2-23-6291/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Gea Lepik ja Maris

Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6291

Kohtuasi

C.Y hagi A.Y vastu kinnisasja väljanõudmiseks

ebaseaduslikust valdusest

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.04.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

A.Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): C.Y (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ene Ahas

Kostja (apellant): A.Y (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.04.2024 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

4. Jätta rahuldamata kostja 05.02.2025 taotlus täiendava tõendi vastu võtmiseks ning

jätta 05.02.2025 menetlusdokumendile lisatud dokument vastu võtmata.

5. 2-23-6291

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C.Y esitas 26.04.2023 Harju Maakohtule hagi A.Y vastu, milles palub: mõista kinnisasi

aadressiga XXX (registriosa nr XXXXXXX) kostja ebaseaduslikust valdusest hageja

valdusse; kohustada kostjat vabastama ja hagejale üle andma XXX asuva kinnisasja

(registriosa nr XXXXXXX) valdus. Kostja poolt valduse vabatahtlikult vabastamata ja üle

andmata jätmisel tõsta kostja kinnisasjalt välja, võtta kostjalt valdus ära sundkorras

täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras kohtutäituri poolt; jätta menetluskulud kostja

kanda.

2. Hageja omandas 21.10.2010 kinnistu aadressiga XXX (registriosa XXXXXXX, edaspidi

kinnistu). Pooled elasid kinnistul koos, kuid peresuhete purunemisel oli hageja sunnitud

16.11.2022 ära kolima ja kinnistut jäi valdama kostja. 19.04.2023 jõustus Harju Maakohtu

lahend tsiviilasjas nr 2-22-19322, millega lahutati poolte abielu. Hageja on alates kinnistult

välja kolimisest palunud kostjalt kinnistu valdus hagejale üle anda, kuid kostja on sellest

keeldunud.

3. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostjal puudub hageja vastu selge, so summaliselt

kindlaks määratud nõue, mis oleks sissenõutav. Poolte eesmärgiks ei ole olnud seltsingu

loomine ega ka seltsinglastena tegutsemine. Kostja ei ole esile toonud, et pooltel oleks olnud

tahe sõlmida seltsinguleping (seltsingulepingut sõlmitud ei ole). Tõendamata on, et pooltel oli

ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Selgusetuks jääb ka,

millal kostja hinnangul väidetav seltsing alguse sai, kas juba aastal 2007, kui kostja hageja

juurde kolis või millalgi hiljem. Puudub vaidlus, et antud juhul puudub notariaalses vormis

tõestatud seltsinguleping. Seltsingulepingut ei ole sõlmitud ka mingis muus vormis. Ühise

kodu rajamine ja selle tõttu panuste tegemine (rahaliselt või tööga) on majanduslikult kasulik,

kuid ei tähenda seltsingulepingu sõlmimist.

4. Kostja ei ole ka võrdväärselt hagejaga panustanud. Hageja soetas poolte kooselu ajal

kinnistu, kuhu hakkas ehitama maja. Kulud, mis tekkisid seoses maja ehituse, kasutamise ja

laenulepinguga (sh intressid) on kõik hageja poolt tasutud. Ehitustööde, sh projekteerimise

korraldamisega tegeles eelkõige hageja. Kostja väidetu, et tema paigaldas parketti ja värvis

2-23-6291

koos isaga seinu ning paigaldas aknalaudu, ei ole täies ulatuses tõde – parketti paigaldas ka

hageja ja liistud paigaldas hageja isa ning aknalaudu paigaldas ja maalritöid teostas OÜ

Furiosa. Hageja korraldas ehitustegevust ainuisikuliselt.

5. Ka laenuleping nr 09220123114 ei muuda poolte suhet seltsinguks. Arusaamatuks jääb

kostja väide, mille kohaselt kostja püüab oma panuseks nimetada poolt pangalaenust, mille

maksmises ta ei ole osalenud. Enamgi veel, kostja on sõnaselgelt deklareerinud, et tegemist ei

ole tema kohustusega. Kostja on kandnud hagejale perioodil 05.02.2014-07.10.2020 kokku 27

190 eurot. Kostja poolt on laenu teenindamiseks tehtud üks kanne 05.02.2014 kuupäeval

summas 500 eurot. Lähtudes kostja maksete ebaregulaarsusest nii summade kui ka

kuupäevade osas, ei ole tegemist laenumaksete katmiseks tehtud ülekannetega, vaid üldkulude

osalise hüvitamisega.

6. Kinnistu haljastamisega seotud töid korraldas ja nende eest tasus hageja ning suure hulga

taimi ja põõsaid kinnistu haljastuseks andsid hageja sugulased tasuta. Muru niitmised,

üksikute viljapuude istutamised, lume lükkamised ja seinte värvimised kuuluvad aga kinnistu

valdamisega kaasnevate jooksvate tegevuste juurde, mis ei muuda valdajat seltsinglaseks.

Seinte värvimine, e-kirjade saatmine, laenu võtmine, söögi tegemine või muru niitmine ei ole

automaatselt käsiteldavad seltsinglase panusena, vaid töö saab seltsinglase kõne alla tulla kui

seda on võimalik rahaliselt hinnata.

7. Kui arvestada poolte kulutusi panustena, siis on hageja panuseks: kinnistu eest 46 016,39

eurot; ehituseks sugulaste poolt antud raha 18 097,51 eurot; tasutud laenumaksed 75 748,66

eurot; laenujääk 79 090 eurot; majapidamiskulu 86 524,62 eurot. Kokku on hageja panus 305

477,18 eurot. Kostja panuseks on: tasutud laenumaksed 500 eurot; majapidamiskulu 26 690

eurot. Kokku on kostja panus 27 190 eurot.

8. Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hoone rajamise ajal eksisteeris seltsing,

taotleb hageja aegumise kohaldamist.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

10. Kostja ei ole keeldunud kinnistu valduse vabastamisest, vaid kostja on selgitanud

hagejale, et kostjal on alus elamu vabastamisest keeldumiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 110

lg 1 alusel. Samuti on kostja selgitanud hagejale, et on valmis kinnistu valduse hagejale üle

andma, kui hageja tasub kostja panuse eest kostjale õiglase hüvitise ja vabastab kostja

laenulepingust. Kuna hageja on kinnistu poolte ja perekonna ühiseks kasutamiseks

vabatahtlikult kostja valdusesse andnud ning poolte ühise tegutsemisena on ühiselt

kinnisasjale ehitatud eramu, valdab kostja kinnistut õiguslikul alusel ja ei ole sunnitud

kinnistu valdust hagejale üle andma ilma hageja poolt kostja panuse hüvitamiseta ja

laenulepingust vabastamiseta.

11. 21.10.2010 omandas hageja 720 000 Eesti krooni ehk 46 016,39 euro eest ainult krundi,

millel puudusid hooned ja poolte pere ühiseks koduks oleva eramu ehitasid pooled ühiselt

ning võtsid eramu ehitamiseks ühiselt 16.05.2011 pangast 110 000 eurot eluasemelaenu ning

15.12.2011 lisalaenu summas 25 000 eurot, et elamu ehitus lõpetada.

12. 2007. aastal kolisid hageja ja kostja kokku ning elati hageja 2-toalises korteris. 2008.

aastal sündis poolte ühine tütar ning kostja jäi lapsehoolduspuhkusele. Kui kostja oli teise

2-23-6291

lapse ootel (poolte ühine poeg sündis 2010. aasta suvel) sai ühiselt otsustatud, et

neljaliikmelise pere jaoks jääb hageja korter väikeseks. Pooled otsustasid ühiselt hagejale

kuuluva korteri maha müüa ja soetada ühiselt suurema elamise. Kui hageja korter 2010. a

kevadel müüdud sai, kolisid pooled hageja palvel elama hageja õe juurde ridaelamusse, et

säästa raha. Edasi koliti 2011. aastal elama kostja vanemate juurde. XXX krundi (ilma hoone

ja haljastuseta) soetasid pooled hageja korteri müügist saadud rahaga, kuid selle krundi

soetasid pooled tegelikult ühiselt ja ühise eesmärgiga ehitada sellele krundile perele elukoht

ning panustasid mõlemad ühiselt elamu ehitamisse. Hageja ja kostja abiellusid 09.02.2018.

Abielu lahutati Harju Maakohtu 15.03.2023 otsusega ning otsus jõustus 18.04.2023. Poolte

varasuhe abielu ajal oli varaühisus.

13. Kostja panused on mh olnud järgmised: kinnistu valimine; ehitusviisi valimine; maja

plaani visandamine; ehituse jälgimine ja dokumenteerimine ning puuduste välja toomine;

erinevate küttesüsteemide plusside ja miinuste läbitöötamine; kamina planeerimine; uste ja

akende valimine; põrandakatete valimine; parketi ja aknalaudade paigaldamine koos kostja

isaga; välis- ja siseseinte värvide ning tapeedi valimine; elamu renoveerimine – kõik maja

vajumisest tekkinud praod pahteldas ja värvis kostja; vannitoa seinte värvimine; vannituppa

erilahendusega valamukapi ja aknalaua visandamine ning tellimine; trepi lahenduse välja

mõtlemine ja meistri leidmine; aiapiirde materjali, välimuse ja värvi valimine; köögikappide

ja sahtlite valimine; kogu sanitaartehnika, valamute, tualettpottide, stepslite, lülitite, valgustite

valikuga tutvumine ja valimine; terrassi sügavpuhastamine ja õlitamine; tuule takistuseks

puidust nurga ehitamine terrassile; kogu aia planeerimine ja teostus – istutatud on vilja- ja

ilupuid, põõsaid, rajatud on peenrad; muruhooldus lisaks niitmisele; viljapuude lõikamine ja

muu korrashoid.

14. Pooltel oli omavahel kokkulepe, et hageja tasub laenu- ja kommunaalide maksed ning

kostja ostab perele toidu, majapidamisvahendid ning ka maja remondiks vajalikud vahendid.

Kui hagejal rahalisi vahendeid piisavalt ei olnud, siis küsis hageja kostjalt raha ka laenu

teenindamiseks. Kostja kandis hagejale laenu teenindamiseks raha perioodil 05.02.2014 kuni

07.10.2020 kokku 27 190 eurot. Eluasemelaen oli võetud poolte poolt ühiselt ja pooled

moodustasid eluasemelaenu taotledes majanduslikult ühise leibkonna. Hageja ei ole taotlenud

laenu üksinda ning hagejale ei oleks üksinda laenu taotlemisel eluasemelaenu üldse või

sellistel tingimustel ja laenusummas antud. Selliselt on ainuüksi asjaolust, et kostja oli laenu

kaastaotleja, kostja panus võrdne hagejaga.

15. XXX kinnistu ja sellele hoone ehitamisse panustasid pooled kokku 181 016,39 eurot,

hageja vastavalt üksinda 25% ja pooled ühiselt 75% ning kostjale tagastamisele kuuluv panus

on seega 37,5% kinnisasja turuväärtusest. Hoonestatud kinnistu turuväärtus oli seisuga

22.09.2023 438 000 eurot ja hoonestamata kinnistu turuväärtus 220 000 eurot. Selliselt on

poolte vahel jagamisele kuuluv seltsinguvara hoonestatud ja hoonestamata kinnistu

turuväärtuste vahe ehk vastavalt 218 000 eurot (438 000-220 000), mis kuulub võrdselt poolte

vahel jagamisele ning kostjal on hageja vastu selliselt rahaline hüvitisnõue summas 109 000

eurot.

16. Kui hageja ei ole võimeline kostjale hüvitist tasuma ja/või kostjat laenulepingust nr

09220123114 vabastama, tuleb XXX kinnisasi müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri

vahendusel, tasuda müügihinnast enampakkumise kulud, tagastada müügihinnast

laenulepingust nr 09220123114 tulenevad kohustused ja ülejäänud summa jagada hageja ja

kostja vahel proportsionaalselt selliselt, et hageja saab 62,5% ja kostja 37,5%. Kinnistuga

seonduvate rahaliste kulutuste puhul tuleb lähtuda poolte kulutustes osalemise osakaalust, mis

oli vastavalt hagejal 62,5% ja kostjal 37,5%.

2-23-6291

Maakohtu otsus ja põhjendused

17. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kinnisasja kostja ebaseaduslikust valdusest hageja

valdusse, kohustas kostjat vabastama ja hagejale üle andma kinnisasja valduse ning määras, et

kostja poolt valduse vabatahtlikult vabastamata ja üle andmata jätmisel tõsta kostja

kinnisasjalt välja, võtta kostjalt valdus ära sundkorras täitemenetluse seadustikus ettenähtud

korras kohtutäituri poolt. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

18. Pooled ei vaidle, et 21.10.2010 omandas hageja XXX kinnistu (ilma hoone ja haljastuseta)

hinnaga 46 016,39 eurot ja hageja kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 04.11.2010.

16.05.2011 sõlmiti laenuleping laenusummaga 110 000 eurot kinnistule eramu ehitamiseks

ning 15.12.2011 võeti samal eesmärgil täiendavalt laenu 25 000 eurot. Samuti ei vaidle

pooled, et pooled olid abielus 09.02.2018-19.04.2023 ning alates 16.11.2022 on kinnistu

kostja valduses.

19. Hageja nõue kinnisasja valduse vabastamiseks tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-st

1. Kostja õigus kinnisasja valduse väljaandmise edasilükkamiseks saab tuleneda VÕS § 110

lg-st 1. Kostja on tuginenud sellele, et tal on õigus valduse väljaandmisest keelduda kuni

hageja pole hüvitanud talle õiglast hüvitist kinnisasjale tehtud panuste eest.

20. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel sõlmitud kirjalikku seltsingulepingut. Kostja ei ole

esile toonud, millal ja milliste tahteavaldustega väidetav suuline seltsinguleping sõlmiti ning

millised olid kokkulepitud tingimused. Tõendamata on, et poolte vahel on sõlmitud suuline

seltsinguleping.

21. Maakohus analüüsis järgnevalt, kas pooltevahelistele suhetele saab kohaldada seltsingu

likvideerimise sätteid analoogia korras.

21.1. Kostja ei ole kinnistu omandamisse rahaliselt panustanud. Samuti puudub notariaalne

tehing, millest nähtuks, et kinnistu oleks soetatud poolte kui seltsinglaste ühisomandisse,

mistõttu ei ole võimalik väita, et kinnistu puhul saaks olla tegemist seltsinguvaraga.

21.2. Poolte vahel tekkis 2011. a kevadel seltsingulaadne suhe, mille eesmärgiks oli poolte ja

nende laste ühise majapidamise korraldamine läbi vaidlusaluse elamu ehitamise ja pere

elukohana kasutamise (majandamise). Eelnimetatud suhe tuleb lugeda lõppenuks abielu

sõlmimisega 09.02.2018 seisuga, mil poolte vahelistes varalistes suhetes hakkas kehtima

ühisvara režiim.

21.3. Maakohus pidas hageja asjakohasteks panusteks järgmiseid kulusid kuni abielu

sõlmimiseni: kinnisasja ostmine 46 016,39 eurot; pangalaen ja intressid 40 617,20 eurot; küte

3852,31 eurot; elekter 5247 eurot; vesi ja kanalisatsioon 4622,01 eurot; maja kindlustus

265,18 eurot; valveteenus 3171,65 eurot; prügivedu 112,80 eurot. Kokku 103 904,54 eurot.

Seltsingu eesmärgi ja olemusega ei ole käesoleval juhul seotud panused laste haridusse ja

huvitegevusse. Asjassepuutumatud on hageja väited, et laenu teenindamiseks andsid hagejale

raha tema sugulased. Hageja esitatud laenumaksete ülevaatest nähtub, et maksed on tehtud

hageja pangakontolt ning see, kust nimetatud vahendid pärinesid, ei oma tähtsust. Hageja

sugulased ei ole seltsinglased.

21.4. Maakohus pidas kostja asjakohaseks panuseks kuni abielu sõlmimiseni 500 eurot

laenumaksete eest. Kostja väited laenumaksete hüvitamise kohta suuremas ulatuses ei ole

tõendatud. Maksete selgitused „abiraha“ ei anna võimalust asuda seisukohale, et tegemist

2-23-6291

oleks olnud just laenumaksete hüvitamisega. Kohus ei nõustunud, et ühiselt võetud laen tuleb

lugeda poolte võrdseks panuseks seltsingusse, kuna pooles ulatuses ei ole kostja laenu ja

intressi tasunud.

21.5. Samuti jättis kohus tähelepanuta muud maksed ja tõendid, mis ei puuduta seltsingusuhte

perioodi. Kostja panusena VÕS § 581 lg 1 mõttes ei saa arvestada kostja isiklikku tööd, mis

seisnes elamu ehitustegevuse ning parendamise ja renoveerimise organiseerimises ja

läbiviimises, vaid seda tuleb lugeda VÕS § 603 lg 3 mõttes mittehüvitatavaks teenuseks.

Kostja ei ole oma tööd rahaliselt hinnanud, mis on aga panuse arvesse võtmise eelduseks.

Majandamiskulusid saab panuseks lugeda siiski üksnes juhul, kui nende tegija on teinud

ühtlasi olulisi kulutusi eluaseme omandamiseks, säilitamiseks või parendamiseks. Kostja ei

ole tõendanud, et ta oleks teinud olulisi kulutusi eluaseme omandamiseks, säilitamiseks või

parendamiseks.

21.6. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et pooltevahelistele varalistele suhetele ei

kohaldu käesoleval juhul analoogia korras seltsingu regulatsioon. Kostja ei ole tõendanud, et

ta oleks seltsingu hüvanguks teinud majanduslikult olulisi ja hageja panustega võrreldavaid

panuseid.

22. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ja põhjendusi, mis võimaldaks tema vastuväidet

kinnisasja valduse vabastamiseks keeldumiseks lahendada mõnel lepinguvälisel alusel (nt

käsundita asjaajamine või alusetu rikastumine). Maakohus hindas, kas esile toodud asjaoludel

võiks kohalduda käsundita asjaajamise sätted ja leidis, et need siiski ei kohaldu, kuna kostjal

ei olnud tahet tegutseda hageja kasuks (VÕS § 1018 lg 2, § 1026 lg 1) ega kavatsust tehtud

makseid tagasi nõuda. Ka alusetu rikastumise sätted ei kuulu kohaldamisele. Kui eeldada

kostja väite õigsust, mille kohaselt olid maksed tehtud laenumaksete hüvitamiseks, oligi

kostjal laenulepingu kohaselt kohustus vastavaid makseid hagejale teha.

23. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostjal puudus õigus VÕS § 110 kohaselt

valduse vabastamise kohustuse täitmisest keelduda.

Apellatsioonkaebus

24. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja

saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

25. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, selgitades pooltele valesti

tõendamiskoormist ning jättes täitmata eelmenetluse ülesanded. Samuti ei ole maakohus

otsuse tegemisel asjas esitatud tõendeid arvestanud ega ka selgitanud, miks kohus esitatud

tõendeid asja sisulisel lahendamisel ei arvesta. Neid rikkumisi ei ole kostja hinnangul

võimalik ringkonnakohtu menetluses kõrvaldada.

26. Peale seltsingulaadse suhte tuvastamist on kohus leidnud ebaõigesti, et eelnimetatud suhe

tuleb lugeda lõppenuks abielu sõlmimisega 09.02.2018 seisuga.

26.1. Kumbki pool ei ole väitnud, et seltsingulaadse suhte soovisid pooled lõpetada just abielu

sõlmimisega. VÕS § 596 lg 1 sätestab seltsingu lõppemise alused. Kohus ei ole välja toonud

ega tuvastanud, milline nimetatud alustest on olnud poolte seltsingulaadse suhte lõppemise

alus. Poolte vahel abielu sõlmimine ei ole seejuures VÕS § 596 lg 1 kohaselt seltsingu

lõppemise aluseks. Seisukohta, et abielu ei lõpeta poolte seltsingut, väljendas üheselt kostja ka

2-23-6291

31.08.2023 istungil. Kohus ei ole nimetatud kostja väidet kohtuotsuse tegemisel üldse

käsitlenud ega selgitanud, miks kohus kostjaga ei nõustu.

26.2. Olukorras, kus pooled sõlmisid 09.02.2018 abielu ja valisid varasuhteks ühisvara

vararežiimi ning jätkasid seltsingulaadse suhte sõlmimise aluseks oleva elamu kasutamist pere

elukohana ning laenulepingu ja elamu majandamise kulude kandmist ühisvara arvelt

abikaasadena ühiselt ja samamoodi, kui varem kooselu ajal, saab järeldada, et poolte tahe ei

olnud abielu sõlmimisega seltsingulaadset suhet lõpetada, vaid vastupidi, poolte seniseid

seltsingulaadseid suhteid abiellumisel just kinnistada ja jätkata. Seda, et pooled soovisid

seltsingulaadse suhte lõpetada enne, kui hageja elamust välja kolis 2023. a novembris või

kostja seltsingulepingu kostja vastuse p-s 61 üles ütles, ei kinnita ega tõenda mitte miski.

26.3. Kohus on seltsingulaadse suhte lõppemise aluseks ebaõigesti võtnud 09.02.2018 ja

selliselt on kohus ebaõigesti analüüsinud poolte panuseid üksnes perioodil 16.05.2011-

09.02.2018. Olukorras, kus pangalaenu tasumine ei ole lõppenud, märkimisväärne osa

pangalaenust on tagasi makstud poolte abielu ajal ja ühisvara arvel, mida hageja seejuures ei

vaidlusta ja mille osas hageja on tunnistanud, et kostjal on õigus seetõttu saada hüvitist, ei ole

võimalik kunstlikult lihtsalt panuste arvestamist lõpetada 09.08.2018 seisuga. See, millise

vara arvelt on seltsingulaadse suhte täitmisesse panustatud, ei määra seltsingulaadse suhte

kestust ega lõppemist. Kui arvestada kogu pangale tagasi makstud pangalaenu ning ka

laenujääki, mis on tagasi maksmata ja poolte ühine kohustus tulevikku suunatult, mis kõik

koos moodustavad pangalaenuga panustatu ehk eluaseme ehitamise kulu, on kohtul

märkimisväärne osa elamu ehitamise panustest jäänud tegelikult arvesse võtmata.

26.4. Perioodil 16.05.2011 kuni 25.05.2023 tasuti laenu põhiosa ja intressi makseid

laenulepingu täitmiseks kokku summas 72 011,72 eurot, sellest enne abielu vastavalt 41

747,98 eurot ja abielu ajal 29 579,06 eurot ja peale abielu lõppemist 684,68 eurot. Nimetatust

tuleneb, et kogu tasutud pangalaenu kogusummast on 41,1% (=29 579,06*100%/72 011,72)

tasutud abielu ajal ja ühisvara arvelt ning tuleb seega lugeda poolte ühiseks panuseks

seltsingulaadsesse suhtesse. Samuti tuleb panusena arvesse võtta, et kostja on laenulepingu

pooleks kuni laenu tagasimaksmiseni. Arvestades laenujääki moodustab abielu ajal tehtud

panus 53%.

26.5. Kui kohus peab õigustatuks käsitleda panusena ka kütte, elektri, vee ja kanalisatsiooni,

maja kindlustuse, valveteenuse ja prügiveo kulusid, siis tuleb ka nende kulude puhul

arvestada abielu ajal ühisvara arvelt tasutut.

27. See, kuidas kohus on saanud enne abielu sõlmimist hageja poolt tasutud pangalaenu

summa 40 617,20 eurot, ei ole jälgitav ja on ka ebaõige.

28. Kohus ei ole põhjendanud, miks kohus ei arvesta kostja vastuväidetega, mille kohaselt oli

pooltel kokkulepe, et ühise kooselu ajal pidi laenumakseid tasuma hageja ning pooled lugesid

hageja poolt kooselu ajal tasutud laenumakseid ühiseks panuseks. Kostja on esile toonud, et

see, et maksed lähevad maha hageja arvelduskontolt, on kohe lepingu sõlmimisel kokku

lepitud. Samamoodi oli laenu saamiseks poolte poolt ühiselt esitatud taotluses kirjas see, et

pooltel on vabaabielu ning kohtule on teada ka see, et kostja oli poolte ühiste lastega

lapsehoolduspuhkusel laenu võtmise ajal ja laenukohustuse täitmise alguses. Hageja ei ole

kunagi nõudnud, et kostja peaks tasuma enda poole laenumaksetest. Kostja kandis aastaid

muid kulusid. Kohus ei ole poolte käitumist kokkuleppe puhul arvestanud.

2-23-6291

29. Olukorras, kus kohus leiab, et kostja poolt kooselu ajal hagejale üle kantud summasid ei

ole võimalik käsitada seltsingu eesmärki soodustava panusena, kuid kohtule ei ole hageja

poolt esitatud tõendeid, kuidas hageja kostja poolt üle kantud raha tegelikult kasutas, tuleb

lähtuda poolte võrdse panustamise eeldusest VÕS § 581 lg 2 kohaselt või eeldusest, et

hagejale üle kantud raha kasutati poolte ühise pangalaenu ja ühise eluaseme

majandamiskulude tasumiseks. Kuna hageja ei ole tõendanud, kuidas ta ülekantud raha

kasutas, on ebaõige raha kasutamise tõendamiskoormise panemine kostjale. Kohus ei ole

hinnanud tõendeid selle kohta, et hageja küsis kostjalt raha laenumaksete eest tasumiseks. Kui

kohus oleks kostja poolt hagejale kooselu ajal üle kantud summasid arvestanud laenumaksete

tasumisel, oleks kooselu ajal tasutud laenumaksete kogusummast 41 747,98 eurost olnud

apellandi panuseks vastavalt 13 090 eurot ehk 31,4% (=13 090*100%/41 747,98), mis

ilmselgelt on märkimisväärne ja oluline panus.

30. Kohus on eksinud tõendite hindamisel, kuna kohus ei ole majapidamiskulusid, st kütet,

elektrit, vett ja kanalisatsiooni, maja kindlustust, valveteenust ega isegi prügivedu, pidanud

võimalikuks arvestada kostja ülekannete alusel tasutuks ja kostja panusena. Kui kohtu

arvestuste kohaselt moodustasid kütte, elektri, vee ja kanalisatsiooni, maja kindlustuse,

valveteenuse ja prügiveo kulud poolte abielu sõlmimiseni kokku 17 270,95 eurot ja samal

perioodil on kostja tasunud hageja kontole 13 090 eurot, siis on enamus ehk koguni 75,8%

kuludest, mille kohus on lugenud hageja panuseks, tegelikult hoopis kostja panus.

31. Kohus on eksinud VÕS § 603 lg 3 alusel kostja isikliku panuse arvestamata jätmisel.

07.03.2024 määrusega jättis kohus kostja taotluse ehitustehnilise ekspertiisi teostamiseks,

millega kostja soovis enda tööpanust rahaliselt tõendada, rahuldamata. Samuti jättis kohus

asja lahendamisel tähelepanuta kostja 25.03.2024 seisukoha p-s 2.3 esitatud taotluse, et kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg 1 alusel kostja tööpanuse rahaliselt kindlaks

määraks. Seega on maakohus rikkunud oluliselt menetlusnorme.

32. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kinnisasi ilma eluhooneta on hageja omandis ja selles osas

kostjal nõudeid ei ole. Selliselt on kohus käsitanud mõlemast poolest erinevalt tühja kinnistu

kuulumist seltsingusse panusena.

33. Kohtu põhjendus p-des 67 ja 68, et kostjal ei ole õigust hagejale tehtud makseid tagasi

saada, kuna kostja tegi makseid laenumaksete hüvitamiseks, on vastuolus kohtu enda

eelnevate seisukohtadega. Kui eelnevalt on kohus leidnud, et kostja ei ole makseid teinud

laenukohustuse katteks, siis ei saa kohus vastuoluliselt lähtuda eeldusest, et maksed on tehtud

laenukohustuste katteks.

Vastustaja seisukoht

34. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja jätta

menetluskulud kostja kanda. Hageja on endiselt seisukohal, et poolte vahel ei ole kunagi

seltsingulepingut ega ka seltsingulaadset suhet olnud. Hageja hinnangul on kostja

apellatsioonkaebuse väited seltsingulepingu lõppemise kohta asjakohatud, kuna pooltel ei ole

kunagi seltsingulepingut olnud. Kostja ei ole enne abielu, abielu ajal ega ka pärast abielu

lahutamist pangalaenu tasumisse panustanud. Poolte panuste arvestamisel on oluline poolte

reaalne (tõendatud) panus, mitte hüpoteetilised panused. Laenulepingu pooleks olemine ei ole

panuseks. Samuti on sisuliselt olematud olnud kostja panused kommunaalkulude tasumisse.

Ei ole mõistlik eeldada, et isik saaks elada nii, et ta kommunaalkulusid absoluutselt ei tasu.

Samas kostja valdab hageja kinnistut tänase päevani ja ei ole peale hageja väljakolimist

nõustunud tema poolt tarbitud kommunaalkulude eest hagejale midagi tasuma. Abielu ajal

2-23-6291

ühisvara arvelt tasutud laenumaksete hüvitis kuulub ühisvara koosseisu, mida

perekonnaseaduse § 28 lg 1 järgi saavad abikaasad käsutada ühiselt kuni ühisvara jagamiseni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

35. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus TsMS

§ 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

36. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja esitatud täiendava tõendi osas.

36.1. Kostja esitas 05.02.2025 lõplike seisukohtade lisana Harju Maakohtu 03.02.2025 otsuse

tsiviilasjas nr 2-23-17109. Kostja väitel tõendab antud tõend seda, et poolte ühistel lastel ja

kostjal on õigus kinnisasja vallata ja kasutada ning valdus ei ole ebaseaduslik. Samuti seda, et

kasutuseelise nõudeid hagejal kostja vastu ei ole, hageja presenteerib elamu kasutamisõigust

üksnes hageja poolt poolte ühistele lastele antud ülalpidamisena ning kui käesolevas asjas on

hageja maakohtus enda panusena palunud arvestada kinnistu kommunaalteenuste kulusid, siis

samasid kulusid on hageja palunud kattuvalt alates 2022. a novembrist arvestada ka

tsiviilasjas nr 2-23-17109 laste osas hageja ülalpidamise panusena.

36.2. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga. Tegemist ei ole jõustunud

lahendiga, mistõttu selles lahendis toodud maakohtu järeldusi tõendina arvestada ei saa.

Lisaks ei saa hageja väidetest elatise asjas järeldada käesoleva vaidluse lahendamiseks olulisi

asjaolusid. Pooled vaidlevad asjas nr 2-23-17109 laste ülalpidamiskohustuse täitmise ja elatise

suuruse üle. Tegemist on käesolevast vaidlusest erinevate asjaoludega, mis vajavad esile

toomist ja tõendamist. See, et elatise vaidluses käsitab hageja elamu kasutamist ülalpidamise

andmisena, ei välista, et hagejal on õigus nõuda talle kuuluvat kinnisasja enda valdusse.

Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus TsMS § 238 lg 1 alusel kostja taotluse rahuldamata

ja tõendi vastu võtmata.

37. Maakohtu otsus on õiguslikult põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel

materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa

vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse

põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Järgnevalt vastab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.

38. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad

kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta

ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste

asjaolude üle ja ringkonnakohus võtab need maakohtu poolt tuvastatud asjaolud kaebuse

lahendamisel aluseks: 21.10.2010 omandas hageja XXX kinnistu (ilma hoone ja haljastuseta)

hinnaga 46 016,39 eurot ja hageja kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 04.11.2010;

16.05.2011 sõlmiti laenuleping laenusummaga 110 000 eurot kinnistule eramu ehitamiseks

ning 15.12.2011 võeti samal eesmärgil täiendavalt laenu 25 000 eurot; pooled elasid kinnistul

alates elamu valmimisest ja olid abielus 09.02.2018 - 19.04.2023 ning alates 16.11.2022 on

kinnistu kostja valduses. Poolte vahel on vaidlus selles, kas poolte vahel oli seltsinguleping ja

kas kinnistule tehtud kulutusi saab lugeda panusteks VÕS § 580 lg 1 tähenduses, mille

hüvitamist saab kostja nõuda.

2-23-6291

39. Maakohus hindas õigesti, kas poolte vahelisele suhtele kohalduvad seltsingulepingu

sätted. VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut

(seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga

määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsingulepingu regulatsiooni kohaldamiseks

peavad pooled olema avaldanud tahet olla nimetatud tunnustele vastavas võlasuhtes (RKTKo

03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 14). Seltsinguleping loetakse sõlmituks tahteavalduste

vahetamise teel. Eelkõige peavad antavad tahteavaldused väljendama tahet tegutseda ühise

eesmärgi nimel ning aidata sellele kaasa omapoolse panuse tegemisega. Tahteavaldus võib

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-te 2 ja 3 järgi olla nii otsene, so sõnaselge, kui

ka kaudne, so väljenduda teos, millest võib vastavat tahet järeldada. Maakohus leidis õigesti,

et kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid tahteavaldusi seltsingulepingu sõlmimiseks

vahetanud. Maakohus viitas ka õigesti ka sellele, et mehe ja naise püsivat ühise

majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS §

580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14,

p-d13-15).

40. Järgnevalt hindas maakohus põhjendatult, kas pooltevahelistele suhetele saab kohaldada

seltsingu likvideerimise sätteid analoogia korras. Riigikohus on leidnud, et seltsingu

likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel

omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda

sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui: mõlemad pooled on eseme omandamiseks

või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad)

panused (VÕS § 581 mõttes); pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti

majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (RKTKo 03.12.2014, 3-

2-1-109-14, p 19 ja RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 22).

40.1. Maakohus märkis õigesti, et tuleb hinnata, kas antud juhul kohalduvad seltsingu

likvideerimise sätted. Pooled ei vaidle, et elamu ehitamise ajal elasid pooled ja nende ühised

lapsed koos ning omasid ühist majapidamist. Elamut ehitati perekoduks ja pärast valmimist

seda sel eesmärgil ka kasutati kuni ajani, mil hageja pere ühisest elukohast lahkus. Eeltoodust

tulenevalt leidis maakohus, et elamu ehitamisel ja majandamisel oli pooltel ühine tahe

vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Seda

maakohtu järeldust ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud.

40.2. Järgnevalt tuli hinnata, kas mõlemad pooled on eseme omandamiseks või

parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused

(VÕS § 581 mõttes). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et panuste suuruse arvutamisel

tuleb kinnistu eest tasutud summa 46 016,39 eurot hageja panuste hulgast välja jätta. Kostja

on ise tuginenud sellele, et kinnistu ostmine oli kantud poolte ühisest majanduslikust

eesmärgist ja kostja on pidanud enda panuseks kinnistu välja valimist. Nii nagu

ringkonnakohus eelnevalt viitas, saab seltsingu likvideerimise sätteid kohaldada ühise

majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega

esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest. Seega

saab antud juhul seltsingu likvideerimise sätete kohaldamise võimalikkuse hindamisel

panusena arvesse võtta kinnistu eest tasutud ostuhinda.

40.3. Kostja heidab maakohtule ette, et pärast seltsingulaadse suhte tuvastamist on kohus

leidnud ebaõigesti, et eelnimetatud suhe tuleb lugeda lõppenuks abielu sõlmimisega

09.02.2018 seisuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja etteheide asjakohane.

2-23-6291

40.3.1. Kuna seltsingu likvideerimise sätteid saab analoogia korras kohaldada ühise

majapidamisega abieluvälise kooselu kestel soetatud esemete jaotamisele, siis on õige

maakohtu seisukoht, et neid sätteid ei saa kohaldada abielu ajal tehtud kulutustele. Kui pooled

on esmalt elanud abieluvälises kooselus, seejärel aga abiellunud ning edasi abielu lahutanud ja

kooselu lõpetanud, tuleb abieluvara jagada perekonnaseaduse sätete alusel ja võimalik enne

abielu kooselu ajal omandatud vara seltsingusätete alusel (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14,

p 22). Seega tuleb eristada vara, mis on omandatud kooselu ajal, varast, mis on omandatud

abielu ajal. Sellest tulenevalt on ebaõige kostja arusaam, et olukorras, kus pooled sõlmisid

09.02.2018 abielu ja valisid varasuhteks ühisvara režiimi ning jätkasid elamu kasutamist pere

elukohana, saab järeldada, et poolte tahe ei olnud abielu sõlmimisega seltsingulaadset suhet

lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ühisvara režiimi kohaldumisel samal ajal

kohalduda ka seltsingulaadse suhte varasuhe.

40.3.2. Kostja hinnangul ei ole kumbki pool väitnud, et seltsingulaadse suhte soovisid pooled

lõpetada just abielu sõlmimisega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on

31.08.2023 istungil pooltelt küsinud, et kui räägime seltsinguvara jagamisest abieluvälises

kooselus, siis kas leiate, et seltsing kehtis ka abielu ajal. Sellele vastas kostja, et seltsing ei

lõppenud seoses sellega, et pooled abiellusid. Hageja vaidles vastu, et seltsing oleks poolte

vahel üldse olnud ja seltsingu lõppemise kohta seetõttu arvamust anda ei saanud (31.08.2023

kohtuistungi protokolli ajamärgid 00:42:59 ja 00:44:08). Maakohus arutas seda küsimust

pooltega ning kostjale ei saanud tulla üllatusena, et maakohus pidas seltsingulaadse suhte

lõppemise ajaks abielu sõlmimise kuupäeva.

40.3.3. Maakohus hindas õigesti seega poolte panuseid kuni 09.02.2018, sealhulgas elamu

ehitamiseks võetud laenu tagasimakseid, mistõttu on asjakohatud kostja väited ja arvutused

pangalaenu tagasimaksete kohta abielu ajal.

40.4. Maakohus leidis, et hageja panuseks olid kuni abielu sõlmimiseni: kinnisasja ostmine 46

016,39 eurot; pangalaen ja intressid 40 617,20 eurot; küte 3852,31 eurot; elekter 5247 eurot;

vesi ja kanalisatsioon 4622,01 eurot; maja kindlustus 265,18 eurot; valveteenus 3171,65

eurot; prügivedu 112,80 eurot. Kokku 103 904,54 eurot. Hageja poolt kantud

majandamiskulud luges maakohus põhjendatult hageja panuseks (RKTKo 21.12.2016, nr 3-2-

1-129-16, p 23). Kostja panuseks luges maakohus üksnes 500 eurot, mis oli hagejale kantud

pangalaenu eest tasumiseks. Ringkonnakohus nõustub sellega. Kuna kostja ei ole teinud

olulisi ja võrreldavaid panuseid kinnisasja omandamiseks, säilitamiseks või parendamiseks, ei

saa kostja majapidamiskulusid arvesse võtta. Isegi kui lugeda kostja panuseks koos

majandamiskuludega 27 190 eurot, ei ole see võrreldav hageja panusega.

40.4.1. Kostja leiab, et jälgitav ei ole ja on ka ebaõige, kuidas kohus on saanud enne abielu

sõlmimist hageja poolt tasutud pangalaenu summa 40 617,20 eurot. Kostja hinnangul on

kooselu ajal tasutud laenumaksete kogusumma 41 747,98 eurot. Ringkonnakohus nõustub, et

maakohtu otsuses ei ole arvutuskäiku, kuid maakohus on võtnud need andmed hageja poolt

esitatud pangale tehtud tagasimaksete väljavõttest (dtl 330-339). Kuidas kostja on saanud

arvutuste tulemusel 41 747,98 eurot, ei ole kostja esile toonud. See pole aga ringkonnakohtu

hinnangul ka tähtis, kuna erinevus summas 1130,78 eurot ei muuda järeldust, et abieluvälise

kooselu ajal tehtud kulutused on käsitatavad olulise panusena VÕS § 581 mõttes üksnes

hageja poolt.

40.4.2. Kohus ei ole kostja väitel põhjendanud, miks kohus ei arvesta kostja vastuväidetega,

mille kohaselt oli pooltel kokkulepe, et ühise kooselu ajal pidi laenumakseid tasuma hageja

ning pooled lugesid hageja poolt kooselu ajal tasutud laenumakseid ühiseks panuseks. Kostja

2-23-6291

väitel kandis ta hagejale laenu teenindamiseks perioodil 05.02.2014-07.10.2020 kokku 27 190

eurot. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult kostja väite poolte kokkuleppe

kohta arvestamata. Kostja on hagejale 15.01.2023 saatnud e-kirja, milles on kirjutanud, et

laenulepingust tulenevad kohustused ei ole tema kohustused – „Novembris kandsin sulle

kontole osaliselt sinu pangalaenu – see raha tuleb sul mulle tagastada, kuna see ei ole minu

kohustus.“ (dtl 207). Sellest tõendist ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et pooltel

oleks olnud kokkulepe, et pangalaenu tasumine on poolte ühine kohustus. Seetõttu on

asjakohatu ka kostja väide selle kohta, et poolte ühisele kohustusele viitab asjaolu, et

laenulepingus on laenu saajaks märgitud ka kostja ning et lepingusse märgiti maksete

tasumine hageja arvelduskontolt.

40.4.3. Maakohus leidis, et kostja väited laenumaksete hüvitamise kohta ei ole millegagi

tõendatud. Ringkonnakohus nõustub, et kostja poolt hagejale tehtud ülekanded selgitusega

„abiraha“ ei tõenda seda, et kostja on laenu tasunud. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt

viitas, ei ole kostja pidanud enda kohustuseks laenu pangale tagasi tasuda ning on seda

sõnaselgelt väljendanud. Selliselt on kostja väide, et hageja oleks pidanud tõendama talle üle

kantud raha kasutamist, ebaõige. Kostja pidi tõendama, et tema kandis hagejale raha laenu

tagasimaksete jaoks. Kostja seda teinud ei ole.

40.4.4. Kostja leiab, et kuna kohtule ei ole hageja poolt esitatud tõendeid, kuidas hageja kostja

poolt üle kantud raha tegelikult kasutas, tuleb lähtuda poolte võrdse panustamise eeldusest

VÕS § 581 lg 2 kohaselt või eeldusest, et neid rahasid kasutati poolte ühise pangalaenu ja

ühise eluaseme majandamiskulude tasumiseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Pärast

ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud vara kuulub VÕS § 604 järgi

seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises, st VÕS § 592 lg 1 järgi vastavalt

poolte panustele ehk VÕS § 581 lg 2 järgi eelduslikult võrdsetes osades. Kui poolte panused

vara soetamisel on oluliselt erinevad, tuleb seda arvestada (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14,

RKTKo 26.06.2024, 2-20-10878, p 16.5). Kuna hageja panus kinnistu soetamisel ja elamu

ehitamisel on oluliselt erinev kostja panusest, ei kohaldu poolte võrdsuse eeldus ja kostja

väide, et kogu laenu tagastus tuleb lugeda mõlema poole panuseks, pole põhjendatud.

40.4.5. Maakohus leidis, et kostja panusena VÕS § 581 lg 1 mõttes ei saa arvestada kostja

isiklikku tööd, mis seisnes elamu ehitustegevuse, parendamise ja renoveerimise

organiseerimises ning läbiviimises, vaid seda tuleb lugeda VÕS § 603 lg 3 mõttes

mittehüvitatavaks teenuseks. Kohus on kostja hinnangul eksinud VÕS § 603 lg 3 alusel kostja

isikliku panuse arvestamata jätmisel. 07.03.2024 määrusega jättis kohus kostja taotluse

ehitustehnilise ekspertiisi teostamiseks, millega kostja soovis enda tööpanust rahaliselt

tõendada, rahuldamata. Samuti jättis kohus kostja väitel asja lahendamisel tähelepanuta kostja

25.03.2024 seisukoha p-s 2.3 esitatud taotluse, et kohus TsMS § 233 lg 1 alusel kostja

tööpanuse rahaliselt kindlaks määraks. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus

kostja taotluse rahuldamata jätmisel ja omal algatusel kostja tööpanuse rahaliselt

kindlaksmääramata jätmisel. VÕS § 603 lg 3 alusel ei maksta hüvitist panuse eest, mis seisnes

seltsingule teenuse osutamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb teenuse all eelkõige silmas

pidada seltsinglase poolt seltsingu juhtimis- ja organiseerimistööd jms tegevust (vt RKTKo

16.05.2007, 3-2-1-36-07, 16). Seega ei saa olla hüvitatavaks panuseks tegevus, mis seisneb

elamu ehitamiseks vajalike materjalide ja mööbli välja valimises ning kujunduse ja ehitamise

planeerimises vms organiseerivas tegevuses. Lisaks ei ole kostja, nagu maakohus õigesti

viitas, oma tööd rahaliselt hinnanud. Kostja on üksnes esile toonud mõned ehitustööd, mida ta

ise tegi (parketi ja aknalaudade paigaldamine, pahteldamine), kuid pole märkinud, mis on

selle tööpanuse rahaline väärtus. TsMS § 233 lg 1 sätestab, et kui menetluses on tuvastatud

kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle

2-23-6291

kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu

hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma

siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 233 lg 2 kohaselt kohaldatakse

lõikes 1 sätestatut ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja

kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike

raskustega. Antud juhul puudus maakohtul vajadus otsustada kostja tööpanuse rahaline suurus

oma siseveendumuse kohaselt, kuna tegemist ei ole olukorraga, kus seda muul viisil kindlaks

teha ei saa.

41. Eeltoodule tuginedes leiab sarnaselt maakohtule ka ringkonnakohus, et pooltevahelistele

varalistele suhetele ei kohaldu käesoleval juhul analoogia korras seltsingu regulatsioon.

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud majanduslikult olulisi ja hageja panustega

võrreldavaid panuseid.

42. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohtu analüüs käsundita asjaajamise ja alusetu

rikastumise sätete kohaldumise osas on vastuoluline maakohtu käsitlusega kostja poolt

oluliste ja võrreldavate panuste puudumisel. Kostja leiab, et olukorras, kus kohus on eelnevalt

leidnud, et kostja ei ole makseid teinud laenukohustuse katteks, ei saa kohus vastuoluliselt

lähtuda eeldusest, et maksed on tehtud laenukohustuste katteks. Ringkonnakohtu hinnangul ei

esine maakohtu otsuses sellist vastuolu. Maakohus märkis punktides 67 ja 68, et kui eeldada

väite õigsust, mille kohaselt olid maksed hagejale tehtud laenumaksete hüvitamiseks, oligi

kostjal laenulepingu kohaselt kohustus vastavaid makseid hagejale teha. Seega sellisel

eeldusel ei ajanud kostja maksete tegemisel võõrast asja. Kuna kostjal ei olnud tahet tegutseda

hageja kasuks (VÕS § 1018 lg 2, § 1026 lg 1) ega kavatsust tehtud makseid tagasi nõuda (st

nende hüvitamist VÕS § 1023 lg 3 järgi), siis ei kuulu käsundita asjaajamise sätted

kohaldamisele. Samuti ei kuulu kohaldamisele alusetu rikastumise sätted.

43. VÕS § 110 annab asja valdajale kohustuse täitmist nõudva omaniku suhtes mh valdamise

õiguse AÕS § 83 lg 1 mõttes (vt RKTKo 19.12.2012, 3-2-1-165-12, p 33), kuid VÕS § 110 lg

1 ei anna asja valdajale siiski omaniku suhtes vindikatsiooninõude rahuldamist välistavat

valdusõigust (vt RKTKo 19.02.2014, 3-2-1-179-13, p 26). Seega tuleb kohtuvaidluse korral

vindikatsiooninõue rahuldada ka juhul, kui valdajal on õigus valduse väljaandmisest

keelduda, küll aga ei ole valdaja sellekohane vastuväide tagajärjetu. VÕS § 110 lg 1 annab

asja valdajale omaniku suhtes VÕS § 110 lg-st 5 lähtudes täitmist edasilükkava ajutise

vastuväite, mille tulemuseks on vastunõude tunnustamisel valdaja kohustamine asja

väljaandmiseks vastunõude täitmise vastu (vt eespool viidatud RKTKo 3-2-1-179-13, p 26).

Kuna kostjal antud juhul hageja vastu vastunõuet ei ole, on kostjal kohustus hagejale

kinnisasja valdus üle anda.

44. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel apellandi kanda.

45. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)