2-24-124571/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-124571

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi U.M-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

201,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja U.M (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavaldus U.M-i

(isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista U.M-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 184,81 eurot, sealhulgas

põhinõue 136,83 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ja 31. oktoobri 2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 27,98 eurot.

3. Välja mõista U.M-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõude 136,83

eurot tasumata osalt viivisemääraga 0,05% päevas alates 1. novembrist 2024 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud U.M-i kanda.

5. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

6. Välja mõista U.M-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 547 eurot,

sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 447 eurot.

1 (5)

7. Välja mõista U.M-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskulude 547

eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409;

elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

2 (5)

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28. juunil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse U.M-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 31. oktoobril 2024 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks

välja mõista põhinõude 136,83 eurot, viivise 27,98 eurot ning sissenõudekulud 20 eurot.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõude (136,83 eurot) jäägilt

kuni selle kohase tasumiseni alates 1. novembrist 2024 määraga 0,05% päevas. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23. detsembri 2024

kohtumäärusega.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaselts 14. juunil 2022

liitumislepingu nr 854453078. Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale sideteenust

numbrile xxxxxxxx ning rentis kostjale seadmed Huawei B628 ruuter ja TV digiboks. Kostja

jättis tasumata telekommunikatsiooniteenuste eest esitatud arve nr 15117987670 summas

136,83 eurot, maksetähtajaga 18.09.2023. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas nõude hagejale 22.

märtsil 2024. Hageja saatis kostjale 27. märtsil 2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega

15 eurot ja 14. mail 2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Hageja nõuab

kostjalt viivist alates esitatud arve sissenõutavaks muutumise kuupäevast, s.o perioodi

19.09.2023–31.10.2024 eest 27,98 eurot ja edasi viivist TsMS § 367 järgi. Vastavalt Tele2

teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud

tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist määraga 0,05%

iga viivitatud päeva eest.

3. Kostjale toimetati 31. oktoobri 2024 hagiavaldus koos lisadega ja 23. detsembri 2024

menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte 21. jaanuaril 2025 (TsMS § 3141 lg 2 alusel,

menetlusdokument toimetati kostjale kätte selle saatmisega kostja poolt kohtule avaldatud e-

posti aadressile). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva

jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile

vastamise tähtpäev saabus 20. veebruaril 2025. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb

lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel sõlmitud

lepingute puhul tegemist tarbijakrediidilepingutega, mistõttu ei kohaldu nendele lepingutele

tarbijakrediidi sätted. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja

esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab

hagiavalduse tagaseljaotsusega.

5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

3 (5)

6. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

6.1. Hagilt hinnaga 201,16 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud

kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot.

6.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 427 eurot (sh käibemaks).

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise

ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses.

Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses

määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu

hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi

ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele

kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi

sisuline pikkus 3,5 lk, esitatud tõendite maht üle 20 lk). Tegemist ei ole keskmisest

keerukama ega mahukama tsiviilasjaga.

Hageja esindaja tunnitasu suurus on 122 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 122 eurot (sh käibemaks) on

põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline

esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele

(TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Hageja märkis hagis, et ta on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada.

Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 3,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud

lepingulise esindaja tasu suuruseks 427 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise

esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

6.3. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 547 eurot,

sealhulgas riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulu 427 eurot (sh käibemaks) ja

lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta).

4 (5)

6.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)