2-22-106219/40 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-106219

Tsiviilasi

Jarpix OÜ nõue Sander Grupp OÜ ja XXX OÜ

vastu 5 125,63 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5125,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Jarpix OÜ (registrikood 14353995)

Hageja lepinguline esindaja: Allan Viirma

Kostja I: Uue-Kubja OÜ (registrikood 14067640)

Kostja II: Sander Grupp OÜ (registrikood 14999645)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jarpix OÜ hagi.

2. Mõista kostjatelt Uue-Kubja OÜ (registrikood 14067640) ja Sander Grupp OÜ

(registrikood 14999645) solidaarselt hageja Jarpix OÜ (registrikood 14353995)

kasuks välja põhivõlgnevus 5125,63 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate Uue-Kubja OÜ ja Sander Grupp OÜ

kanda.

4. Mõista kostjatelt Uue-Kubja OÜ ja Sander Grupp OÜ solidaarselt hageja Jarpix OÜ

kasuks välja menetluskulud 2789,50 eurot.

5. Mõista kostjatelt Uue-Kubja OÜ ja Sander Grupp OÜ solidaarselt hageja Jarpix OÜ

kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt (2789,50 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase

täitmiseni

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

2-22-106219

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Jarpix OÜ (hageja) esitas kohtule hagi Uue-Kubja OÜ (kostja I) ja Sander Grupp OÜ

(kostja II) vastu. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus

5125,63 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 30.05.2021 käsunduslepingu, mille

kohaselt hageja kohustus kostjale I osutama ehitusteenust vastavalt kostja I antud käsunditele.

Pooled leppisid kokku, et osutatud teenuste eest makstakse tasu 14 eurot tunnis. 23.07.2021

leppisid pooled kokku, et kostjale I esitatud arvete eest tasub kostja II, kuna kostjal I on

äritegevuses ajutisi probleeme. Kostja I ja kostja II juhatuse liikmed on samad. Hageja osutas

kostjale teenust vastavalt sõlmitud lepingule, kuid kostjad jätsid osutatud teenuse eest

hagejale tasumata. Kokku võlgnevad kostjad hagejale põhiosana 5125,63 eurot.

3. Hageja leiab, et hageja ja kostja I on sõlminud lepingu, mis vastab käsunduslepingu

tunnustele. Hageja kohustus osutama kostjale I ehitusteenust vastavalt kostja I juhistele

hinnaga 14 eurot tunnis ja maksetähtajaga kaks korda kuus. Hageja, kostja I ja kostja II on

leppinud kokku, et hageja osutatud teenuste eest tasub isik, kellele kostja teenuseid osutanud

ei ole ehk kostja II. Hageja on nõustunud, et kostja I kohustused täidab kostja II. Kui kostja II

täidab osutatud teenuse eest hagejale tasumise kohustuse, vabaneb kostja I osutatud teenuse

eest tasumise kohustusest. Hagi esitamise ajaks ei ole hagejale tasumise kohustust täitnud

kumbki kostja. Hageja leiab, et alternatiivselt on kostjad hagejaga kokku leppinud, et kostjate

näol on tegemist solidaarvõlgnikega.

4. Hageja ja kostja I vahel oli kokkulepe ehitustööde teostamise kohta, mh oli selgesõnaline

kokkulepe tasu osas. Samuti leppisid pooled hiljem kokku selles, et hageja poolt seoses

ehitustöödega esitatud arveid hakkab kostja I asemel tasuma kostja II. Vastavad kokkulepped

sõlmiti poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja tegi teenuse korras

kostja I tellimusel ehitustöid. Eluliselt ei ole usutav, et kostjad tasusid hageja esitatud arveid

ainult selle pärast, et hageja jättis kostjatele hea mulje ja et mingit kokkulepet arvete

esitamiseks/tasumiseks ei olnudki. Kostjad ei vaidlusta, et hageja osutas teenust, teenus on

kostjate poolt kätte saanud ja kostjad on hageja osutatud teenuse eest osaliselt tasunud. Hageja

ei ole lepingut rikkunud. Kostjad on jätnud endale lepingust tuleneva kohustus (tasu

maksmise) täitmata. Hageja on esitanud arved vastavalt lepingule ja lähtudes tegelikult

osutatud teenuse mahust. Kostjate vastuväited on paljasõnalised ning tegelikud ja asjakohased

vastuväited kostjatel puuduvad.

5. Hageja teostas töid vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ning tellija on hageja tehtud

tööd vastu võtnud. Arvete tasumine kinnitab, et tööde tellija aktsepteeris hageja tehtud tööde

kvaliteeti jmt ilma pretensioone esitamata. Hageja nõuab tasu tööde eest, mis on teostatud

perioodil september-november 2021.

6. Kostja I soovis teha hagejaga ehitusalast koostööd ehitusobjektil Lihulas. Kostja I eeldas

hagejalt üldehitustööde ja objektijuhi oskust. Kostja I ja hageja leppisidki kokku, et hageja

2-22-106219

teostab teenustööna kostjale I üldehitustöid. Kostja I ja hageja leppisid kokku, et alustavad

ehitusel koostööd XXX objektil esmaspäeval, 7. juunil 2021. Töö tegemise ajalises mahus (sh

tähtaegades, perioodis vmt) ja hageja poolt teostatavate tööde loetelus pooled kokku ei

leppinud. Selles osas leppisid pooled kokku, et hageja poolt töö tegemise aeg kujuneb

(koos)töö käigus. Hageja poolt teostatavate tööde eest tasumise kohta leppisid pooled kokku,

et osutatud teenuse/tehtud töö eest tasub kostja I hagejale 14 eurot ühe tunni eest. 23.07.2021

leppisid pooled kokku, et kostjale I esitatud arvete eest kostja II, kuna kostjal I on

äritegevuses ajutisi probleeme. 29.08.2021 leppisid kostjad ja hageja kokku, et hageja lisab

osutatud teenuse eest esitatud arvetele ka teenuse/töö tegemiseks kulunud aja arvestuse.

Tööülesanded ja/või juhised, mida hageja konkreetselt täitma pidi, sai ta teenuse osutamise

käigus ehitusobjektil kostjate esindaja käest, poolte vahel kokkuleppe sõlmimisel ei

fikseeritud teostatavate tööde loetelu, ajalist mahtu vmt. Vastavalt eelkirjeldatud kokkuleppele

hageja üldehitustööde tegemise teenust osutas, tehtud tööde eest arved esitas ja kostjad hageja

arveid ka tasusid, viimane laekumine hagejale oli 26.10.2021. Perioodil, mille kohta on hageja

hagiavalduses kostjatele nõude esitanud, teostas hageja järgnevaid üldehitustöid: palgi

plommimistööd; katuse siseroovituse ja aurutõkke paigaldus; vintskappide külgmiste sarikate

tegemine; salapulkade paigaldus; villa paigaldus seintele ja katusele; katuse tuuletõkke plaadi

paigaldamine; katuse distantsliistu ja aluskattematerjali paigaldus; otsaviilude karkassi

tegemine; katuse roovituse paigaldus; otsaviilude villa ja tuuletõkke paigaldus; OSB

paigaldus; tuuletõkke ja distantsliistu paigaldus; vintskapi katuste roovituse loodimine;

eterniidi paigaldus. Lisaks juhendas hageja teisi ehitusobjektil töid teostavaid ehitajaid.

Hageja on vastavalt kostjaga I sõlmitud kokkuleppele tööd teostanud ja kostjad ei ole tehtud

tööde/osutatud teenuse osas mingeid pretensioone hagejale esitanud.

7. Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping ning kostjad ei ole välja toonud

ega tõendanud, et sõlmitud leping vastas töövõtulepingu tingimustele. Kostja I, kes ilmselt oli

sõlminud töövõtulepingu XXX ehitusobjekti osas, leppis enda sõlmitud töövõtulepingu

täitmiseks hagejaga kokku, et hageja tuleb kõnealusele objektile tegema ehitustöid. Hageja

pidi ehitama kostja I juhiste järgi, kostja I määratud aegadel ja kostja I arvel. Hageja

hinnangul tõendavad hageja ja kostjate esindaja A. K. vahel lepingu täitmisel toimunud

vestlused üheselt, et mingisuguse tulemuse saavutamises ei olnud poolte vahel kokku lepitud,

vaid hageja tehtavad üldehitustööd selgusid igapäevaselt ehitusobjektil ning hageja

ülesandeks oli ka tegutsemine objektijuhina. Hageja osutava teenuse hulka kuulus ka

objektijuhi ülesannete täitmine. Hageja pidi organiseerima ehitusobjektil töötavate teiste

ehitajate tööd ning neid juhendama, ühtlasi võttis hageja koos käsundiandjast kostjate

seadusliku esindajaga vastu otsuseid ehitusobjektile ehitajate töölevõtmise ja nendega

töösuhte lõpetamise kohta. Hagejale tasu maksmine oli kokku lepitud ja see ka toimus (seni,

kuni kostjad põhjendamatult hageja arved tasumata jätsid) vastavuses käsunduslepingu kohta

seadusega sätestatud normidega ja poolte kokkuleppega. Poolte vahel oligi kokkulepe, et

hageja esitab osutatud teenuse eest arveid 3 korda kuus, alates 2021 aasta juuli lõpust aga

iganädalaselt. Seega, tasu maksmine hagejale kui käsundisaajale oli määratud ajavahemike

järgi ning tasunõue muutus sissenõutavaks vastava ajavahemiku möödumisel. Asjaolu, et tasu

saamine oleks antud juhul olnud seotud mingi tulemuse saavutamisega või mingi töö

tulemuse kostjatele üleandmisega (nagu eeldab töövõtt), ei ole kostjad tõendanud ega isegi

mitte väitnud. Käesoleval juhul ei olnud hageja ja kostjate vahel kokku lepitud töö

vastuvõtmist. Samuti ei tulnud hagejal tööd üle anda ositi ning ei olnud hinda määratud ositi.

Hageja osutas teenust käsunduslepingu alusel ning maksmisele kuuluv tasu oli määratud

ajavahemike järgi, arvestusega 14 eurot/tund.

Kostjate vastuväited

8. Kostjad oma vastuses vaidlevad hageja hagile vastu. Hageja on teenitud tasu kätte saanud.

Kostjad ei ole aktsepteerinud ühtegi tunnilehte, mida hageja on esitanud, kuna nendel on

2-22-106219

tunnid kunstlikult kõrgeks märgitud. Algseid tunnilehti pole võimalik kontrollida, kuna hageja

ei ole neid esitanud. Kostjad tasusid algselt arved heast usust, uskudes, et kõik on õige.

Kostjate ja hageja vahel ei ole sõlmitud lepinguid. Kostjatel olid hagejaga algselt

kokkulepped, aga kuna hageja rikkus neid, on varasemad kokkulepped õigustühised. Kui

selgus, et tellija lõpetas kostjatega koostöö, kuna ei olnud väidetavalt kostjate tööde

valmimise kiirusega rahul, siis enne tööde lõpetamist tellija ja kostjate poolt olid tellija ja

hageja sõlminud omavahel uue kokkuleppe. Kostjad leiavad, et hageja rikkus kokkuleppeid ja

töötas kostjate tööde tellija juures edasi pärast tellija ja kostjate vahelise töö lõppemist.

Hageja pahatahtlik käitumine tekitas kostjatele suure kahju.

9. Kostjad on seisukohal, et hagejaga oli sõlmitud töövõtuleping. Kostja I ei nõustu hageja

väitega, et kostja I eeldas hagejalt objektijuhi oskusi. Kostjate hinnangul ei oma tähtsust, kas

pooled leppisid töö tegemise ajalises mahus (sh tähtaegades, perioodis vmt) ja hageja poolt

teostavate tööde loetelus eelnevalt kokku. Kostja I on seisukohal, et kuivõrd tegemist on

töövõtulepinguga, siis ei muutunud hageja tasunõue sissenõutavaks arvele märgitud

maksetähtaja möödumisel. Osasid hageja poolt märgitud töid ei ole kostja I ehitusobjektil

teostatud. Lisaks hagejale töötas antud ehitusobjektil ka teisi töötajaid. Hageja ei ole ühelgi

viisil tõendanud tema poolt loetletud tööde teostamist. Ainuüksi erinevatel perioodidel

esitatud arvetelt kirjeldusega „üldehitustööd“ ei ole võimalik kuidagi aru saada, kas, millised

ja kui kaua erinevaid töid üleüldse teostati.

Istungid

10. 26.10.2022 toimunud istungil selgitas kohus pooltele, et kohtu hinnangul võib poolte

vahel olla sõlmitud ehitustöövõtuleping. Hageja leidis, et hageja pidi täitma kostja korraldusi

tööde tegemiseks. Iga konkreetse tööülesande täitmiseks sai hageja igakord kostjalt korralduse

mida ja mis päeval ta teeb. Poolte kokkulepe oli, et hageja esitab tehtud tööde eest arve

kostjale, tööd on tehtud ja arved esitatud. Pretensioone ega vastuväiteid kostjate poolt esitatud

ei ole. Hageja arvetele lisatud ajaarvestusest on üheselt näha, milliseid töid ja kui kaua hageja

tegi.

11. 22.01.2025 toimunud istungil kuulas kohus ära tunnistaja K. V. .

Kohtuotsuse põhjendused

12. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS §

436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1

kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada.

14. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled lepingu ehitustööde tegemiseks. Hageja on

leidnud, et tegemist on ehituse käsunduslepinguga, kostja hinnangul oli tegemist

töövõtulepinguga, seega on poolte vahel vaidlus, mis tüüpi lepingu on poolte vahel sõlmitud.

Kohus on selgitanud pooltele kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormist ning arutanud

pooltega vaidluse asjaolusid korraldaval istungil (dtl 129-130).

2-22-106219

15. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on suunatud töötulemuse saavutamisele.

16. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt

lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga

maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 621 järgu eeldatakse, et

käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult. Käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada

kolmanda isiku abi. Käsundusleping on suunatud teenuse osutamisele, teenust osutab

käsundisaaja.

17. VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut vastavalt kokkulepitule täita. Kohutuse

rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.

Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6,

108 lg 1, 113 lg 1 2. lause ja TsMS § 367 järgi seadusjärgset viivist ja alates hagi esitamisest

protsendindus võlalt kuni kohustuse täitmiseni. Samuti on võimalik VÕS § 101 lg 1 p 2 järgi

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral keelduda kohustuse täitmisest, §

111 lg 3 alusel ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades

mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse

suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.

18. Pooled ei vaidle ning kohtu hinnangul on esitatud tõenditega tõendatud, et hageja ja kostja

I vahel oli sõlmitud leping, mille alusel kohustus hageja tegema kostjale I ehitustöid. Pooled

leppisid kokku, et tehtud tööde eest makstakse tasu 14 eurot tunnis ning ehitustöid teostati

objektil, mis asus XXX. (dtl 26-28) Kostja oli XXX asuva ehitusobjekti peatöövõtja. Hageja

teostas ehitustöid ehitusobjektil alates 07.06.2021 kuni november 2021.

19. Kostjad on leidnud, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, kuna ehitamine saab olla

üksnes töövõtt, kuivõrd töövõtja on alati kohustatud midagi valmistama, muutma või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk midagi ära tegema ning see

midagi on tulemusena piiritletav. Hageja on kostjate nimetatud seisukohale vastu vaielnud

ning märkinud, et ehitamisena ei saa mõista ainult elamu/ehitise rajamiseks sõlmitud

kokkulepet töövõtu kohta, vaid ehitamine on ka tööprotsess kui selline, näiteks müüri

ladumine, põranda valamine jne.

20. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud

töövõtuleping. Ka kostja esindaja A. K. on oma 26.05.2021 e-kirjas märkinud, et „Algselt

oleks mõistlik kas käsunduslepinguga või siis oma ettevõttega.“ (dtl 26) Üheks tunnuseks, mis

viitab käsunduslepingu olemasolule, on kokkulepe kulutuste hüvitamiseks osutatud teenuse

puhul (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, § 619 p 3.6). Käesoleval juhul nähtub

hageja ja kostja I kirjavahetusest, et pooled leppisid kokku, et kostja I hüvitab hagejale

teenuse osutamisega seotud sõidu- ja majutuskulud. „Nüüd olen rakendanud, et korra kuus

ostab paagi kütust täis. Mitte ei anna raha, vaid just ostan ise kütust, sest sellega saab

piisavalt tööl käia ja vähemalt osaliselt on garanteeritud, et keegi ei ütle, et ei saa tööle.

Majutus on alati minu organiseerida, sellepärast keegi muretsema ei pea.“ (kostja I

30.05.2021 e-kiri, dtl 27).

21. Kohus on seisukohal, et kostjad ei ole välja toonud, ega tõendanud, millises töö tulemuses

on pooled kokku leppinud ja millise tulemuse pidi hageja kostja huvides saavutama VÕS §

635 lg 1 järgi ning mis on töö tulemuse hind ehk tasu tulemi eest. Hageja on kohtule

selgitanud, et hageja pidi ehitama kostja I juhiste järgi, kostja I määratud aegadel ja kostja I

arvel. Samuti kuulusid töövahendid kostjale (kostja esindaja 26.05.2021 e-kiri: „Kõik

töövahendid oleksid minu poolt, k.a tööriided“ (dtl 26)).

2-22-106219

22. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendatud, et hageja tegi kostja objektil tööd

käsunduslepingu alusel.

23. Hageja nõuab hagiavalduses töötasu perioodil 06.09.2021-05.11.2022 tehtud tööde eest.

Hageja on välja toonud loetelu, milliseid töid hageja vaidlusalusel perioodil teostas. Hageja

on välja toonud, et perioodil, milliste tööde tegemise eest hageja tasu nõuab, teostas hageja

järgnevaid üldehitustöid: palgi plommimistööd; katuse siseroovituse ja aurutõkke paigaldus;

vintskappide külgmiste sarikate tegemine; salapulkade paigaldus; katuse distantsliistu ja

aluskattematerjali paigaldus; otsaviilude karkassi tegemine; katuse roovituse paigaldus;

otsaviilude villa ja tuletõkke paigaldus; OSB paigaldus; tuuletõkke ja distantsliistu paigaldus;

vintskapi katuse roovituse loodimine ning eterniidi paigaldus.

24. Kohtu hinnangul on tunnistaja K. V. ütlustega tõendatud, et hageja vaidlusalusel perioodil

kostja ehitusobjektil töid teostas. Tunnistaja vastas 22.01.2025 istungil küsimusele, et kas J. P.

(hageja seaduslik esindaja) tegi perioodil september kuni november 2021 XXX asuva elamu

ehitusöid? – „Jah.“ Tööde osas märkis tunnistaja: „Katusetööd kindlasti, sarikate

paigaldusest kuni tuulekasti laudade paigaldamiseni. Kõik tööd, mis vahele jäävad võttis osa.

Ma täpselt ei mäleta mis töid kõiki tehti, aga otsaviilud, tuulekastid. Kui tehti plommimistöid

ja tappimistöid sel perioodil, kõik need tööd tegi J. või juhendas neid./…/ J. osales kõigil

töödel alates juuni kuust kui leping sõlmiti ja oli viimane mees XXXl kes ära läks. Kõik tööd,

mis jäävad vundamendi renoveerimisest kuni viimaste katteplekkide paigaldamiseni, kõikides

nendes töödes J. osales. Ta ei teinud üksi, kui osales nendes töödes. Mulle presenteeriti J. t

kui objektijuhti. Kui A. t polnud, siis suhtlesin J. ga või J. otse minuga.“ (istungi protokoll

00:38:59, dtl 231)

25. Poolte vahel oli kokkulepe, et tehtud tööde eest tasumine toimub tunniaja arvestusega.

Töötunni arvestuse esitas hageja kostjale koos arvete. Hageja on välja toonud ja tõendanud, et

töödega alustades esitas hageja kostjale I arveid 11 päevaste perioodide kohta ning alates

25.07.2021 esitas hageja arveid iganädalaselt, nagu pooled olid kokku leppinud (dtl 29, 113-

121). 29.08.2021 leppisid pooled kokku, et hageja lisab osutatud teenuse eest esitatud arvetele

ka töö tegemiseks kulunud aja arvestuse – „Saada mulle palun edaspidi arvetega koos ka

tunnid“ (kostja 29.08.2021 sõnum hageja seaduslikule esindajale, dtl 124).

26. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kuni septembrini esitatud arved on kostjate poolt

tasutud (dtl 122-123). Perioodil september-november 2021 tehtud tööde esitatud arveid

kostjad tasunud ei ole (dtl 31-46). Kostjad leiavad, et hageja on oma tehtud tööde eest tasu

kätte saanud ning kostjad ei võlgne hagejale midagi. Samuti on kostjad keeldunud maksmast

perioodil september kuni november 2021 esitatud arvete eest, kuna leiavad, et hageja tunniaja

arvestus ei ole õige. Kohtule esitatust ei nähtu, et kostjad oleks tundide arvu täpsustanud.

Mõistlik võlgnik oleks VSÕ § 6, 7 tulevalt pidanud koheselt märkima, milline on tema arvate

siis õige tunniarvestus või miks teise poole tunniarvestus on vale. Käesoleval juhul on kostjad

esitanud üksnes paljasõnalisi väiteid, et nende hinnangul on tunniaja arvestus vale. Kohtule

esitatud kirjavahetusest nähtuvalt on kostja esindaja A. K. oma 22.10.2021 kirjas kirjutanud:

„Tere! Palun saada esmaspäevaks viimased tunnid ka ära. Vaatan need üle ja hakkan

võlgnevust likvideerima esmaspäevast alates. Tallinn maksab mingi % esmaspäeval ära. K.

iga hakkan homme rääkima edasisest.“ ( dtl 181)

27. Kohus on eelnevalt leidnud, et tõendatud on, et hageja tegi vaidlusalusel perioodil kostja

ehitusobjektil töid. Hageja on välja toonud, et kostjad ei ole tehtud tööde osas hagejale

pretensioone esitanud. Samuti ei ole kostjad käesolevas menetluses välja toonud, et hageja

poolt teostatud tööde osas oleks neil pretensioone. Kohus leiab, et kostjate vastuväited

teostatud tööde ning tööaja osas on paljasõnalised ning tõendamata. Samuti leiab kohus, et

tähtsust ei oma asjaolu, et hageja ei teostanud ehitusobjektil töid üksinda ning objektil viibisid

2-22-106219

ka kostja teised töötajad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja tasu nõue tehtud tööde

eest on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

28. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui mitu

isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on

solidaarvõlgnikud.

29. 23.07.2021 leppisid hageja ja kostja I kokku, et kostjale I esitatud arvete eest tasub kostja

II, kuna kostjal I oli äritegevuses ajutisi probleeme. Kostja I on oma 23.07.2021 e-kirjas

kirjutanud: „Ma pean paluma, et sa arve ümber teeksid. Sander Grupp OÜ-le. /…/

Ühesõnaga palun tee arve ümber ja hakkagi edaspidi tegema teisele ettevõttele arveid, seal ei

ole mingeid probleeme ja ei teki takistusi.“ (dtl 29). Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb

lugeda kostjad solidaarvõlgnikeks ning, et kostja II on hageja ja kostja I sõlmitud lepinguga

ühinenud.

30. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 5125,63 eurot.

31. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulud

32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

33. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

34. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjatelt enda kasuks välja

mõista menetluskulud summas 3724,50 eurot, millest riigilõiv on 595 eurot ja lepingulise

esindaja tasu 3129,50eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 264-266). Kostjad on hageja

menetluskuludele vastu vaielnud ja paluvad need jätta tähelepanuta, kuna hageja on esitanud

menetluskulude nimekirja hilinenult. Kohus on siiski seisukohal, et käesoleval juhul on

võimalik hageja menetluskulude suurus kindlaks määrata.

35. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku

kuluga, mis tuleb hagejale kostjate poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu

seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostjatelt kuulub väljamõistmisele riigilõiv

595 eurot.

36. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on

menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.

37. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 28,45

tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta), kokku 3129,50 eurot. Kohus leiab, et

hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik.

38. Ajakulu osas leiab kohus, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, peab kohus

lepingulise esindaja tasu põhjendatuks järgnevalt:

39. Nõupidamine kliendiga, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule

esitamine (21.02.2022) 1 tund, Pärnu Maakohtu 04.03-.2022 kohtumäärusega tutvumine,

selgitused kliendile (16.03.2022) – 0,5 tundi – kohtus on seisukohal, nimetatud toimingute

põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda mitte rohkem kui 1 tund;

2-22-106219

40. Nõupidamine kliendiga, hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine,

hagiavalduse kohtule esitamine (30.03.2022) – 2,5 tundi – kohus leiab, et tegemist on

põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;

41. Kostjate 18.04.2022 vastusega esmane tutvumine (26.04.2022) – 0,25 tundi - kohus leiab,

et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;

42. Hageja 09.05.2022 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (09.05.2022) – 3 tundi –

kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on tegemist

põhjendatud ajakuluga;

43. Kostjate 24.08.2022 vastusega tutvumine (25.08.2022) – 0,2 tundi – kohus leiab, et

tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;

44. Hageja 18.10.2022 seisukoha koostamine, tõendite komplekteerimine ja kohtule esitamine

(18.10.2022) – 1 tund – kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja

mahtu, on tegemist põhjendatud ajakuluga;

45. Kohtuistungiks valmistumine (27.09.2022 ja 25.10.2022) – 1 tund, 26.10.2022

kohtuistungil hageja esindamine – 1 tund – kohus leiab, et nimetatud toimingute näol on

tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;

46. Hageja 16.11.2022 seisukoha ja taotluse koostamine, kohtule esitamine (14.11.2022 ja

16.11.2022) – 3,75 tundi – kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi

sisu ja mahtu, on tegemist põhjendatud ajakuluga;

47. Kostjate 06.12.2022 seisukoha ja taotlusega tutvumine, nõupidamine kliendiga

(09.12.2022) – 1 tund – kohus leiab, et nimetatud toimingute näol on tegemist põhjendatud ja

vajaliku ajakuluga;

48. Hageja 23.12.2022 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (19.-20.12.2022 ja

23.12.2022) – 10 tundi – kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu

ja mahtu, siis on märgitud ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks

4 tundi;

49. Kohtuistungiks valmistumine (21.01.2025) – 1 tund, 22.01.2025 kohtuistungil hageja

esindamine – 1,75 tundi – kohus leiab, et nimetatud toimingute näol on tegemist põhjendatud

ja vajaliku ajakuluga;

50. Hageja menetluskulude nimekirja koostamine (14.02.2025) – 0,5 tundi - kohus leiab, et

nimetatud toimingute näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;

51. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja esindaja kulude hüvitamist 19,95

tunni ulatuses.

52. Kostjatelt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 2789,50 eurot, sh

riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 2194,50 eurot (19,95 x 110).

53. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

Kohtunik

2-22-106219

Tln Rkk 03.10.2025 määruse RESOLUTSIOON:

1. Keelduda Uue-Kubja OÜ ja Muudatus OÜ Pärnu Maakohtu 11.03.2025 otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud solidaarselt Uue-

Kubja OÜ ja Muudatus OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.