1-09-7597/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga

Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

27. oktoober 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-09-7597 (kohtueelses menetluses nr 09260101450)

Tartu Maakohtu 20. mai 2009 otsus L.G

süüdimõistmises KarS § 329 järgi ja karistamises rahalise karistusega 160 päevamäära, s. o 8 000 krooni kohtulahendi täitmine Menetlus kohtus kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Määruse tegija t

äitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja Kohtute Raamatupidamiskeskus Avalduse ese asenduskaristuse kohaldamine Kohtutäitur Taive Peedosaar Süüdimõistetu L.G (isikukood xxx; elukoht xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku -st 145, tegi kohus otsustused. (KrMS) § Kohtu otsustused

1. Asendada Tartu Maakohtu 20. mai 2009 otsusega L.G-le mõistetud tasumata rahaline

karistus 160 päevamäära üldkasuliku tööga 106 (ükssada kuus) tundi ja määrata üld kasuliku töö tegemise tähtajaks 01. veebruar 2012; üldkasuliku töö tegemisel allutada L.G KarS

§ 75 lg-s kontrollile alalise elukohaga xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx

1 sätestatud käitumis xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx - . Täiendavad otsustused

2. Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia karistusregistrile, süüdimõistetule, kohtutäiturile ja kriminaalhooldajale. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldustalitusele;

3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10 ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu - Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU

PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud 1.1.

Kohtulahend

L.G on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 20. mai 2009 otsusega KarS § 329 järgi ja karistatud rahalise karistusega 160 päevamäära, s. KarS § 66 lg 1 alusel määrat o 8 000 krooni. ud karistuse kandmine ositi 1 aasta jooksul, st et igakuiselt tasumisele

670 krooni mitte vähem kui kuus. 1.2.

Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud Kohtute Raamatupidamiskeskus on esitanud kohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206

lg 2 kohaselt avalduse L.G-le rahalise karistuse asendamise otsustamiseks mõistetud

karistusseadustiku - (KarS) § des 70 ja 71 sätestatud korras. Avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks ra, s. o 8 000 krooni, s. o .

160 päevamää 511,29 € Kohtutäituri avaldusest näht b ka, et kohtutäitur teatanud võlgnikule kohtule esitatud avaldusest. u on

1.3.

Ärakuulamised kohtus Süüdimõistetu taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu taotluse lahendamisel avaldas, et ei ole tööd olnud ja ei ole võtta kuskilt. Olen nõus tegema ühiskondlikku tööd, ma ei saa paigal istuda, ma pean tegutsema 2.

Kohtu põhjendused

2.1. Seaduslikud alused menetlemisel

Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki

( ) 4. jaos ( Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 § 432). -

KrMS § 417 ( ) lg 1 kohaselt jõustunud Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele.

Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 2). Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole

KrMS - § s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS - § des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale (KrMS § 417 lg 3). Rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse KrMS menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 4). KrMS § 432 (Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti.

KrMS §-des 425-4262

sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisel on kaitsja osavõtt kohustuslik. Süüdimõistetu haiguse tõttu enne tähtaega karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arvamuse andnud tervishoiutöötaja osavõtt kohustuslik. Karistusjärgse käitumiskontrolli või karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise küsimust otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiis i (KrMS § 432 lg 3).

2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kohtulahendi täitmine tasumata rahalises karistuses.

TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku ( ) lg 1 Sissenõude pööramise järjekord

varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras.

TMS § 206 (Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed) lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule t KrMS ema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise pikendamist §

424 kohaselt. Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed.

Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest.

Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile (TMS § 206 lg 2).

KrMS § 417 lg ui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles

3 kohaselt, k

märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole § s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, KrMS - otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise § des 70 ja 71 sätestatud KarS - korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine on sätestatud KarS 4 peatüki ( ) 3. jaos ( Karistuse kohaldamine Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine; § 70 § 72). -

KarS § 70 (Rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga) lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. KarS § 69 ( ) lg 1 kohaselt kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes või Üldkasulik töö

käesoleva seadustiku § s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele -

pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul.

Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta (KarS § 69 lg 2)

Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel (KarS § 69 lg 3)

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule (KarS § 69 lg 4). -

Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad tööja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne vangistuse asendamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd (KarS § 69 lg 5)

2.3. Tuvastatud asjaolu

d, järeldused ja õiguslik analüüs

Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Asenduskaristusena vangisuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine . üldkasuliku töö või vangistusega

Tulenevalt kohtutäituri avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu avaldatust, leidis kohtuistungil usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et L.G on tasumata rahaline karistus 160 päevamäära. KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. KarS § 70 lg 3 kohaselt rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alam

määr kümme päeva.

Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 8 000 krooni, s. o 160 päevamäära, seega on põhjendatud määrata süüdimõistetule vangistuse kestuseks 53 päeva.

Kohtus L.G nõustus temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, mida ta kinnitas kohtus antud allkirjaga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga. KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasulik töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

KarS § 69 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta. KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasulik töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 8 000 krooni, s. o 160 päevamäära, seega on põhjendatud määrata L.G-le üldkasuliku töö ajaks 106 tundi.

KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis e

i või ületada kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks tähtajaks jõuab süüdimõistetu igal juhul üldkasuliku töö teha, s. o kolme tasumata rahalise karistuse päevamäära kohta üldkasuliku töö neli tundi. Kohus määra üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. veebruar 2012.

KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on -

põhjendatud allutada L.G üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni 01. veebruar 2012.

käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx. 2.4.

kuludes Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse Menetluskulusid ei esinenud.

2.5. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §

– 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtu-

menetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Toomas Lillsaar

Kohtunik