1-25-111/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-25-111

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-25-111

Kohtukoosseis

Orvi Koik, Janika Kallin ja Andres Parmas

Kriminaalasi

Andrei Selemenevi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8,

9 järgi ja Rostislav Malovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p

7, 9 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. veebruari 2025. a otsus

kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav

Andrei Selemenev

(ik 38006263736;

viibimiskoht Tallinna Vangla)

RESOLUTSIOON

Jätta Andrei Selemenevi apellatsioon Harju Maakohtu 20. veebruari 2025. a otsuse

peale menetluskulude osas läbi vaatamata.

Muus osas jätta süüdistatava Andrei Selemenevi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu

läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 20. veebruari 2025. a otsusega tunnistati Andrei Selemenev

kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat

2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Andrei Selemenevi eelvangistuses viibitud aeg

22. aprill 2024 kuni 23. aprill 2024. a, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja karistuseks

mõisteti 2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust loeti alates viimasest

kinnipidamisest, s.o 26. novembrist 2024.

2. Sama kohtuotsusega mõisteti Andrei Selemenevilt välja riigituludesse menetluskuludena

sundraha II astme kuriteo teoimepanemise eest summas 1329 eurot, kaitsjatasu summas

1017,48 eurot ja ekspertiisi teostamise kulu 3780 eurot. Menetluskulud kokku summas

1(3)

1-25-111

6126,48 eurot võimaldati tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust alates igas kuus vähemalt 510,54 eurot. Kriminaalmenetluse kuludest jäeti

riigi poolt määratud kaitsja Eve Jundas kaitsjatasu 131,76 eurot riigi kanda.

3. Otsusega lahendati ka tsiviilhagidega seonduv.

4. Andrei Selemenev esitas apellatsiooni, milles palub vähendada sundraha ja kaitsjatasu.

Sundraha palub vähendada poole võrra, sest ta ei ole võimeline seda tasuma. Kaitsjatasu palub

vähendada, sest kaitsja töö ei olnud kohane. Ka ei nõustu Andrei Selemenev ekspertiisi

teostamise kuluga, sest on kõike tunnistanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, kaebusega, leiab, et Andrei

Selemenevi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad kokkuleppe esemesse,

kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust

reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse

tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS §

248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-

de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö

kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine

kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul

volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu

menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole

täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-

s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele.

Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise

otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9.

peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse

puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi

vaatamata (RKKKm nr 3-1-1-7-16).

7. Andrei Selemenevi, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul on sõlmitud

kokkulepe (V kd, tl 74-83), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad

menetluskulud ja nende hüvitamine KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul igakuiste osadena.

Andrei Selemenev nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega. Andrei Selemenev

kinnitas enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda

allkirjaga. Seega on nii prokurör, süüdistatav kui ka kaitsja menetluskulude osas jõudnud

kokkuleppele.

7.1 Kokkulepe on avaldatud ka kohtuistungil, kus Andrei Selemenev kinnitas, et kokkulepe

on arusaadav, tunnistab tsiviilhagisid ja on põhimõtteliselt kokkuleppega nõus, kuigi soovis

minna ravile. Andrei Selemenev selgitas, et nõustus kahe aastase vangistusega, sest muidu

määraks karistuse kohus ja ta võiks saada rangema karistuse. Samas kinnitades, et jääb

sõlmitud kokkuleppe juurde. Keegi ei ähvardanud ega sundinud teda kokkulepet sõlmima.

Märkides sedagi, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde, kuid vabanedes on ta ikkagi narkomaan,

kuigi ravile minnes oleks võimalik tal vabaneda sõltuvusest. Jääb sõlmitud kokkuleppe juurde

ja on nõus kokkuleppega. Mingeid muid vastuväiteid Andrei Selemenev ei avaldanud. Seega

on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks

puuduvad kohtul volitused.

2(3)

1-25-111

8. Apellatsioonis, mille on esitanud Andrei Selemenev, ei ole viidatud ühelegi

kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu

tuleb Andrei Selemenevi apellatsioon jätta läbi vaatamata.

9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab

ringkonnakohus Andrei Selemenevi apellatsiooni menetluskulude osas läbi vaatamata.

10. Andrei Selemenev ei ole apellatsioonis viidanud küll ühelegi kokkuleppemenetlust

reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, kuid apellatsiooni sisust võib

teha järelduse, et Andrei Selemenev viitab asjaolule, et justkui oleks rikutud tema

kaitseõigust, sest kokkuleppemenetluses ei teinud kaitsja oma tööd hoolsalt.

11. Kolleegium, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on selles osas ilmselt põhjendamatu,

perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Kolleegiumil tuleb märkida, et ei ole alust väita, et Andrei Selemenevi poolt väljendatud

kokkuleppe sõlmimise tahe oleks kujunenud õigusvastaste mõjutuste tulemusena või ta oli

eksimuses kokkuleppe sisust või selle õiguslikest tagajärgedest, seoses kaitsja puuduliku

tööga.

12. Kohtupraktika kohaselt süüdistatava kokkuleppe sõlmimise tahet ei saa pidada KrMS §

247 lg 2 teise lause mõttes tõeliseks esmajoones siis, kui süüdistatav on eksimuses

kokkuleppe sisu või õiguslike tagajärgede osas; kui süüdistatavat on mõjutatud kokkulepet

sõlmima pettuse, ähvarduse või muu vägivallaga või kui süüdistatav (kahtlustatav) polnud

kokkulepet sõlmides otsustusvõimeline. Muudel juhtudel ei ole tähtsust, millistel sisemistel

kaalutlustel süüdistatav kokkuleppe sõlmimisega nõustub (vt nt RKKKo nr 3-1-1-81-11, p

26.1).

13. Süüdistatav Andrei Selemenev ei ole märkinud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis

võiks seada kahtluse alla kokkuleppe sõlmimisel väljendatud tahte tõelisuse seoses kaitsja

puuduliku tööga. Piisab sellest, kui süüdistatav nõustub kokkuleppega, sh temale

süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning seeläbi asjaoluga, et kokkuleppemenetluses

tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo

toimepanemises süüdi olevana. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega,

kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda

KrMS 9. peatüki 2. jao rikkumiseks (vt ka RKKKo nr 3-1-1-79-05). Seejuures on sõlmitud

kokkuleppest võimalik loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus.

Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-

1-81-11 p 27 tooduga.

Süüdistatav ei märkinud kordagi kohtuistungil, et ei ole rahul kaitsja tööga. Seega puudub

alus asuda seisukohale, et kaitsja ei ole kohusetundlik või on teinud oma tööd hooletult ja

jätnud süüdistatava ilma kaitseõigusest.

14. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava

Andrei Selemenevi apellatsiooni selles osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)