2-24-16923/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Külli Pilv

Tsiviilasja number

2-24-16923

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasi

S. K. ja J. T. K. hagi A. K. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hageja 1 hagihind 2589,48 eurot

Hageja 2 hagihind 2589,48 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega,

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1: S. K. (isikukood XXX);

Hageja 2: J. T. K. (isikukood XXX);

Hagejate seaduslik esindaja: R. L. (isikukood XXX,

e-post XXX);

Kostja: A. K. (isikukood XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada S. K. (S. K.) ja J. T. K. (J. T. K.) seadusliku esindaja R. L.-i (R. L.) ja kostja A. K. (A.

K.) poolt 10. märtsil 2025 digitaalselt allkirjastatud ja kohtule esitatud kompromiss:

1. A. K. tasub S. K. le (S. K.) elatist 225 eurot kuus alates 09. oktoobrist 2024 kuni S. K.

täisealiseks saamiseni.

2. A. K. tasub J. T. K. le (J. T. K.) elatist 225 eurot kuus alates 09. oktoobrist 2024 kuni J. T. K.

täisealiseks saamiseni.

3. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Kostja A. K. tasub elatise R. L.-i arvelduskontole nr XXX

selle kuu, mille eest elatis on ette nähtud, esimeseks (1.) kuupäevaks.

4. Kompromissi punktides 1. ja 2. märgitud elatise tasumist ei ole hagejatel õigust nõuda kostjalt

osas, milles hagejad on hagi tagamise määruse alusel saanud riigilt elatisabi. Saadud elatisabi

ulatuses on hagejate elatise nõue kostja vastu üle läinud riigile ja kostjal on kohustus

Sotsiaalkindlustusameti poolt hagejatele tasutud elatisabi riigile hüvitada. Kostja kinnitab, et

majanduslikel põhjustel ei ole ta hagi esitamisest kuni kokkuleppe sõlmimiseni hagejatele

elatist maksnud.

5. Perioodi eest, mil hagejatele maksti elatisabi, on A. K. kohustatud kummalegi hagejale

tasuma elatist üksnes osas, mida riiklik elatisabi ei kata (s.o kokkulepitud elatise kuumakse

225 eurot ja ühele lapsele sama kuu eest makstud elatisabi summa vahe). Kokkuleppe

sõlmimise seisuga (arvestades ka 2025. a märtsi eest ettenähtud elatise kuumakset 225 eurot

tervikuna) on kokkulepitud elatis muutunud sissenõutavaks ühe lapse kohta summas 1291,94

eurot (s.o oktoobrikuu 23 päeva eest 166,94 eurot (225/31x23) + 5 kuu elatis (5x225)).

Tsiviilasi nr 2-24-16923

Sellel perioodil on elatisabi kummalegi hagejale makstud 880 eurot (1760 eurot/2), seega

kostja elatise võlgnevus kummagi hageja ees kokkuleppe sõlmimise seisuga on 411,94 eurot

(kahele hagejale kokku 823,88 eurot).

6. Kokkuleppe punktis 5. nimetatud elatise võlgnevuse tasub A. K. R. L.-i arvelduskontole

igakuistele elatise maksetele lisaks kompromissi kinnitava määruse jõustumisest alates 12 kuu

jooksul võrdse suurusega osamaksetena, 68,66 eurot kuus.

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-16923.

III. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta

menetluskulude suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled

kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele

kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on alaealiste S. K. ja J. T. K. (seaduslik esindaja R. L.) hagi A.

K. vastu elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõigete 3-5 alusel arvutatud

miinimummääras (hagi esitamise ajal minimaalse elatise suurus 287,72 eurot kuus) alates 09.

oktoobrist 2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

2. 19. novembri 2024 määrusega rahuldas kohus hagejate taotluse ning kohustas A. K. hagi

tagamise korras kohtumenetluse ajal tasuma alaealiste hagejate ülalpidamiseks kummalegi hagejale

elatist 125 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas nr 2-24-16923 tehtava kohtulahendi

jõustumiseni.

3. Kohus määras asjas 06. veebruarile 2025 kohtuistungi, kuid menetlusosalise taotlusel tühistas

selle, kuna pooled esitasid kohtule 31. jaanuaril 2025 kompromissi, taotlesid selle kinnitamist ja asjas

menetluse lõpetamist istungit pidamata. Kohus ei saanud kompromissi esitatud kujul kinnitada selles

esinevate ebaselguste tõttu.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 4 alusel kohus koostas 14. veebruaril 2025

elatise kokkuleppe projekti, arvestades 31. jaanuaril 2025 kohtule esitatud dokumendis elatise osas

kokkulepitut ja hagejatele makstud elatisabi summasid. Kompromissi projekti pooltele edastamisel

kohus selgitas pooltele õigust kokkuleppe tingimusi muuta. Kohus samuti selgitas pooltele

kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi.

5. 10. märtsil 2024 saabus kohtule hagejate seaduslik esindaja ja kostja poolt digitaalselt

allkirjastatud kompromiss. Pooled lisasid kohtu koostatud kokkuleppe teksti andmed hagejatele

vahepeal täiendavalt makstud elatisabi kohta.

Kompromisslepingu kohaselt lähtusid pooled kokkuleppe sõlmimisel sellest, et kohtu menetluses on

S. K. ja J. T. K. hagi A. K. vastu igakuise elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse § 101 lõigete

3-5 alusel arvutatud miinimummääras (hagi esitamise ajal minimaalse elatise suurus 287,72 eurot

kuus) alates 09. oktoobrist 2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni; hagi tagamise korras 19.

novembri 2024 määrusega kohus kohustas A. K. tasuma kohtumenetluse ajal kummagi hageja

ülalpidamiseks elatist 125 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni asjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni.

Kompromissis fikseeriti hagejatele makstud elatisabi:

06. detsembril 2024 tasus Sotsiaalkindlustusamet R. L.-i a/a-le XXX elatisabi summas 560 eurot.

08. jaanuaril 2025 tasus Sotsiaalkindlustusamet R. L.-i a/a-le XXX elatisabi summas 400 eurot.

07. veebruaril 2025 tasus Sotsiaalkindlustusamet R. L.-i a/a-le XXX elatisabi summas 400 eurot.

07. märtsil 2025 tasus Sotsiaalkindlustusamet R. L.-i a/a-le XXX elatisabi summas 400 eurot.

Pooled võtavad samuti arvesse, et hagiavalduses esitatud asjaoludel kujuneb elatiskalkulaatori abil

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-24-16923

PKS § 101 lg-te 1-4 ja 7 alusel arvutatud miinimumelatise suuruseks S. K. le 287,72 eurot kuus ja J.

T. K. le 244,56 eurot kuus. Kostja tasub oma varasemast kooselust sündinud lapsele C. P. (isikukood

XXX) Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2018 otsuse alusel tsiviilasjas nr XXX elatist 224 eurot kuus.

Kostja ja hagejate seaduslik esindaja jõudsid kompromissile, et arvestades kostja majanduslikku

olukorda ja varasemat kohtulahendit, on mõistlik kohelda lapsi võrdselt ja leppida kokku hagejate

elatise suurus samas summas.

6. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise

tagajärgedest, paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Pooled kokkuleppel

loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.

7. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled on kokku leppinud alates 09. oktoobrist 2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni kostja poolt

hagejatele makstava elatise suuruses ja selle maksmise korras. Kompromissis on pooled arvesse

võtnud, et elatise maksmise kokkulepe hõlmab ka perioodi, mille eest maksti hagejatele

kohtumenetluse aegset elatisabi, ning kokku leppinud, millises ulatuses on hagejatel selle perioodi

eest õigus lisaks kostjalt elatist nõuda; samuti kostja kohustuse hüvitada riigile lastele makstud

elatisabi.

Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab

kompromissi ning TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

8. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel on hagejatele õiguse pöörduda jõustunud

kohtumääruse täitmiseks kohtutäituri poole.

9. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb

kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus ei märgi resolutsioonis kokkuleppe sõlmimise

aluseks olevaid asjaolusid (need on ära toonud määruse põhjendustes), mis kohtu poolt kinnitamist ei

vaja. Määrusega kohus kinnitab üksnes kokkuleppe sisulised tingimused, märkides need

resolutsioonis kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab kompromissi

tekstisiseseid viiteid kompromissi punktidele. Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda.

10. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse

välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel

täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.

11. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud

poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud. Teadaolevalt asjas

ka ei ole hüvitatavaid kulusid tekkinud – riigilõivu elatise asjas ei nõuta ning lepingulisi esindajaid

pooltel menetluses ei olnud. Seega poolte kanda jäävad nende endi võimalikud kulud. Hüvitatavate

kulude puudumise tõttu ei ole vajadust määrata TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks menetluskulude

suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik

3 (3)