2-23-11565/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu menetluses on Intrum Debt Finance Ag hagi V P vastu võla nõudes. 29.11.2023 esitas hageja kohtule taotluse lugeda tsiviilasjas hagejaks AS Julianus Portfolio.
Legislator headnote
AI generated2-23-11565/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 29.11.2023 esitas hageja kohtule taotluse lugeda tsiviilasjas hagejaks AS Julianus Portfolio.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Liisi Vernik
Määruse tegemise aeg ja koht
11. märts 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-11565
Tsiviilasi
Intrum Debt Finance Ag hagi V P vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Intrum Debt Finance Ag (registrikood CH-
100.023.266)
Hageja lepinguline esindaja: C M (e-post xxx)
Kostja: Kostja: V P (isikukood xxx; elukoht xxx)
RESOLUTSIOON:
1. Jätta rahuldamata hageja Intrum Debt Finance Ag 23.11.2023 taotlus lugeda
tsiviilasjas hagejaks AS Julianus Portfolio.
2. Jätta Intrum Debt Finance Ag hagi V P vastu võla nõudes läbi vaatamata.
3. Jätta menetluskulud Intrum Debt Finance Ag kanda, kuid jätta menetluskulude
suurus kindlaksmääramata menetluskulude puudumise tõttu.
4. Toimetada määrus kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
Harju Maakohtu menetluses on Intrum Debt Finance Ag hagi V P vastu võla nõudes.
29.11.2023 esitas hageja kohtule taotluse lugeda tsiviilasjas hagejaks AS Julianus Portfolio.
Taotluse kohaselt on Intrum Debt Finance AG nõuete loovutamise lepinguga loovutanud
13.08.2023 antud nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega AS-ile
Julianus Portfolio (registrikood 10036074 ja endise ärinimega Aktsiaselts Intrum Estonia).
Teated nõude loovutamisest on kostjale saadetud 19.09.2023 kostja poolt lepingu sõlmimisel
antud aadressile. Seega on hagejaks AS Julianus Portfolio.
16.01.2024 kirjaga küsis kohus kostja seisukohta AS Julianus Portfolio menetlusse astumise osas
Intrum Debt Finance Ag asemel. Kostja seisukohta AS Julianus Portfolio menetlusse astumise
osas kohtule ei esitanud.
24.01.2024 selgitas hageja, et Julianus Portfolio AS (ühendatav ühing, registrikood 10036074)
ühines Julianus Inkasso OÜ-ga (ühendav ühing, registrikood 10686553) 23.10.2023 sõlmitud
ühinemislepingu alusel, mille tulemusena Julianus Inkasso OÜ ühendas endaga Julianus
Portfolio AS. Ühinemisotsused on vastu võetud 24.11.2023 ning 09.01.2024 on AS Julianus
Portfolio (reg. nr. 10036074) äriregistrist kustutatud. Seega on õigusjärglane Julianus Inkasso
OÜ.
Kohtumääruse põhjendused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 210 lg 1 järgi hagi esitamine ja menetlemine ei
puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. TsMS § 210
lg 2 järgi vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude
loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust ning lg 3
esimese lause järgi võib õigusjärglane käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole
ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel.
Kostja ei ole andnud nõusolekut AS-i Julianus Portfolio (kelle õigusjärglaseks on Julianus
Inkasso OÜ) menetlusse astumiseks Intrum Debt Finance Ag asemel. Kohus ei saa kostja
nõusolekut eeldada üksnes sellest, et kostja ei ole hagile ega taotlusele vastust esitanud. Kohtu
hinnangul peaks TsMS § 210 lg-s 3 sätestatud nõusolek olema siiski selgelt väljendatud.
Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud TsMS § 210 lg-s 3 nimetatud nõuded, mistõttu jätab kohus
rahuldamata hageja Intrum Debt Finance Ag taotluse lugeda tsiviilasjas hagejaks AS Julianus
Portfolio (kelle õigusjärglaseks on Julianus Inkasso OÜ).
Kohus selgitab, et kui vastaspool või õiguseellane ei anna menetluse õigusjärglase poolt
ülevõtmiseks vajalikku nõusolekut, võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna
kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Nimelt võimaldab TsMS § 213 kaasata isikut, kes
ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et
vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, menetlusse hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta
kolmanda isiku võib käesoleva seadustiku §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata
ka poole taotlusel. TsMS § 215 lg 1 järgi esitab iseseisva nõudeta kolmas isik menetlusse
astumiseks avalduse asja menetlevale kohtule. TsMS § 216 lg 1 järgi pool, kes kohtuvaidluse
lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu
rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel
on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse
lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja
menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Taotlust astuda kolmanda
isikuna hageja poolel menetlusse ei ole AS Julianus Portfolio ega hageja esitanud. Kohus ei saa
enda algatusel AS-i Julianus Portfolio (kelle õigusjärglane on Julianus Inkasso OÜ) kaasata
menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel, seda saaks kohus teha üksnes kolmanda isiku või
poole taotlusel.
TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei
ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks
andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS §
210 lg 4 kohaselt kui eseme võõrandab hageja ja asjas tehtav otsus ei kehtiks käesoleva
seadustiku § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes, võib kostja hagejale esitada vastuväite, et hageja
on nõudeõiguse kaotanud. Käesoleval juhul ei ole kostja menetluses ühtegi vastuväidet esitanud.
Samas leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb hagi jätta läbivaatamata, kuivõrd hageja on
nõudeõiguse kaotanud. Hagi rahuldamine on välistatud, kuna kohus ei saa kohtuotsust teha
selliselt, et see oleks materiaalõiguse järgi õigustatud isikule siduv.
TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt
menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud
ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §
168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus
lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb
menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks
menetluskulusid tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt
välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/
Liisi Vernik
kohtunik