Legislator Case Law & Legislation
3-25-501/5 AI generated

3-25-501/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-501/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X (kaebaja) esitas 07.01.2025 Siseministeeriumile taotluse Politsei- ja Piirivalveameti osas järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Kaebaja selgituste kohaselt on politseiametnikud

Legislator headnote

AI generated

3-25-501/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebaja selgituste kohaselt on politseiametnikud

Keywords

AI generated
inaction of public prosecutor lack of prosecutorial standing breach of military secrets journalist access to files violence against officials status of intelligence operative
AI generated
3-14-52750/9
V.T. esitas 10.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi 09.10.2014 sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 11-3/609-2 tühistamiseks. V.T. taotleb veel ka Siseministeeriumile ettekirjutuse tegemist kaebaja nime sissesõidukeelu registrist kustutamiseks. Tallinna Halduskohtu 10.12.2014 määrusega võeti V.T.i kaebus menetlusse (tl 17).
3-11-3034/79
Tallinna Halduskohtu menetluses on S.
1-08-11177\2
29 augustil 2008. a., Tartu Kalevi 1, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-11177 Kohtukoosseis Kaie Uusen Kohtuistungi sekretär tõlk Natalia Mark Regina Laiapea Kriminaalasi Vassili Timofejev süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid Prokurör Margus Lellep Süüdistatav Vassili Timofejev
1-09-17055/6
2010. a, Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-17055 Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Kriminaalasi Eerik Hütter`i süüdistus KarS § lg. järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margus Lellep Advokaat Ahto Sirendi ( Advokaadibüroost Ann Saar ) Juhindudes KrMS § 246-250, § 311 , § 312, § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Eerik Hütter KarS §199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja karistada Eerik Hütter’it 2 (kahe) kuulise vangistusega. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.08.2007- 02.08.2007, so 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista Eerik Hütterile 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Eerik Hütter 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
4-15-6155/11
AB1382973 selle kohta, et x.x.x.a kella x.x ajal juhtis S.S mootorsõidukit omamata vastava katego , oria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-501

Haldusasi

X kaebus Siseministeeriumi kohustamiseks viima Politsei-

ja Piirivalveameti osas läbi järelevalvemenetlus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 07.01.2025 Siseministeeriumile taotluse Politsei- ja Piirivalveameti

osas järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Kaebaja selgituste kohaselt on politseiametnikud

tema suhtes toimuvas kriminaalasjas teinud serverist videosalvestise väljavõtte, mille

kuupäeva ja kellaaega on muudetud. Tegemist on kuriteoga ehk tõendi kunstliku loomisega

karistusseadustiku § 316 tähenduses, et süüstada kaebajat kriminaalmenetluses. Prokuratuur ei

ole videoväljavõtet kontrollinud.

2. Siseministeerium vastas 07.02.2025 kaebajale, et ministeerium ei ole uurimisasutus,

samuti ei ole ta pädev kaebaja esitatud asjaolusid uurima ega andma neile hinnangut. Kui

tegemist on kuriteoga, on kaebajal vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195

alusel õigus esitada prokuratuurile või uurimisasutusele kuriteoteade.

3. Kaebaja

esitas 18.02.2025 Harju Maakohtule

kaebuse, milles nõudis, et

Siseministeerium viiks läbi järelevalve toimingu vastavalt seadusele.

4. Harju Maakohus edastas kaebuse 27.02.2025 Tallinna Halduskohtule.

5. Tallinna Halduskohus küsis 28.02.2025 kohtunõudega Siseministeeriumilt kaebaja

kaebust ja sellele esitatud 07.02.2025 vastust.

6. Siseministeerium edastas nõutud dokumendid halduskohtule 05.03.2025.

3-25-501

KOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu

sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

8. Kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus nõuda Siseministeeriumi kohustamist

politseiametniku üle järelevalvet teostama. Kaebaja selgitas, et tegemist on kriminaal-

menetluses kogutud tõendiga. Kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse peab tagama

prokuratuur (KrMS § 30 lg 1), kellel on õigus kontrollida, kas tõendid on ehtsad ja kogutud

õiguspäraselt. Kohtumenetluses oleva kriminaalmenetluse õiguspärasust kontrollib esimeses

kohtuastmes maakohus, teises astmes ringkonnakohus ja kolmandas astmes Riigikohus

(KrMS §-d 18-20). Siseministeeriumil on pädevus teha Politsei- ja Piirivalveameti üle

teenistuslikku järelevalvet (Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lg 1, siseministri 17.07.2014

määrus nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 3 lg 1). Teenistusliku järelevalve

tegemise õigus ei anna õigust sekkuda kriminaalmenetlusse, sest selles osas on seadusega

sätestatud teistsugune pädevus. Siseministeerium ei ole kriminaalmenetluse menetleja KrMS

§ 16 lg 1 tähenduses ega uurimisasutus KrMS § 31 lg 1 tähenduses, seepärast ei ole tal

pädevust kriminaalmenetlusse sekkuda, selles tehtud toimingute õiguspärasust kontrollida,

kriminaalmenetlust läbiviivate politseiametniku tegevust hinnata ega neile selles osas mingeid

korraldusi anda, sest uurimisasutus on kriminaalmenetluses iseseisev (KrMS § 32 lg 1).

Kaebajal on võimalik pöörduda oma kaebusega kas prokuratuuri või esitada oma vastuväited

maakohtule (olenevalt sellest, millises staadiumis kriminaalmenetlus hetkel on).

9. Ka juhul, kui politseiametnik on tõendeid kogudes pannud toime kuriteo, tuleb kaebajal

pöörduda kuriteoteatega uurimisasutuse või prokuratuuri poole (KrMS § 195 lg 1).

Siseministeeriumi pädevuses ei ole kriminaalmenetlust algatada ega seda läbi viia.

10. Kuna Siseministeeriumi pädevuses ei ole kaebaja soovitud järelevalvemenetlust läbi viia,

siis puudub kaebajal õigus nõuda Siseministeeriumi kohustamist selleks ja kaebus tuleb selle

esitajale kaebeõiguse puudumise tõttu läbivaatamatult tagastada.

11. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja ei ole

kaebuselt riigilõivu tasunud, seepärast ei ole vaja riigilõivu tagastamise küsimuse üle

otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

2(2)