-41).

13. Kohtu hinnangul on Vabriku tn 10 maa maksustamishind määratud õiguspäraselt. Kohus

nõustub Maa- ja Ruumiameti põhjendustega (dtl 38-43, kokkuvõte otsuse punktis 8) ning

HKMS § 165 lg 2 ja § 169 lg 1 alusel ei korda neid otsuses täies ulatuses.

Kohus kordab lühidalt, et Vabriku tn 10 katastriüksus paikneb Vaksali asumis, kus määruse §

10 lg 1 p 2 alusel on ette nähtud ehitusõiguse mõju arvestamine (ehitusõiguse rühm) ning kus

ehitusõiguse pindala ruutmeetri väärtus on sätestatud määruse § 12 lg 2 punktis 2.3.

Ehitusõiguse pindala on määruse § 10 lg 2 p 1 põhjal määratud kehtiva detailplaneeringu

alusel ning on arvutatud määruse § 10 lg 4 p 2 sätestatud korras. Rakendatud on määruse § 12

lg 3 ette nähtud väärtust vähendavat kohandust.

14. Kohus märgib, et planeerimist või ehitamist reguleerivate õigusnormide alusel antud

ehitusõigus juba hõlmab endas ehitamist mõjutada võivate asjaolude mõju, s.h katastriüksuse

paiknemist miljööväärtuslikul alal. Ehitusõiguse andmisel on kõik seda mõjutavad asjaolud

vastavas haldusmenetluses (näiteks detailplaneeringu ja ehitusloa menetluses) suure

põhjalikkusega läbi kaalutud. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist saavad taotleda

Vabriku tn 10 katastriüksuse kaasomanikud (korteriomanikud), kui see on nende huvides ja

nad peavad seda vajalikuks.

15. Kaebaja ei väida, et Maa- ja Ruumiamet on eksinud määruse normide kohaldamisel. Sel

juhul on kaebuse rahuldamine võimalik üksnes juhul, kui kohus tunnistab mõne määruse sätte

põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab kohaldamata (HKMS § 158 lg 4).

Kohus selleks alust ei näe. Seadusandjal on maksude korraldamisel avar kaalutlusruum.

Õiguskantsler on selgitanud, et maamaksuseaduses on ette nähtud kaitsemehhanism kaitsmaks

inimesi maamaksu ootamatu ja hüppelise suurenemise eest ning maksumäära

põhiseaduslikkuse järelevalve korras vaidlustamine võib kõne alla tulla juhul, kui maksmisele

kuuluv summa oleks nii suur, et sunniks inimest näiteks kodu müüma2.

Samuti on õiguskantsler selgitanud, et maa hindamise metoodikat ei ole alust pidada

põhiseadusega vastuolus olevaks põhjendusel, et määruse § 10 lg 1 sätestatud asumites

rakendatakse ehitusõiguse mudelit ning määrus näeb ette maa ruutmeetri väärtuse vastavates

asumites. Määrus vastab volitusnormile. Ministril on maa hindamise metoodika valimisel avar

kaalumisruum. Valikud ei tohi olla meelevaldsed, kuid kehtestatud metoodikat ei ole põhjust

meelevaldseks pidada. MHS § 43 lõikes 2 on sätestatud maa väärtust mõjutavad tegurid - selle

asukoht, kasutus, taristu, pindala, maa kvaliteet, ehitusõigus ja maale seatud piirangud - kuid

seadus jätab lahtiseks, mil määral või mis ulatuses tuleb neid tegureid arvesse võtta. Ühe või

2 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-11/Maamaksu%20suurenemine.pdf

teise teguri mõju maa hinna kujunemisele selgub tehinguandmete analüüsi käigus ja sõltub ka

maa liigist. Asumi käsitamine ühtse piirkonnana on lubatav. See, kui osade kruntide

maksustamishind määratakse ehitusõiguse alusel ja osade kruntide puhul lähtutakse ehitusmaa

mudelist, ei ole põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine. Üksikobjekti hindamise ning korralise

hindamise tulemused võivad olla erinevad3. Kohus nõustub eeltoodud seisukohtadega.

Lisaks tuleb rõhutada, et kaebaja maksukoormus vaidluse all oleva Vabriku tn 10

katastriüksuse eest on 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga tõusnud 5 euro võrra. Kaebaja ei

saa praeguses vaidluses tugineda sellele, kas ja millises ulatuses võib tema maksukohustus

maamaksu tasumisel muutuda tulevikus.

16. Eeltoodud põhjendustel on Vabriku tn 10 maa maksustamishind määratud õiguspäraselt

ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab rahuldamata Tartu linnas

Vabriku tn 10 asuva katastriüksuse maa maksustamishinna määramise tühistamise nõude.

Maksuteade nr 2024469499

17. Kohus jätab Maksu- ja Tolliameti 16.09.2024.a maksuteate nr 2024469499 tühistamise

nõude rahuldamata. Kaebaja ei ole välja toonud, et maksusumma arvutamisel või määramisel

oleks kõrvale kaldutud õigusnormide nõuetest.

See, kas maksuteate lisas 2 kasutatakse väljendit „kaitsemehhanism“ või „MaaMS § 81

sätestatud maamaksu tõusu piirmäär“, ei saa eraldiseisvalt kaebaja õigusi rikkuda. See ei oma

mingit mõju maksuteatega määratud maksusumma suurusele. Kaebaja kinnitas, et

maksuteates nr 2024469499 on kaitsemehhanism õiguspäraselt arvesse võetud ja selles

vaidlust enam ei ole (dtl 23). Maksuteate tühistamiseks ei anna alust see, kui kaebaja on

varem vaidlustanud maamaksuteateid ja saavutanud edu. Vaidlus selle üle, mis põhjustel

tekkisid maksuteates nr 2024378620 arvutusvead, ei ole pärast selle maksuteate tühistamise

nõude menetluse lõpetamist lubatav.

Menetluskulud. Selgitused

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel

menetluskulud välja mõistmata.

19. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks

3 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-11/Maa%20hindamise%20metoodika%20p

%C3%B5hiseadusp%C3%A4rasus.pdf