2-22-13210/59 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. märts 2025

Tsiviilasja number

2-22-13210

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG

hagi OÜ Hilaris Küttesüsteemid vastu kulutuste hüvitise

ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

56 610,09 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. septembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Hilaris Küttesüsteemid apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

18. veebruar 2025

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): OÜ Hilaris Küttesüsteemid (rk: 11004053),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul ja seaduslik

esindaja Mart Jaani

Vastustaja (hageja): Aktsiaselts EHITUSFIRMA RAND JA

TUULBERG (rk: 10086190), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Aivar Raudsik

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 13. septembri 2024 otsus ja saata tsiviilasi osas, milles

maakohus hagi rahuldas, maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse

staadiumist.

2. Rahuldada OÜ Hilaris Küttesüsteemid apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG (hageja) esitas 06.09.2022

maakohtule OÜ Hilaris Küttesüsteemid (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja kulutuste hüvitise 52 416,75 eurot ja viivise sellelt summalt alates

22.08.2022 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.06.2021 ehituse alltöövõtulepingu nr 44-

21 (edaspidi leping), millega kostja kohustus tegema Hanza Mechanics Tartu büroo- ja

tootmishoone, aadressil Tartumaa, Vahi, Silikaadi 5, gaasivarustuse ja katlamaja seadmete, sh

gaasi-õhkkütte puhurite, tarne ning paigalduse vastavalt kokkulepitud nõuetele. Lepingu lisas

„Hanza töövõtu kirjeldus“ fikseeriti gaasi-õhkkütte puhurite müratasemed 42 dB (20 kW

seade) ja 47 dB (28 kW seade). Kostja esitas hagejale tehtud töö akteerimiseks 21.01.2022.

03.02.2022 teostas Kajaja Acoustics OÜ tootmisruumis mürataseme mõõtmised, mille

tulemuste järgi oli puhurite tekitatav müra 62 dB. Kostja osales mõõtmistel. HANZA

Mechanics Tartu AS (tellija) seisukoht oli, et tegemist on olulise lepingurikkumisega ja

objekti kasutamine ei ole taoliste seadmetega võimalik. Täiendav müra mõõtmine teostati

Terviseameti terviseohutuslabori Tallinna laboris. 14.07.2022 aruande kohaselt oli

õhusoojendi IHP T-20H helivõimsus 2 m kaugusel müraallikast 75 dB ja 6 m kaugusel 55 dB.

Kostja ei suutnud viia puhurite mürataset kokkulepitud tasemele. 08.04.2022 andis hageja

kostjale täiendava tähtaja puuduste likvideerimiseks hiljemalt 02.05.2022 koos ettepanekuga

esitada hiljemalt 13.04.2022 kirjalik tegevusplaan. Hageja hoiatas, et kui kostja täiendava

tähtaja jooksul puudusi ei likvideeri, teostab hageja tööd ise või tellib teistelt alltöövõtjatelt ja

esitab kostjale kahjunõude.

Kuivõrd kostja puudusi ei kõrvaldanud, lasi hageja tööd teha GasTerm Eesti OÜ-l. Hageja on

kandnud mittevastavate seadmete demonteerimise ning uute kohaste seadmete soetamise ja

paigaldamise kulu 51 968 eurot, millele lisandub mürataseme mõõtmise kulu 448,75 eurot.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt töö asendamisega

seotud kulude hüvitamist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tarnitud ja paigaldatud seadmed

ei vastanud lepingu tingimustele. Hageja ei teavitanud kostjat puudustest mõistliku aja

jooksul. Hageja tellitud töö asendamise kulud on ebamõistlikult suured, töö oleks saanud

parandada.

Kostja sisustas objektil gaasikatlamaja, paigaldas korstnad, tarnis gaasikatlad ja gaasi-

õhkkütte puhurid. Tööde aluseks olev gaasivarustuse projekt ei näinud ruumidele ette

konkreetset mürataset. Kostja paigaldatud puhurite müratase vastab tootja tehnilisele

kirjeldusele ning poolte vahel puudus kokkulepe, et kostja peab tagama ruumides konkreetse

mürataseme. Seadmete mürataset peaks mõõtma olukorras, kus seadmed on ühendatud

süsteemi, mitte laboris. Ekslik on hageja seisukoht, et kui puhuri tehnilistes andmetes on

fikseeritud teatud müratase, siis peaks kogu süsteemi töölerakendamisel olema ruumis tagatud

sama müratase. Ruumi müratase sõltub muu hulgas sellest, milliseks on kogu gaasivarustuse

süsteem projekteeritud, nt kui võimsaid katlaid kasutatakse, kui intensiivseks reguleeritakse

õhu liikumine jne.

Kostja tarnitud seadmete tükihind oli 1300–1400 eurot. Gasterm Eesti OÜ gaasipuhurite Karu

25 V tükihind on ca 3000 eurot. Hageja ei ole sellist hinnavahet põhjendanud. Hageja ei ole

tõendanud, et uute puhuritega on saavutatud soovitud müratase. Samuti ei ole hageja

tõendanud, et tööd ei olnud võimalik parandada ehk mürataset ei olnud tehniliselt võimalik

alla viia. Kostja avaldas kahtlust, kas objektile üldse paigaldati väidetud asendusseadmed.

Kostja esitas taotluse tõendite kogumiseks ning palus kohtul nõuda Gasterm Eesti OÜ-lt

gaasipuhuri Karu 25 V täpsemad andmed (hind ja müratase). Samuti palus kostja nõuda

hagejalt teavet, kas uued gaasipuhurid paigaldati objektile muudetud gaasivarustuse projekti

alusel ja kui tegemist on muudetud projektiga, siis nõuda muudetud projekt asja juurde. Veel

palus kostja korraldada objektil vaatlus, kontrollimaks, kas ja millised asenduspuhurid on

objektile paigaldatud.

Maakohus jättis 25.08.2023 määrusega rahuldamata kostja taotlused tõendite kogumiseks,

06.11.2023 määrusega jättis kohus rahuldamata ka kostja taotluse vaatluse korraldamiseks.

06.03.2024 esitas kostja taotluse määrata asjas ekspertiis. Maakohus jättis 09.07.2024

kohtuistungil ekspertiisitaotluse rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 13.09.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis OÜ-lt Hilaris

Küttesüsteemid välja aktsiaseltsi EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG kasuks kulutuste

hüvitise 52 416,75 eurot ning viivise 52 416,75 eurolt alates 06.09.2022 kuni 13.09.2024. a 11

818,21 eurot ja alates 14.09.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude

täitmiseni. Maakohus jättis hagi rahuldamata viivise saamiseks aja eest enne 06.09.2022.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 11 937,50 eurot, millelt tuleb kostjal tasuda viivist alates otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja tõendanud nõude eeldusena kostja tehtud töö, s.o

tarnitud ja paigaldatud gaasi-õhkkütte puhurite, lepingutingimustele mittevastavuse. Vastavalt

lepingu lisaks olevale töövõtu kirjeldusele pidi puhurite müratase olema 20 kW seadme puhul

42 dB ja 28 kW seadme puhul 47 dB. Kajaja Acoustics OÜ 10.02.2022 aktist nähtub, et

03.02.2022 mõõdeti Silikaadi 5 tootmishoones puhurite helirõhutasemeid ning seadmete

tekitatav müra oli 62 dB. Terviseameti 14.07.2022 müra mõõtmise aruandest nähtub, et

07.07.2022 mõõdeti Terviseameti terviseohutuslaboris õhusoojendi Fraccaro IHP-T-20H

mürataset ning täisvõimsusel töötamisel oli müratase seadmest 6 meetri kaugusel 55 dB ja 2

meetri kaugusel 75 dB. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid alust lugeda

mürataseme mõõtmistulemused ebausaldusväärseks. Kohus nõustus hagejaga, et kostja väited,

et pooled ei leppinud kokku seadmete mürataseme tagamises tootmisruumides ning müratase

ruumis sõltub sellest, milliseks gaasivarustuse süsteem on projekteeritud, sh kui võimsaid

katlaid kasutatakse, on asjakohatud. Seadmete mürataset on mõõdetud tootmishoones ja

katselaboris ning mõlemal juhul ületas müratase oluliselt lepingus kokkulepitut.

Hageja teavitas kostjat töö mittevastavusest ja nõudis töö parandamist mõistliku aja jooksul.

Kostja puhurite mürataseme mittevastavust lepingutingimustele ei kõrvaldanud. Seega oli

hageja VÕS § 646 lg 5 kohaselt õigustatud laskma teha kolmandal isikul uue töö ja nõudma

kostjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja tellimisel teostas GasTerm Eesti OÜ kostja paigaldatud

puhurite demonteerimise ning tarnis ja paigaldas uued puhurid. Teostatud tööde akti kohaselt

teostas GasTerm Eesti OÜ 2022. a juunis ja juulis Hanza Mechanics tootmishoones järgnevad

tööd: puhurite demontaaž, gaasipuhurite Karu 25 V ErP 2021 juhtmoodulitega montaaž koos

häälestuse ja muu vajalikuga. GasTerm Eesti OÜ on esitanud hagejale 31.07.2024 arve Hanza

Mechanics hoones teostatud tööde ja seadmete eest 51 968 eurot (lisandub käibemaks). Tellija

AS Hanza Mechanics kinnitas 14.03.2023 teatises, et demonteeritud kostja gaasipuhurite

asemele paigaldati objektile GasTerm Eesti OÜ poolt Karu 25 V tüüpi gaasipuhurid.

Kohus leidis, et hageja kulud uue töö tegemisele 51 968 eurot saab lugeda mõistlikuks.

GasTerm Eesti OÜ-lt soetatud puhurite tehniliste andmete dokumendis on märgitud Karu 25

tüüpi puhurite võimsusega 13,80–24,18 kW müratasemeks 42/47 dB. Terviseameti

28.07.2022 müra mõõtmise aruandest nähtub, et 21.07.2022 mõõdeti Terviseameti

terviseohutuslaboris õhusoojendi Karu 25 müratasemeks 6 meetri kaugusel seadmest 46 dB,

mis vastab seadme tehniliste andmete dokumendis märgitule ja jääb poolte vahel sõlmitud

lepingus kokkulepitu (47 dB) piiresse. GasTerm Eesti OÜ teostatud tööde aktis on toodud

tarnitud gaasipuhurite Karu 25 V hind 3020,50 eurot/tükk. Kostja ei ole esitanud tõendeid,

mis annaksid alust järeldada, et hageja oleks saanud hankida lepingutingimustele vastavad

samaväärsed puhurid oluliselt odavamalt. Hageja on esitanud SKS Võru OÜ 27.10.2022

hinnapakkumise, milles on pakutud gaasipuhuri hinnaks 2048,50 eurot. Samas on nende

seadmete helirõhutase 58 dB, mis ületab poolte vahel kokkulepitut. KastorGaas.ee

internetilehe väljavõttel on gaasiküttel soojaõhukalorifeeri võimsusega 4,97–18 kW hind 3619

eurot. Seadmete mürataset ei ole välja toodud, kuid seadmete võimsus on oluliselt väiksem

kui GasTerm Eesti OÜ seadmetel, samas hind on kõrgem. Need tõendid kinnitavad, et

GasTerm Eesti OÜ-lt soetati uued puhurid turutingimustel. Eeltoodut arvestades on hagejal

õigus nõuda kostjalt nende kulutuste hüvitamist.

Põhjendatud on ka nõue seadmete mürataseme mõõtmise kulutuste 448,75 eurot

(Terviseameti 15.07.2022 arve) hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja ei ole kulu

suurust vaidlustanud.

Hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt, alates hagi esitamisest 06.09.2022. Hageja ei ole

tõendanud, et ta oleks teatanud kostjale oma nõudest varem.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Hilaris Küttesüsteemid esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu

13.09.2024 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Kostja kordas 06.03.2024 maakohtule esitatud taotlust ja palus ringkonnakohtul määrata

ekspertiis, et selgitada välja nii kostja kui GasTerm Eesti OÜ poolt puhurite müratasemega

seonduvad asjaolud (mh selle, kas mürataset on võimalik vähendada ilma puhureid

asendamata);

Juhul kui kohus ekspertiisi ei määra, palub apellant viia läbi kohtulik vaatlus AS Hanza

Mechanics Tartu OÜ büroo- ja tootmishoones aadressil Tartumaa, Vahi, Silikaadi 5. Vaatluse

eesmärgiks on tuvastada mh asendusseadmete paigaldamine ja projektis mittesisaldunud

mürasummutavate tegevuste (mürarestid jm) olemasolu.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei olnud uue töö tegemise eeldused täidetud. Hageja ei ole tõendanud, et tööd ei olnud

võimalik parandada ehk väidetud liigset mürataset ei olnud tehniliselt võimalik alla viia, vaid

pidi soetama uued gaasipuhurid. Sealhulgas ei ole hageja tõendanud, et asendusseadmete

müratase vastab tootmistingimustes poolte kokkuleppele – hageja ei ole esitanud

müramõõtmisi tootmishoones, mille kohaselt on uute puhuritega saavutanud müratase, mis on

kostja seadmete tehnilistes tingimustes. Uute puhurite ümber on paigaldatud puitvõrestikud, st

hageja on kasutanud täiendavaid meetmeid, et tehniliste vahenditega seadmete müra

vähendada. Seega võimalike puuduste kõrvaldamiseks oli muid võimalusi kui

asendusseadmete ostmine. Samuti ei ole hageja selgitanud, milles seisneb kostja oluline

lepingurikkumine, kuid vaid olulise lepingurikkumise puhul on võimalik asendusseadmete

tarnimine;

2) taotles kostja korduvalt paikvaatluse korraldamist, kuhu oleks kaasatud müraekspert, kes

teostaks kohapeal asendusseadmete mürataseme mõõtmised. Kohus jättis taotlused

rahuldamata. Hageja ei ole esitanud fotosid ega muud täpsemat teavet asendusseadmete

paigaldamise kohta, samuti asendusseadmete müramõõtmisi tootmishoones. Ilmselt ei vasta

ka asendusseadmete müratase tellijaga kokkulepitule ning hageja on teinud müra

summutamiseks tegevusi, mida ei soovita näidata (müratakistamise puitrestid).

Kostja esitas ekspertiisitaotluse, et ekspert tuvastaks mh seadmete asendamise fakti, mõõdaks

asendusseadmete mürataset ja annaks vastuse, kas müra summutamiseks on rakendatud veel

muid vahendeid (ehk kas puudust oleks võimalik kõrvaldada ilma seadet asendamata). Samuti

soovis kostja eksperdilt vastust asendusseadmete hinna mõistlikkuse osas;

3) on kohus käsitlenud teemat liiga kitsalt, st seadmepõhiselt, kuid oleks pidanud analüüsima,

milles pooled lepingus kokku leppisid. Kostja sisustas tootmishoones gaasikatlamaja,

paigaldas korstnad, tarnis gaasikatlad ja -puhurid ning tegi muud projektiga kaasnevad

gaasivarustuse tagamiseks vajalikud tööd. Tööde aluseks oli hageja antud gaasivarustuse

projekt, mis ei näinud ruumidele ette konkreetset mürataset. Kostja realiseeris oma töödega

gaasivarustuse projekti ja ruumi üldine müratase sõltub muu hulgas sellest, milliseks on kogu

süsteem projekteeritud – nt kui võimsaid gaasikatlaid kasutatakse, kui intensiivseks

reguleeritakse õhu liikumine ruumis, kas kasutatakse müratõkestamise reste jne. Kostja ei ole

lepinguga lubanud hagejale teatud mürataset, kostja on lubanud gaasivarustuse projekti alusel

süsteemi väljaehitamise. Kohus on ekslikult järeldanud, et kui puhuri tehnilistes andmetes on

fikseeritud konkreetne müratase, siis peaks kogu süsteemi töölerakendamisel olema ruumis

tagatud sama müratase. Kui müramõõtmine ruumides andis tulemuse, mis ei vasta nõuetele,

tuleb selles süüdistada projekti, mitte kostja tarnitud seadmeid;

4) on asendusseadmed ebamõistlikult kallid. Täitmisnõudega ei peaks kaasnema tellijale

parem olukord võrreldes sellega, mis lepingu alusel võlgneti. Algsed seadmed ja

asendusseadmed peavad olema hinna poolest võrreldavad.

5. Aktsiaselts EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG vaidleb apellatsioonkaebusele vastu

ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda

jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on hageja tõendanud uue töö tegemise eeldused VÕS § 646 lg 5 järgi, sh et kostja seadmete

müratase (Kajaja Acoustics OÜ akti järgi 62 dB, Terviseameti aruande järgi 55–75 dB) ületas

oluliselt kokkulepitut (vastavalt lepingu lisaks olevale töövõtu kirjeldusele 20 kW seadmel 42

dB ja 28 kW seadmel 47 dB) ning uue töö tegemiseks tehtud vajalikud kulutused olid

mõistlikud. Kostja puhurite mürataseme mittevastavust lepingutingimustele ei parandanud;

2) on väär ja tõendamata kostja väide, et uue töö tegemise kulu oli ebamõistlikult kallis.

Lepingutingimustele vastava seadme turuhinna tuvastamisel ei ole võimalik kasutada

võrdluseks kostja seadmete hinda, sest tegemist on lepingutingimustele mittevastavate

seadmetega. Kohus on jõudnud õigele järeldusele, et hageja soetas GasTerm Eesti OÜ-lt uued

puhurid turutingimustel ja hageja kulutused uue töö tegemiseks 51 968 eurot on mõistlikud;

3) tuleb kostja seadmete vaatluse ja ekspertiisi taotlused jätta rahuldamata. Maakohus on

õigesti jätnud rahuldamata kostja taotlused seadmete vaatluseks (tellija on kinnitanud nende

olemasolu), müra mõõtmiseks (asjatundjad on teostanud kolm mõõtmist) ja asjakohatu

projekti väljanõudmiseks seoses vastavate asjaolude piisava tõendatuse ja

menetlusökonoomiaga. Kohus on andnud kostjale korduvalt võimalusi esitada täiendavaid

tõendeid;

4) on kostja väited seadmete paigaldamise projekti osas asjakohatud. Pooled on lepingus

kokku leppinud seadmete mürataseme. Kostja seadmete tekitatud müra ületas kokkulepitut.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb TsMS § 657 lg

1 p 3 alusel saata maakohtule uueks läbivaatamiseks osas, milles maakohus hagi rahuldas.

Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.

7. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustus kostja tegema Hanza Mechanics Tartu OÜ

büroo- ja tootmishoone gaasivarustuse ja katlamaja seadmete, sh gaasi õhkkütte puhurite,

tarne ja paigalduse. Kostja andis lepingujärgsed tööd hagejale akti (I kd, tl 67-68) alusel üle

ning hageja on kostjale tööde eest tasunud. Pärast töö vastuvõtmist heitis hageja kostjale ette

töö lepingutingimustele mittevastavust, s.o kokkulepitust kõrgemat mürataset tootmishoones.

Kostja hagejaga ei nõustunud ega viinud puhurite mürataset kokkulepitud tasemeni. Puudused

kostja töös kõrvaldas kolmas isik ning hageja nõuab VÕS § 646 lg 5 alusel kostjalt puuduse

kõrvaldamiseks kantud kulude hüvitamist.

Maakohus leidis, et hageja on tõendanud kostja tehtud töö lepingutingimustele

mittevastavuse.

Kostja maakohtu seisukohaga ei nõustunud ning on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal,

et tema tehtud töö vastas lepingus kokkulepitud tingimustele.

8. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud (vt näiteks 13.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-11-11, p 13; 28.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-16, p 10), et kui maakohus on

olulises osas jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2

ja § 392 lg 1 p-d 1-4) ning eelkõige on välja selgitamata hageja nõude aluseks olevad

asjaolud, on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks

läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel jätnud välja selgitamata hageja

nõude aluseks olevad asjaolud ning seega jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, mis võis

tuua kaasa ebaõige kohtuotsuse.

9. Ringkonnakohus põhjendab maakohtu otsuse tühistamist ja tsiviilasja maakohtule uueks

läbivaatamiseks saatmist alljärgnevalt.

9.1. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele

peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö

muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.

Pooltevaheline õigussuhe põhineb lepingul ning seetõttu tuleb hagi rahuldamiseks teha esmalt

kindlaks, milles pooled kokku leppisid. Ilma pooltevahelise kokkuleppe tingimusi kindlaks

tegemata ei saa teha kindlaks, kas kostja töö vastas lepingutingimustele või mitte. Maakohus

on jätnud kindlaks tegemata, kas ja millises puhurite tekitavas müratasemes pooled kokku

leppisid ning seetõttu ennatlikult tuvastanud, et kostja töö ei vastanud lepingutingimustele.

Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega (vt käesoleva otsuse p 7)

Hagiavalduse kohaselt ei vasta kostja poolt tehtud töö lepingutingimustele, kuna kostja

paigaldatud puhurite poolt tekitatav müra on oluliselt kõrgem lepingus kokku lepitud

müratasemest (vt hagiavalduse p 2, I kd, tl 3 pöördel). Kostja hagejaga ei nõustunud ja oli

seisukohal, et gaasivarustuse tööprojektis ja lepingu lisas 3 on märgitud puhurite tehnilised

andmed ning nendest andmetest ei saa tuletada kokkulepitud mürataset. Gaasipuhuri

tehnilistes andmetes märgitud puhurite müratase (42db või 47db) ei tähenda, et puhurite

töölerakendamisel peab tootmisruumides olema tagatud samaväärne müratase (ehk 42db või

47db). Hageja ei ole väitnud, et ruumides, kuhu kostja paigaldas puhurid, ei olnud teisi

müraallikaid. Kajaja Acoustics OÜ aktist (I kd, tl 20-22), millele hageja tugineb, nähtub, et

tootmisruumis, kuhu kostja puhurid paigaldas, on veel teisi müraallikaid. Maakohus ei ole

nendele kostja väidetele piisavalt tähelepanu pööranud ning see võis ringkonnakohtu

hinnangul viia ebaõige lõpplahendini.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kindlaks teha, kas ja millises müratasemes pooled

kokku leppisid, st kas kokkuleppe sisuks oli müratase tootmisruumis või gaasipuhuri

tehnilistes andmetes märgitud müratase (42db või 47db). Maakohus on jätnud kostja

Asjakohased vastuväited hindamata ning lähtunud kostja töö lepingutingimustele

mittevastavuse kindlakstegemisel üksnes lepingu lisast nr 3, milles on märgitud üksnes

puhurite tehnilised andmed.

Lisaks märgib ringkonnakohus veel järgmist. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli

kolmanda isiku poolt paigaldatud puhurite võimsus 13,80-24,18 kw, mis on väiksem kui

kostjale üleantud tööprojektis, s.o 20kw ja 28kw. Seega ei saa hageja esitatud akt (I kd, tl 76-

79), milles on mõõdetud kolmanda isiku poolt paigaldatud puhurite mürataset, tõendada

tõsikindlalt kostja paigaldatud puhurite lepingutingimustele mittevastavust. Eelduslikult

tekitavad suurema võimsusega puhurid suuremat müra. Muid tõendeid kolmanda isiku

paigaldatud puhurite mürataseme kohta ei ole kohtule esitatud.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus esmalt kindlaks tegema pooltevahelise kokkuleppe

tingimused, st kas pooled leppisid kokku müratasemes tootmisruumides koos kostja poolt

paigaldatud puhuritega (arvestades ka teisi müraallikaid) või oli kokkuleppe sisuks üksnes

kostja paigaldatud puhurite tekitatud müratase. Kajaja Acoustics OÜ aktist ei nähtu, millist

müra tekitavad kostja paigaldatud puhurid siis, kui teised seadmed ei tööta.

10.02.2022 e-kirjas (I kd, tl 69) on tellija tuginenud mh sellele, et kostja paigaldatud puhurid

puhuvad külje peale, mitte aga alla, nagu projektis kirjeldatud. Seega lisaks kokkuleppele

müratasemes peab maakohus asja uuel läbivaatamisel tegema kindlaks, kas kostja on

paigaldanud puhurid vastavuses projektiga ning kas sellest võis sõltuda müratase.

Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tellija HANZA Mechanics AS ei olnud rahul

kostja tööga kõrge mürataseme tõttu. Asja uuel läbivaatamisel on hagejal võimalik tõendada

seda, millises müratasemes leppis ta kokku tellijaga ning kas see ühtib kostjaga

kokkulepituga.

9.2. Juhul kui asja uuel läbivaatamisel maakohus tuvastab kostja tehtud töö

lepingutingimustele mittevastavuse, saab maakohus hinnata, kas hageja kulutuste nõue on

mõistliku suurusega.

VÕS § 646 lg 1 kohaselt, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö

parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid

või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele

vastava uue töö.

Vastavalt VÕS § 646 lg-le 5, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda

mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt

selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Antud asjas oli hagi esemeks VÕS § 646 lg-s 5 sätestatud kulutuste hüvitamise nõue. VÕS

§ 646 lg 5 kohaldamine eeldab, et hagejal on VÕS § 646 lg-st 1 tulenev nõue.

VÕS § 646 lg-st 1 tuleneb, et tellija võib üldjuhul nõuda uue töö tegemist siis, kui töövõtja

tehtud tööl esineb puudusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada parandamise teel. Uue töö

tegemine on eelduslikult parandamisest kulukam ja põhjustab seega töövõtjale ebamõistlikke

kulusid. Seetõttu välistab parandamise võimalikkus üldjuhul uue töö tegemise nõude.

Kostja oli alates esimesest vastusest hagiavaldusele seisukohal, et kolmanda isiku poolt

paigaldatud puhurid olid võrreldes kostja paigaldatud puhuritega ebamõistlikult kallid (kostja

paigaldatud ühe puhuri hind 1300 eurot ja kolmanda isiku poolt paigaldatud ühe puhuri hind

3020,50 eurot) ning kostja paigaldatud puhurite väidetavat kõrget mürataset oleks saanud

vähendada muude odavamate tehniliste vahenditega (näiteks mürasummutusrestide

paigaldamisega puhurite ette). Maakohus ei ole selgitanud hagejale, et uue töö tegemine on

põhjendatud üksnes siis, kui puudust ei saa kõrvaldada muude odavamate tehniliste

vahenditega, ning et seda asjaolu peab tõendama eelkõige hageja. Nimetatud VÕS § 646 lg-st

1 tulenev regulatsioon kehtib ka siis, kui töövõtja puudust ei kõrvalda. Maakohus on jätnud

selle tähelepanuta ega ole ka kohtuotsuses põhjendanud, miks ei ole antud juhul puuduse

kõrvaldamine võimalik odavamate tehniliste vahenditega.

9.3. Kui maakohus tuvastab, et töö oli puudustega ja puhurite mürataset ei ole võimalik

vähendada muude vahenditega, mistõttu on põhjendatud uue töö tegemine, tuleb maakohtul

hinnata, kas kolmanda isiku poolt tehtud kulutused on mõistliku suurusega, arvestades muu

hulgas asja väärtust tervikuna ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Kostjal on

võimalik oma vastuväiteid tõendada.

9.4. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel tagama, et kõik asjas olulised asjaolud saaksid

välja selgitatud ning selgitama pooltele ka tõendamiskoormist. Muu hulgas peab maakohus

arutama pooltega võimalust määrata asjas ekspertiis, kuna mitmete poolte esiletoodud

faktiliste asjaolude kindlakstegemine nõuab eriteadmisi (näiteks kas kostja paigaldatud

puhurite mürataset on võimalik vähendada muude tehniliste vahenditega; milline seos on

kostja paigaldatud puhurite tehnilistes andmetes märgitud müratasemel tootmishoone

üldisesse müratasemesse). Maakohtu esitatud põhjendustel ei olnud alust asjas ekspertiisi

tegemata jätta.

Kui pooltel on jätkuvalt vaidlus selles, kas ja milliseid töid on kolmas isik tellija juures

teinud, siis on hagejal vajalik ka neid väiteid tõendada.

10. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)