2-24-18438/19 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Kohtujurist

Jaanika Juurik

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025. a. Kuressaare

Tsiviilasja number

2-24-18438

Tsiviilasi

X.B maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse läbivaatamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja/võlgnik X.B (

Usaldusisik F.C (

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.B maksejõuetusavaldus rahuldamata.

2. Jätta X.B võlgade ümberkujundamise menetlus algatamata.

3. Vabastada F.C X.B usaldusisiku kohustusest.

4. Tühistada Pärnu Maakohtu 13.12.2024 määrusega kohaldatud X.B vara suhtes

läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks peatamine.

5. Jätta menetluskulud X.B kanda.

6. Määrata usaldusisiku F.C tasuks 1820,00 eurot, millele lisandub käibemaks 400,40

eurot.

7. Anda X.B-le TsMS § 183 lg 2 alusel usaldusisiku tasu kandmiseks riigipoolset

menetlusabi 886,00 euro ja sellele lisanduva käibemaksu 194,92 euro (kokku 1080,92

eurot) ulatuses ilma kohustuseta saadud menetlusabi riigile hüvitada.

8. Pankrotihalduri tasu katteks 886,00 eurot koos lisanduv käibemaks 194,92 eurot

maksta menetlusabi korras välja Eesti Vabariigi vahenditest OÜ Pärnu Pinker Albert,

mille kaudu usaldusisik F.C tegutseb ning mille konto SEB Pank AS-is on

EE311010902001686003.

9. Mõista X.B-lt välja usaldusisiku tasu summas 934,00 eurot, millele lisandub

käibemaks 205,48 eurot (kokku 1139,48 eurot) OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille

kaudu usaldusisik F.C tegutseb.

Edasikaebamise kord

1(18)

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X.B (avaldaja/võlgnik) esitas 05.12.2024 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles

taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

2. Kohus 13.12.2024 võttis X.B avalduse menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks F.C ja

määras usaldusisikule tähtaja võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisade esitamiseks.

Sama määrusega peatas kohus X.B vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise

raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni

või menetluse lõppemiseni. Täitemenetluste registri andmetel on X.B suhtes algatatud

täitemenetlused 175/2024/2098 ja 176/2024/3975.

3. 10.01.2025 esitas usaldusisik kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning selle lisad ja

usaldusisiku tasu taotluse.

Võlgniku vara, nõuded ja sissetulekud

Usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirja kohaselt kuulub võlgnikule hoonestatud

elamumaa, xxxxxxxxxx, mille väärtus 64 000 eurot on määratud Arco Vara Kinnisvarabüroo

OÜ 13.12.2023 eksperthinnang. Kinnistule on seatud järgmised hüpoteegid: 15.03.2016

summas 12 000 eurot Renovum OÜ kasuks, 16.01.2018 summas 12 000 eurot Renovum OÜ

kasuks ja 03.05.2019 summas 60 000 eurot € SigmaCapital OÜ (praegune ärinimi Fresh

Finance OÜ) kasuks. Kolmandas jaos on keelumärge GRIFF Õigusbüroo OÜ, kohtutäitur

Rannar Liitmaa kasuks (14.08.2024)

Võlgnik on alates 09.02.2024 sõiduki xxxxxxxxx vastutav kasutaja. Sõiduki omanik on xxxx

Liising OÜ ja võlgnik liisib seda. 01.03.2024 on sõidukile seatud registerpant Tartu Hoiu-

Laenuühistu kasuks. Võlgnik selgitab, et ostis sõiduki veebruaris 2023 järelmaksuga ja

veebruaris 2024 andis/müüs sõiduki liisingufirmale ja liisib seda. Tema hinnangul on sõiduki

väärtus 9000 eurot. Reaalselt võib see olla väiksem ja paremal juhul katab liisingufirma ees

oleva kohustuse. Seega võlgniku jaoks sõidukil müügiväärtust ei ole. Võlgnik on alates

29.10.2020 haagise xxxxxxxxx kasutaja.

Võlgniku sissetulekud koosnevad peretoetuses summas 710 eurot ja töövõimetushüvitis 300-

600 eurot kuus, mida saab lapse haiguse tõttu ja mis on kuude lõikes erinev.

Viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandatud vara

20.03.2023 võõrandas võlgnik sõiduauto x tehingu hind ei ole teada; 07.09.2021 võõrandas

võlgnik sõiduauto ccc tehingu hind ei ole teada ja 02.12.2024 võõrandas võlgnik cccccc, osa

nimiväärtusega 50,00€ (100%), mis läks ümbervormistamise katteks. Ükski eeltoodud

tehingutest ei ole tehtud lähikondsega.

Võlgniku maksekontod

Võlgniku Swedbank AS arvelduskonto jääk on negatiivne (-3,95 eurot) kontole on arvestatud

viivis 0,35 eurot. LHV Pank AS-is asuva deebetkaardiga seotud arvelduskonto jääk 27.12.2024

seisuga 240,47 eurot. Teise LHV Pank AS avatud konto näol on võlgniku sõnul tegemist

ettevõtluskontoga. SEB Pank AS-iga on sõlmitud internetipanga leping.

Võlgniku rahalised kohustused

Maksejõuetusavalduses on võlgnik näidanud kohustuste suuruseks ca 6700€ vähem, kui

usaldusisik on vastuste alusel tuvastanud. Avalduses on võlgnikul märkimata kohtutäiturite

nõuded, samuti pole kajastatud kõiki kõrvalnõudeid. Samas on avalduses BB Finance OÜ ees

olev kohustus näidatud 2 korda tegelikkusest suuremana. Sissenõutavaks on muutunud ca 83%

nõuete kogusummast.

Võlgnik on vastuseks usaldusisiku päringule teatanud järgmist:

2(18)

1) xxxxxxx asuva kinnistu turuväärtuseks on hinnatud 64 000€ vastavalt 2023 koostatud

kinnisvara hindamise aktile. Nimetatud kinnistut kasutas võlgnik eluasemena kuni 2003-2004.

Majas elasid ema-isa, kuid pärast nende lahkumist, ca 2021-st aastast elab kinnistul asuvas

elamus venna pere. Venna peres on xxxxx last. Kuna sissetulekud ei võimalda vennal üüri

maksta, siis on võlgnik lubanud venna perel seal tasuta elada. Kinnistu on küll võlgniku nimel,

kuid seda võetakse kogu perekonna varana. Vend tasub vaid kinnistuga seotud otsesed kulud ja

hoiab kinnistut/elamut korras. Mingil põhjusel on võlgniku nimele jäänud prügiveo leping,

mida ta ka tasub, kuid vend on maksnud need summad talle tagasi.

2) Varasemalt on tema nimele olnud registreeritud sõidukeid. Selles osas teatab ta järgmist:

„Esimene sõiduk oli 2006 aasta cc müüsin auto kuna auto remondikulud kasvasid ja mahukus

perele ei olnud piisav. Lisaks talvel maale pääsemine kui nt laps haige oli, et ise tööle minna

viisin lapse vanaema hoida. Järgnevalt oli 2006 aasta mmmm, paraku autokere oli mäda,

talvisel ajal tuli tihti kutsuda abi, sest auto ei käivitanud. Talvise ajal ei sulgunud uks, panin

selle paelaga kinni ning remondikulud kasvasid, mis peale pidin vahetama perele liikumiseks

kindlamat autot.“

3) Käesoleval ajal kasutab ta sõiduautot kkkk Auto ostis järelmaksu lepinguga 2023 veebruaris

SS (kes vahendab eraisiku laene, ka vara tagatisel). Liisingusse võttis sama auto 2024

veebruaris, et nii tasuda auto järelmaks ja vähendada eelnevalt võetud eraisiku laenu.

4) 17.01.2024 asutas ta OÜ) ning võõrandas ühingu osaluse 02.12.2024 HHele. Ettevõtmisele

oli koostatud äriplaan, tegevuseks majutus, toitlustus ja väliüritused. Üürileping jäi omaniku

kasutusloa taha. Omanik alustas jaanuaris (kohe peale ettepaneku tegemist kompleks üürile

võtta) kasutusloa taotlemist, paraku oli nn suusad ristis päästeametiga ning kasutusloa saamine

venis. Ajutine luba saadi juuli kuu lõpus, kuid lepingu tegemiseks pidi olema kõrvaldatud kõik

ettekirjutised. Mida ka omanik jõukohaselt tegi. Omanik lootis ja see läbi lubas ka minule iga

kuu, et dokumendid on esitatud ja luba saabub. Nii möödus kõrghooaeg ja hetkel on madal

hooaeg. Lõpliku luba ei saanudki. Kuna võlgnevus kasvas ja maksu/tolliametiga ei saanud

kokkuleppele, otsustas ettevõtte edasi müüa. Uue omaniku leidis internetist. Müügihinnaks oli

50eurot ja see läks ümbervormistamise katteks.

5) Koduse majapidamise esemetest ja tehnikavahenditest kuuluvad talle; - Taastatud arvuti HP

väärtus 120-150eur - Sony telefon, kingitus tööandjalt, saadud 2019 väärtus max 10eur kuna on

tarkvara defektiga (hetkel kasutuses, kuna teise telefoniga juhtus õnnetus ja on remondis) -

Poco telefon, ostetud 2023 väärtus 70-100eur, praegu remondis Lisaks kasutab ta laste isale

kuuluvaid tehnikavahendeid: - TV LG, ca 15 aastat vana - Pesumasin LG, 4a. vana,

spetsiaalselt atoopilise dermatiidi haigele mõeldud masin.

6) Tema nimel on sõlmitud järgmised lepingud: - AAA Kinnistu elekter – tasub vend aga on

minu nimel - Prügi- tasub vend aga on minu nimel - Elisa kodulahendus, 2 telefoni nr (laps ja

mina)- tavaliselt oli umbes kuni 100eur Vahepeal lisandus seoses ettevõttega kodulehetasu

Google lahenduse näol ning arved tõusid kuni 400eur. Tänaseks on lepingud

3(18)

muudetud/lõpetatud ja ettevõttega seotud kulusid enam ei ole. - Laste huvialaring BBBBB

kokku 36 eur - Laste huvialaring FIE kokku 55eur

7) Järelmakse ei ole, laenudel pole kaaslaenajaid ja käendajaid, teiste isikute käes ei ole talle

kuuluvat vara.

8) Tema käes on laste isale kuuluv televiisor ja pesumasin.

9) Tal ei ole kohustusi muude eraisikute ( va PP) ees ja pole andnud ka eraisikutele laene.

10) Praeguses elukohas elab alates 2017-st aastast. Ta ei tea eluasemega seotud kulutusi, sest

need tasub kõik laste isa.

11) Elab koos elukaaslase ( ja oma XXXXXX lapsega. Toimivat peresuhet ei ole. Kuna laps

on haige siis jätkatakse tavapärast elu, et mitte emotsionaalselt last kurvastada ning haigusele

hoogu anda. Elukaaslase sissetulekut ei tea, laenu kohustusi ja võlgnevusi tal ei ole. Laste isa

tasub elamiskulud ja lasteaia tasud. Võlgniku panus on kodutarbed, enamus toit, laste riided ja

muu esmatarbed ja huvialaringid ning enda ja lapse sidevahendid

12) Hetkel on sissetulekuks suurperetoetus 710eur Kuna lapsel on haigus siis on pikemalt

haiguslehel olnud, tasuga 26eur päev. Alates 16. detsembrist on töötukassas arvel, hüvitist ei

ole veel määratud. Otsib aktiivselt tööd, on käinud töövestlusel ning ootab vastust. 19.12.2024

teatas, et sai alates 20. detsembrist 2024 tähtajalise lepinguga tööle, kuuks ajaks haiguslehel

olija asendamiseks.

13) Maksejõuetusavalduses on märkinud, et seoses tütre tervise halvenemisega hakkas 2023-l

aastal lisaks tavameditsiinile otsima ka alternatiivseid lahendusi. XXXXXXXXXXXXXXXX

14) Vastuseks usaldusisiku küsimusele selle kohta, kuivõrd mõjutab lapse haigus võlgniku

võimet täiskohaga tööl käia ja kas on olemas tugivõrgustik, kes aitab vajadusel lapsega tegeleda

teatas võlgnik järgmist: „ Oleneb töökohast, kui on kodukontor siis ei mõjuta, kui pean

konkreetselt nädala sees kusagil kohal olema ja minust sõltub töö, siis ilmselt olen rohkem

haiguslehel. Seetõttu olen otsinud kas öötööd või kodukontorit vähese kontoris viibimisega.

XXXXXXXXXXXXXXXXX. Omab sellest aastast juhilube, mis on suur abi liikumises,

kasutame liisitut autot kahepeale.“

15) Valis võlgade ümberkujundamise menetluse, kuna pankroti korral jääb koduta venna pere.

Olulised on peresuhted ja kogu pere jaoks oluline vanematekodu säilimine. Venna pere aitaks

teda, kuid kõigil on juba maksimaalne laenukoormus. Seega peab võlgnik ise hakkama saama

ja teeb endast võimaliku. Kindlasti pankrotimenetlus on lihtsam, aga see lihtsalt ei ole

võimalik. Teeb kõik selleks ja kohtu abiga loodab ümberkujundamisega tagasi stabiilsuse

saada.

16) Vastuseks ümberkujundamiskava tingimuste kohta märkis, et: „Soovin, et kasvanud

kohustused ja valed otsused on jõukohased ning saan tasutud. Lisaks Renovum ja Fresh

Finance on keerukad juhtumid. Kindlasti nõuete vähendamine, nt Renovum lepingut meil ei

ole, olen maksnud vabatagasimaksega nii nagu telefonis kokku leppisime ometi võlgnevus ei

vähene vaid suureneb. Lepingu on väidetavalt mulle saadetud aga uuesti Renovum seda mulle

ei esita, ütleb, et mul on see olemas, nemad kolivad, ma olen tänamatu jne. Griff Õigusbüroo

on seotud Renovumiga. Fresh F emaettevõte on pankrotis ja sellega on eraldi teema. Tähtaja

pikendamine aga mitte edasi lükkamine. Sooviks lõpuks ikkagi oma võlgnevused tasuda.“

Kava pikkuse osas ei oska ise märkida ja jääb usaldusisiku soovitustele ja kogemustele lootma.

Igakuise makse osas on märkinud, et tänase seisuga ei saa kindlasti mitte rohkem, kui max 100-

200 eurot. Kui on tööle saanud, siis seda summat saab oluliselt tõsta.

17) Maksejõuetusavalduse aitas koostada võlanõustaja CCCCC), kes selgitas ka võlgade

ümberkujundamise menetlust, kuid vajab selles valdkonnas täiendavat nõustamist.

Võlanõustaja soovitas ka taotleda maksejõuetusavalduse läbivaatamist kohtuistungil, kuna siis

on võimalus põhjendada kohtule oma seisukohti. Istungi saab teha veebi vahendusel. Nii tundus

mõistlikum.

Usaldusisik on tuvastanud veel järgmist:

1) Rahvastikuregistri andmetel on X.B vallaline.

2) Tal on XXXXXX last (XXXXXXXXXXXXX

4(18)

3) Võlgnikule praegu kuuluva ja viimase 5 aasta jooksul kuulunud vara kohta on andmed

esitatud eelnevalt punktides 2 ja 3. Sh, AA kinnistu omandas võlgnik 11.01.2001 .a. ostu-

müügi lepinguga. Võlgnik oli siis 14 aastane. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

4) Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes avatud 2 täitetoimikut

järgmiseltXXXXXXXXXXXXXXXX

5) Võlgniku suhtes on tehtud järgmised kohtulahendid

a) 04.04.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtumääruse (maksekäsk) ts asjas nr 2-

23-XXXXX. XXXXXXXXXXXXXXXXXX

b) 13.11.2023 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsus ts asjas 2-22-XXXXX, millega rahuldati

X.B hagi XXXXX OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas

XXXXXXXXXXX Kohus jõudis asjas seisukohale, et SXXXXl OÜ (XXX OÜ õiguseellane)

rikkus hageja suhtes mõlemat lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. Muu

hulgas on kohus jõudnud järeldusele, et isiku kontole tehtud sularaha sissemakseid, samuti

eraisikute poolt tehtud sissemakseid ei saa lugeda isiku sissetulekuks, kuna tegemist ei ole

püsivate ja regulaarsete maksetega ( otsuse p.38). Otsuse p-is 45. on kohus leidnud, et samuti ei

ole alust lugeda isiku sissetulekuks lapsetoetust, kuna tegemist on lapsele mõeldud toetusega et

tagada lapse hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (PHS

§ 15). Kohus on lahendis tuvastanud põhinõude suuruse ( 12 278,07€) ning leidis, et kostjal

tuleb määrata tagasimaksed uuesti.

c) 07.10.2024 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsus kokkuleppemenetluses

kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX

6) Võlgade ümberkujundamise kava osas on võlgnik usaldusisikule muu hulgas teatanud, et

„Lisaks Renovum ja Fresh Finance on keerukad juhtumid. Kindlasti nõuete vähendamine, nt

Renovum lepingut meil ei ole, olen maksnud vabatagasimaksega nii nagu telefonis kokku

leppisime ometi võlgnevus ei vähene vaid suureneb. Lepingu on väidetavalt mulle saadetud aga

uuesti Renovum seda mulle ei esita, ütleb, et mul on see olemas, nemad kolivad, ma olen

tänamatu jne. Griff Õigusbüroo on seotud Renovumiga. Fresh F emaettevõte on pankrotis ja

sellega on eraldi teema.“ Siinjuures usaldusisik nõustub, et Renovum OÜ (algne võlausaldaja

oli AB Kreditex AS) nõue vajab täiendavat kontrolli. Samas, arvestades, et tegemist on

hüpoteegiga tagatud nõudega, on tõenäoline, et lepingu olemasolu /või selle alusel tehtud

väljamakseid on võimalik siiski tuvastada. Seega ei saa välistada, et Renovum OÜ nõude

summa võib väheneda, kuid täiesti olematuks see ilmselt ei muutu. Arusaamatuks jääb, millist

õiguslikku tähendust omab võlgniku suhtes tema märkus, et Fresh F emaettevõte on pankrotis

ja sellega on eraldi teema. Äriregistri andmetel on Fresh Finance OÜ (12243370) osanikuks

Fresh Finance Group OÜ (14340366), kelle osas äriregistri andmetel ei ole pankrotti välja

kuulutatud. Isegi juhul, kui oleks välja kuulutatud võlausaldaja emaettevõtja (või ka

võlausaldaja enda) pankrot, ei lõpeta see võlgniku poolt laenude tagastamise kohustust. Lisaks

on Fresh Finance OÜ nõude osas tehtud 13.11.2023 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsus ts

asjas 2-22-XXXXX, millega on tuvastatud põhinõude suurus ja muud olulised asjaolud. Seega

ei saa nimetatud nõuet kahtluse alla seada.

Võlgniku jooksvad kulutused

Kulutused toidule ca 400 eurot, kulud riietele ja jalanõudele ca 200 eurot, transpordikulud ca

100 eurot, sidekulud 200 eurot, kulutused laste lasteaiakohustuste täitmisele või lasteaiatasud

100 eurot, kulutused tervishoile, hügieenitarvetele 100 eurot ja muud igakuised kulud

(autokindlustus ja omatava kinnistu prügi) 40 eurot. Jooksvad kulutused kokku 1140 eurot.

Keskmine netosissetulek on näidatud 1150 eurot, sh peretoetus 710 eurot ja keskmine

haigushüvitis 440 eurot/kuu (kuid on kuude lõikes erinev). Arvestuslikult jääb võlgnikul

laenude tasumiseks 10 eurot. Eluasemekulude suurus ei ole teada, neid tasub elukaaslane.

Usaldusisiku arvamus

Hinnang võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta. EMTA andmetel on võlgniku

sissetulekud alates 2021-st aastast olnud järgmised: 2021 brutotasu 23 920 eurot, netotasu 20

298 eurot ehk 1 692 eurot/kuus; 2022 brutotasu 18 505 eurot, netotasu 15 303 eurot ehk 1 275

5(18)

eurot/kuus; 2023 brutotasu 14 832 eurot, netotasu 13 04 eurot ehk 1 183 eurot/kuus. 2024 11k

brutotasu 17 081 eurot, netotasu 14 511 eurot ehk 1 319 eurot/kuus, sh. 38%

töövõimetushüvitused (neto 501€) ja 62% töötasud peamiselt MMMMMMMMM OÜ-st, mis

praeguseks on võõrandatud. Lisaks eelnevalt märgitud maksustatavale sissetulekule on võlgnik

saanud peretoetust, praegusel hetkel suurusega 710 eurot kuus. Käesoleval ajal on võlgniku

sissetulekuks peretoetus 710 eurot/kuus, millele lisanduvad lapse haigusega seotud

ebaregulaarse suurusega töövõimetushüvitused. Võlgniku töötamised: - oktoober 2016- jaanuar

2022 XXXXXXXXX AS-is toitlustuse juhina, netotasu 700 eurot, lahkus omal soovil - August

2021-mai 2022 ZZZZZZZZZZZ vahetusvanem, netotasu 800eurot, lahkus omal soovil - Mai

2022- jaanuar 2024 FFFFFFFFFF OÜ esindusejuht, netotasu 1100 eurot, poolte kokkuleppel -

Jaanuar 2024—nov. 2024 MMMMMMMMMMM OÜ, tegevjuht, netotasu 700eurot, omal

soovil. Nimetatud töötamiste perioodil sündis tal ka 2 last – 30.03.2018 ja 20.07.2020.

Võlgniku kohustuste suuruseks on teatatud kokku 79 539,89 eurot, millest 69 402,32 eurot on

põhinõuded Sissenõutavaks on muutunud nõuded 57 323,51 euro ulatuses.

Hinnang võlgniku makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.

Maksejõuetusavalduses on võlgnik märkinud: „Olen viimased aastad seisnud silmitsi tõsiste

finantsraskustega. Lisaks on minu perekonnas esinenud ootamatuid terviseprobleeme, mis on

nõudnud lisakulusid. Olen püüdnud võlgu tasuda täiendavate laenude ja sissetuleku abil, kuid

kõik minu katsed on olnud edutud. Praegu olen sunnitud tunnistama, et ma ei suuda enam oma

võlgasid tasuda ning palun kohtult maksejõuetuse tunnistamist.“ Võlgniku sõnul said

probleemid alguse juba 2013 aasta oktoobris. 2016-l aastal, kui leidis püsiva töökoha, olid

võlad muutunud üle jõu käivaks. Ka hüpoteeklaenu abil kohustuste refinantseerimine ei

lahendanud olukorda. Seega võlgnik tunnistab, et ta on vähemalt viimased 10 aastat olnud

maksejõuetu. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse algseks

põhjuseks on töökoha kaotamisel kiirlaenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks. Hiljem

on maksejõuetust suurendanud uute, maksevõimet ületavate laenude võtmine. Maksejõuetuse

süvenemisele on aidanud kaasa pideva regulaarse sissetuleku puudumine ning perekonnas

esinevate ootamatute terviseprobleemide tõttu tekkinud lisakulutused. Võlgnik on pidanud

võlausaldajatega läbirääkimisi, sõlminud refinantseerimislepinguid ja võlatunnistusi. Samas ei

ole võlgnik endale aru andnud sellest, et piisava suurusega püsiva sissetuleku puudumise tõttu

ei suuda ta sõlmitud lisakokkuleppeid täita. Käesoleval hetkel puuduvad võlgnikul sissetulekud,

mille arvelt kohustusi täita.

Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada

kohustusest vabastamise menetlus. FIMS § 19 lõige 1 sätestab, et: Kohus algatab võlgade

ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt

maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade

ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade

katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes

olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks

muutumise ajal. Käesoleval ei ole täidetud FIMS § 19 lõikes 1 sätestatud võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks ettenähtud tingimused, kuna võlgnik on

pikaajaliselt püsivalt maksejõuetu. Võlgnik soovis maksejõuetusavalduses võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist. Ta on selgitanud, et soovib kohustuste vähendamist.

Kava tähtaega ei oska ta märkida. Ta on teatanud, et hetkel suudaks ta igakuiselt teostada kava

makseid 100-200 € ulatuses ja töökoha leidmisel suuremas määras. Võlgade

ümberkujundamise menetlust soovib ta seetõttu, et ei realiseeritaks talle kuuluvat AAAA

asuvat elamuga hoonestatud kinnistut, kuna seal elab tema venna pere, sh XXXXXXX last.

Võlgnik ise seda elamut oma eluasemena ei kasuta. Usaldusisiku senise praktika kohaselt on

võlausaldajad üldreeglina nõus võlgade ümberkujundamise menetlusega selliselt, et põhiosa

nõuded tasutakse täies ulatuses maksimaalselt 72 kuu jooksul igakuiste maksetega. Juhul, kui

kavas soovitakse ka põhiosa nõudeid vähendada, siis üldreeglina vähemalt pooled

võlausaldajad sellega ei nõustu ning kava kinnitamine jääb kohtu otsustada. Võlgade

ümberkujundamise menetluse eelduseks peab aga võlgnikul kindlasti olema püsiv ja regulaarne

6(18)

sissetulek ja/või nähakse kavas ette võlgnikule kuuluva vara realiseerimine. Lisaks peab

võlgnik olema enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist võimeline tasuma

võlgade ümberkujundamisega seotud menetluskulud, sh kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni usaldusisiku tasu FiMS § 54 lg 2 alusel (koos käibemaksuga 2220,40€ )

ning võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel vastavalt FIMS § 54 lg 3 alusel, mis tuleb

aga FiMS § 19 lg 2 alusel tasuda kohtu deposiidi enne võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamist. Usaldusisik on taotlenud deposiidi summaks 1500,00 eurot. X.B´a menetluses tuleb

arvestada sellega, et: 1) XXXXXXXX OÜ nõude puhul on FIMS § 21 lg 2 p 2 alusel võimalik

kasutada vaid tähtaja pikendamist ja osadena täitmist. St nõuet vähendada ei ole lubatud. 2)

FIMS § 26 lg 6 sätestab, et „Pandiga tagatud nõude võib ümber kujundada üksnes juhul, kui

võlausaldaja sellega nõustub, …“. Tavapärane on see, et pandipidajad nõuete

ümberkujundamisega ei nõustu. See tähendab, et võlgnik peab lisaks kava maksetele tasuma ka

igakuiseid makseid Fresh Finance OÜ-le ja Renovum OÜ-le. Sedagi vaid juhul, kui mõlemad

võlausaldajad on nõus praeguseks juba võlgnevuses olevaid lepinguid muutma ja sõlmima uue,

pikema tähtajaga ( nt 10 aastat) graafiku. 3) Baltasar Liising OÜ nõue on tagatud sellega, et

liisitud vara kuulub võlausaldajale. Sellistel puhkudel sõiduki omanik võõrandab sõiduki ja

osaleb kavas ulatuses, milles jääb nõue vara müügist saadud raha arvelt rahuldamata. 4)

Võlgnikul puudub käesoleval ajal igasugune püsiv ja regulaarne sissetulek, mille arvelt tasuda

kavakohaseid makseid ning menetluskulusid. Saadav töövõimetushüvitis ei ole regulaarselt ja

igakuiselt laekuv hüvitis, vaid seda makstakse sõltuvalt lapse tervislikust seisundist. Samuti ei

ole alust lugeda võlgniku sissetulekuks perehüvitist, kuna tegemist on lastele mõeldud

toetusega et tagada laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline

hüvitamine. Sellele järeldusele on jõudnud ka võlgnikuga seotud ts asjas nr 2-22-XXXXX

Lisaks tuleb arvestada, et hiljemalt 2026 kevadel võlgniku peretoetus väheneb oluliselt

( praeguses arvestuses 710-lt eurolt 180 eurole, kuna vanem, praegu juba täiskasvanud, laps

lõpetab kutsehariduse omandamise ja seega enam tema arvelt peretoetust ei maksta. 5) Võlgnik

on vahetanud viimastel aastatel korduvalt töökohti, sealjuures on töötasu jäänud alla

1000€/kuus. Ta ei ole tööturul suure konkurentsivõimega, kuna peab tihti olema lapsega

haiguslehel. 6) Võlausaldaja GRIFF Õigusbüroo OÜ on oma vastuses muu hulgas ka märkinud,

et X.B on teinud tahtlikult tehinguid oma vara raiskamiseks, mille eest on talle muuhulgas

määratud kriminaalkaristus ja mis on seega kahtluseta võlausaldajaid kahjustavad. Sellest

tulenevalt esineb alus jätta menetluses võlgade ümberkujundamise menetlus algatamata ja

kuulutada välja võlgniku pankrot. 7) Üldprintsiibi kohaselt ei saa kinnisasja müügi vältimine

eluaseme säilitamise eesmärgil olla ainsaks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise

põhjuseks. Käesoleval juhul ei ole aga võlgnikule kuuluv AAAAA kinnisasi tema eluasemeks,

vaid see on tasuta võlgniku venna pere kasutuses, mistõttu käesoleval juhul ei saa kinnisasja

müügi vältimine ühelgi põhjusel olla võlgade ümberkujundamise menetluse alustamise aluseks.

Usaldusisik on projekteerinud võimalikud võlgade ümberkujundamise graafikud tingimustel,

millel võiks kava kinnitamine olla perspektiivne. Alljärgnevas tabelis on välja jäetud Baltasar

Liising OÜ, Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ pandiga tagatud nõuded. Selgub, et kui

kinnitada 72 kuu pikkune kava, kus tasutakse kõik põhiosa nõuded, oleks igakuine kavakohane

makse 536,57 eurot. Juhul, kui vähendada põhiosa nõudeid ja tasuda need 75% ulatuses ( v.a.

WWWW OÜ nõue, mis vastavalt seadusele tuleb tasuda 100% ulatuses) , oleks igakuine makse

477,11 eurot. Lisaks tuleks saavutada kokkulepped Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ

lepingute muutmiseks ja näiteks 10-aastase graafikute puhul tuleks neile tasuda igakuiselt

kokku vähemalt ca 200 €. Tegemist on hüpoteetiliste arvutustega, mis näitavad, et võlgade

ümberkujundamise menetluses peaks võlgnik kõigepealt saavutama kokkuleppe Fresh Finance

OÜ ja Renovum OÜ-ga võlgnevuste/kohustuste ajatamiseks ning seejärel olema suuteline

tasuma igakuiselt makseid vähemalt 700 € ulatuses. Kuna võlgnikul sellise summa tasumiseks

sissetulek puudub, siis ei ole võlgade ümberkujundamine võimalik. FIMS § 26 lg 4 kohaselt

hindab kohus võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel muu hulgas ka seda,

kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet

pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja

7(18)

makstava summaga. Käesolevas asjas võib eeldada, et osa võlausaldajaid esitavad võimalikule

kavale vastuväited (nt GRIFF Õigusbüroo OÜ on sellest juba teatanud). Arvestades, et

võlgnikule kuulub kinnisasi, mille võõrandamist ta üritab läbi võlgade ümberkujundamise

menetluse vältida, siis on selge, et X.B maksejõuetusmenetluses oleksid võlausaldajate huvid

pankrotimenetluses oluliselt paremini kaitstud, kui võlgade ümberkujundamise menetluses,

sest: 1) Pankrotimenetluses müüdaks võlgnikule kuuluv kinnisasi, teadaoleva väärtusega 64

000€, millest rahuldatakse pandipidajate Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ nõuded (praegu

teadaolevalt kokku 31 356,53€) vähemalt 90 % ulatuses (PankrS § 153 lg 2), st summas ca 28

229€ ja ca 35 771 jääks menetluskulude tasumiseks ja pandiga tagamata nõuete rahuldamiseks.

2) Võlgade ümberkujundamise menetluses ei ole võlgnikul praegu sissetuleku puudumise tõttu

võimalik võlausaldajatele makseid teostada.

Kokkuvõttes ei ole usaldusisiku hinnangul X.B võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimine võimalik ning tuleks algatada võlgniku pankrotimenetlus koos kohustustest

vabastamise menetlusega. Juhul, kui võlgnik pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisega ei nõustu, jätkuvad võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused ning kas

juba avatud täitetoimikute või hüpoteegipidajate avalduse alusel avatavate uute täitetoimikute

alusel müüakse võlgnikule kuuluv kinnisasi. Kinnisasja müügisumma arvelt täitmata jäävate

kohustuste osas jätkatakse täitemenetlusi kuni nõuete rahuldamiseni või aegumiseni 10 aasta

pärast. Võimaliku pankrotimenetluse käigus müüakse kinnisvara samuti, kuid menetluses

tasumata jäävatest kohustustest on võlgnikul võimalik 3 aasta jooksul kohustustest vabastamise

menetluses vabaneda, va WWWW OÜ nõue, kuna tegemist on õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise kohustusega, millest vabaneda ei saa. Juhul, kui kohus leiab, et on

põhjendatud X.B´a suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine, siis peab võlgnik

olema võimeline eelnevalt tasuma sellega seotud menetluskulud, sh 1) FiMS § 54 lg 2 alusel

kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisiku tasu summas 1820,00€, millele

lisandub käibemaks 400,40€ (kokku 2220,40€) ning 2) FIMS § 54 lg 3 alusel tasu võlgade

ümberkujundamise menetluse alustamisest kuni kava kinnitamiseni, mis tuleb FiMS § 19 lg 2

alusel tasuda kohtu deposiidi enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

Usaldusisik on taotlenud deposiidi summaks 1500,00 eurot. Juhul, kui a) menetluskulude

tasumine ei ole jõukohane, või b) võlausaldajad ei ole nõus ja kohus ei kinnita võlgade

ümberkujundamisekava, siis tuleks võlgnikul esitada kohtule avaldus pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuna seeläbi

võimaldatakse võlgnikule mõistliku tähtaja jooksul võlgadest ( v.a. WWWW OÜ nõue)

vabanemine.

4. Võlgnik esitas 13.01.2025 kohtule täiendava selgituse. Esitatud seisukoha kujundamisel on

olnud abiks võlanõustaja RK (R.K. Õigusbüroo). Võlgnik leiab, et Renovumi (Renovum OÜ)

esindaja on usaldusisikut oluliselt mõjutanud. Renovumi esindaja Hr. PR on ladusa ja veenva

jutuga. Hr. PR on ka tegelikult Giff Õigusbüroo esindaja, kontaktid on leitavad riiklikest

registritest. Antud esindaja on aastate jooksul palju võlgnikku mõjutanud, mitte maksma oma

võlgnevusi teistele ettevõtetele tasuma, vaid ainult Renovumile. Sama esindaja soovitas

makseid mitte teostada Fresh Finance'ile, et oleks võimalik minna kohtusse sundtäitmise

kehtetuks tunnistamisega. Saada oluliselt vähemaks Fresh Finance'i nõuet. Kohtus esindas

ainult Hr. PR poolt jurist ja kohtuistungil kohal oli samuti Renovumi esindaja ise. Ühel hetkel

saatis jurist arve, arve oli väga suur ning võlgniku päringu peale ütles Renovumi esindaja Hr.

PR, et ma ei muretseks, kohtutasud maksab Fresh Finance. Siiski ühel hetkel tegi Griff

Õigusbüroo maksekäsu. Päringu peale ütles taas Hr. PR, et ei ole vaja muretseda, sellega on

kõik korras. Siinkohal toob võlgnik välja, et Hr. PR ei suhtle e-posti teel, vaid alati soovib

helistada. Nt maksekäsu kohta on võlgnikul viitav e-kiri. Siiski tegi võlgnik makseid ka teistele

ettevõtetele edasi, nt Julianus Inkasso, OK Incure OÜ. Tehtavatest maksetest oli võlgnikul

võimalus vabaneda mitmetest võlgnevustest. Samuti on seisnud maksegraafikus GS Core OÜ-

ga, kellega tänaseks on sõlminud notariaalse kokkuleppe ning vastutasuks kustutati võlgnevus

maksehäirekeskusest, graafikus on püsinud ning võlgnevus tähtajaliselt maksegraafikule

täitnud. GS Core OÜ oli esimene, kes soovitas Hr. PR tausta uurida Googlest. Ettevõte viitas, et

8(18)

võlgnik jääb oma kinnistust nii või naa ilma ja selle võtab lihtsalt lõpuks nn väga väikese

summa eest ära Renovumi esindaja. Täna saab võlgnik aru, et Griff Õigusbüroo OÜ küll

esindas ja Hr. PR ütles, et muretsemiseks ei ole põhjust, kulud katab kõik vastaspool, siis tõesti

kohtus määrati kulud vastaspoolt välja, kuid võlgnikule esitatud arved ei esitatud kohtule, vaid

need jäid võlgnikule kanda. Renovum/Griff Õigusbüroo esitas kohtule kaitsekulud, mille kohus

omakorda vähendas. Ilmselt seetõttu leidis õigusbüroo, et võimalik on kasu lõigata ning need

kulud lisaks ka võlgnikult välja nõuda. Võlgniu teadmatuse ja usalduse tõttu ei osanud

vastuväidet maksekäsule teha ning täna on olukord nii. Lisaks Griffi nõuete makseid on teinud

Renovumi arvele, millest on teadlik ka kohtutäitur. Võlgniku hinnangul on tegemist skeemiga,

mida on hea temasuguse võlgniku puhul skeemitada, selleks, et midagi vaidlustada ju raha

nagunii ei ole. Renovum OÜ nõudega võlgnik ei nõustu. Hr. PR võttis mõned kuud tagasi

kontakti võlgniku õe ja vennaga, et nemad võtaks Renovumi kohustuse üle. Õe kohustuste piir

on täitunud ning vend soovis Renovumi esindajalt dokumente, mis on summa, palju makstud,

eelkõige lepingut jne. Paraku seda Hr. PR ei esitanud, väitega, et ettevõte kolib. Kõnes, milles

esitleti vennale summa 16 tuhat, võlgnikule on esindaja öelnud (mitte kirjalikult) 15 tuhat. Täna

loeb võlgnik. et esitatud nõue 18 tuhat. Millest tuleb antud summa, usaldusisik ei seleta, vaid

liidab ja lahutab juba makstud, kõrvalnõuded. Selgitab vaid, et nõude peab üle vaatama, ka ei

saa ma alusdokumente, mille on esitanud Renovum usaldusisikule. Renovum võttis nõude üle

Kreditexilt 16.07.2021 (üleandmise kiri AB Kreditex AS) summas 14 048,33. Renovum

mitmete päringute peale kirjalikult ei ole esitanud ühtki graafikut, dokumenti, et see nõue on

üle läinud ühelt ettevõttelt teisele. Siiski on telefonikõned Hr. PRga, sai kokkulepitud, et

võlgnik peab midagi maksma. Nii ongi maksnud 3550 eurot. Natuke uurides (nt Pealtnägija)

siis AB Kreditex AS on seotud Hr. PRga, on väide, et ühine kontoriruum (tutvumiseks lisab:

https://latipac.eu/uudised/vastutustundlik-laenamine-eesti-moodi-volaorjusest-kuuse-alla)

(viide 13.01.25, 18:16). Samal aastal anti ka võlgnikule laenu AB Kreditexist. Seega tugineb

võlgnik arvamusele, et ka tema võib olla üks võlglane, kellelt on hea lõpuks skeemitada

kinnistu. Kui suudab püsida graafikus, poleks olnud probleemi, aga kahjuks ei suutnud. Fresh

Finance'i kohtulahend jõustus jaanuaris 2024, kuigi kohus määras, et ettevõte esitab võlgnikule

maksegraafiku. Seda ei ole aasta jooksul tehtud. Samuti on Fresh Finance'iga ühendust võtnud

Maksehäirekeskus seoses võlgniku maksehäirega. Maksehäirekeskus ei saanud mitmetele

päringutele vastust ning seetõttu kustutati võlgniku maksehäire. Fresh Finance'i keerulisest

olukorrast ja võimalikust pankrotist rääkis taas võlgnikule Hr. PR ning tõesti, ettevõte oli

seotud Planet24-ga. Tänaseks on infosüsteemides toimunud muutused ja need on üsna värsked.

Hr. PR väitele tugines ka . Kas usaldusisik on nüüd tõesti Fresh Finance'iga kontakti saanud?

Siis tekib kohe küsimus: millest on tekkinud kõrvalkulud, kui võlgnikuga ei ole aasta jooksul

kontakti võetud? Usaldusisik on välja toonud kohustuste tabeli, kus on toodud välja kõik

kohustused krediidiasutuste ees. Võlgnikule jääb arusaamatuks, miks hüpoteegi kohustused

jäävad hiljem kohustuste tabelist välja, kuigi alguses on need kajastatud. Loomulikult kujuneb

ühe kuu summa ebamõistlikult suur, kui arvestada ümberkujundamise summat ning hüpoteegi

kohustusi eraldi. Kui kohustused on määratud kõik kokku, siis peaksid need ka

ümberkujundamise tabelis kajastuma kõik koos. Lisaks on arusaamatu arvamus, miks

hüpoteegi kohustusi ei ole võimalik ümber arvestada ja graafikut uuendada, eriti kuna seni ei

ole kumbki pool seda teinud. Oluline on, et kohustus lõpuks täidetakse, ning mõlema ettevõtte

vastutulelikkus on antud juhul mõistlik, arvestades, et seaduse järgi ei ole mõlemad ettevõtted

tegelikult tegutsenud korrektselt. Fresh Finance ei ole aasta jooksul esitanud maksegraafikut ja

Renovum ei ole esitanud mingeid dokumente. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas saab võlgnik

jätkata tavapärast kohustuste täitmist, kui liisinguettevõte võtab ära vajaliku transpordivahendi.

Lapsed tuleb viia lasteaeda, võlgnik peab minema kooli, tööle ja lapsega

arstileXXXXXXXXXX). Bussiajad ei klapi tihti ja lapse jaoks on ühistransport pärast ravi

koormav. Kui lasteaed teavitab lapse terviserikkest, oodatakse kohest vanema reageerimist.

Seega on auto olemasolu väga vajalik. Kui liising on kohustuste tabelisse kantud, tuleks seda

arvestada ka ümberkujundamisel. Auto endine omanik oli PH, kellelt ostsin auto järelmaksuga,

kuna kohest tasumist ei olnud võimalik teha. Seetõttu läks auto liisingusse ja PH sai

vajamineva summa kohe kätte. Peres on ainus arvuti, mida kasutab võlgnik ning hetkel ka

9(18)

kooliealine laps. Sügisest hakkab seda kasutama värskelt kooliminev laps näiteks e-kooli jms

jaoks. Kinnistu müümine hinnatud väärtusega ehk 64 tuhande euroga on väga ebatõenäoline.

Arvestades hetkel turul toimuvat ja kinnistu asukohta, kahtleb võlgnik, kas hüpoteegidki saab

kaetud. Seetõttu kinnistu müümine ei aitaks oluliselt võlgasid kustutada, vaid tooks kaasa

järgnevad menetlused. Võlgniku eesmärk ei ole kergekäeliselt võlgadest vabaneda pankroti

teel, vaid tasuda kohustused ausalt, kuigi pikema ajaga, kui seni võlausaldajad on määratlenud.

Hetkel elab kinnistul võlgniku vend perega, kus kasvab XXXX last (noorim mõnekuune, vanim

XXXXXXX-aastane). Kuna võlgniku peresuhted on sassis, võib kinnistust saada võlgniku ja

laste elamispind. Kinnistu müük pankrotimenetluse käigus võtaks turvatunde nii suurelt perelt

kui ka võlgnikult. Venna pere on valmis abistama võlgnikku maksetega kuni 400 eurot kuus.

Usaldusisik on välja toonud, et võlgnik vahetab tihti töökohti. 2013. aastal koondati võlgnik

töölt kaupluse sulgemise tõttu Saaremaal. Mõne kuu pärast alustas projekti raames (11 kuud)

tööd XXXXXXXX . Kuna projekt sai 11 kuu pärast läbi, töötas vabatahtlikuna XX, samal ajal

õppides XXXXXX 3,5-aastase põhieriala õppel. Alates 2016. aastast asus tööle

ZZZZZZZZZZZZ teenindusjuhi ametikohale. 2019. aastal asus samas ettevõttes tööle

toitlustusjuhina (XXXXXXXXXXXXXX 2020 aastat võib lugeda koroona-aastaks ning samal

aastal sündis ka XXXXX laps, kelle kõrvalt alustas 2021. aastal nii igavusest kui ka rahalistel

kaalutlustel tööd XXXXXXXXXXX vanemteenindajana. Lapse kõrvalt käis pikaajalisel

büroojuhi kursusel. Samal ajal kui töötas XXXXXXXX oli lapsehoolduspuhkusel

XXXXXXXX. Kui WWWW avas taas Saaremaal kaupluse ja sai sinna tööle, lahkus

loomulikult vanemteenindaja ametikohalt. Seoses WWWW juhtumiga ja tegelikult juba enne

seda oli plaaninud eraettevõtlust. 2024. aastal alustas tööd enda ettevõttes. Paraku ei läinud

kõik plaanipäraselt ning loodetud mõte kiiremini oma võlgnevusi tasuda viis hoopis ettevõtte

alustamine võlgniku veel suurematesse võlgnevustesse. Ettevõttel töö alustamine lükkus

kuudeviisi võlgnikust sõltumatustel asjaoludel. Ettevõtte alustamise üks olulisemaid põhjuseid

oli tütre tervise anomaaliad – oli vaja olla lapsega rohkem koos, kuid samal ajal ka tööd teha.

Lisaks õppis 2023–2024. aastal XXXXXXXXXXX müügispetsialisti erialal juhtimistasandil.

Seetõttu ei nõustu usaldusisiku väitega. On aktiivne, koolitab end järjepidevalt ning töökoha

vahetus on alati olnud seotud ametikõrgenduse, majandusliku paranemise või olude sunnil (nt

kaupluse sulgemine, projekti lõppemine). Täna töötab XXXXXXXXX AS-is, kuid otsib

aktiivselt kõrgema palgaga ja paremate töötingimustega tööd, arvestades lapse tervislikku

olukorda, mis eeldab kodust töötamise võimalust ja vajadust last hooldada. Kodust töötamise

võimalusega töökohad on tänapäeval täiesti aktuaalne teema, näiteks kontorikulude kokkuhoiu

eesmärgil. Tööturul ei saa võlgnikku passiivseks lugeda, kuna on end ajakohaselt koolitanud

(hetkel õpib XXXXXXXXX) ja on kogenud töötaja. Peres on tõesti üks raskelt haige laps, kes

vajab rohkem tähelepanu, kuid vajadusel on olemas tugivõrgustik. Laps vajab tõesti 24/7

järelevalvet, kuid tugivõrgustik on vajadusel olemas. Usaldusisik on märkinud, et võlgniku

kuumaksete suuruseks olen hinnanud 100–200 eurot kuus. Paraku ei selgitanud usaldusisik,

milliseid kuumakseid ta silmas pidas. Eeldas, et see viitab usaldusisiku tasule. Tugines

teadmisele, mille leidis internetist, erinevate ettevõtete lehtedelt ja Riigi Teatajast: tasu määrab

kohus ja on võimalik tasuda kuni 1 aasta jooksul. Eeldas, et usaldusisiku tasu jääb 1500 euro

juurde, nagu esmases kohtu kirjas oli välja toodud. Hetkel loeb, et usaldusisiku tasu küündib

pea 4000 euroni ning tuleb tasuda kolmes osas. Võlgniku jaoks on selline tasu ebamõistlikult

kõrge ning sellist teadmist tal ei olnud, kui kohtule usaldusisiku kinnitas. Lisaks on võlgnikule

ebaselge, kuidas sellist tasu on võimalik tasuda, kui arestitud kontod ei lase selliseid makseid

teha ega laekuda. Kontod, hooldustasud jne va. töötasu on kohtutäituri poolt arestitud va.

elatusmiinimum. Kuid nt hooldustasu saamiseks Tervisekassast peab esitama kontoväljavõtte ja

avalduse. Kui arvestada usaldusisiku arvestust ümberkujundamisel, on summad endiselt

kõrged. Kui liita kokku teise tabeli summa, hüpoteegid, liising ei jää praktiliselt toiduraha,

lastele vajalikud riided, esmatarbed, trennid ja ravi. Usaldusisik on märkinud, et peab õigeks

„mitte pead liiva alla peita“, vaid kuulutada välja pankrot, realiseerida vara ning lasta võlad

aeguda. Võlgniku arvates on pankrotimenetlus „pea liiva alla peitmine“. Reaalselt tasuda

võlgnevused võlausaldajatele oleks õiglasem, kuna pankrotiga jääksid nad rahadest ilma.

Tagades eluaseme vajadusel iseendale kui ka venna suurperele, vastuseks väitele:

10(18)

XXXXXXXXXXXX). Lisaks võlgnikule vajavad turvatunnet ka nemad, eriti lapsed, kes on

harjunud oma koduse keskkonnaga. Võlgnikul on teadmine, et vajadusel on võimalik kohe

olemas koht, kuhu minna koos lastega. Kõige selle pinnal jääb võlgade ümberkujundamise

vajaduse juurde ning loodab, et kohus teeb õiglase otsuse ja aitab võlgnikul lõpuks kõik

võlgnevused õiglaselt ning skeemivabalt klaarida. On võlgnevustega tõesti pikalt tegelenud ja

uskunud, et saab nendega ise hakkama. Sellest arusaamine ja abi palumine on juba edusamm –

oluline on probleemiga tegeleda ja täna võlgnik tegeleb. On suutnud tasuda mitmeid inkasso

nõudeid väljaspool refinantseerimist. Nüüd vajab abi, et viimased võlgnevused saaksid tasutud.

Palub arvestada ka minu püüdlusi – võlgade ümberkujundamise menetlus ongi selliste

olukordade lahendamiseks loodud. Tõsi, on võlglane, on seadusvastase rikkumise teinud.

Tunnistab seda ja kahetseb siiralt. On teinud oma järeldused ja õppinud sellest. Ka minusugune

vajab võimalust ja abi, et see võimalus saavutada, mitte täielikku mahakandmist. On

ühiskondlikult aktiivne, hooliv ema, lojaalne töötaja ja seaduskuulelik kodanik (v.a. üks

juhtum, mida kahetseb ning mille eest on saanud karistuse).

5. Kohus 06.03.2024 kohtuistungil kuulas ära võlgniku ja usaldusisiku.

Võlgnik selgitas, et soovib võlgade ümberkujundamist, et tal oleks parem võimalus oma

võlgnevustega toime tulemiseks ning seeläbi aidata orienteeruda kas võlausaldajad on

tegutsenud seaduspäraselt. On nõus jõustunud kohtulahendiga (Fresh Finance OÜ nõudega

seoses – kohtu täpsustus), kuid ettevõte ei ole temaga aasta jooksul ühendust võtnud, vastanud,

Maksehäirekeskusele ka ei vastatud. Tekib kahtlus, kas Fresh Finance OÜ üldse toimib.

Renovum OÜ on teine teema. Võlgniku sõnul on tema olukord läinud paremaks. On jätkuvalt

maksnud võlgnevusi, ei näe, et oleks pahatahtlikult midagi valesti teinud. Et ree peale tagasi

saada ja oma võlgnevused tasuda, selleks võlanõustajaga konsulteerides kohtusse tuli.

Maksegraafiku soovidega olen alustanud, vastaspool ei ole huvi tundud, et saaks

maksegraafiku paberile. Räägin Fresh Finance OÜ-st ja Renovum OÜ-st. Võlgniku sõnul 72

000 on osaliselt tasutud. Tasuda suudab tööd tehes ja sissetulekust. Täna on Töötukassas arvel,

sealt on tähtajalise lepingu hüvitis. Eralapsehoidu on väga vaja, on pedagoogiline haridus.

Lapsehoolduskursusega on võimalik alustada lapsehoidu. On kaks peret, kellel on aastased

lapsed, nendelt raha võtta ei saa, teeb seda õppe eesmärgil. Sealt tööd tehes see tuleb. On

proovinud kas suudab pedagoogilist haridust rakendada lastehoiul, mida täna on väga vaja.

Lastehoid on nõutud eriala. Läbib koolituse ja siis on õigus raha võtta. Sissetulekud on olemas,

käin koolis ära ja on olemas. Veebruaris oli sissetulek üle 1700 euro, sest käis tööl. Märtsis

hetkel ei saa tööl käia, on Töötukassas arvel. Ei jää töötuks, on alati pürginud edasi kui vaadata

CV-d. Võlgnik avaldas, et temale ei ole selgitatud võlgade ümberkujundamise menetluse

tingimusi. Ei lugenud välja, et peab olema sissetulek. Kui summa väheneks oleks võimalus

lihtsamalt üle käia, et kinnistu säiliks. Hinnatud on kinnistu väärtuseks 68 000 aga ilmselt

läheks müügiks 30 000-ga. See ei anna võlgnevuste lahendamist, tulemuseks on see, et ikkagi

on võlgnevused ja võlgnik on ikka samas seisus.

Usaldusisik jäi aruandes toodud seisukohtade juurde, on tutvunud võlgniku poolt kohtule

saadetud kirjaga ning ei leia, et seal oleks midagi väga sisulist peale paljasõnaliste väidete, et

ühel või kahe võlausaldaja nõuded on kahtlased. Need vaadatakse ikkagi üle menetluse käigus.

Usaldusisik ega kohus ei saa kahtlustada, et jõustunud kohtulahend on valesti tehtud. Võlgnikul

on avalduse esitamisel üle 72 000 euro võlgasid, kui räägime kahest võlgnevusest, siis see ei

tee võlgniku maksejõuliseks, võlgnik on olnud maksejõuetu 10 aastat. Praktika ei kinnita, et

maksejõuetule isikule saaks algatada võlgade ümberkujundamise menetlust, võlgnikul on

pankrotiseis ammu välja kujunenud. Kinnistu väärtuse on usaldusisikule andnud võlgnik.

Positiivne rahavoog võlgniku puhul puudub, see välistab võlgniku puhul võlgade

ümberkujundamise menetluse. Tartu Ringkonnakohtu lahendis on öeldud, et võlgade

ümberkujundamise menetluse eesmärk ei saa olla kodu või maja või korteri säilitamine. Täna

on võlgnik töötu, ma ei näe ühtegi võimalust, et võlgade ümberkujundamise menetlus saaks

positiivselt lõppeda. Usaldusisik jääb arvamuse juurde, et X.B suhtes võlgade

ümberkujundamise menetlust ei saa algatada.

11(18)

Kohtumääruse põhjendused

Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise otsustamine

6. Võlgnik on maksejõuetusavalduses avaldanud, et soovib võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamist. Seda soovi on võlgnik korranud kohtule 13.01.2025 esitatud seletuses ja 06.03.2025

ärakuulamisel.

7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §4 lg 1 kohaselt kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele

ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse

kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS §-st 10 lähtuvalt kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2.

peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et kohus

vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi.

8. FiMS § 18 lg 1 kohaselt vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses

pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui FiMS-is ei ole ette nähtud teisiti.

Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida

võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

9. FiMS § 19 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on

makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei

ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas

võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult

eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita

oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.

10. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku aruande, kogutud materjalid, tõendid ja hinnangu ning

arutanud võlgniku ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgniku

maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks tuleb jätta

rahuldamata. Täidetud ei ole FiMS § 19 lg-st 1 tulenev esmane eeldus võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt võlgnik ei tohi olla veel püsivalt

maksejõuetu.

11. Võlgnik on 05.12.2024 esitatud maksejõuetusavalduses välja toonud, et finantsraskused

tekkisid 2013. aasta oktoobris, kui kaotas koondamise tõttu töö. Leidis mõne kuu möödudes

uue töö, kuid selleks ajaks olid esimesed kiirlaenud võetud. Uus töö oli projektipõhine ega

toonud püsivat sissetulekut, samal ajal võttis vanade laenude tasumiseks ja elustandardi

hoidmiseks uusi laene. 2016 aasta oktoobris leidis püsiva töö teenindusjuhina, kuid selleks

ajaks oli võlgade ringlus, mis algas kiirlaenudest, muutunud üle jõu käivaks. Proovis võlgadega

toime tulla nii uutest laenudest kui ka palga abil. 2018. aasta jaanuaris võttis hüpoteeklaenu,

mille abil tasus olemasolevaid võlgasid, kuid summad suurenesid ajaga veelgi. Lapse

tervisprobleemid ajendasid võlgnikku pöörduma XXXXXXXXXXXXXXX 2024 aastal

proovis enda majandusliku osa ettevõtlusega tegeleda, kuid ei saanud ettevõtet tööle, jõudis

järeldusele, et ettevõtlus ei ole tema jaoks ja loobus ettevõttest.

12. Seega on võlgnik olnud rahalistes raskustes alates 2013 aasta lõpust, nö võlaorjusesse oli

võlgnik jõudnud 2016 aasta lõpuks ning ei ole käesolevani suutnud tekkinud nõiaringist välja

murda.

13. Võlgniku regulaarseks sissetulekuks on peretoetus, mis koosneb lapsetoetusest ja lasterikka

pere toetusest, kokku summas 710 eurot. tulenevalt ühe lapse tervislikust seisundist saab

võlgnik töövõimetushüvitist 300-600 eurot kuus, 06.03.2024 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et

saab tähtajalise lepingu hüvitist. Töötuskindlustuse seaduse § 9 kohaselt esimesel sajal päeval

on hüvitis 60% ja seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust, mis on arvutatud

12(18)

kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötukassa andmekogu andmete

alusel. Võlgnik ei täpsustanud mis summas talle nimetatud hüvitist makstakse.

14. Maksejõuetusavalduses toodud andmete kohaselt on võlgniku igakuised sissetulekud 1150

eurot, Võlgniku väitel oli tema veebruarikuu sissetulek 1700 eurot, kuna käis tööl, kuid

tööleping oli tähtajaline ning käesolevaks on lepingu tähtaeg saabunud ja isik on arvel Eesti

Töötukassas. Töötamise registri andmestikust nähtuvalt registris 07.03.2025 seisuga aktiivsed

kanded puuduvad, viimati on töösuhe lõppenud 28.02.2025. Igakuiste püsikulude suuruseks on

võlgnik märkinud 1140 eurot.

15. Arvestades võlgniku sissetulekuid (peretoetus ja töötuskindlustushüvitis), ei ole kohtul, ka

täpset töötuskindlustuse hüvitise suurust teadmata, kahtlust, et võlgniku sissetulek käesoleval

hetkel on piisav avalduses toodud võlgniku igakuiste püsikulude katmiseks, kuid

võlausaldajatele maksete tegemiseks üle jääv summa on marginaalne. Ka on töötuskindlustuse

hüvitis ajutise iseloomuga sissetulek. Võlgnik ei ole võimeline enda sissetulekutest teenindama

enda laenukohustusi, mida kinnitab ka asjaolu, et kaks võlausaldajat on võlgniku suhtes andnud

nõuded 2024 aastal kohtutäituritele täitmiseks ning täitemenetluste registrist nähtuvalt on enne

menetluste peatamist kohtumääruse alusel osaliselt täidetud ühe kohtutäituri alustamise tasu

nõue u 15 euro ulatuses.

16. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks teatatud kokku 79 539,32

eurot, sissenõutavaks on muutunud nõuded 57 323,51 euro ulatuses. Võlgnik teeb ponnistusi

leidmaks tasuvamat tööd ja on seda teinud aastaid, kuid võlgniku pingutuste tulemusena

suurenenud sissetuleku kasv ei ole olnud piisav, et võlgnik suudaks täita enda kohustusi. Ka ei

saa jätta märkimata, et vähemalt WWWW OÜ puhul tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku vastu

võlgniku tahtlikust tegevusest. Maksejõuetusavaldusest nähtuvalt on võlgnik paralleelselt enda

sissetulekute suurendamise pingutustega suurendanud ka endal lasuvaid kohustusi.

17. Võlgnikule kuulub kinnisasi, mille väärtuseks on usaldusisik 13.12.2023 Arco Vara

Kinnisvarabüroo OÜ eksperthinnangule tuginedes hinnanud 64 000 eurot. 13.01.2025 seletuses

on võlgnik leidnud, et kinnistu müümisel eksperthinnangus märgitud hinnaga on ebatõenäoline,

06.03.2025 kohtuistungil leidis võlgnik, et ilmselt läheks kinnistu müügiks 30 000 euroga.

18. Võlgniku selgitusel on kinnistu tema venna pere kasutuses ning võlgnik on läbivalt avaldanud,

et soovib kinnisvara säilitada, mh selleks, kui peab keerulistest peresuhetest tulenevalt oma

praegusest elukohast lahkuma. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara eeldatavat

väärtust, kuid selle võõrandamisest laekuvad vahendid vähendaksid võlgniku võlakoormust.

Arvestades võlgniku kohustuste suurust, püsisissetulekuid ja kinnisasja müümisest laekuvate

võimalike vahendite suurust, ei tagaks kinnisvara realiseerimine, et võlgnik on seejärel

võimeline täitmata jäänud kohustuse pinnalt koostatud võlgade ümberkujundamiskava täitma

kuna võlgniku sissetuleku osa, mida võlgnik saab peale enda püsikulude katmist kasutada

võlausaldajatele osamaksete tegemiseks, on marginaalne, nagu kohus on eelpool välja toonud.

19. Arvestades ülalpool välja toodud asjaolusid, ei ole kohtul kahtlust, et võlgniku makseraskused

ei ole ajutise iseloomuga. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekuid, vara ja kohustusi

arvestades võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavaldusest nähtuvalt on

võlgnik püsivalt maksejõuetu 2016 aastast, samale seisukohale on asunud oma aruandes ka

usaldusisik. Seega ei ole täidetud FiMS § 19 lg-st 1 tulenev esmane eeldus võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt võlgnik ei tohi olla veel püsivalt

maksejõuetu ja välistatud on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine.

20. Maksejõuetusavalduse kohaselt õpib võlgnik XXXXXXXXXXX ärikorraldust. Ärakuulamisel

avaldas võlgnik plaani hakata pakkuma lapsehoiuteenust, mille tarvis on tal vaja läbida koolitus

ja siis saabki raha võtta. Lapsehoolduskursusega on võimalik alustada lapsehoidu.. Kohtu

hinnangul on võlgniku lähenemine enda sissetulekute suurendamise võimalikkuse

väljavaadetele lihtsustatud ja ebarealistlik.

13(18)

21. Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimise tulemusena esitab usaldusisik kohtule

võlgade ümberkujundamise kava, mille alusel peab võlgnik kavas ettenähtud makseid tegema

alates kohtu määratud tähtpäevast ning maksed tuleb teha kavas kindlaks määratud summades

ettenähtud tähtaegadel. Igakuise osamakse suuruse määramisel võetakse aluseks võlgniku

sissetulekud ja igakuised püsikulud. Võlgade ümberkujundamiskava osamakse suuruse

määramisel lähtutakse sellest, et see peab olema võlgnikule jõukohane tasuda pikema aja (s.o

aastate) jooksul. Seega saab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise lähtuda

vaid võlgniku reaalsetest sissetulekutest või realistlikest sissetulekute suurendamise

võimalustest. Kohus on ülalpool analüüsinud võlgniku reaalsete sissetulekute ja igakuiste

püsikohustuste omavahelist suhet ning jõudnud järeldusele, et hetke sissetulekust saab võlgnik

teha võlausaldajatele osamakseid marginaalses summas.

22. Kohus ei saa pidada hetkel realistlikuks sissetulekute suurendamise väljavaateks võlgniku

ideed, mille realiseerumine eeldab teadmata ajal algava ja teadmata kestusega koolituse

läbimist. Eriti, kui teada ei ole, kas võlgnik läbib edukalt koolitusel osalemiseks vajaliku

konkursi (on tavapärane tasuta pakutavate koolituste puhul) või kas koolitusel osalemine toob

võlgnikule kaasa täiendavaid rahalisi kohustusi.

23. Võlgnik on ka läbivalt rõhutanud, et tema lapsel on tervislikud erivajadused, millest tulenevalt

on vaja lapsega käia palju XXXXXXXXXX mis on muutnud võlgnikul töökoha leidmise

keeruliseks – võlgniku hinnangul tingivad lapse erivajadused, et ta saab töötada kas osaliselt

või täielikult kodukontoris töötamist võimaldaval ametikohal. Võlgniku väited seoses

tugisüsteemi olemasoluga on olnud vastuolulised: ühest küljest kinnitab võlgnik, et

tugivõrgustik on olemas (13.01.2025 seletus ja 06.03.2025 ärakuulamine), teisest küljest aga on

usaldusisikule avaldanud (10.01.2025 aruanne), et temapoolsest suguvõsast ei ela kedagi

läheduses ning varasemalt tugivõrgustikuks olnud vanaema (mehe poolt suguvõsast) enam ei

suhtle ning abi osas tugineb suuresti vanimale lapsele, kes aga võlgniku poolt avaldatu põhjal

samuti õpib. Eeltoodust tulenevalt on kohtu jaoks küsitav võlgniku võimekus pakkuda teenust,

mis eeldab igapäevast kohalolu.

24. Võlgnik on avaldanud kahtlusi seoses Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ nõuete

õiguspärasusega ning sellega seoses tõstatanud kahtlusi usaldusisiku usaldusväärsuse osas.

25. Usaldusisik on aruandes välja toonud, et Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 13.11.2023

otsusega tsiviilasjas nr 2-22-XXXXXXXX on rahuldatud võlgniku hagi Fresh Finance OÜ

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas 176/2022/2848. Kohus on

lahendis tuvastanud põhinõude suuruse (12 278,07 eurot) ning leidnud, et kostjal tuleb määrata

tagasimaksed uuesti. Seega on kohus andnud hinnangu Fresh Finance OÜ nõudele ja selle

õiguspärasusele. Võlausaldaja nõude olemasolu ei sea kahtluse alla asjaolud, et võlgniku väitel

ei ole võlausaldaja temaga aasta jooksul peale otsust ühendust võtnud või võlgniku

järelepärimistele vastanud.

26. 13.12.2024 määruse alusel on usaldusisik kogunud kokku võlgniku varalist seisundit kajastavad

andmed, sh võlausaldajate nõuded võlgniku vastu. Usaldusisik on esitanud kohtule

võlausaldajate nõudeavaldused, sh Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ nõudeavalduse ja

juhtinud tähelepanu sellel et Renovum OÜ nõude suurus vajab edasises menetluses

täpsustamist.

27. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel võlgnikule usaldusisiku määramise ja tema poolt

aruande esitamise eesmärk on saada ülevaade võlgniku varalisest olukorrast, et kohus saaks

menetlusosalistega arutada ja otsustada, kas ja milline menetlus oleks võlgniku huvides.

Praeguses menetluse etapis (maksejõuetusavalduse läbi vaatamine) ei hinnata nõudeid

sisuliselt. Seda, kas üldse ja millises ulatuses on võlausaldajate nõudeavaldused põhjendatud

ning kas neid tuleb tunnustada hinnatakse pärast seda, kui kohus on otsustanud

maksejõuetusavalduse rahuldada ja alustab ühe FiMS § 18 lg 2 p 1-3 toodud menetlustest.

Võlgade ümberkujundamise menetluses näiteks usaldusisik FiMS § 20 lg 3 kohaselt hindab

ümberkujundamiskava koostamisel ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust

14(18)

ning annab hinnangu nõude kohta, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille

õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata.

28. Kohtu hinnangul on usaldusisik oma töös olnud põhjalik ning puudub alust arvata, et ta oleks

eelistanud võlausaldaja huvisid võlgniku huvidele.

29. Kohtule jäävad arusaamatuks võlgniku etteheited justkui oleks usaldusisik kohustuste tabelist

hiljem hüpoteegi kohustused välja jätnud. Usaldusisiku aruande punktis 5.1 toodud tabelites on

võlausaldajate arv sama. Kohtu hinnangul saavad võlgniku etteheited olla seotud usaldusisiku

aruande p 6.5 toodud võimaliku perspektiivse võlgade ümberkujundamise kava puudutava

tabeliga. Kohus selgitab, et usaldusisik on tabeli koostamisel ja nõuete väljajätmisel (nn

hüpoteegiga tagatud nõuded) või teistest erinevalt kohtlemisel (WWWW OÜ ja Baltasar

Liising OÜ nõuded) lähtunud FiMS 3 ptk 1. jaos sätestatust ja on aruandes selgitanud, et

pandiga tagatud nõuete kõrvale jätmine tuleneb usaldusisiku praktilistest kogemustest ning

samuti tuleneb praktilistest usaldusisiku kogemustest teadmine, et reeglina sõiduki omanik

võõrandab sõiduki ja osaleb kavas ulatuses, milles jääb nõue vara müügist saadud raha arvelt

rahuldamata ja õigusvastaselt tekitatud kahju nõude teiste võlausaldajate nõuetest erinevalt

kohtlemine tuleb seadusest (aruande 6.5).

30. Usaldusisiku aruande p 6.5 toodud tabel ise on aga näitlik ja koostatud vastavalt usaldusisikule

võlgade ümberkujundamiskavade koostamise praktika käigus teada olevatele asjaoludele

tuginedes (nt kui pikaks ajaks võiks olla kava koostatud, kui suures ulatuses põhiosa nõuete

vähendamisega võivad võlausaldajad eelduslikult nõus olla, jne). Koostatud kava eesmärk on

muuhulgas näitlikustada ka võlgnikule, et võlgniku võlgade ümberkujundamine ei ole,

arvestades võlgniku sissetulekuid ja soovi endale kuuluv kinnisvara säilitada, võimalik.

Usaldusisiku poolt esitatud aruandest nähtuvalt võiks võlgade ümberkujundamise kava

kinnitamine olla perspektiivne, kui erikokkulepped sõlmitakse Fresh Finance OÜ ja Renovum

OÜga ja Baltasar Liising OÜ nõue on võimalik rahuldada liisingueseme müügist laekuva arvelt

ning kava oleks 72 kuu pikkune. Sellistel tingimustel ja kui tasutakse kõik põhiosa nõuded,

oleks igakuine kavakohane makse 536,57 eurot. Kui põhiosade nõudeid vähendada ja tasuda

need 75% ulatuses, siis oleks igakuine makse 477,11 eurot, sealjuures tuleb WWWW OÜ nõue

seadusest tulenevalt tasuda endiselt 100% ulatuses. Mõlemal juhul tuleks võlgnikul tasuda

lisaks kavast tulenevale osamaksele igakuiselt kavaväliseid osamakseid Fresh Finance OÜle ja

Renovum OÜ-le. Haldur on samas rõhutanud, et tegemist on hüpoteetiliste arvutustega.

31. Kohtu hinnangul on ainetu võlgniku etteheide usaldusisikule seoses võlgniku töökohavahetuste

osas märgituga, et võlgnik on vahetanud viimastel aastatel korduvalt töökohti. Arvestades, et

võlgnikul on alates 2022 jaanuarist kuni maksejõuetusavalduse esitamiseni neli tööandjat, saab

jõuda järeldusele, et võlgnik on nimetatud perioodil korduvalt vahetanud töökohti. Tegemist ei

ole võlgnikku halvustava hinnanguga, vaid varasemalt esile toodud faktilistel asjaoludel

tugineva järeldusega.

32. On üldteada, et lapsevanem, kes peab sagedasti viibima lapsega haiguslehel on tööandja jaoks

vähem atraktiivne kui töötaja, kellel kas pole lapsi või kelle lastel ei ole terviseprobleeme.

Seega on usaldusisik andnud hinnangu võlgniku isikust tulenevate asjaolude pinnalt võlgniku

konkurentsivõimele võrrelduna võimalike tööturul leiduvate konkurentidega, kelle puhul

analoogseid asjaolusid ei esine.

33. Kohtu hinnangul ei väära võlgniku antud selgitused ja vastuväited, mida kohus on ka ülal

käsitlenud, järeldust, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamine on aga võimalik vaid siis, kui võlgnik ei ole veel püsivalt maksejõuetu.

34. Kohtu õigused maksejõuetusavalduse läbivaatamisel võlgniku makseraskuste ületamiseks

sobiva menetlusliigi valikul sätestab FIMS § 18 lg 2. Samas peab kohus menetlusliigi valikul

arvestama seaduses ettenähtud ulatuses ka võlgniku arvamusega. Kohus ei saa otsustada FIMS

§ 18 lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti

välja kuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel (FIMS § 18 lg 3).

15(18)

35. Võlgnik on läbivalt kohtult taotlenud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, muud

menetluse liigid on võlgnik välistanud. Kuna võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise

eeldused ei ole täidetud ja võlgnik ei ole nõus muude menetluste algatamisega, tuleb võlgniku

maksejõuetusavaldus jätta rahuldamata.

36. FiMS § 55 lg 1 p 2 ütleb, et maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmisel kohus vabastab

usaldusisiku. Kohus vabastab F.C X.B usaldusisiku kohustusest.

Usaldusisiku tasutaotluse lahendamine

37. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt ning kohus määrab usaldusisikule tasu FiMS § 18 lg 2

nimetatud otsuse tegemisel (FiMS § 54 lg 2).

38. PankrS § 23 ütleb, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise

halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast (hetkel 177,20 eurot). PankrS § 23 lg 6 kohaselt

võib ajutise halduri tasu tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS

§ 23 lg 3 ja § 65 lg11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks.

39. 10.01.2025 kohtule esitatud usaldusisiku tasu taotluse kohaselt on usaldusisik FIMS § 53

lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmisele kulutanud 14 tundi, teostades järgmised

toimingud: tutvus maksejõuetusavalduse ja lisadega – 30 min; koostas võlgnikule päringuid, sh

korduvpäringud, selgitas talle menetlusega seotud asjaolusid, edastas talle vara- ja

võlanimekirja – 1 tund; koostas ja edastas päringud registritesse jm asutustele – 30 min; töötles

päringute tulemusena saabunud vastuseid, sh lepinguid – 2 tundi; tutvus otse registrites

võlgnikuga seotud andmetega – 30 min; tutvus ja analüüsis andmed võlgniku 3 aasta

sissetulekute kohta- 30 min; tutvus ja analüüsis võlgniku 3 aasta pangakontode väljavõtted – 30

min; tutvus ja analüüsis võlgniku suhtes tehtud kohtulahendeid- 1,5 tundi; analüüsis andmeid

kogumis, ja koostas võlgniku nimel vara- ja võlanimekirja –7 tundi.

40. X.B suhtes kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 14 tundi, arvestusega 130

eurot/tunnis, millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 1820,00 eurot, millele lisandub käibemaks

22%, ehk 400,40 eurot (kokku 2220,40 eurot). Kuna käesolevas asjas leiab usaldusisik, et X.B

võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine ei ole võimalik ja käesoleva aruande

esitamise ajaks ei ole X.B esitanud taotlust menetlusliigi muutmiseks ning tema pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis taotleb usaldusisik

PankrS § 23 lõigete 4 ja 41 ning TsMS § 183 lg 2 alusel selle osalist hüvitamist riigi

vahenditest. Lähtuvalt eeltoodust palub usaldusisik kohtu poolt FIMS § 18 lg 2 punktides 4 või

5 sätestatud lahendi tegemisel kinnitada usaldusisiku tasu summas 1820,00 eurot, millele

lisandub käibemaks 400,40 eurot (kokku 2220,40 eurot), millest 886,00 eurot ja lisanduv

käibemaks 194,92 eurot (kokku 1080,92 eurot) hüvitada riigi vahenditest ning 934,00 eurot ja

lisanduv käibemaks 205,48 eurot (kokku 1139,48 eurot) mõista välja võlgnikult. Usaldusisiku

tasu mõista välja OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, konto nr. EE311010902001686003 SEB

Pank AS-is.

16(18)

41. Võlgnik 13.01.2025 seletuses märgib, et tema jaoks on usaldusisiku tasu ebamõistlikult kõrge

ning sellist teadmist tal ei olnud, kui kohtule usaldusisiku kinnitas.

42. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust

ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. 10.01.2025 aruande koostamine on olnud

keskmisest keerukam ning koostatud aruande maht ületab keskmise analoogse aruande mahtu.

Usaldusisiku aruanne on põhjalik, sellest nähtub, et usaldusisiku on küsinud võlgnikult

täiendavat informatsiooni, analüüsinud nii võlgnikult saadud informatsiooni kui võlausaldajate

nõudeavaldusi. Ka on usaldusisik võlgade ümberkujundamise menetluse perspektiivikuse

hindamise huvides koostanud kaks teoreetilistel arvutustel põhinevat võimalikku võlgade

ümberkujundamise kava. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu (130

eurot/tunnis) on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga

ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära (177,20 eurot/tunnis).

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1820,00 eurot, millele lisandub käibemaks 400,40 eurot

(kokku 2220,40 eurot).

43. FiMS § 4 lg 1 ütleb, et maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade

ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest

ei tulene teisiti. FiMS ei reguleeri menetluskulude kandja kindlaks määramist olukorras, kus

kohus jätab maksejõuetusavalduse rahuldamata. Seega tuleb menetluskulude kandja määrata

TsMS hagita menetlust reguleerivate sätete alusel.

44. TsMS § 172 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui

menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise

menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale,

ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse (TsMS § 172 lg 2). Kohus jätab menetluskulud

võlgniku kanda.

45. Usaldusisik on taotlenud tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest ja taotleb, et riigi vahenditest

hüvitataks tasu ühe kuutasu alammäära ulatuses. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib eesti

pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa

või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning

ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. PankrS § 23 lg 5 välistab ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamise riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud

deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks

kohtu poolt määratud summa.

46. Kohus on ülalpool tuvastanud, et võlgniku ülalpidamisel on XXXXXX last (XXXXXXXXXa).

Tema sissetulek koosneb peretoetustest kogusummas 710 eurot ja töötuskindlustuse hüvitisest,

mis hetkel on 60% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust, mis on arvutatud kindlustatu

üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötukassa andmekogu andmete alusel.

Seega ei ole maksejõuetusavalduse menetluskulusid võimalik täies ulatuses katta võlgniku

17(18)

sissetulekust. Samuti ei ole kohus määranud summat, mis tuleks maksejõuetusavalduse

menetluskulude katteks kohtu deposiiti tasuda.

47. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku tasu osaliselt välja maksta riigi

vahenditest. Kohus annab X.B-le riigipoolset menetlusabi usaldusisiku tasu kandmiseks TsMS

§ 183 lg 2 sätestatud maksimaalses määras ehk ühe kuutasu alammäära 886,00 euro ja sellele

lisanduva käibemaksu 194,92 euro (kokku 1080,92 eurot) ulatuses ilma kohustuseta saadud

menetlusabi riigile hüvitada.

48. Käesolevas asjas on kohus tulenevalt võlgniku esitatud maksejõuetusavaldusest nimetanud

usaldusisiku ja kohustanud teda esitama kohtule usaldusisiku aruande. Seega on usaldusisikule

tasu maksmise kohustus tekkinud otseselt võlgniku poolt esitatud avaldusest tulenevalt.

Võlgniku avalduse menetlemisel on tekkinud usaldusisiku tööga seotud kulud.

Maksejõuetusmenetluse läbiviimine ei ole võlgnikule tasuta menetlus ning kohus on võlgniku

majanduslikku olukorda arvestades andnud talle menetlusabi seaduses sätestatud maksimaalses

määras. Usaldusisiku tasu, mis ületab võlgnikule antud menetlusabi tuleb võlgnikult välja

mõista OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille kaudu usaldusisik F.C tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

Kohtunik

Märkus:

Pärnu Maakohtu 11. märtsi 2025 määrus jõustus 13.04.2026 Riigikohtu määrusega. Tallinna

Ringkonnakohtu 05.12.2025 määruse resolutsioon:

1. Pärnu Maakohtu 11. märtsi 2025 määrus jätta muutmata.

2. X.B määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta X.B kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Riigikohtu 13.04.2026 määruse resolutsioon:

1. Keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.

2. Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

3. Riigikohtu menetluskulusid välja ei mõisteta.

4. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

694 lg 2 koosmõjus §-ga 695).

18(18)