2-24-116682/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.03.2025 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-116682

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ hagi SkyUp MT Limited vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

7451,52 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010),

lepinguline esindaja N M

Kostja SkyUp MT Limited (välismaa registrikood

C 103645), lepinguline esindaja H T

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 21.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista SkyUp MT Limited`lt Lennuabi OÜ kasuks põhivõlgnevus 5400

eurot; viivis perioodi 03.05.2024 kuni 02.07.2024 eest 116,52 eurot ja

sissenõudmiskulud 520 eurot, kokku 6036,52 eurot.

3. Välja mõista SkyUp MT Limited`lt Lennuabi OÜ kasuks viivis põhinõudelt

5400 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.07.2024

kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud SkyUp MT Limited kanda.

5. Välja mõista SkyUp MT Limited`lt Lennuabi OÜ kasuks menetluskulu 2050

eurot.

6. Välja mõista SkyUp MT Limited`lt Lennuabi OÜ kasuks hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (2050 eurot) viivis alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt oli G Kil, J Kil, R Kil ja M Kil (broneering xxx) reisile

06.10.2023 SkyUp MT Limited (kostja) opereeritaval lennul XXX suunaga Xxx-Tallinn.

Lend pidi saabuma 07.10.2023 kell 02.55, saabus aga hilinemisega 06.10.2023 kell 06.09,

seega hilines lend üle 3 tunni. Lennu vahemaa Xxx Tallinn vahel on 3 654 km.

2. K V, Ene A, K A (broneering 315445), S K (broneering 3155805); Anu K (broneering

3154450) reisisid 03.01.2024 kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn-Xxx. Lend

pidi saabuma 03.01.2024 kell 08.15, maandus aga Varssavis ja saabus sihtkohta

hilinemisega 04.01.2024 kell 00.08, seega hilines lend üle 12 tunni. Lennu vahemaa

Tallinn- Xxx vahel on 3 654 km.

3. K L, M E, M E, E V (broneering xxx) reisisid 21.09.2023 kostja opereeritaval lennul

XXX suunaga Tallinn-Xxx. Lend pidi saabuma 21.09.2023 kell 11.35 aga saabus sihtkohta

hilinemisega 04.01.2024 kell 18.58, seega hilines lend üle 7 tunni. Lennu vahemaa Tallinn-

Xxx vahel on 3 654 km. 4. Eelnimetatud lendude puhul hilinesid reisijad sihtpunkti üle 3

tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1

punkti c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik 13 eelnimetud reisijat loovutasid oma

hüvitise nõuded hagejale.

5. Hageja esitas 03.05.2024 kostja vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 7627,04 euro hüvitamise nõudes (põhinõue EU 261/2004 alusel

6800 eurot, sissenõudekulud juriidiliselt isikult 560 eurot, riigilõiv avalduselt 240 eurot ja

menetluskulu 20 eurot, viivis põhinõudelt 04.05.2024 kuni 06.05.2024 summas 7,04 eurot).

Nõudele lisandus jooksev viivis kuni põhinõude täitmiseni. Kostja esitas 30.05.2024

vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, milles tunnistas reisija A K nõuet 600 eurot ulatuses

ning reisijate K L, M E, M E ja E V nõuet summas 800 eurot. Kostja märkis, et kui hageja

esitab lisaks hüvitise taotlusele puuduvad materjalid, mis on lennuettevõttel vajalikud

hüvitise tasumiseks (koopiad reisijate isikutunnistusest, lennupiletid, pardakaardid), siis on

kostja valmis tasuma hüvitist vastavalt EU 261/2004 määrusele. Kostja tasus A K

tunnustatud nõude osas 600 eurot 08.02.2024 hageja arveldusarvele, mida hageja ei kasuta

ja pole nõude tasumiseks kostjale ka edastanud. Kostja tasus 17.05.2024 hagejale reisijate K

L, M E, M E, E V eest kokku hüvitist summas 800 eurot.

6. Kostja pöördus hageja poole 20.05.2024 paludes hagejal esitada koopiad reisijate

isikutunnistusest, lennupiletid, pardakaardid. Hageja esitas 04.06.2024 kostjale nõude

reisijate nõuete loovutamise lepingud mis olid kõik allkirjastatud digitaalset ja vastavate

lendude kinnitatud broneeringud. Hageja ei pidanud vajalikuks isikutunnistuste edastamist

kuivõrd nõuded on loovutatud hagejale, kõik loovutamise lepingud on allkirjastatud

digitaalselt ning isikutunnistuste koopiad on vajalikud allkirjade samasuse tuvastamiseks

kui allkiri on antud käsitsi. Kostjal peab olema endal võimekus kontrollida, kas reisijad

lennubroneeringute alusel ka lennule registreerusid ja lennul olid.

7. Hageja palub kostjalt mõista välja hageja kasuks võlgnevus kokku summas 5400

eurot; mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest 03.05.2024 kuni hagi esitamiseni 02.07.2024 summas 116,52 eurot; mõista välja

kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulud summas 520 eurot; mõista välja kostjalt hageja

kasuks viivis põhisummalt 5400 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 02.07.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning mõista välja kostjalt hageja

kasuks viivis põhisummalt 5400 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

2(8)

määras kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku täitmiseni ning jätta

menetluskulud täielikult SkyUp MT Limited kanda.

8. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja nõue pardakaartide esitamiseks

on alusetu ning reisijate suhtes koormav ning pahatahtlik, nõudes dokumente mida ei pea

esitama lennuhüvitise saamiseks EU määruse 261/2004 artikkel 3 lõige 2 alusel. Hageja

leiab, et kostja põhjendus sama lennu reisijate ebavõrdse kohtlemise osas ei ole piisavalt

põhjendatud, kuna väljamaksed 100% ulatuses tehti ka reisijatele, kes olid algselt käesoleva

kohtuasjaga seotud maksekäsumenetluses.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

9. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta

hageja kanda.

10.

21.09.2023 Tallinn Xxx lend XXX hilines sihtkohta üle 3 tunni ja kostja on

õigeaegselt lennule registreerinud reisijatele hüvitise tasunud. Samuti on tasunud kostja

hüvitise 600 eurot 6.10.2023 Tallinn Xxx lennule XXX õigeaegselt registreerunud A Kile.

11.

06.10.2023 Tallinn Xxx lend XXX hilines sihtkohta üle 3 tunni, kuid alla 4 tunni.

Võttes arvesse määrus nr 261/2004 artikli 7 punkt 2. ja Euroopa Kohtu otsust liidetud

kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 vähendab kostja reisijate G K, J K,

R K, M K hüvitist 50%, st summani 1 200 eurot tingimusel, et hageja tõendab, et nad

registreerusid lennule õigeaegselt. 12. Kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt kuna hageja

ei olnud kohtuväliselt tõendanud, et: tal on õigus esindada reisijaid ja reisijad olid

õigeaegselt registreerunud lennule. Euroopa Komisjon on 09.03.2017 andnud juhise määrus

nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmiseks. Kostja on valmis tunnistama põhinõuet summas 4

200 eurot kui hageja esitab EU 261/2004 määruse artikkel 7 c) alusel hüvitise taotlemiseks

kõik nõutud dokumendid ja nende kontrollimisel selgub, et reisijatel on õigust hüvitisele.

Kostja on nõus tunnistama hageja põhinõuet järgmiste reisijate osas kui hageja tõendab, et

need reisijad registreerusid lennule õigeaegselt: G K, J K, R K, M K hüvitis summas 1 200

eurot (50%); K V, E A, K A hüvitis summas 1 800 eurot; S K hüvitis summas 600 eurot ja

A K hüvitis summas 600 eurot. Kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so

sissenõudmiskulu ja viivist.

13. Hageja esitas reisijate poolsed nõude loovutamise lepingud alles pärast kohtusse

pöördumist ja pole siiani esitanud reisijate pardakaarte. Kuna hageja polnud enne

kohtusse pöördumist esitanud nõude loovutamise kokkuleppeid ega digitaalselt

allkirjastatud volikirju, puudus kostjal kindlus, kas hagejal on õigus esindada reisijat.

14. Kuna hageja ei ole siiani esitanud esindatavate isikute pardakaarti, siis ei ole kostja

saanud veenduda, et reisijal oli õigus hüvitisele ja määrus nr 261/2004 kuulub

kohaldamisele. Kuna hageja ei olnud täitnud määruse nr 261/2004 alusel hüvitise

nõudmiseks vajalikke tingimusi, siis ei saa lugeda kostjat rahalise kohustuse täitmisega

viivituses olevaks VÕS § 113 mõttes ning seetõttu ei ole hagejal ka tekkinud õigust

sissenõudmiskulude hüvitamisele VÕS § 113¹ lg 1 alusel.

15. Kostja leiab 12.02.2025 seisukohas, et lennule õigeaegset registreerumist saab tõendada

pardakaardiga. Euroopa Kohtu 25.01.2024 lahendi C-474/22 p-is 21 on öeldud, et

määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 1 punktist a ja lõike 2 punktist a tuleneb, et seda

määrust kohaldatakse reisijate suhtes tingimusel, et esiteks on neil reisijatel kinnitatud

broneering asjaomasele lennule ja et teiseks ilmuvad nad õigeks ajaks registreerimisele.

Kuna need kaks tingimust on kumulatiivsed, ei saa reisija ilmumist registreerimisele

eeldada sellest, et tal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning selle artikli 3

3(8)

lõike 2 punkti a soovitav toime nõuab, et reisijad ilmuksid õigeks ajaks lennujaama,

täpsemalt tegutseva lennuettevõtja esindaja juurde, eesmärgiga lennata ette nähtud

sihtkohta, isegi juhul, kui nad on enne lennujaama tulekut ennast juba veebis

registreerinud.

16. Kuna hageja ei ole siiani esitanud esindatavate isikute pardakaarti, siis ei ole kostja

saanud veenduda, et reisijatel oli õigus hüvitisele ja määrus nr 261/2004 kuulub

kohaldamisele. Kui reisija ei ilmu õigeaegselt lennujaama registreerumisele, siis ei

kannata ta ebamugavusi, mille hüvitamiseks on ettenähtud hüvitis. Kuna lennule

registreerumise aeg on EÜ määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt selle

määruse kohaldamise aluseks, siis on põhjendatud lennuettevõtte poolne nõue reisijal

tõestada oma õigeaegset registreerumist, mida C-474/22 kohtulahendi punkti 16

kohaselt saab teha pardakaardiga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

17. Kohus rahuldab hagi.

18. Vaidlus puudub järgmiste asjaolude osas. G K, J K, R K ja M K reisisid 06.10.2023

kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Xxx Tallinn ja lend hilines üle 3 tunni. K V, E

A, K A, S K, A K reisisid 03.01.2024 kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn

Xxx ja lend hilines üle 12 tunni. K L, M E, M E, E V (broneering xxx) reisisid

21.09.2023 kostja opereeritaval lennul XXX suunaga

Tallinn-Xxx, lend hilines üle 7 tunni. Lennu vahemaa Tallinn-Xxx ja Xxx Tallinn vahel on 3

654 km. Kostja on mitmetele 06.10.2023 lennu XXX reisijatele (ca 20 reisijat) juba

nimetatud lennu eest hüvitist maksnud ja seda 100 % ulatuses hüvitise summast. Kostja on

valmis tunnistama põhinõuet summas 4 200 eurot juhul kui hageja esitab EU

261/2004 määruse artikkel 7 c) alusel hüvitise taotlemiseks kõik nõutud dokumendid ja

nende kontrollimisel selgub, et reisijatel on õigust hüvitisele. Kostja ei tunnista hageja

kõrvalnõudeid, so sissenõudmiskulu ja viivist.

19. Võlausaldaja võib oma nõude loovutada sõltumata võlgniku nõusolekust (VÕS § 164 lg

1 ls 1). Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale andma nõuet

tõendavad dokumendid ja nõude esitamiseks vajalikku teavet (VÕS § 168 lg 1 ls 1).

Nõude loovutamine on võlgniku suhtes kehtiv, kui uus võlausaldaja esitas võlgnikule

dokumendi loovutamise kohta (VÕS § 170 ls 2). Võlgnik võib esitada nõudele

vastuväiteid, mis tal olid esialgse võlausaldaja vastu loovutamise ajal ja mis tal on uue

võlausaldaja vastu (VÕS § 171 lg 1). Reisijad on loovutanud oma nõuded kostja vastu

hagejale. Seega on hageja õigustatud esitama kostja vastu hüvitisenõude.

20. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2014

määrus (EÜ) nr 261/2004 (määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele

lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest

antava hüvitise ja abi kohta. Määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja

Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on

kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu

tühistamise korral (määruse artikkel 3(1)(a) ja (2)(a)). Lennu hilinemise korral on

reisijatel õigus hüvitisele 600 euro ulatuses üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul

hüvitist (määruse 261/2004 art 7(1)(c)). Artikli 7 lg 2 punkt c kohaselt on kõikide üle

3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni lennuettevõtjal

õigus vähendada hüvitist 50%. Artikli 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid 6 vahemaa

mõõtmise suurringjoone meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse

sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või

kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes. Lennu vahemaa

4(8)

Tallinn- Xxx ja Xxx-Tallinn vahel on 3 654 km. Kostja ei vaidlusta, et reisijatel oli

broneering kostja opereeritavatele lendudele. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kõik reisijad

olid lennul.

21. Vaidluse põhisisu on selles, kas hagejal tuleb esitada hüvitise saamiseks reisijate kohta

pardakaardid. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei ole siiani esitanud esindatavate

isikute pardakaarti ning kostja ei ole saanud veenduda, et reisijal oli õigus hüvitisele ja

määrus nr 261/2004 kuulub kohaldamisele. Määruse nr 261/2004 artikkel 3 p 2a

sätestab, et antud määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kellel on kinnitatud broneering

asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele ajaks, mille lennuettevõtja,

reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette

teatanud või kui aega olnud märgitud, siis mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks

tehtud väljumisaega.

22. Kostja on seisukohal, et lennule õigeaegset registreerumist saab tõendada

pardakaardiga. Euroopa Kohtu 25.01.2024 lahendi C-474/22 p-is 21 on öeldud, et

määrust kohaldatakse reisijate suhtes tingimusel, et esiteks on neil reisijatel kinnitatud

broneering asjaomasele lennule ja et teiseks ilmuvad nad õigeks ajaks registreerimisele

või kui ta on ennast juba veebis registreerinud, peab ta olema ilmunud õigeks ajaks

tegutseva lennuettevõtja esindaja juurde lennujaama.

23. Kohus leiab, et kostja sai hageja poolt esitatud nõudeavaldusest piisava info, et

kontrollida lendude broneeringut, reisijate nime, lennule registreerimist ja seda kas

reisijatel on õigus hüvitisele. Kohtu hinnangul ei ole vaja pardapasse hüvitise välja

maksmiseks. Kohus märgib, et eelnimetatud Euroopa Kohtu 25.01.2024 lahend

C474/22 oli ajendatud sellest, et reisija otsustas mitte minna hilineva lennu pardale, mis

hilines sihtkohta 3 tundi ja

32 minutit, kuid soovis siiski saada hüvitist lennu eest mille pardale ta ei läinud. Kohus

leidis, et lennureisija peab määruse artikli 5 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 ettenähtud hüvitise

saamiseks juhul, kui lend hilineb lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisajaga

võrreldes kolm tundi või rohkem, olema ilmunud õigeks ajaks registreerimisele, või kui ta

on ennast juba veebis registreerinud, peab ta olema ilmunud õigeks ajaks tegutseva ettevõtja

esindaja juurde lennujaama.

24. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud otsus ei käsitle pardapasse ning otsus ütleb

üheselt ja selgelt, et reisija peab ilmuma lennu registreerimisele ja olema hilineval lennul ja

selline registreering tehakse vahetult enne pardale minekut väravas ja selle kohta ei saa

reisijad esitada tõendeid. Kostja ei ole tõendanud, et hagiavalduses toodud reisijad ei

ilmunud õigeks ajaks pardale mineku registreerimisele. Vastupidi, kostja on omaks võtnud,

et kõik reisijad läksid lennule. Pardakaart ei tõenda lennule minekut. Seega on kostja

etteheited hagejale seoses pardakaartide esitamata jätmisega alusetud. Eeltoodust tulenevalt

on lennu hilinemisest tuleneva hüvituse välja nõudmise eeldused täidetud, so 1) reisijatel on

kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning 2) nad on ilmunud registreerimisele.

25. Kohus on seisukohal, et sama lennu reisijad (kes on pidanud kannatama samasugust

lennu hilinemisest tulenevat ebamugavust), tuleb kohelda võrdselt ning neile tuleb maksta

samas suurusjärgus hüvitis. Kohus nõustub hagejaga, et kostja välja toodud asjaolu, et

algselt oli taotlusi vähe ning hiljem tuli taotlusi juurde, ei anna alust reisijate ebavõrdseks

kohtlemiseks. Kostjale oli teada hilinenud lennul olnud reisijate arv ning kostja pidi

arvestama, et kõigil hilinenud lennul olnud reisijatel on õigus esitada kostja vastu

lennuhüvitise nõue summas 600 eurot. Kostjale oli algusest peale teada, et lend XXX

suunaga Tallinn-Xxx hilines alla 4 tunni, kuid kostja ei rakendanud lennuhüvitise

vähendamise õigust 50% võrra. Seega ei ole põhjendatud hüvitise vähendamine lennu XXX

5(8)

puhul 50% võrra. Hüvitise maksmist välistavad asjaolud puuduvad. Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt kuulub reisijale hüvitamisele 5400 eurot. Kuna nõue on loovutatud

hagejale, siis kuulub eurot hüvitamisele hagejale.

26. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise

kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest (VÕS § 113 lg 2). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 113¹ lg 1). Viivisenõude

võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni

ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

27. Kohus leiab, et viivisenõue 116,52 on põhjendatud. Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2

alusel arvestada viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 03.05.2024

kuni nõude tasumiseni või kuni hagiavalduse esitamiseni 02.07.2024. Kostja on pärast

maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamist tasunud hagejale 17.05.2024 summa 800

eurot. Seega on viivise arvestus järgmine: viivis põhisummalt 6200 eurot alates 03.05.2024

kuni 17.05.2024 on 31,76 eurot ja põhisummalt 5400 eurot alates 18.05.2024 kuni

02.07.2024 on 84,76 eurot. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kogusummas 31,76

+84,76 = 116,52 eurot.

28. Kuna nõue on loovutatud hagejale, siis kuulub viivis väljamõistmisele hagejale.

Alates 03.07.2024 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt 5400 eurot kuni põhinõude 5400 euro täitmiseni.

29. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 113¹ lg 1). Käesolevas asjas on

hagejal õigus nõuda kostjalt viivist, mistõttu on täidetud eeldused sissenõudmiskulude

hüvitamise nõude esitamiseks. Seega tuleb sissenõudmiskulud summas 40 eurot iga reisija

kasuks kostjalt välja mõista, kokku 520 eurot (13 reisijat x 40 eurot). Kuna nõue on

loovutatud hagejale, siis kuulub 520 eurot hüvitamisele hagejale. 30. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista võlgnevus 5400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 03.05.2024

kuni 02.07.2024 eest summas 116,52 eurot ja sissenõudmiskulu 520 eurot. Samuti tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 03.07.2024 põhisummalt 5400 eurot

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises sätestatud määras kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

MENETLUSKULUD

31. Asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).

Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Eeltoodust

tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

6(8)

32. Hageja on kandnud menetluskulusid kokku 3045 eurot. Hageja menetluskuludeks on

hagi esitamisel tasutud riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 2415 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja ei ole käibemaksukohuslane. Hageja kinnitab et kõik kulud on kantud seoses

käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt.

33. Kostja leiab, et hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured, põhjendamatud ning

ülepaisutatud. Hageja on soovinud menetluskulude hüvitamist 50 minuti osas ka maksekäsu

kiirmenetluses, kuigi TsMS § 4842 kohaselt on menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses

piiratud 20 euroga ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata. Kostja arvates on põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusabi osutamisel olnud

vähemalt 3 tunni võrra väiksem.

34. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning seega on tegemist põhjendatud

kuluga. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 630 eurot.

35. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. TsMS §

484² kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu

rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja

kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse

üleminekul hagimenetluseks arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg

9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista maksekäsu kiirmenetluses kantud kuluks 20 eurot. Seega vähendab kohus ajakulu 50

minuti võrra.

36. Kohus vähendab kohtuistungiks ettevalmistamise, kohtuistungile tuleku ja mineku

kulu (hageja on arvestanud nimetatud kuluks kokku 3 tundi 25 minutit). Kohus peab

nimetatud põhjendatud kuludeks kokku 1 tund, kuna tegemist ei ole keeruka ega mahuka

asjaga. Samuti arvestab kohus sellega, et hageja esindaja on spetsialiseerunud nimetatud

vaidlustele. Kohus leiab, et arvestades käesolevat vaidlust, esitatud menetlusdokumentide

sisu ja tõendite mahtu, on hageja lepingulise esindaja kulud ülejäänud osas põhjendatud.

Kõik hageja esindaja toimingud on menetluskulude nimekirjades esitatud ulatuses vajalikud

ning seotud käesoleva kohtumenetlusega. Kokku on hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalik ajakulu 14 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma

käibemaksuta) on juristist esindaja kohta liiga kõrge. Kohtupraktikas arvestatakse juristist

esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 100 eurot. Arvestada tuleb ka seda, et tegemist ei ole

õiguslikult keerulise vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud õigusabi kulu kokku 1400

eurot ilma käibemaksuta.

37. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 2050 eurot

(maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, õigusabikulud 1400 + riigilõiv 630), mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

38. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

39. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

7(8)

40. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280,00 eurot (TsMS § 178 lg 2).

41. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere kohtunik

8(8)