3-25-563/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-563

Haldusasi

Eesti Kaitseväe Sõjaväepolitsei vahipataljoni ülema

kolonelleitnant Artur Meeritsa taotlus ajateenijale Xle

distsiplinaararesti

määramise

seaduslikuks

tunnistamiseks

Menetlusosalised

Asja läbivaatamise vorm

Taotluse esitaja: Eesti Kaitseväe Sõjaväepolitsei

vahipataljoni ülem kolonelleitnant Artur Meerits

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa

andmist: ajateenija nooremseersant X (isikukood

xxxxxxxxxxx)

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Eesti Kaitseväe Sõjaväepolitsei vahipataljoni ülema kolonelleitnant

Artur Meeritsa 06.03.2025 käskkirjaga nr 513P nooremseersant Xle määratud nelja (4)

ööpäeva pikkune distsiplinaararest seaduslikuks.

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja isikukood tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ja §

204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Kaitseväe Sõjaväepolitsei vahipataljoni ülema kolonelleitnant Artur Meeritsa

03.02.2025 korralduse alusel viidi ajateenija nooremseersant X (ik xxxxxxxxxxx) suhtes läbi

distsiplinaarjuurdlus.

2. Eesti Kaitseväe Sõjaväepolitsei vahipataljoni ülema kolonelleitnant A. Meeritsa

06.03.2025 käskkirjaga nr 513P

määrati ajateenijale nooremseersant Xle

distsiplinaarkaristuseks distsiplinaararest kogupikkusega 4 (neli) päeva. Käskkirja õiguslikeks

alusteks on kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 171 lg-d 1, 2, 3 ja 9. Käskkirja kohaselt

määrati karistus põhjusel, et X läks oma tegevusega vastuollu Kaitseväe juhataja 05.04.2013

käskkirjaga nr 95 kinnitatud Kaitseväe sisemäärustiku (sisemäärustik) p-des 16 ja 17

3-25-563

sätestatuga ja pani toime KVTS § 166 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud distsiplinaarsüüteod.

Käskkirja kohaselt käitus isik ebakaitseväelaslikult ja vääritult, kirjutades 22.01.2025 kell

21:00 ja 23.01.2025 kell 16:10 kompaniikorrapidaja laual olevale kilele musta markeriga

„Mina olen korrapidaja olen pede“ ja rohelise markeriga „Слава Русcиa!” (Au Venemaale),

„блуamъ я morбиk“ (lits ma torbik). Lisaks eelnevale ei tunnistanud nooremseersant X

24.01.2025, et tema kirjutas eelpool nimetatud laused korrapidaja lauale, hoolimata sellest, et

kogu rühmale, sh Xle anti võimalus ülestunnistamiseks vähemalt kahel korral.

Nooremseersant X käitumine nii väljendite kirjutamisel kui ka hiljem oma tegevuse mitte

tunnistamises, olgugi, et selleks anti rohkem kui üks võimalus, näitab täielikku vastutustunde

puudumist.

3. Eesti Kaitseväe Sõjaväepolitsei vahipataljoni ülem kolonelleitnant A. Meerits esitas

07.03.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse kontrollida distsiplinaararesti seaduslikkust.

Taotlusele on lisatud asjaomane käskkiri, distsiplinaarmenetluse kokkuvõte ja

distsiplinaarmenetluse materjalid.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. KVTS § 173 lg 1 kohaselt teatab distsiplinaararesti määranud ülem viivitamata

kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades: 1) kinnitatud

ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta; 2) distsiplinaarjuurdluse

kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid.

5. Kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse

kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata

HKMS-s haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest

määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks (KVTS § 173

lg 2). HKMS § 264 lõike 1 kohaselt annab seadusega sätestatud juhtudel kohus

haldustoiminguks loa ja pikendab seda. Haldustoiminguks annab loa kohus, kelle tööpiirkonnas

asub luba taotlev haldusorgan, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust (HKMS §

264 lg 3). Kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise

viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4).

6. Halduskohtunik kontrollib, kas 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada

distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud

distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma

teo kohta selgitusi anda ning 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama

(KVTS § 173 lg 3).

7. Kohus selgitab, et sellise kohtuliku eelkontrolli näol on tegemist formaalse kontrolliga, mille

menetlusse ei kaasata kaitseväelast, kellele karistus määrati ning mille raames ei hinda kohus

seda, kas käskkirjas kirjeldatud teod on nõuetekohaselt tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

Halduskohtu eelkontroll piirdub küsimusega, kas teokirjelduse õigsust eeldades saab sellise teo

eest põhimõtteliselt karistuse määrata, kontrollimata seejuures, kas isik, kellele arest määrati,

sellise teo ka tegelikult toime pani.

8. Tutvunud taotluse, karistuse määramise käskkirja ning distsiplinaarmenetluse materjalidega,

leiab kohus, et distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega. KVTS § 157

kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate

käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi

kaitseväelaste poolt. KVTS § 166 lg 1 järgi on distsiplinaarsüüteod muu hulgas seadusest või

selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine

ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine (p 1)

ning asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või

2(4)

3-25-563

kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib

kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid

täites või mitte (p 2). Lähtuvalt KVTS § 167 lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud

distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse

kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.

9. KVTS § 49 lg 3 sätestab, et ajateenija on kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes

kehtivaid õigusakte. Üheks selliseks õigusaktiks on Kaitseväe sisemäärustik. X läks kõnealuses

käskkirjas kirjeldatud tegevusega vastuollu Kaitseväe sisemäärustiku p-des 16 ja 17 sätestatuga,

mille kohaselt peab kaitseväelane:

16) olema laitmatu ja väärikas igal ajal ja igas olukorras; meeles pidama, et iga kaitseväelase

ülalpidamise järgi otsustatakse Kaitseväe või Kaitseliidu selle struktuuriüksuse, mille

vormiriietust ja sümboolikat ta kannab, üle; kaitsejõudude au ja head nime kalliks pidama;

17) olema otsustus- ja vastutusvõimeline; vastutustunne väljendub oma tegude ja nende

tagajärgede põhjuslike seoste mõistmises ja tunnistamises; kaitseväelane peab omama julgust ja

initsiatiivi vajadusel teha ka ebapopulaarseid otsuseid.

10. Eeltoodust järeldub, et 22.01.2025 kell 21:00 ja 23.01.2025 kell 16:10 kompaniikorrapidaja

laual olevale kilele musta markeriga „Mina olen korrapidaja olen pede“ ja rohelise markeriga

„Слава Русcиa!” (Au Venemaale), „блуamъ я morбиk“ (lits ma torbik) kirjutamine ning

eelneva teo üles tunnistamata jätmine on käsitatavad KVTS § 166 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud

süütegudena.

11. Kohus nõustub taotlejaga, et arvestades sõjalist olukorda maailmas, on tegemist

kaitseväelasele sobimatu käitumisega, mis on vastuolus nii üldtunnustatud kõlblusnormidega kui

ka kaitseväes kehtestatud reeglitega. Samuti viitab oma teo üles tunnistamata jätmine ajateenija

vastutustunde puudumisele.

12. KVTS § 181 lg 1 kohaselt vastutab kaitseväelane distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü

olemasolu korral. Kohus nõustub, et X on mõlemad süüteod pannud toime tahtlusega, kuivõrd

väljendite kirjutamist ja süü mittetunnistamist ei saa toime panna raskest hooletusest ega

hooletusest. Käskkirja kohaselt on X puhul tegemist ajateenijaga, kellel süütegude

toimepanemise ajaks oli läbitud juba üle poole ajateenistusest. Seega on talle teada teenistust

reguleerivad õigusaktid ning nendes kehtestatud nõuded. Samuti on tema puhul tegemist

ajateenijaga, kes on edukalt läbinud nooremallohvitseride kursuse.

13. Kuna puudutatud isik on eelviidatud kohustusi süüliselt rikkunud, siis on temale

etteheidetavad teod distsiplinaarsüüteod KVTS § 166 lg 1 mõistes ning nende eest võib määrata

distsiplinaarkaristuse.

14. Enne aresti määramist on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus ning koostatud

distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on menetlusosalisele

tutvustatud tema õigusi ja antud võimalus omapoolsete selgituste esitamiseks talle etteheidetud

distsiplinaarsüüteo kohta (27.01.2025 ja 02.02.2025 koostatud menetlusaluse isiku seletuskirjad).

Ka on talle tutvustatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet (vt taotluse lisa 4 lk 2, X kinnitus

05.03.2025) ning antud võimalus täiendavateks selgitusteks (vt taotluse lisa 4 lk 1, X arvamus

süüteo ja võimaliku karistuse kohta). Lisaks on Xle tutvustatud distsiplinaarkaristuse määramise

käskkirja (allkirjastatud digitaalselt isiku poolt 06.03.2025). Seega on puudutatud isik ära

kuulatud ning võimaldatud tal esitada oma seisukoht nii juhtunu kui karistamise asjaolude kohta.

Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjal on märgitud korrektne vaidlustamisviide ning

käskkirjaga on võimaldatud tutvuda.

15. KVTS § 168 lg 2 kohaselt on ajateenijale määravateks distsiplinaarkaristusteks mh noomitus,

3(4)

3-25-563

distsiplinaartoimkond ja distsiplinaararest. KVTS § 171 lg 2 kohaselt määratakse

distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini.

KVTS § 184 lg 3 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo

raskusastmega ning distsiplinaarkaristuse valimisel peab ülem eelkõige arvesse võtma

distsiplinaarsüüteo tagajärgede raskust, süü vormi, kaitseväelase eelnevat teenistusalast käitumist

ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Käskkirja nr 513P kohaselt on

nooremseersant X lühikese aja jooksul korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini (varasemalt

2024. aasta detsembrikuus) ega ole suutnud peale eelmiste rikkumiste tuvastamist teha vajalikke

järeldusi. Samas on käskkirjas karistuse määramisel arvestatud nooremseersandile määratud

eelnevat ergutust ja positiivset iseloomustust, mistõttu pole määratud maksimaalset karistust, ehk

14 päeva distsiplinaararesti (KVTS § 171 lg 4). Kohus nõustub käskkirjas toodud järeldusega, et

karistuseks määratud nelja (4) ööpäeva pikkune distsiplinaararest on proportsionaalne.

Kõnesoleva käskkirjaga määratud karistuse määr jääb maksimaalse võimaliku karistuse

piiridesse.

16. KVTS § 185 lg 1 teise lause kohaselt saab distsiplinaarjuurdluse korral määrata

distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei määrata karistust, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest

on möödunud rohkem kui üks aasta. Antud juhul neid tähtaegu karistuse määramisel rikutud ei

ole – distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte on kuupäevaga 27.02.2025 (allkirjastatud kolonelleitnant

A. Meeritsa poolt 04.03.2025) ning karistus määrati 06.03.2025.

17. Kaitseväelasele distsiplinaararesti on määranud Eesti Kaitseväe Sõjaväepolitsei vahipataljoni

ülem kolonelleitnant A. Meerits. Seega on aresti määranud KVTS § 171 lg 3 kohaselt pädev

ülem.

18. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus distsiplinaararesti määramise seaduslikuks.

19. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel määruse avaldamisel puudutatud

isiku nime ja isikukoodi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)