3-25-579/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-579

Määruse kuupäev

11. märts 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa

Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks

RESOLUTSIOON

1. Edastada Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus osaliselt, s.o tsiviilasja nr 2-24-18166

puudutavas osas, lahendamiseks Tartu Maakohtule.

2. Jätta ülejäänud osas Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale

määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maivo Kärt (taotleja) esitas 8. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse.

Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat, et pöörduda vastuvõetava kaebusega Euroopa

Inimõiguste Kohtusse (EIK). Riigisisesed kohtunikud on oma ametipositsiooni kuritahtlikult

ära kasutanud ning ametivõimuga liialdanud. Riigisisesed kohtud ei taga taotlejale

õigusaktidest tulenevaid inimõigusi ega käitu erapooletult, rikkudes sellega taotleja põhiõigusi

ja vabadusi, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 ja Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 18 lg-t 1.

2. Tartu Halduskohus jättis 10. märtsi 2025. a määrusega Maivo Kärdi taotluse riigi õigusabi

saamiseks käiguta ning andis taotlejale tähtaja täiendavate põhjenduste esitamiseks. Kohus

palus taotlejal teatada, millise kohtuasjaga seonduvalt ta soovib EIK-i pöörduda.

3. Taotleja esitas 11. märtsil 2025 kohtule taotluse täienduse, mille selgitab, et soovib EIK-ile

esitada kaebuse seoses tsiviilasjaga nr 2-24-18166 ning seoses haldusasjadega nr 3-24-2868 ja

3-24-3464. Taotleja on läbinud kõik kohustuslikud riigisisesed kohtuinstantsid ning viimastest

kohtulahenditest ei ole möödas neli kuud.

3-25-579

KOHTU SEISUKOHT

4. RÕS § 37 lg 2 järgi esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks kaebusega EIK-i

pöördumiseks sama seaduse § 10 lg 3 kohaselt. RÕS § 10 lg 3 esimese lause kohaselt

esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses või

väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase

nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise

eeldatava koha järgsele maakohtule. Halduskohtul on võimalik riigi õigusabi taotlus sisuliselt

läbi vaadata üksnes siis, kui taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i haldusasjast

võrsunud vaidluse lahendamiseks (RÕS § 37 lg 2 ja § 10 lg 31; Riigikohtu erikogu 28.

veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-21-3011, p-d 4-6).

5. Taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i seoses tsiviilasjaga nr 2-24-18166 ning

seoses haldusasjadega nr 3-24-2868 ja 3-24-3464. Viimati nimetatud haldusasjadega

seonduvalt on halduskohtul võimalik Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus sisuliselt läbi vaadata,

kuid tsiviilasja nr 2-24-18166 puudutavas osas ei kuulu Maivo Kärdi taotluse lahendamine

halduskohtu pädevusse, vaid vastavalt RÕS § 37 lg-le 2, RÕS § 10 lg-le 3 ja justiitsministri

27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p-le 4 tema

asukohajärgse maakohtu, s.o Tartu Maakohtu, pädevusse. Vastavalt RÕS § 10 lg-le 7 kui

taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise

otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest

taotlejale. Seega edastab kohus Maivo Kärdi riigi õigusabi taotluse osaliselt, s.o tsiviilasja nr

2-24-18166 puudutavas osas, lahendamiseks Tartu Maakohtule.

6. Ülejäänud osas vaatab kohus Maivo Kärdi taotluse sisuliselt läbi. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et

Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lg 1

nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i

pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks

oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava

rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi

andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK

art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite

ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu

jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus

vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas

konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse

kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui

konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse

sisulist läbivaatamist.

6.1. Kohtute infosüsteemist nähtub, et haldusasjas nr 3-24-2868 esitas taotleja 17. oktoobril

2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses öörahu rikkumisega 29. juuni 2024. a öösel vastu 30. juunit 2024. Tartu Halduskohus

tagastas 3. märtsi 2025. a määrusega taotleja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Taotleja esitas 5. märtsil 2025 halduskohtu määruse peale Tartu

Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille ringkonnakohus 6. märtsi 2025. a määruse

resolutsiooni p-ga 1 tagastas. Taotleja esitas samal päeval eelnimetatud määruse peale

Riigikohtule hiljem täiendatud määruskaebuse, mis on praegusel hetkel menetlusse võtmise

otsustamisel. Kuna Riigikohus ei ole veel taotleja määruskaebuse menetlusse võtmist

3-25-579

otsustanud, siis ei ole taotleja haldusasjas nr 3-24-2868 ammendanud kõiki riigisiseseid

õiguskaitsevahendeid ning tema esitatav kaebus EIK-ile ei oleks selles osas vastuvõetav

EIÕK art 35 lg 1 mõttes.

6.2. Haldusasjas nr 3-24-3464 esitas taotleja 24. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles nõudis Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses valeandmete

esitamisega. Tartu Halduskohus jättis 30. detsembri 2024. a määrusega rahuldamata Maivo

Kärdi menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks

(resolutsiooni p 3), jättis kaebuse käiguta ja andis talle tähtaja riigilõivu summas 300 eurot

tasumiseks (resolutsiooni p 4) ning jättis rahuldamata Maivo Kärdi riigi õigusabi taotluse

(resolutsiooni p 5). Taotleja esitas 30. detsembril 2024 Tartu Ringkonnakohtule halduskohtu

määruse peale määruskaebuse, mille ringkonnakohus 15. jaanuari 2025. a määrusega tagastas.

Maivo Kärt esitas samal päeval Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse,

mille Riigikohtu halduskolleegiumi 28. jaanuari 2025. a määrusega tagastas. Tartu

Halduskohus tagastas 28. jaanuari 2025. a määrusega Maivo Kärdi kaebuse HKMS § 121 lg 1

p 2 alusel, kuna taotleja ei tasunud kaebuselt tähtaegselt riigilõivu (resolutsiooni p 1). Taotleja

esitas samal päeval halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale Tartu Ringkonnakohtule

määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis 30. jaanuari 2025. a määrusega rahuldamata.

Taotleja esitas ringkonnakohtu määruse peale 30. jaanuaril 2025 Riigikohtule määruskaebuse,

mille Riigikohtu halduskolleegium jättis 25. veebruari 2025. a määrusega menetlusse võtmata

(resolutsiooni p 2).

6.2.1.Taotleja on haldusasjas nr 3-24-3464 ammendanud kõik riigisisesed

õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud

neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et ka haldusasja nr 3-24-

3464 puudutavas osas ei ole taotlejale riigi õigusabi määramine põhjendatud. Taotleja märgib,

et kohtud on rikkunud oluliselt tema põhiõigusi ja vabadusi, kuid kohtule ei ole eeltoodu

haldusasja materjalide pinnalt tuvastatav. Haldusasja nr 3-24-3464 menetlus on läbi viidud

nõuetekohaselt. Taotleja minetas oma õiguse haldusasja sisuliseks menetlemiseks, kuna ta ei

tasunud nõuetekohaselt ettenähtud tähtajaks riigilõivu. Kohtule ei nähtu, et Eesti riik oleks

haldusasja menetlemisel pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja

Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise.

6.2.2.Kohus märgib täiendavalt, et kaebusega EIK-i pöördumine ei eelda, et isikul peaks

olema esindaja. Ka ei piisa EIK-i kaebuse esitamiseks üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on

siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda

siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole

täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu

Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12). Seega oleks

taotleja EIK-ile esitatav kaebus selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a.

6.3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Maivo Kärdi riigi õigusabi taotluse haldusasju nr

3-24-2868 ja 3-24-3464 puudutavas osas RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider