2-24-254/48 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-254

Tsiviilasi

Menetlustoiming

R.P hagi J.B ja E.V vastu elatise vähendamise nõudes

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Aivira Kollamaa

Kostjad

I. J.B (isikukood XXX)

II. E.V (isikukood XXX)

Kostjate seaduslik esindaja Z.K (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Monika Sulg

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada R.P, J.B ja E.V vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:

1. Muuta Pärnu Maakohtu 10. oktoobri 2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx

väljamõistetud elatise suurust alates 1. oktoobrist 2023 järgmiselt:

1.1. R.P maksab J.B ülalpidamiseks alates 1. oktoobrist 2023 kuni J.B

täisealiseks saamiseni (1. juuli 2032) igakuist elatist 206,16 eurot (249,78

(baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 54,17 eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud 2-ga

ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad, so 3-ga) – 40 eurot

(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja

lasterikka pere hüvitise (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka

pere hüvitise suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.2. R.P maksab E.V ülalpidamiseks alates 1. oktoobrist 2023 kuni E.V

täisealiseks saamiseni (10. aprill 2036) igakuist elatist 206,16 eurot (249,78

(baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 54,17 eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud 2-ga

ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad, so 3-ga) – 40 eurot

(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja

lasterikka pere hüvitise (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka

pere hüvitise suuruse muutumisele järgnevast kuus.

2. R.P maksab kokkuleppe punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud elatise iga kuu

15ndaks kuupäevaks Z.K pangakontole nr xxx.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-254 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi

kinnitamisega.

3. Jätta menetluskulud poolte kokkuleppel poolte endi kanda.

Määruse edastamine

Toimetada määrus kätte hageja ja kostjate lepingulistele esindajatele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust, sest pooled on kokkuleppel loobunud

määruskaebuse esitamise õigusest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on R.P (hageja) hagi J.B ja E.V (kostjad) vastu elatise

vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt 10.10.2019 tagaseljaotsusega

välja kostjate kasuks elatis seadusega sätestatud miinimummääras, so mõlemale lapsele 270

eurot kuus. Hageja majanduslik olukord on praeguseks oluliselt muutunud ning tal ei ole

võimalik maksta elatist kahele lapsele miinimummääras. Hageja palub vähendada

väljamõistetud elatist 125 euroni kuus.

11. märtsil 2025 toimunud kohtuistungil jõudsid hageja ja kostjad elatise tasumise osas

kokkuleppele. Kohus kandis kompromissi tingimused istungi protokolli järgmiselt:

„1. Muuta Pärnu Maakohtu 10.10.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud

elatise suurust alates 01.10.2023 järgmiselt:

1.1.

R.P maksab J.B ülalpidamiseks alates 01.10.2023 kuni J.B täisealiseks

saamiseni igakuist elatist 206,16 eurot (249,78 (baassumma) + 50,55 eurot (kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 54,17 eurot (50% lasterikka

pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad, so 3-ga) -

40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

1.2.

R.P maksab E.V ülalpidamiseks alates 01.10.2023 kuni E.V täisealiseks

saamiseni igakuist elatist 206,16 eurot (249,78 (baassumma) + 50,55 eurot (kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 54,17 eurot (50% lasterikka

pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad, so 3-ga) -

40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

2. R.P maksab elatise iga kuu 15ndaks kuupäevaks Z.K pangakontole nr xxx.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Pooled loobuvad määrusele edasikaebamise õigusest.

5. Kui kohus kompromissi kinnitab, siis tsiviilasja nr 2-24-254 menetlus lõpetatakse. Pooled

on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui menetlus

on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal

alusel sama hagieseme üle. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on

täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 tähenduses. Pooled kinnitavad, et neile on

arusaadavad menetluse lõpetamise tagajärjed.“

Kohtu seisukoht

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-

d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi

kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see

on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda

kinnitama perekonnaasjas.

Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on

kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled

teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest

kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada.

Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3).

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes TsMS § 64 lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 ei saa käesoleva

määruse peale esitada määruskaebust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik