2-24-10067/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

12.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-10067

Kohtuasi

Märjamaa valla (Märjamaa Vallavalitsuse kaudu)

avaldus alaealisele isikule erieestkoste seadmiseks ühe

toimingu tegemiseks (sünni registreerimiseks ja nime

panemiseks)

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.08.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

H.N-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (eestkosteasutus): Märjamaa vald (Märjamaa

Vallavalitsuse kaudu)

Puudutatud isik I: laps isikukoodiga XXXXXXXXXXX,

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Leino Biin

Puudutatud isik II (lapse ema): H.N (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.N-i määruskaebus Pärnu Maakohtu 30.08.2024 määruse peale läbi

vaatamata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud H.N-i kanda, v.a lapsele

määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Märjamaa vallal ei

ole kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-24-10067

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Märjamaa vald (vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 02.07.2024 Pärnu Maakohtule

avalduse alaealisele isikule (laps, puudutatud isik I) erieestkoste seadmiseks ühe toimingu

tegemiseks (sünni registreerimiseks ja nime panemiseks) ning palus ennast määrata

erieestkostjaks. Avalduse kohaselt sünnitas H.N (lapse ema, puudutatud isik II)

XX.XX.XXXX Ida-Tallinna Keskhaiglas lapse. Lapse sündi ei ole jätkuvalt lapse ema poolt

registreeritud. Avaldaja ametnikud on välja selgitanud, et lapsevanem soovib lapsele

eesnimeks XXX ja perekonnanimeks H.N.

2. Lapsele määratud esindaja toetas avalduse rahuldamist.

3. Pärnu Maakohtu 30.08.2024 määrusega rahuldati avaldus, seati alaealise lapse (isikukood

XXXXXXXXXX) üle erieestkoste toimingu tegemiseks (s.o lapse sünni registreerimiseks ja

nime panemiseks) ning piirati selles osas lapse ema hooldusõigust. Maakohus määras

eeltoodud toimingu tegemiseks erieestkostjaks avaldaja, kelle ülesandeks on lapse sünni

registreerimine ja nime panemine. Maakohus määras, et lapse sünniakti tuleks lapse

eesnimena kanda XXX ja perekonnanimena ema perekonnanimi H.N. Maakohus jättis

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis jäid riigi

kanda.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vastab lapse huvidele avalduse rahuldamine ja

lapsele erieestkostja määramine, kes lapse sünni registreeriks ja lapsele nime paneks, kuivõrd

pere usulised veendumused ei luba neil endil seda teha (vt perekonnaseaduse § 209 lg 1,

perekonnaseisutoimingute seaduse § 23 lg 1).

4. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 30.08.2024 määruse tühistada.

5. Lapsele määratud esindaja ja avaldaja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud.

8. TsMS § 664 lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas kaebus on õigesti menetlusse võetud. Sama paragrahvi teisest

lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud,

jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebust ei ole esitatud selleks ettenähtud tähtaja jooksul.

TsMS § 661 lg 2 esimene lause järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse

kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 62 lg 2 esimese lause

järgi menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel

2-24-10067

päeval kuni kella 24.00-ni. Praegusel juhul sai lapse ema Kohtute Infosüsteemi andmetel

Pärnu Maakohtu 30.08.2024 määruse kätte 08.10.2024. Seega oli määruskaebuse esitamise

tähtpäevaks 23.10.2024. 23.10.2024 on saadetud kohtule e-kiri, millest võib järeldada, et

lapse ema annab teada, et saadab 23.10.2024 Rapla postkontorist postiga kohtule

määruskaebuse. Lapse ema posti teel esitatud määruskaebus jõudis kohtusse 28.10.2024.

10. Ringkonnakohus selgitab, et tähtaja järgimiseks on oluline dokumendi kohtusse jõudmise

aeg, mitte menetlusdokumendi postitamise aeg, st menetlusdokument peab olema jõudnud

kohtusse tähtaja viimasel päeval. Menetlusdokumenti ei saa lugeda tähtajal esitatuks, kui see

on postiasutusele edastatud kohtu määratud tähtaja jooksul. Menetlusdokument peab jõudma

kohtusse kohtu määratud tähtpäeva jooksul, st kuni kella 24.00-ni (vt ka RKTKm 16.05.2011,

3-2-1-40-11, p 12; RKÜKm 21.04.2015, 3-2-1-75-14, p 56). Praegusel juhul ei saa

määruskaebuse esitamise tähtaega lugeda järgituks juhul, kui on saadetud e-kiri (st

23.10.2024 e-kiri), milles teavitatakse üksnes määruskaebuse postitamisest, kuid millele

määruskaebust lisatud ei ole (vt ka RKTKm 26.02.2025, 2-23-9103, p 8).

11. Kui menetlusosaline laseb mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, võimaldab TsMS §

67 lg 1 taotleda menetlustähtaja ennistamist, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või

põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Praegusel juhul ei ole lapse ema määruskaebuse

esitamise tähtaja ennistamist taotlenud ega ole toonud esile ennistamist võimaldavaid

asjaolusid.

12. Kuna lapse ema on esitanud määruskaebuse hilinenult, on maakohus määruskaebuse

ebaõigesti menetlusse võtnud ning kaebus tuleb TsMS § 664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

13. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud lapse ema kanda (TsMS § 172 lg 1 ja § 168 lg 2), v.a lapsele määratud

esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda. Toimiku

materjalidest nähtuvalt avaldajal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

14. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 643 lg 4 koosmõjus TsMS

§-iga 659). TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt