2-23-6145/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-6145

Tsiviilasi

N. T. hagi A. T. vastu abielu kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N. T. (isikukood XXX), lepingulised esindajad

Danil Lipatov ja Vassili Kosteitšuk

Kostja: A. T. (isikukood XXX)

Kohtuistung

06.03.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N. T. hagi.

2. Tunnistada kehtetuks N. T. ja A. T. xxxx sõlmitud abielu.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta

menetluskulude jaotuse tõttu kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava

kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hageja nõue ja poolte seisukohad

1. N. T. (edaspidi hageja) esitas 24.04.2023 Harju Maakohtusse hagi A. T. (edaspidi kostja)

vastu poolte vahel xxxx Venemaal sõlmitud abielu kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse

kohaselt abiellus ta kostjaga, et viimane saaks Eestisse sissekirjutuse. Poolte vahel peresuhteid

ega kooselu ei tekkinud. Kostja sõnul lahutati poolte abielu Moskvas ning hageja uskus, et

abielu on tänaseks lahutatud. Hageja abiellus xxxx teise mehega, kellega hagejal on kaks last.

Hageja selgitas 06.03.2025 toimunud istungil, et tutvus kostjaga ühise tuttava kaudu. Hageja

kinnitas, et poolte vahel intiimsuhteid ei olnud.

2. Kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud, kuid nõustus 06.03.2025 toimunud istungil, et

tema abielu hagejaga oli fiktiivne. Kostja selgitas, et kohtus hagejaga Tallinnas ning sõlmis

abielu sooviga jääda Eestisse. Kostja kinnitas, et pooled ei elanud kunagi koos ega suhelnud

pärast abielu. Samuti selgitas kostja, et 1990. aastal võttis temalt tuttav raha ja lubas Moskvas

poolte abielu lahutada. Viimase kinnitusel ta seda ka tegi.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 9 lg 1 p 6 kohaselt võib kohus hagimenetluses tunnistada abielu

kehtetuks, kui ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid

kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti

elamisluba (näilik abielu). PKS § 210 lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis

on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, selle tekkimise või toimingu

tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

4. Kuna pooled sõlmisid abielu xxxx Venemaal, sõlmiti see Vene NFSV abielu- ja

perekonnakoodeksi järgi, mille § 43 kohaselt võib abielu tunnistada kehtetuks, kui abielu on

registreeritud ilma kavatsuseta luua perekond (fiktiivne abielu). Eesti NSV abielu- ja

perekonnakoodeksi § 49 sõnastus oli fiktiivse abielu osas identne Vene NFSV abielu- ja

perekonnakoodeksi §-ga 43. Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi 1974. aasta

kommenteeritud väljaanne selgitab §-i 49 käsitledes, et fiktiivseks peetakse muuhulgas abielu,

mis registreeritakse teadlikult eesmärgiga saavutada näiteks elamispinna saamise õigus.

5. Kohus, tutvunud esitatud asjaolude ning poolte selgitustega, peab usutavaks, et poolte

kavatsus ei olnud abielu sõlmimisega luua abielulisi suhteid, vaid luua kostjale võimalus

Eestis elamiseks. Kuigi abiellumiseks oli omakasumotiiv üksnes kostjal, nähtub hageja antud

selgitustest, et ka tema eesmärk ega soov ei olnud kostjaga abieluliste suhete loomine. Võttes

arvesse, et hageja oli abielu sõlmimise ajal 21-aastane ning läinud äsja tülli enda tolleaegse

noormehega, kellega ta eelnevalt suhtes oli, peab kohus usutavaks, et hageja aitas kostjat ilma

vastutasu saamata mitte suhte loomise, vaid kostja aitamise eesmärgil. Kuna kummalgil

poolel ei olnud kavatsust luua perekonda, loeb kohus, et abielu sõlmiti näilikult ning poolte

xxxx Venemaal sõlmitud abielu tuleb tunnistada kehtetuks.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna tegemist on hagilise

abieluasjaga, jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik