3-25-604/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-604

Kohtuasi

Xi kaebus kinnipidamisasutusest vabastamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xi kaebus.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 11. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule

taotlusena pealkirjastatud kaebuse, milles palub end vanglast vabastada. Kaebaja märgib

järgmist. Ta on eluaegsest vanglakaristusest ära kandnud umbes 12 aastat. Kuigi ta teab, et Eestis

tekib eluaegsel kinnipeetaval vanglast vabanemise võimalus 25 aasta möödudes, siis teistes

riikides on see aeg lühem ning Norras eluaegne vanglakaristus üldse puudub. Kaebaja ei soovi

vanglas olla, sest seal haiseb ning vanglaametnikud ahistavad teda.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada alljärgneval põhjusel.

3. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3-25-604

HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamist reguleerivad karistusseadustik

(KarS) ja kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustab vastavalt KarS §-s 76 sätestatule maakohtu täitmiskohtunik

(KrMS §-d 426 ja 432). Seega ei kuulu Xi kaebuse, milles ta soovib enda vangistusest

vabastamist, läbivaatamine halduskohtu pädevusse. Ka olukorras, kus kinnipeetav leiab, et ta

tuleks vanglast vabastada, kuid vangla ei edasta kohtule materjale kinnipeetava vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks (vt vangistusseaduse § 76), tuleb vaidlusküsimust pidada

maakohtu pädevusse kuuluvaks. Maakohtu jaoks materjale ette valmistades ei täida vangla

materiaalselt haldusülesannet, vaid loob maakohtu täitmiskohtuniku jaoks tingimused

kriminaalmenetluses otsustatava küsimuse lahendamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.

juuni 2022. a määrus asjas nr 3-21-2427 ja 3. veebruari 2023. a määrus asjas nr 3-22-2652).

Halduskohtu pädevusse ei kuuluks ka vanglast vabanemisele suunatud kaebuse lahendamine

kaebaja poolt välja toodud põhjusel (halvad olmetingimused, ahistamine). Kui kaebaja

probleemiks on aga väidetavad halvad elutingimused (sh ebameeldiv lõhn) või halb kohtlemine,

on tal võimalik vastavate taotluste ja nõuetega pöörduda esmalt vangla poole.

4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus käesolevas asjas esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel pädevuse puudumise tõttu.

5. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

6. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik