2-24-124577/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-124577

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Y.J vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood

11919806

Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel, e-post XXX

Kostja: Y.J, isikukood XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Y.J vastu menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtumäärus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 28.06.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 322,52 euro saamiseks. Kohus tegi 02.07.2024. a

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Kohtunikuabi lõpetas 18.11.2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja

andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus kohustas 24.01.2025. a määrusega hagejat esitama kohtule oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas

hagiavalduse 10.02.2025. a. Hageja selgitas, et esitab hagi kostja viimase teadaoleva

elukoha järgi Tartu Maakohtule.

3. Kohus edastas 26.02.2025. a kostjale e-posti aadressile xxxxxxxxxxx@xxxxxxxx

kirja, milles selgitas asjaolusid ning andis kostjale aega kuni 10.03.2025. a elukoha

andmete täpsustamiseks ja kohtualluvuse osas seisukoha esitamiseks. Kostja

seisukohta esi esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest hagi ei allu Eesti

kohtule.

5. Kostja on Eesti kodanik, kelle elukoht Eestis ei ole teada ja kelle elukoht võib olla

välisriigis, mistõttu kontrollib kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi

võib avalduse esitada Eesti kohtule.

6. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada

pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt,

kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib

avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse

esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus

esitati. Lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse

kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu

rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

7. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal

võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu

liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu

määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10.01.2015. a) kohtualluvuse ja

kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi määrus). Kuna

määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse

määramisel tuleb lähtuda määruse regulatsioonist.

8. Määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles

liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus riigisisest

materiaalõigust. Isiku elukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1

järgi koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.

9. Hagis on kostja elukohaks märgitud XXX, xxxxx. Maksekäsu kiirmenetluses selgus,

et kostja sellel aadressil ei ela. Tegemist on kostja vanematele kuuluva kinnisasjaga.

Kostja vanemate sõnul on kostja välisriigis. Rahvastikuregistri andmetel on kostja lisa-

aadress xxxxxxxxx. Ka Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku aadress xxxxxxx.

Viimati on kostja saanud Eesti Vabariigis maksustatavat tulu 2024. aasta jaanuaris.

Samuti on kostjal xxxxxxxxx suunakoodiga telefoninumber. Kogutud andmed ei viita

sellele, et kostja elukoht oleks Eestis.

10. Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub

Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka

kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda

elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks

ka rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka Brüsseli I määruse art 26 lg 1,

mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja,

kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning

ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest.

Seega on kohtu omal algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks kostja

kohtusse mitteilmumine (RKTKo 21.11.2012. a, 3-2-1-123-12, p 11).

Kohus andis kostjale tähtaja elukoha andmete täpsustamiseks ja kohtualluvuse osas

seisukoha esitamiseks. Kohus edastas kirja nõude aluseks olevas lepingus ja

hagiavalduses märgitud e-posti aadressile, kuid kostja seisukohta ei esitanud.

11. Kuna pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks

ning kostja elukoht ei ole Eestis, ei allu hagi Eesti kohtule. Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

12. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1

alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei saa kostjal olla

tekkinud ka menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks

määrata.

Hagejal on võimalik esitada kohtule taotlus hagilt tasutud täiendava riigilõivu

tagastamiseks.

13. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja

asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6

kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu

menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin