2-22-10515/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-10515

Kohtuasi

OSAÜHING KODUAKEN hagi Saueaugu pesad OÜ

vastu võlgnevuse 15 111,44 euro ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Saueaugu pesad OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

17 171,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: OSAÜHING KODUAKEN (registrikood

10327363), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas

Simon

Kostja: Saueaugu pesad OÜ (registrikood 14947281),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Saueaugu pesad OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 18.10.2024 otsus osas, milles Saueaugu pesad OÜ hagi

rahuldati põhivõlgnevuse puhul 9177,04 eurot ületavas osas ning viivisearvestuse

osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Saueaugu pesad OÜ hagi

põhivõlgnevuse osas 9177,04 euro ulatuses, mõista välja sissenõutavaks muutunud

viivis 2515,87 eurot ning tulevikku suunatud viivis põhinõudelt 7601,44 eurot VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus jagab uuesti ka

menetluskulud.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt.

3.1. Rahuldada OSAÜHING KODUAKEN hagi osaliselt.

3.2. Mõista Saueaugu pesad OÜ-lt välja OSAÜHINGU KODUAKEN kasuks

töövõtulepingust tulenev võlgnevus 9177,04 eurot ning perioodi 22.10.2021–

18.10.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivis 2515,87 eurot.

2-22-10515

3.3. Mõista Saueaugu pesad OÜ-lt välja OSAÜHINGU KODUAKEN kasuks

alates 19.10.2024 põhivõlalt 7601,44 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid mitte üle põhivõla 7601,44 eurot suuruse.

3.4. Jätta maakohtus kantud menetluskulud 50% ulatuses OSAÜHING

KODUAKEN kanda ja 50% ulatuses Saueaugu pesad OÜ kanda.

3.5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud 40% ulatuses OSAÜHING

KODUAKEN kanda ja 60% ulatuses Saueaugu pesad OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OSAÜHING KODUAKEN (hageja) esitas 19.07.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse

Saueaugu pesad OÜ (kostja) vastu põhivõlgnevuse 15 111,44 eurot, sissenõutavaks muutnud

viivise 8699,66 eurot ja edasise viivise nõudmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja tellijana 01.07.2021 hageja kui töövõtja poole

sooviga saada akende ja uste hinnapakkumine ning seejärel tegi kostja tellimuse. Tellimuse

hinnaks koos transpordi ja käibemaksuga oli 38 113,20 eurot. 12.07.2021 saatis hageja

kostjale digiallkirjastatud konteineri, mis sisaldas töövõtulepingut TVL-AL21133, tellimuse

kinnitust ja ettemaksuarveid. 19.07.2021 laekus kostjalt esimene ettemaks 12 577,36 eurot,

mis tähendas, et kostja aktsepteeris kõiki lepingu tingimusi tulenevalt lepingu p-st 3.3.

Vastavalt kostja soovile saatis hageja 19.08.2021 kostjale lisatellimuse kinnituse 1575,60 euro

ulatuses.

3. 30.08.2021 alustas hageja avatäidete paigaldustöid. Kuna kostja ei tasunud järgmist arvet,

peatas hageja korraks tööde tegemise, kuid olenemata arve tasumata jätmisest, jätkas

22.10.2021 paigaldustöid. Kõik lepingujärgsed tööd said tehtud 12.11.2021.

4. Kostja on tasunud hagejale 28.12.2021 veel 6000 eurot ja 30.12.2021 6000 eurot, st kokku

on kostja tasunud tellimuse kogumaksumusest 24 577,36 eurot. Osa tööde eest jättis kostja

tasumata. Hageja palub kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, § 100 ja § 101 lg 1 p 1 ja

p 6 ning § 113 lg 1 alusel välja mõista võlgnevuse 15 111,44 eurot (39 688,80 – 24 577,36),

sissenõutavaks muutunud viivise 8699,66 eurot (lepingu p 9.2 järgi 0,15% päevas tasumata

2-22-10515

summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest) ja edasiulatuva viivise

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367).

5. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Paigaldustööd ei veninud kostjast tulenevatel põhjustel, vaid hageja ise ei suutnud

avatäiteid kokkulepitud ajaks tarnida ega paigaldada. Tarnet lükati edasi kolm korda.

8. Kostja hinnangul on nõuetele mittevastavate uste paigaldamine ja nende vahetus

garantiitööd, mille tegemisest ei saa hageja ühelgi juhul keelduda. Hageja väited garantiitööde

tegemise ning puuduste kõrvaldamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja on

üritanud uksi korduvalt parandada, kuid see ei ole õnnestunud. Seoses avatäidete paigalduse

venimisega ei olnud kostjal võimalik planeeritud ajal teha objektil maalritöid ega

sanitaartehnilisi töid. Kostja juhtis hageja tähelepanu tööde venimisele ning sellega seoses

tekkivale kahjule 11.10.2021 ja 03.11.2021 e-kirjades. Kuna planeeritud maalritöid ega

sanitaartehnilisi töid ei saanud hagejast tulenevatel põhjustel augustis teha, pidi kostja võtma

uued hinnapakkumised, mis osutusid varasematest kallimaks kokku 5934,40 euro võrra.

Seega tekkis kostjal hageja tegevusest kahju. Samuti on tekkinud uste vahetamise vajaduse

tõttu kahju 17 280 eurot. Kostjal tekkinud kahju kokku on 23 214,40 eurot.

9. Kostja palus tasaarvestada haginõude kostja kahjunõudega kattuvas ulatuses. Kostja peab

hageja viivisearvutust ebaõigeks. Samuti on viivis ebamõistlikult suur. Kostja palus

vähendada viivist mõistliku määrani.

10. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Harju Maakohtu 18.10.2024 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja töövõtulepingust tulenev võlgnevus 15 111,44 eurot ja sissenõutavaks muutnud

viivis 4332,71 eurot. Samuti mõisteti alates 19.10.2024 välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras 13 535,84 eurolt kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle 13

535,84 euro. Menetluskulud jättis maakohus 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses hageja

kanda.

12. Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole järgnevas.

12.1. Hageja ja kostja vahel oli 12.07.2021 sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kohustus

hageja vastavalt 12.07.2021 tellimuse kinnitusele nr TK-AL21133 tegema kostjale aadressil

Maidu tee 14 klaas-alumiinium avatäited maksumusega 38 113,20 eurot, tähtajaga 30.08.2021

(dtl 12–19). Kooskõlas lepingu p-ga 3.2 kohustus kostja tasuma lepingutasu järgmiselt: 12

577,36 eurot enne avade mõõdistamist 14.07.2021 ja 25 535,84 eurot enne paigaldust

27.08.2021 (dtl 18).

2-22-10515

12.2. 19.08.2021 tegi kostja lisatellimuse TK-AL21133-2, mille alusel väljastati talle samal

päeval ettemaksuarve nr EMA21059-3 kogusummas 1575,60 eurot, millest ettemaks 519,95

eurot tuli tasuda 25.08.2021 (dtl 21, 22).

12.3. Kostja on 19.07.2021 tasunud ettemaksu arve 12 577,36 eurot (dtl 20), millega on

nõustunud lepingu tingimustega kooskõlas lepingu p-ga 3.3 (dtl 18). Samuti on kostja tasunud

hagejale 28.12.2021 6000 eurot ja 30.12.2021 6000 eurot. Seega on kostja tasunud hagejale

kokku 24 577,36 eurot (dtl 39).

13. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 15 111,44 eurot ning viivist tasumisega viivitamise eest.

Kostja hagejaga ei nõustu ning soovib võlgnevuse tasuda tasaarvestuse teel.

14. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks töö valmimisest. Kohus peab esmalt kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on

muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks (RKTKo 03.06.2016, 3-2-1-18-16, p 14), ja

seejärel hindama, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude

maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.

15. Kostja on tuginenud asjaolule, et planeeritud paigalduse aja lähenedes ilmnes, et hageja ei

suuda avatäiteid kokkulepitud ajaks tarnida ega paigaldada. Hageja leiab, et avatäidete

paigalduse hilinemine tulenes kostjast, kuivõrd kostja ei tasunud arveid. Maakohus ei

nõustunud hageja käsitlusega, kuivõrd kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et

05.10.2021 on kostja saatnud hagejale e-kirja päringuga „Kaugel aknad? Maidu tee 14“,

millele hageja on 06.10.2021 vastanud „Tehas ütleb alles täna said saagima neid…Järgmise

nädala keskel saame platsil millegagi alustada. Saan aru, et see on juba kolmas kord kui edasi

lükkame. Pakume teile 500 eurot (koos KMiga) allahindlust järgmise arve pealt

ebamugavuste eest“. Sellele e-kirjale on kostja vastanud, et „5000 eurot mitte 500, siis klaar“

(dtl 48). Viidatud tõenditest nähtub, et hagejal olid tarneprobleemid ja avatäidete paigalduse

viibimine ei olnud tingitud kostja poolt arvete tasumata jätmisest. Hageja esitatud e-

kirjavahetus, milles on nõutud arvete tasumist, on pärit ajast pärast avatäidete paigaldust (dtl

23–26).

16. Maakohus leidis, et kuna vaidlust ei ole, et kostja võlgneb hagejale 15 111,44 eurot, siis

tuleb kostjalt nimetatud summa hageja kasuks välja mõista.

17. Edasi hindas maakohus kostja kohtule esitatud tasaarvestuse avaldust (VÕS § 197 lg 1, §

198), milles kostja palus tasaarvestada hageja nõude kostja kahjunõudega 23 214,40 eurot

(dtl 103). Hageja nõuet ei tunnistanud.

18. Maakohus tuvastas, et töövõtulepingu p 4.1 kohaselt pidid hageja tehtavad tööd valmima

30.08.2021 (dtl 18). Hageja alustas paigaldustöid objektil 22.10.2021 ning lõpetas tööd

12.11.2021 (dtl 5, 40). Kostja väitel ei olnud tal avatäidete paigalduse venimise tõttu

võimalik planeeritud ajal ehk augustis 2021 teha objektil maalritöid ega sanitaartehnilisi töid.

Sellele juhtis kostja hageja tähelepanu 11.10.2021 e-kirjas ja 03.11.2021 e-kirjas (dtl 46, 47).

Kostja väitel kallinesid sanitaartehnilised tööd 1874,40 euro võrra ja maalritööd 4060 euro

võrra (dtl 41). Kohus tuvastas, et 15.03.2021 hinnapakkumisest nähtub, et sanitaartehniliste

tööde hind oli kuus kuud kehtival hinnapakkumisel 14 118 eurot ning 01.09.2021

hinnapakkumisel 15 992,40 eurot (dtl 55, 56). Maalritööde hinnad olid 01.05.2021

väidetavalt 13 400 eurot ning 03.11.2021 juba 17 460 eurot (dtl 57, 58).

2-22-10515

19. Maakohus leidis, et ainuüksi hinnapakkumiste esitamisega ei ole kostja talle tekkinud

kahju kokku 5934,40 eurot tõendatud (VÕS § 127 lg-d 1 ja 4). Kohus on sellele kostja

esindaja tähelepanu juhtinud 04.06.2024 kohtuistungil (dtl 140). Maakohus pidas oluliseks, et

esmased pakkumised on kostja võtnud vastavalt 15.03.2021 ja 01.05.2021 (dtl 55, 57), kuid

hagejaga on leping sõlmitud 12.07.2021, tähtajaga 30.08.2021 (dtl 18). Maakohtu hinnangul

pidi kostjale olema juba juulis 2021 arusaadav ja ettenähtav, et enne 2021. a septembrit ei saa

maalritöid ega kõiki sanitaartehnilisi töid teha. Maakohus ei pidanud kostja kahju hüvitamise

nõuet 5934,40 eurot põhjendatuks ega tasaarvestamisele kuuluvaks.

20. Teiseks tugines kostja sellele, et hageja paigaldatud metalluksed on niivõrd oluliste

puudustega, et need tuleb täies ulatuses välja vahetada. Selle tõenduseks esitas kostja

omanikujärelvalve Lahepartner OÜ 28.02.2022 ülevaatusakti (dtl 59–60). Kuna tööd tuleb

tellida mujalt, peab kostja kahjuks 17 280 eurot (dtl 101, 105).

21. Maakohus tuvastas, et objekti praegune omanik PT on 19.09.2022 kirjas kostjale

märkinud, et metallukse vahetust on lubatud 2022. a oktoobri keskel. Lisaks on omanik

väitnud, et „nüüd pool aastat probleemi ei ole ning koduaken on väitnud, et teevad korda“

(dtl 62). 02.11.2022 on PT hagejale kinnitanud, et kõik tööd on tehtud. Lisaks on märgitud, et

„Peauksel me seda sulgumist võib olla veel veidi timmime, aga see on väga pisike asi ning

üldjoontes võime lugeda antud teemad lõppenuks ja nõuete kohaselt korda tehtuks“. Seega

02.11.2022 olid probleemid kõrvaldatud. Kuigi kohtumenetluse kestel on ilmnenud uued

probleemid uksega, mis nähtub PT 28.01.2023 e-kirjast pooltele (dtl 84-85), siis sellele

vastuseks on hageja esitanud PT 21.06.2023 e-kirja hagejale, kust nähtub, et uks on

vahetatud ja lahendusega ollakse väga rahul (ilusam kui projektijärgne lahendus). Samuti ei

ole PTl mingeid pretensioone hageja toodete ega tööde osas (dtl 110, 111). Maakohus asus

seisukohale, et eelnevast tulenevalt ei kuulu tasaarvestamisele ka kostja nõue 17 280 eurot,

kuivõrd hageja on puudused kõrvaldanud.

22. Maakohus rahuldas hageja nõude kostjalt võlgnevuse 15 111,44 euro väljamõistmiseks,

kuivõrd kostja ei ole tõendanud väidetavas suuruses kahju tekitamist hageja poolt.

23. Edasi hindas maakohus hageja viivisenõuet. Hageja arvestas viiviseid määras 0,15%

päevas põhitellimuse võlgnevuselt vastavalt lepingu p-le 9.2 (dtl 7, 19). Kostja vaidles

viivisnõudele ja arvutusele vastu. Kostja arvates on viivis ebamõistlikult suur, kuna see teeb

aastaseks viivisemääraks 54,75 %.

24. Maakohus leidis, et kuivõrd kostja on pikalt viivitanud hageja arvete tasumisega, siis on

viivise nõudmine iseenesest põhjendatud. Kohus nõustus kostjaga aga selles, et vaatamata

sellele, et pooled leppisid kokku, et kostja tasub teise osa arvest 27.08.2021, on pooled

sidunud arve tasumise paigalduse algusega. Vaidlust ei ole, et hageja asus avatäiteid

paigaldama alles 22.10.2021. Seega tuleb viivise arvestamisel lähtuda sellest kuupäevast,

mitte arve tähtajast 27.08.2021.

25. Kuna kostja taotles kohtult viivise vähendamist mõistliku määrani (VÕS § 162 lg 1;

RKTKo 09.05.2018, 2-16-18005, p 14), hindas maakohus kostja taotlust ja leidis, et kuna

hageja viivitas avatäidete paigaldamisega, on põhjendatud viivist vähendada. Viivise

vähendamisega on hageja ka kohtuistungil nõustunud (dtl 141). Samas võttis kohus arvesse

asjaolu, et kostja oli viivituses mitme aasta vältel. Kohus pidas põhjendatuks vähendada

viivise määra VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrani ning arvestas viivist alates

23.10.2021. Arvestades erinevatel perioodidel kehtinud erinevat viivise määra, mõistis

maakohus välja kohtuotsuse tegemise seisuga põhivõlgnevuselt 13 535,84 eurot (hageja

nõudis viivist vaid põhitellimuse võlgnevuselt, dtl 7) sissenõutavaks muutunud viivise

4332,71 eurot. Samuti mõistis maakohus välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

2-22-10515

määras alates 19.10.2024 võlgnevuselt 13 535,84 eurot kuni nõude kohase täitmiseni, kuid

mitte üle viidatud nõude summa.

26. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jättis maakohus menetluskuludest 90% kostja kanda ning

10% hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

27. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

28. Kostja ei vaidlusta seda, et maakohus tuvastas, et hagejal oli hagi esitamise ajal kostja

vastu 15 111,44 euro suurune nõue, mis muutus sissenõutavaks 22.10.2021. Kostja nõustus

maakohtuga ka selles, et viivist tuleb vähendada seadusjärgse määrani.

29. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis arvestamata kostja esitatud

tasaarvestuse vastuväite ning protsessuaalse tasaarvestuse avalduse. Nende arvestamise korral

oleks olnud haginõue täies ulatuses rahuldatud ning viivist ei oleks saanud tekkida.

30. Kostja nõue, millega hageja nõue on tasaarvestatud, koosneb kahest komponendist.

31. Esiteks, kuna hageja viivitas avatäidete paigaldusega, nagu maakohus ka tuvastas, siis ei

olnud kostjal võimalik planeeritud ajal septembris 2021 teostada objektil maalritöid ega

sanitaartehnilisi töid. Töö kallinesid 5934,40 euro võrra (10.10.2022 menetlusdokumendi

lisadena esitatud hinnapakkumised). Maakohus jättis vääralt uued hinnapakkumised arvesse

võtmata. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et kostja arendas Maidu tee 14 maja, kuhu telliti nii

vaidlusalused avatäited kui ka maalri- ja sanitaartehnilised tööd. Varasemad odavamad

hinnapakkumised olid koostatud vastavalt 15.03.2021 ja 01.05.2021 ning kehtisid kumbki

kuus kuud (st kuni 15.09.2021 ja 01.11.2021). Kui hageja oleks paigaldanud avatäited kokku

lepitud ajaks augusti 2021 lõpuks, ei oleks pidanud kostja tellima töid 5934,40 euro võrra

kallimalt. Kostja tasaarvestas hageja nõude selle summaga.

32. Teiseks, kuna hageja ei kõrvaldanud lepingu esemeks oleval välisuksel esinevaid puudusi,

esitas kostja 05.04.2023 menetlusdokumendis hageja vastu täitmisnõude asemel kahjunõude,

nõudes ukse vahetamisega tekkivate kulutuste hüvitamist 17 280 eurot. Maakohus jättis ukse

vahetamisega seotud nõude arvesse võtmata, kuna hageja on maja omaniku 21.06.2023 e-

kirjast nähtuvalt ukse vahetanud ning uks on nõuetekohane. Kostja ei nõustu, et see välistaks

tema kahjunõude. Kostja asendas 05.04.2023 menetlusdokumendis täitmisnõude kahju

hüvitamise nõudega, seega ei saa hageja poolt maja omanikule tehtud sooritused mõjutada

kostja ja hageja vahelisi õigussuhteid. Lisaks ei vasta uus uks kostja väitel lepingus

kokkulepitule. Kostja tasaarvestas hageja nõude ka selle nõudega.

33. Kostja hinnangul on tema nõue kokku 23 214,40 eurot, st suurem kui hageja nõue tema

vastu, mistõttu oleks tulnud jätta hagi rahuldamata.

Vastustaja seisukoht

34. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

35. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hinnapakkumised ei tõenda reaalset kahju.

Reaalset kahju ei ole kostjal tekkinud, seega ei ole tal nõuet, millega hageja nõuet

tasaarvestada. Lisaks on kostja esitatud hinnapakkumised ebareaalselt suured.

2-22-10515

36. Hageja viitas, et jääb kõikide maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

37. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada (TsMS § 657 lg 1 p

2) ning maakohtu otsus tühistada osas, milles hagi rahuldati põhivõlgnevuse osas üle 9177,04

euro, samuti viivisearvestuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega

rahuldab hagi põhivõlgnevuse osas 9177,04 euro ulatuses, mõistab välja sissenõutavaks

muutunud viivise 2515,87 eurot ning tulevikku suunatud viivise põhinõudelt 7601,44 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus jagab uuesti ka

menetluskulud. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni

juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

38. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. Kostja on

vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati, kuna ei arvestatud tema

tasaarvestusavaldust, ja jagati menetluskulud. Kostja ei vaidlustanud seda, et hagejal oli hagi

esitamise ajal kostja vastu nõue 15 111,44 eurot, et nõue muutus sissenõutavaks 22.10.2021

ning et viivist oli kohane vähendada seadusjärgse määrani. Kuna hageja ei ole vaidlustanud

maakohtu otsust osas, milles hagi jäi viivisenõude osas osaliselt rahuldamata (hageja nõutud

lepingujärgse viivise asemel lähtus maakohus seadusjärgsest viivisemäärast, samuti arvestas

maakohus viivist hilisemast kuupäevast, kui oli hagis nõutud), siis selles osas on otsus

jõustunud.

39. Ringkonnakohus tuvastab, et asjas puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud

töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1) akende ja uste tarnimiseks ja paigaldamiseks aadressil Maidu

tee 14, Järveküla arendatavale elamule (dtl 18–19). Töövõtulepingu p 4.1 järgi oli tööde

tegemise tähtaeg 30.08.2021. Samuti puudub vaidlus, et kostja kui tellija on jätnud hagejale

töövõtulepingu alusel tasumata 15 111,44 eurot. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses

vaidlustanud ka seda, et asjaomane nõue muutus sissenõutavaks 22.10.2021 (dtl 185). Kuna

nõude suuruses ja sissenõutavaks muutumise ajas puudub vaidlus, siis lähtub ringkonnakohus

neist faktilistest asjaoludest (VÕS § 637 lg 3, § 82 lg 7).

40. Kostja on vaidlustanud eelkõige selle, et maakohus ei tasaarvestanud hageja nõuet tema

kahju hüvitamise nõudega hageja vastu (VÕS § 197, § 198). Hageja väidab vastuses kostja

apellatsioonkaebusele, et ei nõustu sellega, et tema oli viivituses, ning leiab, et ta ei pidanud

töid tegema enne, kui kostja on arved kohaselt tasunud. Seega ei nõustu hageja sellega, et

kostjale oleks tekkinud kahju, mida saaks tasaarvestada hageja nõudega.

41. Selleks, et kohus saaks tasaarvestada hageja nõude kostja kahju hüvitamise nõudega,

peavad kostja nõude puhul olema täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused. See

tähendab, et hageja peab olema oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1) ning kostjal peab

olema rikkumise tõttu tekkinud kahju. VÕS § 127 lg 1 järgi on lepingu rikkumise korral kahju

hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui

lepingut ei oleks rikutud. Sellise kahju peab saama lugeda hagejale ettenähtavaks (VÕS § 127

lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel peab olema põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt nt

RKTKo 05.05.2016, 3-2-1-179-15, p-d 24, 25; RKTKo 14.03.2019 2-17-1937/52, p 15;

RKTKo 20.06.2018, 2-17-280, p 32.1).

2-22-10515

42. Ringkonnakohus nõustub esiteks maakohtuga selles, et kostja on tõendanud, et hageja oli

tööde tegemisel viivituses, st hageja on oma kohustusi rikkunud. Maakohus on õigesti

viidanud pooltevahelisele e-kirjavahetusele, kust nähtub, et hagejal olid tarneraskused ja ta

lükkas tööde tegemist korduvalt edasi. 06.10.2021 e-kirjast nähtub hageja vastus kostja

päringule akende kohta, milles ta möönab, et „Tehas ütleb alles täna said saagima neid...

Järgmise nädala keskel saame platsil millegagi alustada. Saan aru see juba kolmas kord kui

edasi lükkame. Pakume teile 500euri (koos KMiga) allahindlust järgmise arve pealt

ebamugavuste eest“ (dtl 48). Sellest nähtub üheselt, et veel oktoobri alguses ei olnud alustatud

töödega, mis pidid olema valmis 30.08.2021. Hageja ei viidanud, et ta ei tee töid seetõttu, et

kostja ei ole arveid kohaselt tasunud, vaid vastupidi, hageja on pakkunud hinnaalandust

viivituse eest. Alles pärast tööde lõpetamist (detsembrist 2021 – märtsini 2022) peetud

pooltevahelises e-kirjavahetuses on hageja seostanud puuduste kõrvaldamise kostja poolt

arvete tasumisega (dtl 23–26). See on kooskõlas ka lepinguga, kuna lepingu p-st 3.2 nähtub,

et teine osa tasust tuli maksta küll 27.08.2021, kuid „vahetult enne paigaldust“. Seega enne

seda, kui hageja oli valmis avatäiteid paigaldama, ei pidanudki arve tasutud olema. Igal juhul

on tõendatud, et algselt kokku lepitud tööde tegemise tähtaeg 30.08.2021 lükkus edasi hageja

süül ning tööd said tehtud alles 12.11.2021 (dtl 5, 40).

43. Ringkonnakohus leiab, et tõendatud on ka see, et kostja oli võtnud enne hagejaga

töövõtulepingu sõlmimist hinnapakkumised sanitaartehniliste tööde ja maalritööde tegemiseks

(dtl 55, 57).

-

15.03.2021 hinnapakkumise järgi (kehtis kuni 15.09.2021) oli sanitaartehniliste tööde hind

14 118 eurot (dtl 55), 01.09.2021 samalt pakkujalt võetud hinnapakkumine oli 15 992,40

eurot (dtl 56), st 1874,40 eurot kallim.

-

01.05.2021 hinnapakkumise järgi (kehtis kuni 01.11.2021, dtl 57) oli maalritööde hind 13

400 eurot ning 03.11.2021 pakkumise järgi 17 460 eurot (dtl 58), st 4060 eurot kallim (vt

ka dtl 41 selgitus hinna kujunemise kohta).

44. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et algsed hinnapakkumised olid võetud enne hagejaga

lepingu sõlmimist, ei oma tähtsust, kuna need kehtisid igal juhul kauem, kui oli hageja tööde

tegemise tähtaeg 30.08.2021. Kostja sai seega lähtuda eeldusest, et hageja lõpetab tööd

tähtaegselt ning maalri- ja sanitaartehnilised tööd tehakse märtsis ja mais 2021 võetud

pakkumiste hinnaga. Ringkonnakohtu hinnangul saab seega pidada kostja kahjuks VÕS § 115

lg 1 ja § 127 lg 1 järgi seda, et samad tööd olid uute hinnapakkumiste järgi – mis tuli võtta

hageja rikkumise tõttu – 5934,40 eurot kallimad. Asjakohane ei ole hageja vastuväite, et

kostja ei saa tugineda hinnapakkumisele. VÕS § 115 lg 1 ei eelda, et nõue esitatakse tegelikult

kantud kulutuste alusel. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus

kahjuhüvitise välja kulutuste eest mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures kostja vastuväiteid

(vt nt RKTKo 13.12.2011, 3-2-1-124-11, p 16). Kuigi hageja on väitnud, et hinnapakkumised

on ebarealistlikult kõrged, ei ole hageja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kostja oleks

saanud asjaomased tööd tellida 2021. a septembris ja novembris kostja esitatud

hinnapakkumistest odavamalt.

45. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, kuna kui hageja ei oleks olnud viivituses

akende ja uste paigaldamisega, oleks kostja saanud teha sanitaartehnlised tööd ja maalritööd

nende hinnapakkumiste alusel, mis oleksid töö tähtaegse lõpetamise korral kehtinud (VÕS §

127 lg 4).

46. Mis puudutab kahju ettenähtavust, siis arvestades, et hageja pakkus kostjale teenust

majandustegevuse raames, pidi ta ka aru saama, et ehituses sõltub ühe töö tegemisest ja

2-22-10515

valmimisest see, et oleks võimalik teha järgnevaid töid. Hagejale pidi olema ettenähtav ja

arusaadav, et tema tehtavate tööde hilisem valmimine toob kaasa järgmiste tööde hilisema

tegemise ning ka võimaliku kallinemise (VÕS § 127 lg 3). Lisaks on kostja teatanud hagejale

10.10.2021 e-kirjas (dtl 46), et ta on juba konkreetset kahju kandnud näiteks sellega, et

maalreid enam võtta ei ole. Samuti selgitas kostja, et tal on trahv 10% maja hinnast, kui ta

seda õigeks ajaks valmis ei ehita (samas).

47. Ringkonnakohus leiab, et kostja kahju hüvitamise nõue 5934,40 eurot (1874,40+4060) on

põhjendatud ning kuulub tasaarvestamisele hageja nõudega kostja vastu (VÕS § 197 lg 1).

48. Ringkonnakohus ei nõustu aga kostja apellatsioonkaebuse väitega, et hageja nõudega

tuleks tasaarvestada ka välisukse vahetamisega seonduv kahju 17 280 euro ulatuses. Nagu

maakohus on õigesti esile toonud, on hageja esitanud tõendid, millest nähtub, et hageja on

ukse vahetanud ning maja omanikul puuduvad ukse suhtes mis tahes pretensioonid (dtl 110).

Kostja on 04.06.2024 istungil ise kinnitanud, et puudustega ustega kinnisasi müüdi maha ning

ostjale seejuures mingit hinnaalandust ei tehtud (dtl 140, ajamärge 00:10:41). Samuti kinnitas

kostja, et ta ei ole kandnud ukse vahetamise kulu (dtl 140, ajamärge 00:14:05). Kuna kostja ei

ole tõendanud, et tal oleks vaidlusaluse uksega seoses mis tahes kahju tekkinud, siis ei oma

kostja kohtule esitatud hinnapakkumine tõenduslikku tähendust. Kostjal puudub vajadus selle

hinnapakkumise alusel uksega seotud töid tellida, kuna hageja on ise ukse vahetanud ning

Maidu tee 14 omanikul mingeid uksega seonduvaid pretensioone enam ei ole.

49. Mis puudutab kostja väidet, et puudus kõrvaldati pärast seda, kui tema nõudis juba

täitmise asemel kahju hüvitamist, siis ei muuda see asjaolu, et kostjal ei ole kahju tekkinud.

Kostja müüs Maidu tee 14 kinnisasja koos problemaatilise uksega, ilma allahindlust tegemata,

ning uus omanik on puuduse parandamise vastu võtnud. Ust puudutavas osas ei anna

apellatsioonkaebus alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et kostja

kahjunõue 17 280 eurot ei ole põhjendatud, kuna kahju ei ole tekkinud, seega ei saa sellega

hageja nõuet tasaarvestada.

50. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue 15 111,44 eurot tasaarvestada kostja nõudega

5934,40 euro ulatuses ning hagi kuulub seega rahuldamisele põhivõlgnevuse osas 9177,04

euro ulatuses (15 111,44-5934,40).

51. Mis puudutab hageja viivisenõuet, siis on hageja taotlenud viivist vaid algselt tellimuselt,

millest oli tähtaegselt tasumata teine osamakse 25 535,84 eurot (st hageja ei nõudnud viivist

lisatellimuselt, vt hagiavaldus dtl 7). Samas taotles hageja viivise väljamõistmist ka sellelt

summalt, mis tasuti enne hagi kohtusse esitamist, kuid pärast arve tähtaega. Kuna hageja ei

ole vaidlustanud seda, et maakohus vähendas viivist seadusjärgse määrani, lähtub ka

ringkonnakohus viivise arvestamisel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast.

52. Algse tellimuse teise osamakse, s.o 12.07.2021 ettemaksuarve 25 535,84 eurot pidi kostja

arve kohaselt tasuma 27.08.2021 (dtl 11). Lepingu kohaselt oli arve tasumine aga seotud

paigalduse algusega. Lepingu p 3.2 järgi tuli nimetatud summa tasuda „27.08.2021 vahetult

enne paigaldamist“ (dtl 18). Nii hageja kui ka kostja on kinnitanud, et paigaldustöid alustati

objektil 22.10.2021 (dtl 5, 40). Maakohus asus seisukohale, et arve 25 535,84 eurot muutus

sissenõutavaks 22.10.2021 (mitte hagiavalduses märgitud kuupäevast 28.08.2021). Hageja

ega kostja ei ole maakohtu otsust nõude sissenõutavaks muutmise aja osas vaidlustanud.

Ringkonnakohus leiab samuti, et nõue muutus sissenõutavaks 22.10.2021. Seetõttu leiab

2-22-10515

ringkonnakohus, et viivist tuleb hakata arvestama alates 22.10.2021, sest tasumiskohustus oli

„vahetult enne paigaldamist“.

53. VÕS § 197 lg 2 esimese lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse

poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku

teisiti. Seisuga 22.10.2021 oli hagejal seega kostja vastu nõue 19 601,44 eurot (arvejärgne 25

535,84 eurot miinus tasaarvestatud 5934,40 eurot). Kostja on tasunud hagejale 6000 eurot

28.12.2021 ja 6000 eurot 30.12.2021. Seejärel jäi 27.08.2021 arvest tasumata 7601,44 eurot.

Viivise arvestamisel tuleb lähtuda nendest perioodidest alljärgnevalt:

-

22.10.2021–28.12.2021 oli kostjal tasumata 19 601,44 eurot, st viivisekalkulaatori

järgi tuleb kostjal maksta seadusjärgset viivist 292,14 eurot;

-

29.12.2021–30.12.2021 oli kostjal tasumata 13 601,44 eurot (19 601,44-6000), st

viivisekalkulaatori järgi tuleb kostjal maksta seadusjärgset viivist 5,96 eurot;

-

31.12.2021 kuni maakohtu otsuse tegemiseni 18.10.2024 oli kostjal tasumata 7601,44

eurot (13 601,44-6000), st viivisekalkulaatori järgi tuleb kostjal maksta seadusjärgset

viivist 2217,77 eurot.

54. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutnud

viivis kokku 2515,87 eurot. TsMS § 367 alusel kuulub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras väljamõistmisele alates 19.10.2024 võlgnevuselt 7601,44 eurot kuni nõude

kohase täitmiseni, kuid mitte üle selle nõude summa (7601,44 eurot).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

55. Maakohus jättis menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda

(TsMS § 163 lg 1). Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt hagi rahuldamise, jagab

ringkonnakohus ümber ka menetluskulud. Hageja algne haginõue oli 23 811,10 eurot (s.o

põhivõlgnevus 15 111,44 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 8699,66 eurot).

Ringkonnakohtu otsuse järgselt on hagi rahuldatud kokku 11 692,91 euro ulatuses

(tasaarvestatud põhivõlgnevus 9177,04 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 2515,87

eurot). Seega on hagi rahuldatud ligikaudu 50% ulatuses, mistõttu jääb 50% maakohtu

menetluskuludest hageja kanda ja 50% kostja kanda.

56. Lähtudes apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest 40% (maakohus rahuldas

põhivõlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude kokku 19 444,15 euro ulatuses;

ringkonnakohtu otsuse järgselt on hagiavaldus rahuldatud 11 692,91 euro ulatuses), jäävad

apellatsioonimenetluse kulud 40% hageja kanda ja 60% kostja kanda (TsMS § 163 lg1, § 171

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt