2-24-17516/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number 2-24-17516

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M. K. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

950,41 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479); lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja M. K. (isikukood xxxx,

materjalid

kätte toimetatud avalikult Ametlikud Teadaanded

kaudu)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M. K.´lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

krediidikonto lepingust nr xxxx tulenev võlgnevuse põhiosa 462,50 eurot, intressid

summas 52,67 eurot, 26.08.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised

218,47 eurot, 40 eurot sissenõudmiskulud ning viiviseid alates 20.11.2024 kuni

põhinõude 462,50 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras

38,22% aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt M. K.´lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

menetluskuludena 365 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb M. K.´l tasuda Aktiva

Finance Group OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise

puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja

vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

M. K. (kostja) sõlmis 15.02.2023 P OÜ-ga (laenuandja/hageja) tähtajatu krediidikonto

lepingu nr xxxx, mille alusel võimaldati kostjale kasutada laenulimiiti 500 eurot.

Lepingu sõlmimiseks pidi kostja lisaks isiku tuvastamisele 04.08.2022, Smart-ID

vahendusel, registreeruma P OÜ kodulehel. Taotluse esitamiseks pidi kostja eelnevalt

täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega ning need kinnitama, mille

järel tekkis võimalus esitada P OÜ-le taotlus xxxx veebilehe kaudu.

Krediidikonto lepingu puhul on tegemist tähtajatu lepinguga. Kostjal oli kohustus

teostada igakuiselt tagasimakseid. Kostja kohustus laenu tagasi maksma vastavalt

krediidiandja poolt esitatud makseteatele. Minimaalne osamakse koosnes minimaalsest

põhiosa tagasimaksest, intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest.

Minimaalse osamakse suuruseks on 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot.

Vastavalt krediidikonto lepingu nr xxxx sõlmimisel Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo

teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 45,85%, intressimäär aastas

38,22%, intressimäär päevas 0,11% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja

krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa eeldusel, et krediidilimiit

võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel

707,13 eurot.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja

saatis kostjale 10.08.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS §

416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd

hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja

lepingu üles öelduks 25.08.2023. Esialgne võlausaldaja loovutas 29.08.2023 kostja

vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja

muid kõrvalnõudeid.

Kostjal oli põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga so 25.08.2023 summas 462,50

eurot. Kostjal oli põhivõlgnevus alates 10.06.2023 kuni 10.08.2023.

Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras s.o 38,22% aastas ja 0,11%

päevas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi arvete alusel. Kostjal on intressi

võlgnevus alates 10.06.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 25.08.2023 kokku summas 52,67

eurot (13,69+13,13+13,57+12,28 ). Intress perioodi 1-25.+8.2023 a eest summas 12,28

eurot (462,5 x 38,22% / 360 x 25). Kostja intresse tasunud ei ole, seega intressi võlgnevus

kostjal 52,67 eurot.

Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust

likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu

ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste

punktist 5.3. Hageja sissenõudekulude summa 40,00 eurot kujunemine: 7.09.2023 tasulise

kirja saatmine 20 eurot; 22.09.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 12.10.2023 tasulise

kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja

p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 462,50 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast alates s.o 26.08.2023 kuni hagi esitamiseni 19.11.2024 aastase intressi määraga

võrdses viivisemääras s.o 38,22% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS

§ 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 218,47 eurot.

Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast so 20.11.2024 lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras s.o 38,22% aastas.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.02.2025. Kostjal oli kohustus hagile vastata

14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud

(tähtaeg oli 10.03.2025).

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt

ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (45,85%) ei ole vastuolus

seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu sõlmimise ajal

15.02.2023 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine

krediidi kulukuse määr 15,31% ja selle kolmekordne 45,93%, seega oli lepingus

ettenähtud krediidi kulukuse määr kehtiv.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–

4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on järgitud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja

selgitanud, et krediidiandja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet, võttis arvesse kostja

poolsed teavet ning kontrollis avalikke andmebaase. Laenuandja on teada saanud, et

kostja igakuine keskmine sissetulek oli 2407,85 eurot ning väljaminekud 1050 eurot.

Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (35,93 eurot)

tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 921,92 eurot.

Seega võis järeldada, et kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk

täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli seega võimeline lepingulisi kohustusi

raskuseteta täitma.

Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud piisava hoolega tarbija

krediidivõimelisuses.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei

esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 245 eurot ja

esindustasu 338 eurot (2 h 169 eurot tund).

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 245 eurot.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses

väljamõistmist.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse

koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka

võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud

ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs)

lugeda 1 tundi. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot on ebamõistlikult suur. Kohtu

hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120

eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 365 (245+120) eurot. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 365 eurot. Hageja taotlusel

ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik