2-24-19575/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-19575

Tsiviilasi

Abikaasade S.L. ja G.Q ühine maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/ võlgnik S.L. (ik XXX)

avaldaja/võlgnik G.Q (ik XXX)

usaldusisik L. W.C (ik XXX, e-post XXX , telefon

6481156)

Kohtuistungi toimumise aeg

06.03.2025

RESOL.

1. Jätta läbi vaatamata G.Q maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 27.01.2025 määrusega G.Q vara suhtes läbiviidava

sundtäitmise ja teiste kohtumenetluste peatamine.

3. Rahuldada S.L. -i maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja S.L. -i pankrot 11. märtsil

2025 kell 15.30 ja algatada S.L. -i kohustustest vabastamise menetlus.

4. Nimetada S.L. -i pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes L. W.C (e-post XXX, telefon

6481156). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

5. Kohustada S.L. -i andma võlgniku vande 3. aprill 2025 kell 9.45 (asukohas Tartu Maakohus,

Tartu kohtumaja, J. L. 4, Tartu, saal 105).

6. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 3. aprill 2025 kell 10.00 (asukohas

Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. L. 4, Tartu, saal 105).

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude

mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel

nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes

edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 16. jaanuaril 2026.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet

usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

11. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast

pankrotimenetluse lõppemist.

12. Jätta menetluskulud S.L. -i ja G.Q kanda

13. Määrata S.L. -i ja G.Q usaldusisiku L. W.C tasuks 1820,00 eurot, millele lisandub

käibemaks 400,40 eurot, kokku 2220,40 eurot.

13.1. Anda S.L. -ile ja G.Q-le menetlusabi usaldusisiku tasu 858 euro, millele lisandub

käibemaks 188,76 eurot, kokku 1046,76 euro hüvitamiseks ning hüvitada see

menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel hüvitamiskohustuseta.

13.2. Usaldusisiku tasust 1173,64 eurot koos käibemaksuga jätta solidaarselt S.L. -i ja

G.Q kanda.

14. Määruse resolutsiooni p 13.1 ja 13.2 märgitud usaldusisiku tasu kanda OÜ-le Sentire MK

(reg.kood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-s), mille kaudu

usaldusisik tegutseb.

15. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

16. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

17. Toimetada määrus kätte võlgnikele ja usaldusisikule ning saata täitmiseks resolutsiooni p.

13.1 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOL.

1. S.L. ja G.Q esitasid 27.12.2024 Tartu Maakohtule abikaasade ühise maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus võttis

avalduse 27.01.2025 menetlusse ja nimetas võlgnikele usaldusisiku.

2. Usaldusisiku 27.02.2025 aruande kohaselt on G.Q püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja

tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega kohustusi tasuda. Võlgnikule ei kuulu

likviidset vara. G.Q kohustused on teadaolevalt kokku vähemalt 45 125,16 eurot. Usaldusisik

leiab, et sobivaid menetlusliik on pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetlus, pankroti väljakuulutamisega peatuvad ajas kasvavad viivised ja intressid, läbi

kohustustest vabastamise menetluse saab võlgnik uue võimaluse jätkata tavapärase eluga.

3. G.Q loobus 06.03.2025 istungil oma avaldusest.

4. Usaldusisiku 27.02.2025 aruande kohaselt on S.L. püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja

tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega kohustusi tasuda. Võlgnikule ei kuulu

likviidset vara. S.L. -i kohustused on teadaolevalt kokku vähemalt 24 876,26 eurot.

Usaldusisik leiab, et sobivaid menetlusliik on pankroti välja kuulutamine ja kohustustest

vabastamise menetlus, pankroti väljakuulutamisega peatuvad ajas kasvavad viivised ja

intressid, läbi kohustustest vabastamise menetluse saab võlgnik uue võimaluse jätkata

tavapärase eluga.

5. S.L. jäi 06.03.2025 istungil oma avalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

6. Usaldusisik palub määrata oma tasuks 13 töötunni eest 1820 eurot, millele lisandub käibemaks

400,40 eurot, kokku 2220,40 eurot. Usaldusisik palub usaldusisiku tasu hüvitada menetlusabi

korras riigi vahenditest summas 1080,92 eurot (sh käibemaks) ning 1139,48 eurot (sh

käibemaks) jätta solidaarselt S.L. -i ja G.Q kanda. Tasu palub usaldusisik välja mõista büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb – OÜ Sentire MK (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr

EE452200221011718199 Swedbank AS-s).

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et G.Q maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi

vaatamata.

8. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele

ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita

menetluse kohta sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS § 10 järgi kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)

2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS ja PankrS ei reguleeri

maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMSi vastavaid sätteid.

9. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab,

et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta

sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse

kohtule kirjalikult või protokollitakse.

10. G.Q avaldas 06.03.2025 istungil, et soovib maksejõuetusavalduse tagasi võtta. Kohus leiab, et

kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel

tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti

väljakuulutamiseks) ning praegu ta maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb

maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada. Kohus on seejuures võlgnikule

selgitanud pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse sisu.

TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi

vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole

kohtu menetluses olnud.

11. Kohus peatas 27.01.2025 määrusega võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning teised

kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu esitatud rahaline nõue, mille kohta ei ole veel

otsust tehtud. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada võlgniku vara

suhtes toimuva sundtäitmise ja kohtumenetluste peatamine. Usaldusisikul tuleb täitemenetluste

olemasolul määrus saata ka kohtutäituritele võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise

uuendamiseks.

12. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada S.L. -i

pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

13. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot

ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik

on soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist.

14. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub oma

kohustuste (24 876,26 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste

ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv

maksejõuetus. Võlgnik on ka ise esitanud taotluse pankroti- ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks.

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd

tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu.

15. Kohus nimetab pankrotihalduriks L. W.C ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja (märgitud resolutsioonis).

FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või

kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta

ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

16. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise aja resolutsioonis.

17. FIMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). L. 3 kohaselt

on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude

lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Usaldusisik on teinud usaldusisiku kohustuste täitmiseks tööd 13 tundi. Kohus leiab, et

arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud

ajakulu põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 140 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1820,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 400,40

eurot, kokku 2220,40 eurot.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse

alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on

kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul

ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva

seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2

sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS §

183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude

kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast

või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi

omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid,

juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi

tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta

suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär,

sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks

kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise

halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse

lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 2025. aastal on kuupalga alammääraks 886 eurot.

PankrS § 23 lg 5¹ näeb ette vastavalt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra. Sellest tulenevalt

justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse

riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama määruse § 1 lg 2 kohaselt

arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.

18. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku poolt esitatud aruandes väljatoodut, ei ole võimalik

usaldusisiku tasu pankrotivarast rahuldada, mistõttu on põhjendatud anda võlgnikule

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, 1046,76 eurot ning

hüvitada usaldusisiku tasu summas 1046,76 eurot (13 tundi ehk 26 pooltundi x 33 eurot/

pooltund on 858 eurot, millele lisandub käibemaks 188,76 eurot) riigi vahenditest.

Usaldusisiku tasu summas 1173,64 eurot mõista välja solidaarselt S.L. -ilt ja G.Q-lt. Kohus

määrab tasu OÜ Sentire MK kasuks, mille kaudu usaldusisik tegutseb. OÜ Sentire MK on

käibemaksukohuslane.

Kohtu selgitused võlgnikule

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud:

1) andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses

pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara,

sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma

viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka

kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes (PankrS § 85).

2) andma vande selle kohta, et esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse

kohta on talle teadaolevalt õiged, kui kohus võlgnikku selleks kohustab (PankrS § 86 lg 1).

Usaldusisik ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist ning käesoleval ajal kohus ei kohusta

võlgnikku vannet andma.

3) osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel; samuti olema kohtu korraldusel

kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida

teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara

käsutamise keeldu). Kohustustest vabanemine ei ole menetluse automaatne tagajärg, vaid see

eeldab ka võlgniku poolt oma seaduses sätestatud kohustuste (mh teabe andmise ja menetlusest

osavõtu kohustuse) täitmist.

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul järgmised kohustused (FiMS § 47):

1) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

2) teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest;

3) mitte varjata saadud tulusid ning vara;

4) anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest

vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks

ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on

rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

kohtunik