2-24-16899/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. märts 2025

Tsiviilasja number

2-24-16899

Tsiviilasi

V.A. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): V.A. (isikukood XXX; elukoht,

XXX, xxxx; e-post; tel xxxxxxxxxx)

Usaldusisik: Annika Rau (e-post:, tel 56 620 629)

Võlausaldajad:

1. Bondora AS

(registrikood 11483929; asukoht

Tammsaare tee 47, Tallinn)

2. B2 Impaact OÜ (registrikood 11542046; asukoht

Mustamäe tee 16, Tallinn)

3. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht Toompuiestee 35, Tallinn)

4. OSAÜHING AKTIIV SPORT (registrikood 16611473;

asukoht Anne 44a, Tartu)

5. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (asukoht Ülikooli

2, Tartu)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.A. maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.

2. Kinnitada V.A. esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja

Põhinõue

(eurot)

Kõrvalnõue

(eurot)

Kohustuse

kogusumma

(eurot)

Kohustuse

täitmise

periood

Kohustuse

tasumise

sagedus

(kindel

kuupäev

kuus,

kvartalis)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv ja

suurus

Kohustuse

täitmise

ulatus

eurodes

Kohustuse

täitmise

ulatus

%-des

Bondora AS

2889,27

587,11

3476,381

4 kuud

22. kuupäev

3 / 96,36

1 / 3187,30

3476,38

B2 Impact OÜ

1879,91

12,45

1892,361

4 kuud

22. kuupäev

3 / 52,45

1 / 1735,01

1892,36

Aktiva

Finance

Group OÜ

2935,11

743,24

3678,351

4 kuud

22. kuupäev

3 / 101,96

1 / 3372,47

3678,35

OSAÜHING

AKTIIV

SPORT

156,58

89,92

246,501

4 kuud

22. kuupäev

3 / 6,83

1 / 226,01

246,50

Tartu

kohtutäitur

Oksana

Kutšmei

499,09

0,00

499,092

4 kuud

22. kuupäev

3 / 13,83

1 / 457,60

499,09

Tartu

kohtutäitur

Oksana

Kutšmei

402,49

0,00

402,492

4 kuud

22. kuupäev

3 / 11,16

1 / 369,01

402,49

Tartu

kohtutäitur

Oksana

Kutšmei

628,20

0,00

628,202

4 kuud

22. kuupäev

3 / 17,41

1 / 575,97

628,20

KOKKU:

9390,65

1432,72

10 823,37

3 / 300,00

1 / 9923,37

10 823,37

Kohustuse liigi selgitus: 1-võlanõue, 2- täitemenetluse kulu.

3. Kohustada V.A.-d tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse

22. märtsil 2025 ning edaspidi iga kuu 22. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles

märgitud tingimustel.

4. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Annika Rau.

5. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande

V.A.

võlgade

ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.

6. Jätta Annika Rau taotlus AS-i Pensionikeskus kohustamiseks teha pensioniosakute

väljamakse usaldusisiku kontole rahuldamata.

7. Kohustada kohtutäitur Oksana Kutšmeid V.A. kontodele laekuvaid summasid ja

V.A. nõuete arestimise alusel saadu andma ümberkujundamiskavaga hõlmatud

võlausaldajatele välja, sh vajadusel suurendades võlgniku pangakonto kasutuslimiidi.

8. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud V.A. kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.

9. Määrata V.A. usaldusisiku Annika Rau tasuks 990 eurot (käibemaksuta).

10. Usaldusisiku tasust (990 eurot) maksta 300 eurot välja V.A. poolt kohtu

deposiidina 20. veebruaril 2025 tasutud summa arvel Avitase OÜ-le (registrikood

12683613, konto nr EE761010220233760220).

11. Ülejäänud usaldusisiku tasu 690 eurot mõista välja V.A.-lt usaldusisiku Annika

Rau kasuks ning kanda see Avitase OÜ-le (registrikood 12683613, konto nr

EE761010220233760220).

12. Tühistada Tartu Maakohtu 19. novembri 2024. a määrusega

maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

13. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks

usaldusisikule. Saata määrus käesoleva määruse resolutsiooni p 12 täitmiseks

(kinnistusraamatu kande muutmise osas) Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

14. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

15. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning

ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

(füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 28 lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. Veronika V.A. (avaldaja, võlgnik) esitas 7. novembril 2024 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse ning 11. novembril 2024 avalduse täienduse, milles taotles võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt on võlgnik lapsehoolduspuhkusel, kuid alates veebruarist 2024. a enam

vanemahüvitist ei saa ning tal puudub sissetulek. Võlgnikul on kaks alaealist last. Võlgnik

saab ainult lastetoetust 160 eurot kuus. Laste isa toetab rahaliselt. Võlgnikule kuulub ½

mõttelist osa kinnistust asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx, XXX, hinnangulise väärtusega 40 000

eurot. Võlgniku väljaminekud ühes kuus on 874 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku veidi

üle 10 500 eurot. Võlgnik tegi pensionisamba väljamakse avalduse ning raha saab mais 2025.

a. Pensioniosakute väärtus on 15 740 eurot. Pensioniosakute väljamaksest soovib võlgnik

maksta võlgnevuse.

2. Usaldusisiku aruande kohaselt tuleb avaldus rahuldada ja algatada võlgniku võlgade

ümberkujundamise menetlus. Võlgnik soovib oma eluase säilitada. Võlgnikule kuuluva

kinnistu tegelikuks väärtuseks on aruande kohaselt 180 000 eurot, võlgnikule kuulub ½

mõttelist osa kinnistust.

Võlgnik jäi 23. jaanuari 2025. a ärakuulamisel oma avalduse juurde. Võlgnik on motiveeritud

kava täitma, et oma vara säilitada.

3. Usaldusisik esitas 26. veebruaril 2025 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava

kinnitamiseks.

Kava kohaselt võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse

täitmise pikendamise ja osadena täitmise teel. Vastavalt koostatud kavale tasub võlgnik nelja

kuu jooksul 100% nõuetest. Esimesed kolm kuud tasub võlgnik maksed kava järgi.

Pensionisambast laekub summa usaldusisiku kontole ning hiljemalt 4. kuul teeb usaldusisik

oma ametikontolt väljamaksed võlausaldajatele vastavalt nõuete jääkidele. Peale

võlausaldajate nõuete tasumist laekunud summast tasutakse puuduolev usaldusisiku tasu ning

ülejäänud summa kantakse võlgniku arveldusarvele. Usaldusisik esitas taotluse kohustada AS-

i Pensionikeskus tegema võlgniku pensionifondi osakute väljamakse usaldusisiku kontole.

Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekutest ja elatusmiinimumist. Aastal 2025

kehtestatud miinimumpalga järgi on vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 132

elatusmiinimum 1476 eurot 67 senti. Praeguseid sissetulekuid arvestades jääb võlgnikule

keskmiselt igapäevasteks kuludeks 860 eurot (1160–300). Võlgniku enda hinnangul on tal

reaalselt võimalik tasuda maksimaalselt 300 eurot kuus. Arvestades võlgnikule laekuvat

kogumispensioni II samba summat ja aega, on kava koostatud nelja kuu peale.

Võlgade ümberkujundamisel tuleb võrrelda võlausaldajate huve võlgade ümberkujundamisel

ja pankroti korral. Pankrotimenetlust saab algatada võlgniku suhtes, kes on püsivalt

maksejõuetu. Arvestades võlgniku vara väärtust, kohustuste summat, laekuvat pensionisamba

summat, ei ole võlgnik maksejõuetu.

Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasub võlgnik nelja kuu jooksul võlausaldajatele 10

823 eurot 37 senti ehk kogu võlgnevuse. Võlgniku soov on vältida pankrotimenetlust ja

säilitada oma perele kodu.

B2 Impact OÜ ja Bondora AS teatasid, et neil ei ole vastuväiteid kava suhtes. Aktiva Finance

Group OÜ, Aktiiv Sport OÜ ja Oksana Kutšmei tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei

esitanud. Võlausaldajatele saadetud teatises juhtis usaldusisik võlausaldajate tähelepanu

asjaolule, et tähtajaliselt oma seisukoha või avalduse esitamata jätmisel loetakse, et

võlausaldaja on nõus ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise

viisiga (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 25 lg 1).

Sellest tulenevalt on viis võlausaldajat kohtu poolt määratud kava esitamise tähtajaks

nõustunud ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruste ja ümberkujundamise viisidega.

Usaldusisiku hinnangul on ümberkujundamise kava täitmine reaalne ning sellega ei ole

kahjustatud võlausaldajate huvisid.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kava

tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.

5. Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik

kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade

ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja

millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade

ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on

võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks

edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos

ümberkujundamiskavaga kohtule (FIMS § 24 lg 3).

FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus

ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda

ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust

kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade

ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses,

mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil

tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid

arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste

kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte

ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast

ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik.

FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega

võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui

kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes

põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt

halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja

eelistamiseks on mõjuv põhjus.

6. Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil otsesõnu nõustunud

võlausaldajad B2 Impact OÜ ja Bondora AS ning võlausaldajad Aktiva Finance Group OÜ,

OSAÜHING AKTIIV SPORT ja Oksana Kutšmei ei ole kava suhtes seisukohta esitanud,

mistõttu loetakse, et ka nemad on kavaga nõustunud (FIMS § 25 lg 1).

Kohus, kuulanud võlgniku ja usaldusisiku ära, tutvunud võlgade ümberkujundamiskavaga

ning usaldusisiku hinnanguga, on seisukohal, et kava kuulub kinnitamisele. Kava vastab

FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud

makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Võlgnik täidab

olemasolevate võlausaldajate nõudeid täies ulatuses ning suhteliselt lühikese aja jooksul (neli

kuud). Ilma ümberkujundamiskavata ei ole võlgnik suuteline kohustusi täita. Kava täitmine on

tõenäoline, võlgniku pensionifondi osakute väljamaksmisel suudab võlgnik kõik

olemasolevad kohustused ära täita (dtl 467–468). Põhimõtteliselt oleks võlgnik ja

võlausaldajad saavutanud kavaga sarnase olukorda ka lihtsalt pensionifondi osakute

väljamaksmisel, ilma kava koostamiseta, sest eelduslikult katab väljamakstav summa ka

võlgniku kohustusi ka siis, kui vahepealseid makseid ei tehta. Siiski on kava koostamine

mõistlik, sest vastasel juhul täidetakse nõudeid kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustikus

ettenähtud korras. Võlgnik on avaldanud soovi ise kohustused täita.

Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve

kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega

võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada (vt nt

RKTKm 10.04.2013. a, nr 3-2-1-28-13, p 16). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist

vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja

võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib

kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.

Kava on koostatud arvestades võlgniku majanduslikku seisundit ja maksevõimet ning soovi

kava täita. Võlgnik on suuteline kava igakuiselt täita 300 euro ulatuses. Kava kohaselt

täidetakse võlausaldajate nõuded 100% ulatuses 4 kuu jooksul. Kava täitmisel pärast

pensioniosakute väljamakse tegemist jääb võlgnikule kätte rohkem allesjäänud raha, kui kava

koostamata jätmisel (kava järgi tasub võlgnik võlausaldajatele kokku 900 eurot ning

sellevõrra on allesjääv summa pärast pensiosakute arvel nõude täitmist suurem).

Käesolevas menetluses saab õigustatud huvide kaalumisel arvestada, et võlgniku

ülalpidamisel on kaks alaealist last ning võlgnik on valmis tegema pingutusi makseraskuste

ületamiseks. Kohus on seisukohal, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja

õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

7. Kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamise menetluse käigus võlausaldajatel

tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui

pankrotimenetluse kaudu.

Pankrotimenetluses tuleks võlausaldajate nõuded kaitsmisele samas suurusjärgus kui on kavas

esitatud. Pankrotimenetlusega lisanduvad menetluskulud on eelduslikult aga suuremad, kui

võlgade ümberkujundamise menetluses. Pankrotimenetluses kantakse kulud pankrotivara

arvelt, kuid võlgade ümberkujundamise menetluses tasub menetluskulud võlgnik. Võlgnik

soovib aga oma vara, eelkõige eluase, säilitada.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse

võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas

ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu

on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta

võlausaldajate huve. Võlgnik on kasutanud õigust pöörduda võlgade ümberkujundamiseks

kohtu poole. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende

süvendamine. Võlgade ümberkujundamise menetlus on seaduseandja poolt kujundatud pigem

võlgnikukeskseks ning mõeldud pankrotimenetluse asemel sellisel juhul, kus võlgnikul on

võimalus makseraskused ületada võlgade ümberkujundamise kaudu.

Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade

ümberkujundamiskava täidetav. Kava kohaselt tasub võlgnik võlausaldajate nõuete katteks

kolme kuu jooksul igakuiselt 300 euro kuus. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust (koos

riiklike toetustega, sh toetustega lapsele ja lapsele makstava elatisega kokku umbes 1160

eurot), suudab võlgnik esitatud kava ka täita.

8. Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava

kinnitamiseks.

Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate

nõudeid nende poolt nõutud ulatuses. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad

võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku vara

ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2).

Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või

kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3

ja 4).

Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata

jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve.

FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega

ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse

täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet

maksma panna.

9. FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid

võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu

19. novembri 2024. a määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

10. Kohus selgitab, et võlgniku maksekäitumine on järelevalve all. Võlgnik peab andma

usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on kehtestatud

meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta - eelkõige kava tühistamine, mille järel

taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need

meetmed piisavad, et kohustada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava.

Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 30–34.

Ümberkujundamiskava on võimalik muuta (FIMS § 36). Järelevalvet ümberkujundamiskava

täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35). Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise

menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne.

Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku

pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike

kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral;

2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei

suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud

ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende

suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma

kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata

võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule

või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve

teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas

kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.

11. Usaldusisik esitas koos kava kinnitamise taotlusega ka taotluse kohustada AS-i

Pensionikeskus tegema võlgniku pensioniosakute väljamakse usaldusisiku kontole.

Kohus leiab, et selline kohustamine ei oleks käesoleval juhul kava täitmisega vastuolus ega

kahjustaks kuidagi võlgniku ega võlausaldajate huve, sest pensioniosakute väljamaksega

kaetakse võlgniku veel maksmata kohustused täies ulatuses ning väljamakse rahast ka

usaldusisiku tasu jäägi katteks ning võlgnikule endale ülekandmiseks. Siiski ei näe FIMS ega

TsMS selleks võimalust, AS Pensionikeskus puhul ei ole tegemist menetlusosalisega, samuti

ei kohaldata selles menetluse staadiumist esialgset õiguskaitset vms, millega saaks kohus

menetlusvälist isikut millekski kohustada.

12. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud FIMS § 30 lg 6 alusel kohustada

kohtutäiturit andma ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele välja võlgniku

kontodele laekuvaid summasid ja võlgniku nõuete arestimise alusel saadu, sh vajadusel

suurendada võlgniku pangakonto kasutusliimidi.

Kohus selgitab, et FIMS § 30 lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava

täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. FIMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse

ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või

usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta

ümberkujundamiskava ei kehti.

Käesoleval juhul kehtib ümberkujundamiskava võlgniku suhtes algatatud kõikide

täitemenetluste suhtes, sundtäitmisel olevate nõuete aluseks on ümberkujundamiskavaga

hõlmatud võlausaldajate nõuded (kohtulahendid tsiviilasjades nr 2-21-116371, nr 2-21-

137138, nr 2-23-123736 ja nende alusel algatatud täitemenetluste tasud ja kulud) (vt dtl 65 ja

494–496). Seega kuivõrd kavaga on hõlmatud kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused,

ei tohi FIMS § 32 lg 2 järgi üheski neist täitemenetlust jätkata, mis tähendab ka võlgniku vara

aresti alt vabastamist. Kohtule teadaolevalt ei täida siiski kohtutäiturid vastavat seaduse nõuet

ega vabasta võlgniku vara aresti alt, mistõttu peab kohus põhjendatuks käesolevas asjas

kohustada kohtutäiturit andma välja kavaga hõlmatud võlausaldajatele võlgniku kontole

laekuvad summad ja võlgniku nõuete arestimise alusel kantav raha, sh kohustada vajadusel

kohtutäiturit tõstma vajadusel kasutuslimiidid. Peale võlausaldajate nõuete tasumist laekunud

summast tasutakse puuduolev usaldusisiku tasu ning ülejäänud summa kantakse võlgniku

arveldusarvele.

Menetluskulude jaotus

13. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning

võlausaldajate kulud nende endi kanda.

14. Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub

määrata enda tasuks 990 eurot ning kanda see Avitase OÜ kontole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 9 tundi (tunnitasuga 110

eurot).

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava

kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi

Valitsuse 8. detsembri 2023. a määruse nr 113 kohaselt oli alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31.

detsembrini 2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega oli usaldusisiku tunnitasu

ülemmääraks 164 eurot. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määruse nr 87 kohaselt on

alates 1. jaanuarist 2025 kuupalga alammäär 886 eurot, seega usaldusisiku tunnitasu

ülemmäraks 177 eurot 20 senti. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse

pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega

seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

15. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 110 eurot on põhjendatud ning vastab

menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu

ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete

täitmiseks 9 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara,

teostanud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste

ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud

kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad ning võlgade ümberkujundamise kava.

Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 990 eurot.

16. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 300 eurot.

Usaldusisiku tasust (990 eurot) tuleb 300 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina

tasutud summa arvel ning ülejäänud 690 eurot tuleb välja mõista võlgnikult usaldusisiku

kasuks.

Usaldusisik palub kanda tasu Avitase OÜ kontole. FIMS § 54 lg 9 sätestab, et kohus võib

usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb. Seega tuleb usaldusisiku tasu maksta välja vastavalt esitatud taotlusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik