2-21-3164/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) Vallo Kariler, (liikmed) Maris Kuurberg ja

Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-3164

Kohtuasi

I.M-i ja R.P hagi Q.H ja K.Q vastu nõude

tunnustamiseks K.Q pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.09.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.H määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: I.M (isikukood XXX)

Hageja II: R.P (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin

Traat

Kostja I: Q.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martin Kruus

Kostja II: K.Q (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Parandada Harju Maakohtu 21.09.2023 määruse resolutsiooni p-des 12 ja 14

ilmsed ebatäpsused, kus maakohus on viidanud võlaõigusseaduse § 133 lõikele 1.

Asendada maakohtu määruse resolutsiooni p-des 12 ja 14 viide „võlaõigusseaduse

§ 133 lõikele 1“ viitega „võlaõigusseaduse § 113 lõikele 1“.

2. Parandada Harju Maakohtu 21.09.2023 määruse resolutsiooni p-des 11 ja 13

ilmsed ebatäpsused, kus maakohus on viidanud „otsusele“. Asendada maakohtu

määruse resolutsiooni p-des 11 ja 13 viited „otsusele“ viitega „määrusele“.

3. Tühistada Harju Maakohtu 21.09.2023 määrus resolutsiooni p 6 osas, milles

maakohus jättis kindlaks määramata Q.H-le

hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude rahalise suuruse 889,2 euro ulatuses, s.o õigusabikulud maakohtu

menetluses 265,2 euro (sh käibemaks) ulatuses ja õigusabikulud ringkonnakohtu

menetluses 624 euro (sh käibemaks) ulatuses; resolutsiooni p 7 osas, milles

maakohus jättis I.M-ilt Q.H kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise

2-21-3164

42,12 euro ulatuses ja R.P-lt Q.H kasuks välja mõistmata menetluskulude

hüvitise 42,12 euro ulatuses; resolutsiooni p 8 osas, milles maakohus jättis

rahuldamata Q.H avalduse hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks 1029,6 eurot ületavas osas, ning resolutsiooni p 9

osas, milles maakohus mõistis tasaarvestuse tagajärjel Q.H-lt välja I.M-i kasuks

menetluskulud 554,88 eurot ületavas osas ja R.P kasuks menetluskulud 554,88

eurot ületavas osas.

4. Tühistada Harju Maakohtu 21.09.2023 määruse resolutsiooni p-d 3, 4, 7 ja 9 osas,

milles maakohus märkis hagejad solidaarvõlausaldajatena ja -võlgnikena ning

teha viidatud resolutsiooni punktides uued otsustused, kus märkida, et kumbki

hageja osales menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Jätta maakohtu määrus

ülejäänud osas muutmata.

5. Rahuldada Q.H määruskaebus osaliselt.

6. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Rahuldada I.M-i ja R.P avaldus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

6.2. Määrata kindlaks I.M-i ja R.P hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

rahaline suurus kokku 1890 eurot, so õigusabikulud maakohtu menetluses

1350 eurot (sh käibemaks) ning õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses

540 eurot (sh käibemaks).

6.3. Välja mõista Q.H-lt I.M-i kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

715,5 eurot ja R.P kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 715,5 eurot.

6.4. Välja mõista I.M K.Q kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 81 eurot

ja R.P kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 81 eurot.

6.5. Rahuldada Q.H avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt.

6.6. Määrata kindlaks Q.H hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline

suurus kokku 3289,2 eurot, s.o õigusabikulud maakohtu menetluses 1045,2

eurot (sh käibemaks), riigilõiv apellatsioonkaebuselt 840 eurot ja

õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 1404 eurot (sh käibemaks).

6.7. Välja mõista I.M-ilt Q.H kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

160,62 eurot ja R.P-lt Q.H kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

160,62 eurot.

6.8. Jätta rahuldamata Q.H avaldus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 1029,6 euro ulatuses.

6.9. Tasaarvestada I.M-i ja R.P ning Q.H vastastikused määrusega

väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Q.H-lt

välja I.M-i kasuks menetluskulud 554,88 eurot ja R.P kasuks

menetluskulud 554,88 eurot.

6.10.

Määrata kindlaks, et K.Q-l menetluskulud puuduvad.

6.11.

Välja mõista Q.H-lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 408 eurot, mis tuleb

tasuda vastavalt määruse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul

alates määruse jõustumisest.

6.12.

Kohustada Q.H tasuma Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud

menetluskulult 408 eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni tasumiseni.

6.13.

Välja mõista K.Q-lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 72 eurot, mis tuleb

tasuda vastavalt määruse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul

alates määruse jõustumisest.

2-21-3164

6.14.

Kohustada K.Q-d tasuma Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud

menetluskulult 72 eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni tasumiseni.

6.15.

Vabastada I.M riigilõivu 60 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

6.16.

Vabastada R.P riigilõivu 60 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

7. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli I.M-i (hageja I) ja R.P (hageja II, edaspidi koos hagejad)

hagi Q.H (kostja I) ja K.Q (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks kostja II

pankrotimenetluses.

2. Maakohus rahuldas 07.01.2022 otsusega hagi, jättis hagejate menetluskulud kostja I kanda

ning kostjate menetluskulud nende endi kanda, lisaks mõistis kohus kostjalt I Eesti Vabariigi

kasuks välja riigilõivu 600 eurot, mille tasumisest olid hagejad hagi esitamisel vabastatud.

Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.10.2022 otsusega (edaspidi ringkonnakohtu otsus)

maakohtu 07.01.2022 otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

Ringkonnakohus jättis hagejate kulud maakohtus 20% ulatuses nende endi kanda ja 80%

ulatuses kostjate kanda selliselt, et 85% sellest jääb kostja I ja 15% kostja II kanda, kostja I

menetluskuludest 20% võrdsetes osades hagejate kanda ja kostja II menetluskulud tema enda

kanda, hagejate apellatsioonimenetluse kuludest jättis ringkonnakohus 5% nende endi kanda

ja 95% kostja I kanda, kostja I apellatsioonimenetluse kuludest 95% tema enda ja 5%

võrdsetes osades hagejate kanda ning kostja II apellatsioonimenetluse kuludest 95% kostja I

ja 5% võrdsetes osades hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 13.03.2023.

4. Hagejad esitasid 07.12.2021 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

osutati hagejatele õigusabi ajakuluga 7,5 tundi ja vandeadvokaadist lepingulise esindaja

tunnitasuga 150 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 1350 eurot. Hagejate lepingulise

esindaja õigusabitoimingud maakohtus olid järgmised: materjalidega tutvumine, hagiavalduse

koostamine ja esitamine 3 tundi; konsultatsioon ja suhtlus hagejaga 0,75 tundi; 26.05.2021

kostja vastusega tutvumine 0,25 tundi; hageja 08.06.2021 vastuse koostamine 1 tund; kostja

22.06.2021 vastusega tutvumine 0,25 tundi; hageja 22.06.2021 vastuse koostamine 1,25 tundi

ja kohtuistungiks valmistamine ja osalemine 07.12.2021 1 tund.

2-21-3164

Hagejad esitasid 07.09.2022 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt osutati hagejatele apellatsioonimenetluses õigusabi ajakuluga 3 tundi ja

vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasuga 150 eurot, millele lisandus käibemaks,

kokku 540 eurot. Hagejate lepingulise esindaja õigusabitoimingud ringkonnakohtus olid

järgmised: kohtuotsusega tutvumine 0,125 tundi; apellatsioonkaebusega tutvumine 0,125

tundi; 09.03.2022 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 1,5 tundi; menetluskulude

nimekirja koostamine 0,25 tundi ja kohtuistungiks valmistamine ja osalemine 07.09.2022, 1

tund.

5. Kostja I leidis 10.12.2021 seisukohas, et hagejate menetluskulude nimekirjast ei selgunud,

milles seisnes esindaja vajadus pärast hagiavalduse esitamist hagejaga suhelda ja hagejat

konsulteerida. Arvestades, et hagejate menetluskulude nimekirja alusel ei olnud tuvastatav

õigusabi osutamise aeg, ei olnud toimingute põhjendatus ja vajalikkus kontrollitav. Samuti oli

ebausutav, et hagejatel, kellel puudus tulenevalt majanduslikust olukorras võimalus tasuda

hagi esitamisel isegi riigilõivu, on sõlminud neid esindava advokaadiga õigusabilepingu

keskmisest kõrgema tunnitasuga 180 eurot. Hagejate seaduslik esindaja kinnitas ise, et

hagejatel puuduvad selliste kulutuste tegemiseks majanduslikud võimalused. Järelikult oli

eluliselt ebausutav, et hagejad olid menetluskulude nimekirjas näidatud kulutusi ka tegelikult

kandnud.

6. Kostja I esitas 07.12.2021 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

osutati kostjale I maakohtus õigusabi ajakuluga 9,2 tundi ja vandeadvokaadist lepingulise

esindaja tunnitasuga 130 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 1435,20 eurot. Kostja I

palus väljamõistetavatelt menetluskuludelt arvestada viivist seaduses sätestatud määras

arvates menetluskulusid kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest. Kostja I lepingulise

esindaja õigusabitoimingud maakohtus olid järgmised: 24.05.2021 tutvumine hagiavalduse ja

algdokumentidega, nõupidamine kliendiga menetluslike perspektiivide osas 1,8 tundi;

26.05.2021 esmase hagivastuse ja menetluskulude tagatise määramise taotluse koostamine

ning edastamine kohtule 2,2 tundi; 22.06.2021 sisulise hagivastuse koostamine,

kooskõlastamine kliendiga ning edastamine kohtule 2,5 tundi; 07.12.2021 hageja 22.09.2021

menetlusdokumendi sisuline analüüs, valmistumine kohtuistungiks, menetluskulude nimekirja

koostamine 1,7 tundi ja 07.12.2021 kliendi esindamine kohtuistungil 1 tund.

Kostja I esitas 15.09.2022 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

osutati kostjale I apellatsioonimenetluses õigusabi ajakuluga 13,1 tundi ja vandeadvokaadist

lepingulise esindaja tunnitasuga 130 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 2043,6 eurot.

Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 840 eurot. Järelikult olid kostja I

menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 2883,6 eurot. Kostja I palus väljamõistetavatelt

menetluskuludelt arvestada viivist seaduses sätestatud määras arvates menetluskulusid

kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest. Kostja I lepingulise esindaja õigusabitoimingud

ringkonnakohtus olid järgmised: 10.01.2022 maakohtu otsuse analüüs, seisukohad edasise

menetlusliku perspektiivi suhtes kliendile 1,3 tundi; 07.02.2022 apellatsioonkaebuse

koostamine, kooskõlastamine kliendiga ning esitamine kohtule 4,2 tundi; 07.09.2022

valmistumine kohtuistungiks ja kliendi esindajana istungil osalemine 2,5 tundi; 08.09.2022

varasema kohtupraktika analüüs, vastuväite koostamine kohtu tegevusele, kooskõlastamine

kliendiga ning esitamine kohtule 2,3 tundi ning 07.12.2021 seisukoha koostamine ja esitamine

hagejate esitatud täiendavate tõendite ja asjaolude suhtes, menetluskulude nimekirja

koostamine 2,8 tundi.

7. Kostja II kohtumenetlustes ei osalenud, menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud.

2-21-3164

8. Hagejad märkisid 16.09.2022 ringkonnakohtule esitatud seisukohas, et suur osa kostja I

menetluskulust on põhjendamatu. Kostja I ei esitanud menetluskulu nimekirja arusaadavalt ja

jälgitavalt ning oli selgusetu, millise hinnaga teenust osutati.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas 21.09.2023 määrusega hagejate avalduse menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks, määras hagejatele hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 1890 eurot, s.o õigusabikulud maakohtu menetluses 1350 eurot (sh käibemaks)

ning õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 540 eurot (sh käibemaks). Kohus mõistis

kostjalt I hagejate kasuks välja menetluskulud 1431 eurot. Kohus mõistis kostjalt II hagejate

kasuks välja menetluskulud 162 eurot.

Maakohus rahuldas kostja I avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt, määras hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2400

eurot, so õigusabikulud maakohtu menetluses 780 eurot (sh käibemaks), riigilõiv

apellatsioonkaebuselt 840 eurot ja õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 780 eurot (sh

käibemaks). Kohus mõistis hagejatelt välja kostja I menetluskulu 237 eurot (sh käibemaks).

Kohus jättis rahuldamata kostja I avalduse hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks 1918,80 euro ulatuses.

Maakohus tasaarvestas hagejate ning kostja I vastastikused väljamõistetavad menetluskulud

ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt I välja hagejate menetluskulud 1194 eurot.

Maakohus määras kindlaks, et kostjal II menetluskulud puudusid.

Maakohus mõistis kostjalt I Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 408 eurot, mis tuleb tasuda

hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohus kohustas kostjat I tasuma Eesti

Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulult 408 eurot riigituludesse viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse

jõustumisest kuni tasumiseni.

Maakohus mõistis kostjalt II välja Eesti Vabariigi kasuks riigilõivu 72 eurot, mis tuleb tasuda

hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohus kohustas kostjat II tasuma Eesti

Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulult 72 eurot riigituludesse viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni tasumiseni.

Maakohus vabastas kummagi hageja riigilõivu 60 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

9.1. Maakohus leidis, et hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus oli põhjendatud

ja kuulus rahuldamisele. Hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu

maakohtus oli 7,5 tundi ning ringkonnakohtus 3 tundi. Hagejate vandeadvokaadist lepingulise

esindaja tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks oli mõistlik ja põhjendatud. Hagejad

kinnitasid, et nad ei ole käibemaksukohuslased. Eeltoodust tulenevalt määras kohus kindlaks

hagejate menetluskulude rahalise suuruse kokku 1890 eurot, so õigusabikulud maakohtu

menetluses 1350 eurot (sh käibemaks) ning õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 540

eurot (sh käibemaks). Kuivõrd ringkonnakohus jättis 10.10.2022 otsusega hagejate kulud

maakohtus 20% ulatuses nende endi kanda ja 80% ulatuses kostjate kanda selliselt, et 85%

2-21-3164

sellest jääb kostja I kanda ja 15% kostja II kanda ning hagejate apellatsioonimenetluse

kuludest 5% nende endi kanda ja 95% kostja I kanda, siis tuli hagejate kasuks kostjalt I välja

mõista 1431 eurot ning kostjalt II 162 eurot.

9.2. Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulus rahuldamisele osaliselt.

9.2.1. Kohtu hinnangul oli põhjendamatu 26.05.2021 esmase hagivastuse ja menetluskulude

tagatise määramise taotluse koostamise ning kohtule esitamise ajakulu 2,2 tundi. Maakohus

jättis 14.06.2021 määrusega kostja I taotluse hagejate kohustamiseks menetluskulude katteks

tagatise andmiseks rahuldamata.

9.2.2. Kohus ei pidanud põhjendatuks 22.06.2021 sisulise hagivastuse koostamise, kliendiga

kooskõlastamise ning kohtule edastamise ajakulu kokku 1 tunni ulatuses. Arvestades

22.06.2021 kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu oli nimetatud

menetlustoimingute ajakulu põhjendatud mitte rohkem kui kokku 1,5 tunni ulatuses.

9.2.3. Kohus ei pidanud põhjendatuks 07.12.2021 hageja 22.09.2021 menetlusdokumendi

sisulise analüüsi, kohtuistungiks valmistumise ning menetluskulude nimekirja koostamise

ning kohtuistungil osalemise ajakulu kokku 1 tunni ulatuses. Arvestades hageja 22.09.2021

menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning et 07.12.2021 kohtuistung kestis istungi protokolli

järgi vähem kui 25 minutit, oli nimetatud menetlustoimingute ajakulu põhjendatud mitte

rohkem kui kokku 1,7 tunni ulatuses.

9.2.4. Kohus ei pidanud põhjendatuks maakohtu otsuse analüüsi, edasise menetlusliku

perspektiivi seisukohtade, apellatsioonkaebuse koostamise, kliendiga kooskõlastamise ja

kohtule esitamise ning 07.09.2022 istungiks valmistumise ja ringkonnakohtus istungil

osalemise ajakulu kokku 4 tunni ulatuses. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, seda,

et kostjat esindas sama esindaja ka maakohtus (ja kostja II pankrotimenetluses), kes oli seega

vaidluse asjaolude ja õiguslike probleemidega varasemalt tuttav ning et 07.09.2022 istung

kestis protokolli järgi vähem kui 45 minutit, oli nimetatud menetlustoimingute ajakulu

põhjendatud mitte rohkem kui kokku 4 tunni ulatuses.

9.2.5. Kohus ei pidanud põhjendatuks 08.09.2022 varasema kohtupraktika analüüsi, kohtu

tegevusele vastuväite koostamise, kliendiga kooskõlastamise ning kohtule esitamise ajakulu.

Toimiku materjalidest nähtuvalt jättis ringkonnakohus 10.10.2022 otsusega kostja I vastuväite

kohtu tegevusele rahuldamata.

9.2.6. Kohus ei pidanud põhjendatuks 07.12.2021 (ilmselt on silmas peetud 15.09.2022)

hageja esitatud täiendavate tõendite ja asjaolude suhtes seisukoha koostamise ja esitamise

ning menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 1,8 tunni ulatuses. Arvestades kohtule

esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu oli nimetatud menetlustoimingute ajakulu

põhjendatud mitte rohkem kui kokku 1 tunni ulatuses.

9.2.7. Ülejäänud kostja I esindaja toimingute ajakulu oli põhjendatud ja kooskõlas tsiviilasja

keerukusega. Seega oli kostja I põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu kokku 10 tundi, s.o

maakohtu menetluses 5 tundi ning ringkonnakohtu menetluses 5 tundi.

9.2.8. Kostja I vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub

käibemaks oli mõistlik ja põhjendatud. Kuna kostja I ei ole käibemaksukohustuslane, siis tuli

õigusabikulu arvestada koos käibemaksuga.

2-21-3164

9.2.9. Kostja I tasus apellatsioonkaebuse esitamisel seadusega kooskõlas riigilõivu 840 eurot.

9.2.10. Eeltoodust tulenevalt määras kohus kindlaks kostja I kantud hüvitatavate kulude

rahalise suuruse kokku 2400 eurot, s.o riigilõiv 840 eurot, õigusabikulud maakohtu

menetluses 780 eurot (sh käibemaks) ja õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 780 eurot

(sh käibemaks). Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata 1918,80

euro ulatuses.

9.2.11. Ringkonnakohtu otsusest tuleneva menetluskulude jaotuse kohaselt tuli hagejatelt

kostja I kasuks välja mõista kostja I kantud menetluskulu 237 eurot.

10. Kostja II kohtumenetluses ei osalenud ning kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud.

11. Kohus tasaarvestas hagejate ja kostja I vastastikused väljamõistatavad menetluskulud ning

tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt I välja menetluskulud hagejate kasuks 1194 eurot.

12. Maakohus rahuldas 15.04.2021 määrusega hagejate taotlused menetlusabi saamiseks ning

vabastas mõlemad hagejad hagiavalduse esitamisel hagiavalduselt tasumisele kuuluva

riigilõivu 300 euro tasumisest. Vastavalt ringkonnakohtu menetluskulude jaotusele kuulus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 1 alusel kostjalt I Eesti Vabariigi kasuks

väljamõistmisele riigilõiv 408 eurot ning kostjalt II 72 eurot. Hagejad tuli vastavalt TsMS §

190 lg-le 7 riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. Hagejad on alaealised

lapsed, kellel puuduvad sissetulekud ja vara ning kes ei suuda majanduslikest põhjustest

tulenevalt riigilõivu tasuda.

Määruskaebus

13. Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus

määrus, millega lahendada menetluskulude kindlaksmääramine kooskõlas ringkonnakohtu

10.10.2022 menetluskulude jaotuse otsusega, põhjendatud ulatuses ning õigete isikute suhtes.

Kostja I väitel väljus maakohus esmalt menetluse esemest, asudes menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise kõrval lahendama ka küsimusi menetluskulude jaotuse osas. Maakohus

jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja I kantud õigusabikulud, mis seonduvad 26.05.2021

menetluskulude tagatise määramise taotluse koostamisega ning 08.09.2022 vastuväite

koostamisega kohtu tegevusele. Nii 26.05.2021 menetluskulude tagatise taotlus kui ka

08.09.2022 vastuväide kohtu tegevusele olid kostja I huvide kaitsmiseks vajalikud ja

eesmärgipärased. Asjaolu, et kohtud jätsid vastavad taotlused rahuldamata, ei anna alust

lugeda taotlustega kaasnenud kulusid põhjendamatuks. Järelikult vähendas maakohus

ebaõiglaselt kostja I menetluskulude suurust 702 euro võrra.

Teiseks ei ole riigilõiv, mille tasumisest hagi esitamisel hagejad vabastati, käsitatav hagejate

kantud menetluskuluna. Menetluskulude jaotuse otsustas ringkonnakohus 10.10.2022 otsuses,

kuid seal ringkonnakohus riigilõivusummat, mille tasumise kohustusest hagejad vabastati,

pooltele hüvitamiseks ei määranud. Järelikult ei saanud maakohus enam otsustada riigilõivu,

millest hagejad olid menetlusabi korras hagiavalduse esitamisel vabastatud, kostjatelt

riigituludesse väljamõistmist. Maakohus peab menetluskulude kindlaksmääramise

otsustamisel juhinduma lõppotsuses sedastatud menetluskulude jaotusest ega saa asuda

jaotuse küsimusi täiendavalt otsustama. Järelikult väljus maakohus määruse resolutsiooni

2-21-3164

punktides 11-16 enda pädevusest menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ja määrus

kuulub ka selles osas tühistamisele.

Kolmandaks ei kohelnud kohus menetluskulude kindlaksmääramisel pooli võrdselt ja

vähendas kostjale I hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust põhjendamatult.

Maakohus luges kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks kokku üksnes 10 tundi.

Kohtumenetlus toimus kahes kohtuastmes, kusjuures nii maa- kui ka ringkonnakohus pidas

istungi. Ühtlasi andsid kohtud pooltele korraldusi täiendavate tõendite kogumiseks ja

esitamiseks. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, ei saanud

tegemist olla ka keskmisest lihtsama vaidlusega. Kostjale I osutatud õigusabiteenuse maht ei

ole ülepaisutatud ega põhjendamatu. Lisaks luges kohus analoogsetes positsioonides

õigusabikulu hagejate puhul põhjendatuks, kuid kostja I puhul põhjendamatuks.

Neljandaks lähtus maakohus ekslikult eeldusest, et hagejad on solidaarvõlausaldajad. Hagejad

ei toonud esile, kuidas kantud menetluskulud hagejate vahel jaotusid. Seda küsimust ei

käsitlenud ka maakohus vaidlustatud määruses.

Menetlusosaliste seisukohad

14. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata, maakohtu

määruse muutmata ning kõik menetluskulud kostja I kanda.

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi osaliselt tühistada

resolutsiooni p 6 osas, milles maakohus jättis kindlaks määramata kostjale I hüvitamisele

kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse 889,2 euro ulatuses, s.o õigusabikulud maakohtu

menetluses 265,2 euro (sh käibemaks) ulatuses ja õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses

624 euro (sh käibemaks) ulatuses; resolutsiooni p 7 osas, milles maakohus jättis hagejalt I

kostja I kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 42,12 euro ulatuses ja hagejalt II

kostja I kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 42,12 euro ulatuses; resolutsiooni p 8

osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja I avalduse hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 1029,6 eurot ületavas osas, ning

resolutsiooni p 9 osas, milles maakohus mõistis tasaarvestuse tagajärjel kostjalt I välja hageja

I kasuks menetluskulud 554,88 eurot ületavas osas ja kostja II kasuks menetluskulud 554,88

eurot ületavas osas. Lisaks tühistab kohus maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3, 4, 7 ja 9

osas, milles maakohus käsitles hagejaid solidaarvõlausaldajatena ja -võlgnikena ning teeb

viidatud resolutsiooni punktides uued otsustused, kus märgib, et kumbki hageja osales

menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Ringkonnakohus parandab määruse resolutsiooni p-

des 12 ja 14 ilmsed ebatäpsused, kus maakohus viitas võlaõigusseaduse § 133 lõikele 1, ja

asendab maakohtu määruse resolutsiooni p-des 12 ja 14 viited „võlaõigusseaduse § 133

lõikele 1“ viitega „võlaõigusseaduse § 113 lõikele 1“. Kohus parandab määruse resolutsiooni

p-des 11 ja 13 ilmsed ebatäpsused, kus maakohus viitas „otsusele“ ja asendab maakohtu

määruse resolutsiooni p-des 11 ja 13 viited „otsusele“ viitega „määrusele“. Ülejäänud osas on

2-21-3164

maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks. Kostja I määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

17. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt RKTKm 06.05.2015, 3-

2-1-4-15, p 14). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige, kas maakohus on õigust

õigesti kohaldanud. Ei ole objektiivseid kriteeriume, mille alusel määrata täpselt kindlaks

esindaja ajakulu põhjendatust mingi konkreetse menetlusdokumendi koostamisel. Esindaja

ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja

siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja

ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu

hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

18. Kostja I ei ole määruskaebuses väitnud, et maakohus ületas hagejate lepingulise esindaja

õigusabikulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Küll väidab kostja I,

et maakohus vähendas kostjale I hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust

põhjendamatult. Maakohus järeldas, et kostja I põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu oli

kokku 10 tundi, s.o maakohtu menetluses 5 tundi ning ringkonnakohtu menetluses 5 tundi.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga I, et maakohus on osaliselt kostja I lepingulise esindaja

õigusabitoimingute ja nende ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire

rikkunud. Maakohus on ülemääraselt vähendanud kostja I lepingulise esindaja ajakulu.

19. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kostja I lepingulise esindaja menetlustoimingute ja

ajakulu põhjendatust ja vajalikkust maakohtu menetluses. Maakohtu hinnangul oli

põhjendamatu 26.05.2021 esmase hagivastuse ja menetluskulude tagatise määramise taotluse

koostamise ning kohtule esitamise ajakulu 2,2 tundi põhjusel, et maakohus jättis 14.06.2021

määrusega kostja I taotluse hagejate kohustamiseks menetluskulude katteks tagatise

andmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub kostjaga I, et maakohtu viide TsMS § 169

lg-le 3 on ekslik. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks menetluskulude

ühtse jaotamise põhimõtte osas teinud mingeid erandeid. Kostja I on õigesti esile toonud, et

TsMS § 169 lg 3 on menetluskulude jaotuse otsustamise küsimus, mis siinses asjas on

jõustunud ringkonnakohtu otsusega juba otsustatud ja mille üle praeguses nn jätkumenetluses,

kus otsustatakse üksnes menetluskulude rahaline kindlaksmääramine, enam otsustada ei saa.

Seejuures on maakohus tähelepanuta jätnud, et kostja I 26.05.2021 seisukoht sisaldas

(vähemalt pooles ulatuses) ka esialgset vastust hagiavaldusele, seega mitte üksnes tagatise

taotlust, mille kohus jättis rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik hinnata kostja

I hagile vastuse koostamise kõigi 24.05.2021-22.06.2021 toimingute ajakulu ühiselt. Hagi ja

selle lisadega tutvumiseks, mh kliendiga suhtlemiseks, menetlusliku positsiooni

ülesehitamiseks, tagatise taotluse esitamiseks ja hagi vastuse koostamiseks ei saa pidada 5

tundi üleliigseks. Ülejäänud kostja I lepingulise esindaja maakohtus tehtud

menetlustoimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole ringkonnakohtu

hinnangul maakohus, arvestades eelkõige hagejate 22.09.2021 menetlusdokumendi sisu ja

07.12.2021 kohtuistungi kestust, kaalumispiire ületanud. Järelikult tuleb lugeda kostja I

lepingulise esindaja ajakulu maakohtu menetluses põhjendatuks 6,7 tunni ulatuses.

2-21-3164

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ületanud kaalumispiire ka kostja I lepingulise

esindaja ajakulu hindamisel apellatsioonimenetluses. Maakohus ei pidanud põhjendatuks

kostja I lepingulise esindaja 08.09.2022 varasema kohtupraktika analüüsi, kohtu tegevusele

vastuväite koostamise, kliendiga kooskõlastamise ning kohtule esitamise ajakulu, sest

ringkonnakohus jättis 10.10.2022 otsusega kostja I vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.

Siinse asja ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks seoses kostja I

vastuväite rahuldamata jätmisega menetluskulude ühtse jaotamise põhimõtte osas mingeid

erandeid teinud. Ringkonnakohus on seisukohal, et poolel on seaduse kohaselt õigus oma

menetlusliku positsiooni ja huvide kaitseks esitada vastuväide kohtu tegevusele. Üksnes

asjaolu, et ringkonnakohus jättis kostja I vastuväite rahuldamata, ei muuda vastuväite

koostamise ajakulu täienisti põhjendamatuks. Kohtupraktikast tulenevalt peab kohus välja

mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel eelkõige andma

hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna (mitte hindama igat kuluartiklit

eraldi) ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele

sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Ringkonnakohus

on seisukohal, et arvestades kostja I lepingulise esindaja menetlustoimingud

apellatsioonimenetluses ning arvestades vaidluse sisu ja mahtu, tuleb lugeda kogumis kostja I

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks apellatsioonimenetluses kokku 9

tundi. Seejuures on põhjendatud ja vajalik apellatsioonimenetluse ajakulu maakohtu

menetluse ajakulust mõnevõrra suurem põhjusel, et muu hulgas kestis ringkonnakohtu istung

maakohtu istungist ajaliselt ca poole võrra kauem. Lisaks leidis ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse arutamisel, et maakohus rikkus osaliselt selgitamiskohustust, mis tingis

ringkonnakohtus hagejale täiendava tähtaja määramise korrigeeritud viivisearvestuse

esitamiseks ning kostjale tähtaja määramise hageja täiendavate tõenditega tutvumiseks ja

nendele seisukoha esitamiseks. See tähendab, et ka ringkonnakohtus jätkus menetlus osaliselt

eelmenetluse staadiumis, mis tingis muu hulgas kostja täiendavate seisukohtade esitamise,

seda nii 08.09.2022 ja 16.09.2022.

21. Eeltoodust tulenevalt on kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu TsMS

§ 175 lg 1 tähenduses tsiviilasjas nr 2-21-3164 kokku 15,7 tundi, mis põhjendatud ja vajaliku

tunnitasu suurusega 130 eurot, millele lisandub käibemaks, on 2449,2 eurot. Järelikult kuulub

maakohtu määrus tühistamisele osas, milles maakohus jättis kindlaks määramata kostja I

hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse 889,2 euro ulatuses (2449,2-1560).

Kuna kostja I põhjendatud ja vajalik menetluskulu oli ka apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv 840 eurot, on kostja I põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 3289,2 eurot,

s.o õigusabikulud maakohtu menetluses 1045,2 eurot (sh käibemaks), riigilõiv

apellatsioonkaebuselt 840 eurot ja õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 1404 eurot (sh

käibemaks). Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 1029,6

euro ulatuses (4318,8-3289,2).

22. Vaidlustatud määruse resolutsioonist on nähtav, et maakohus käsitas hagejaid

solidaarvõlausaldajatena. Ringkonnakohus nõustub kostjaga I, et hagejad ei olnud käesolevas

asjas solidaarvõlausaldajad. Kuigi mõlema hageja hagi menetleti ühes tsiviilasjas, oli kumbki

hageja esitanud kostja II, s.o hagejate isa pankrotimenetluses oma eraldi elatise tasumisega

viivitamise tõttu tekkinud viivise nõude, millele nõuete kaitsmise koosolekul esitasid

vastuväited teine võlausaldaja, s.o kostja I, ja võlgnik, s.o kostja II. Seega osales iga hageja

kostjate suhtes siinses menetluses iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2). Seega leiab ringkonnakohus,

et kostjatel tuleb hagejatele menetluskulud hüvitada võrdsetes osades. Samuti tuleb hagejatel

kostjale I hüvitada kostjale I välja mõistetavad menetluskulud võrdsetes osades. Eeltoodust

tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3, 4, 7 ja 9 osas, kus

2-21-3164

maakohus käsitas hagejaid solidaarvõlausaldajatena ja -võlgnikena ning teeb viidatud

resolutsiooni punktides uued otsustused, kus märgib, et kumbki hageja osales menetluses teise

poole suhtes iseseisvalt.

23. Kuivõrd ringkonnakohtu otsusega jäid kostja I menetluskulud maakohtus 20% ulatuses

võrdsetes osades hagejate kanda ning ringkonnakohtus 5% ulatuses võrdsetes osades hagejate

kanda, siis tuleb hagejalt I kostja I kasuks välja mõista hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

160,62 eurot ja hagejalt II kostja I kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 160,62 eurot.

Ringkonnakohus täpsustab ka vastavalt hagejate ja kostja I üksteise suhtes vastastiku

väljamõistetavate menetluskulude osas määruse resolutsioonis märgitavaid tasaarvestatavate

nõuete summasid.

24. Kostja I on määruskaebuses järgmisena arvamusel, et maakohus ei saanud menetluskulude

rahaliselt kindlaksmääramise määruses otsustada riigilõivu, millest hagejad olid menetlusabi

korras hagiavalduse esitamisel vabastatud, kostjatelt riigituludesse väljamõistmist.

Ringkonnakohus kostjaga I ei nõustu.

24.1. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või

mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis

tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu

hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud

menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas

lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 1

nimetatud kulud pärast asjas tehtud lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii kohus, kelle

menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas

tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta.

24.2. Praegusel juhul on asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi (s.o Tallinna

Ringkonnakohtu 10.10.2022 otsus) jõustumist määranud TsMS § 177 lg 2 alusel kindlaks

poolte menetluskulud ning TsMS § 179 järgi lahendanud ka menetluskulude väljamõistmise

kostjatelt Eesti Vabariigi kasuks. Seejuures on Riigikohus varasemalt selgitanud, et lahendi

riigi kasuks kulude väljamõistmise kohta võib teha nii enne kui ka pärast sisulise lõpplahendi

jõustumist (vt RKTKm 07.10.2009 3-2-1-96-09, p 9). Kui riigi kasuks menetluskulude

väljamõistmise lahend tehakse pärast lahendi jõustumist, võib kulud määrusega välja mõista

nii see kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus (vt RKPJKo

10.02.2014, 3-4-1-35-13, p 27). Seega ei ole maakohus riigilõivu kostjatelt riigituludesse

väljamõistmisel menetlusõiguse norme rikkunud. Ka ei ole praegusel juhul möödunud TsMS

§ 179 lg 2 teises lauses sätestatud tähtaeg määruse tegemiseks.

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruse resolutsiooni p-des 12 ja 14 märkinud

ebaõige viite võlaõigusseaduse paragrahvile. Viivise regulatsioon on sätestatud VÕS §-s 113,

mitte §-s 133. Samuti on maakohus viidanud määruse resolutsiooni p-des 11 ja 13 valele

kohtulahendi liigile, s.o otsusele. Hagita menetluses vormistatakse kohtulahendid määrustena.

Ringkonnakohus saab need maakohtu ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta maakohtu määruse

sisu, TsMS § 447 lg 2 järgi parandada.

26. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

2-21-3164

27. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg

3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)