2-22-8475/37 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-8475

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Y.V vastu

põhivõla 4000 euro, intressi, viivise ja

sissenõudmiskulude saamiseks

Menetlustoiming

hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja: Y.V (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Aktsiaseltsi PlusPlus Capital loobumine hagist.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-8475.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada Aktsiaseltsile PlusPlus Capital pool hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivust, s.o 332 eurot 50 senti kontole nr EE662200221052378572 (Swedbank AS).

5. Rahuldada vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga 10. märtsi 2025 taotlus riigi õigusabi

tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Määrata kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulude

suuruseks Advokaadibüroo Objartel & Partnerid vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga

poolt Y.V-le tsiviilasjas nr 2-22-8475 osutatud õigusabi eest 183 eurot 98 senti.

6. Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) hagi Y.V (kostja)

vastu põhivõla 4000 euro, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks.

2. Hageja loobus 10. märtsi 2025 kohtuistungil hagist. Kostja oli menetluse lõpetamisega

nõus.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus lõpetada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus hagist

loobuda. TsMS 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud.

TsMS § 429 lg-te 1 ja 4 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta hagist loobumist vastu, kui hagist

loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi. TsMS § 431 lg 1 kohaselt peab kohus vajaduse

korral menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi.

Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on kooskõlas TsMS §-des 206 lg 1, 429 lg 1 ja 4

sätestatuga ega riku olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise

vastu ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse kohtuistungit pidamata.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

5. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast

hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Sama sätte lõike 5 kohaselt kannab sellisel juhul

kostja hageja menetluskulud.

Lisaks TsMS § 168 lg-s 4 ja 5 sätestatule tuleb poolte vahel menetluskulude jaotamisel

arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh § 162 lg 4 (vt

Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. Tallinn

2017. § 168 komm 3.5.d). TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohus on seisukohal, et praegusel juhul tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel

poolte endi kanda. Hageja loobus hagist seetõttu, et menetluses selgus, et kostja ei ole

laenulepingut allkirjastanud ning kostjalt on ID-kaart ja PIN-koodid välja petetud. Hagi

esitamisel lähtus hageja sellest, et laenuleping on allkirjastatud kostja ID-kaarti kasutades,

seega eeldas hageja, et esialgsel võlausaldajal on sõlmitud leping kostjaga. Kui kostja esitas

kohtule vastavad tõendid (süüdistusakti), loobus hageja hagist. Seega oleks kohtu hinnangul

äärmiselt ebaõiglane jätta kulud hageja kanda. Eelneva tõttu jätab kohus kulud TsMS § 162 lg

4 alusel poolte endi kanda.

6. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivust, s.o 332 eurot 50 senti.

7. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja, vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas esitas

10. märtsil 2025 taotluse riigi õigusabi suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on esindaja tasu 183 eurot 98 senti.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud

kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust

ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud

põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi

osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel

kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.

Kohus on seisukohal, et taotlus tuleb riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 ja taotluses märgitud

menetlustoimingute hetkel (alates 18. septembrist 2020) kehtiva justiitsministri 26. juuli 2016

määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg

10; § 2 lg 4 ; § 10 lg-te 3 ja 4 alusel rahuldada. Kohus leiab, et taotluses toodud aeg, mis kulus

menetlustoimingutele, on põhjendatud ning vajalik. Seega tuleb esindajale välja maksta 183

eurot 98 senti (sh käibemaks 33 eurot 18 senti).

8. Kohus on 10. novembri 2022 määrusega andnud kostjale advokaadi õigusabi eest

tasumiseks tema esindamisel tsiviilasja menetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja

riigi õigusabi kulud. Seega ei ole kostjal kohustust riigi õigusabi tasu ja kulusid hüvitada.

9. TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik