3-23-2046/88 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2046

Haldusasi

Y.D , U.L-i ja I.M-i kaebused tühistada Maardu

Linnavalitsuse otsused osas, millega ei rahuldatud

kaebajate toimetulekutoetuste taotlusi täies ulatuses või

ei vaadatud neid läbi, ja kohustada Maardu

Linnavalitsust vaatama esitatud taotlused uuesti läbi

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – Y.D , esindaja Tiiu-Ann Kaldma

Kaebaja – U.L , esindaja Y.D

Kaebaja – I.M , esindaja Y.D

Vastustaja – Maardu linn, esindajad Neeme Sild ja Olga

Jevdokimova

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.04.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y.D , U.L-i ja I.M-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

18.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y.D , U.L-i ja I.M-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 10.04.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse

põhjendusi.

2. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses isikute nimed ja aadressid tähemärgiga.

Selgitused

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.04.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

3-23-2046

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.D esitas 09.06.2023 Maardu Linnavalitsusele toimetulekutoetuse taotluse 2023. a juuni

eest. Maardu Linnavalitsus jättis 15.06.2023 otsusega taotluse rahuldamata. Y.D esitas

26.06.2023 uue toimetulekutoetuse taotluse. Maardu Linnavalitsus tunnistas 04.07.2023

korraldusega nr 432 oma 15.06.2023 otsuse kehtetuks ning määras 06.07.2023 otsusega

Y.D-le 2023. a juuni eest toimetulekutoetuse 490,27 eurot. Y.D esitas 06.07.2023

otsuse peale vaide, mille Maardu Linnavalitsus jättis 15.08.2023 korraldusega nr 537

rahuldamata.

Y.D esitas 24.07.2023 Maardu Linnavalitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks

2023. a juuli eest. Maardu Linnavalitsus määras 27.07.2023 otsusega Y.D-le juuli eest

toimetulekutoetuse 42,37 eurot. Y.D esitas 27.07.2023 otsuse peale vaide, mille Maardu

Linnavalitsus jättis 15.08.2023 korraldusega nr 538 rahuldamata.

U.L , kelle eestkostja on Y.D , esitas 31.07.2023 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks

2023. a juuli eest. Maardu Linnavalitsus jättis 30.08.2023 otsusega U.L-ile 2023. a juuli

eest toetuse määramata.

Y.D , U.L ning I.M esitasid 21.08.2023 Maardu Linnavalitsusele taotlused

toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a augusti eest. Maardu Linnavalitsus määras

30.08.2023 otsustega Y.D-le 2023. a augusti eest toimetulekutoetuse 89,57 eurot ning

jättis I.M-ile ja U.L-ile 2023. a augusti eest toimetulekutoetuse määramata.

Y.D , U.L ja I.M esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Maardu

Linnavalitsuse 06.07.2023, 27.07.2023 ja 30.08.2023 otsused ning 15.08.2023 ja

15.08.2023 vaideotsused osas, millega ei rahuldatud kaebajate taotlusi täies ulatuses, ning

kohustada Maardu Linnavalitsust vaatama esitatud taotlused uuesti läbi (haldusasi nr 3-

23-2046).

Y.D , U.L ja I.M esitasid 10.09.2023 Maardu Linnavalitsusele avalduse

toimetulekutoetuse määramiseks 2023. a septembri eest. Maardu linn jättis 21.09.2023

otsusega C. ja I.M-i taotlused rahuldamata ning rahuldas Y.D taotluse 536,19 euro

ulatuses. Y.D , U.L ja I.M esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Maardu

Linnavalitsuse 21.09.2023 otsused (haldusasi nr 3-23-2369).

Y.D , U.L ja I.M

esitasid 08.11.2023 Maardu Linnavalitsusele taotlused

toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a novembri eest. Maardu Linnavalitsus jättis

16.11.2023 otsustega U.L-ile ja I.M-ile toimetulekutoetuse määramata. Otsuse

põhjendused esitati 16.11.2023 kirjas, kus selgitati muu hulgas, et Y.D 08.11.2023

toimetulekutoetuse taotlust ei saa menetleda. Maardu Linnavalitsus vormistas Y.D

taotluse kohta 30.11.2023 uue haldusakti, jättes Y.D 08.11.2023 toimetulekutoetuse

taotluse rahuldamata. Y.D , U.L ja I.M esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse

Maardu Linnavalitsuse 16.11.2023 ja 30.11.2023 otsuste tühistamiseks U.L-i ja I.M-i

osas ning Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks lahendama Y.D toimetuleku taotlus

(haldusasi nr 3-23-2690).

Kaebajad esitasid 06.12.2023 Maardu Linnavalitsusele taotlused toimetulekutoetuse

saamiseks 2023. a detsembri eest. I.M-ile jättis Maardu Linnavalitsus 14.12.2023

2(22)

3-23-2046

otsusega toimetulekutoetuse määramata. 15.12.2023 otsustega jättis Maardu

Linnavalitsus K. ja U.L-i toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata, sest nad

keeldusid nõuetele vastava pangakonto väljavõtte esitamisest. Y.D ja U.L esitasid

Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada Maardu Linnavalitsuse

14.12.2023 ja 15.12.2023 otsused ning kohustada vastustajat vaatama toimetulekutoetuse

taotlused uuesti läbi (haldusasi nr 3-23-2921).

Kõik eespool märgitud menetlused on liidetud asjaga nr 3-23-2046. Siinne haldusasi ei

puuduta aga Maardu Linnavalitsuse 17.10.2023 otsuseid kaebajatele 2023. a oktoobrikuu

toimetulekutoetuse määramata jätmise kohta, see kaebus on ringkonnakohtu menetluses

haldusasjas nr 3-24-166.

Kaebajate seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

Toimetulekutoetuse maksmise otsustamisel on ekslikult jäetud Y.D tuludest maha

arvestamata makstud elatis, piirates maha arvestatud elatise summat miinimumelatisega.

Ülalpeetavate tavalist elulaadi ja tegelikke vajadusi pole arvestatud. Elatise kokkulepe on

suuline. C. ja I.M-i sissetulekutena on aga elatis täies ulatuses arvesse võetud. Y.D poeg

C. Y on terve elu elanud kahes linnas eramajades ja tema kulud on tavapärasest suuremad.

Eriarvestust kulude osas vanemate vahel ei toimu. C. Y vanemate eramud on sarnaste

suurustega ja kulud lapsele sarnased, C. Y elab mõlemas kohas. U.L on sügava puudega

24-aastane noormees, kelle sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudetoetus.

Perioodide august, september, november ja detsember eest on kõikide isikute puhul jäetud

arvestamata üürileandjale MTÜ-le X makstud üür. Asjaolu, et Y.D on selle juhatuse liige,

ei ole oluline.

C. ja I.M elavad Y.D-le kuuluvas majas. U.L-i ei saa käsitada perekonna liikmena. C. ja

I.M saavad kasutuseelist, millel on rahaline väärtus. Y.D on sunnitud C. ja I.M-ilt

nõudma kasutuseelise hüvitamist ja üürilepingu vormis on see kõikide suhtes mõistlik.

Y.D sissetulekuks on arvestatud peretoetus (lapsetoetus) 80 eurot, kuigi C. Y elab

Maardu linn arusaamise kohaselt isaga ja toetus ei laeku ka Y.D kontole.

2. Maardu linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Y.D väited elatise maksmise kohta pole

usutavad, kuna seda makstakse tema mõju all olevatele isikutele. Kaebajad elavad

Maardus XXX asuvas üksikelamus, kuid Y.D , olles MTÜ X juhatuse liige ning samal

ajal I.M-i volitatud esindaja ja U.L-i eestkostja, otsustas sotsiaalhoolekande seaduse

(edaspidi SHS) § 133 lg-s 8 sätestatud piirangust möödaminemiseks luua linna jaoks

näivuse, et kõigile majas elavatele inimestele on väidetavalt üürileandjaks tema kontrolli

all olev MTÜ X. Tegemist on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 89 lg 1

mõttes näiliste tehingutega.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 10.04.2024 otsusega kaebuse osaliselt ja tühistas

Maardu Linnavalitsuse otsused Y.D-le toimetulekutoetuse määramise kohta sissetulekust

maha arvestatava elatise osas järgmiselt:

06.07.2023 otsus (menetluse nr 23263972606) ja 15.08.2023 korraldus nr 537

(vaideotsus);

27.07.2023 otsus (menetluse nr 23264417264) ja 15.08.2023 korraldus nr 538

(vaideotsus);

30.08.2023 otsus (menetluse nr nr 23265136823);

21.9.2023 otsus (menetluse nr 23265710209).

3(22)

3-23-2046

Halduskohus kohustas Maardu linn vaatama Y.D perioodi 2023. a juuni–september

toimetulekutoetuse taotlused uuesti läbi, arvestades otsuses antud juhiseid elatise kohta.

Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

2023. a kohta kehtestatud toimetulekupiir ei ole põhiseadusega vastuolus.

Juunikuu toimetulekutoetus

Vastustaja 06.07.2023 otsusest (menetluse nr 23263972606) ja 15.08.2023 vaideotsusest

nähtub, et linna arvutuskäik oli ekslik Y.D sissetulekust maha arvatava elatise summa

osas. Y.D maksab elatist enda initsiatiivil. Seetõttu on toimetulekutoetuse määramisel

põhjendatud võtta Y.D sissetulekust maha arvestatava kuluna arvesse seadusega

ettenähtud elatise miinimumi. Y.D on tasunud elatist ulatuses, mis ületab elatise

miinimummäära. Seega Y.D on ise tekitanud olukorra, kus ta vajab toimetulekutoetust.

Perioodil 01.04.2023–31.12.2023 oli elatise miinimummäär 300,33 eurot. Elatisele tuleb

lisada ½ lapsetoetusest juhul, kui toetuse saajaks on elatise maksmiseks kohustatud

vanem. Kõnealusel perioodil on lapsetoetus (80 eurot) laekunud Y.D-le ning seega peaks

elatise miinimumsummaks lugema elatise baassumma 300,33 eurot + pool lapsetoetusest.

Kokku peaks elatise miinimumsummaks arvestama 340,33 eurot.

Muus osas ei ole kaebus põhjendatud. Toimetulekutoetuse määramisel on arvestatud

eluruumi normpinnaks 51 m2, elanike ja perekonna liikmete arvuks 2 (K. ja I.M ). Selle

perioodi osas ei ole poolte vahel vaidlust arvesse võetud eluasemekulude suuruse osas.

Juulikuu toimetulekutoetus

Vastustaja ei eksinud kaebajate eluasemekulude arvestamisel, kuid eksis sissetulekust

maha arvestatava elatise osas. Vastustaja 27.07.2023 otsusest ja 15.08.2023 vaideotsusest

nähtub, et toimetulekutoetuse määramisel on arvestatud eluruumi normpinnaks 51 m2,

elanike ja perekonna liikmete arvuks 2 (K. ja I.M ). Küttekulud on õigesti arvestatud

täismahus ühe leibkonna kuluna. Vastustajal puudus taotluse lahendamise hetkel alus

jaotada küttekulusid mitme perioodi peale, kuna sellisest vajadusest vastustajat ei

teavitatud.

U.L esitas 31.07.2023 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a juuli eest. Maardu

Linnavalitsus jättis 30.08.2023 otsusega U.L-ile 2023. a juuli eest toetuse määramata (dtl

2–3). Otsusest nähtuvalt on vastustaja U.L-i sissetulekuna arvesse võtnud Y.D-lt saadud

elatise 440 eurot ning töövõimetoetuse 576,60 eurot (kokku 1016,60 eurot). Eluasemega

seotud kulusid otsuses arvesse võetud ei ole. U.L-i sissetulekuna on õigesti arvesse

võetud lisaks töövõimehüvitisele ka elatis 440 eurot. Asjaolu, et samal ajal ei ole

vastustaja Y.D puhul arvestanud makstud elatist maha Y.D sissetulekutest samas

ulatuses, ei tähenda, et U.L-i puhul saadud elatist sissetulekuna arvesse võtta ei saa. Isegi

kui võtta U.L-i puhul arvesse elamu kütmisega seotud normkulu 204 eurot, ületab U.L-i

sissetulek pärast selle kulu mahaarvamist jätkuvalt toimetulekupiiri ehk 812,60 eurot

(1016,60 – 200).

Augustikuu toimetulekutoetus

Sellel perioodil esitasid kaebajad toimetulekutoetuse taotlused eraldi. Kohtuistungil

selgitas Y.D , et vastustaja andis sellise juhise. Vastustaja seda ei kinnitanud. Kohtu

hinnangul tuleb I.M-i käsitada Y.D-ga samas leibkonnas oleva isikuna – samas

eluruumis elav üleneja sugulane, kellega on ühine majapidamine (SHS § 131 lg 7).

Kaebajate omavaheline arveldamine ei ole regulaarne, pigem on tegemist vajaduse järgi

ühiselt kulude kandmisega, mis on ühises majapidamises olevate täiskasvanud isikute

4(22)

3-23-2046

puhul tavapärane. Taotlusele lisatud Eesti Puu OÜ arve nr 111232 summas 1040 eurot (dtl

58) on väljastatud 23.11.2022. Linn ei pidanuks seda arvet üldse arvestama, kuid ta tuli

taotlejatele vastu ja arvestas seda maikuu toimetulekutoetuse määramisel. Tallinna

Kütteladu arvet nr 23001948 summas 900,29 eurot (09.06.2023, dtl 76) on arvesse võetud

normkuluna juulis. Kaebajad ei viidanud, et seda arvet tuleks jagada mitme kuu peale.

Samal põhjusel ei ole eraldi arvesse võetud vee soojendamise kulu (kui vee soojendamine

toimus puuga (pelletitega) kütmisel). Kui vee soojendamine toimus elektriga, siis on see

arvesse võetud elektrikuluna täies mahus. Vastustaja ei eksinud eluasemekulude

arvestamisel. Kaebajad ei selgitanud taotluse esitamisel, et vastustaja peaks arvestama

eelneval perioodil esitatud küttekulude arvet ka augustis. Sellekohased selgitused esitas

Y.D 2023. a septembris (dtl 605-611). Üürisuhe on näilik. I.M selgitas 26.03.2024

kohtuistungil, et ta ei tea, et oleks majas elamise eest kellelegi üüri maksnud, kui vaja, siis

maksab Y.D-le , aga äriühingule ega MTÜ-le tema maksnud ei ole, annab sularaha Y.D

kätte.

Septembrikuu toimetulekutoetus

Vastustaja ei eksinud eluasemekulude arvestamisel. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et

küttekulude puhul arvestati Eesti Puu OÜ arvet nr 107113 (dtl 615) summas 1161 eurot,

mis on jaotatud kolmeks ja arvestatud kahe kuu lõikes, seega 193,50 eurot inimese kohta,

millest normkulu on 132 eurot. Septembris on elatise maksmise kohta kirjalik kinnitus,

aga ei ole muid tõendeid, mis kinnitaksid elatise maksmist. Kirjaliku kinnituse on elatise

saajate esindajana allkirjastanud Y.D (elatise maksja). Vastustajal ei ole kohustust lähtuda

sellisest dokumendist, kui tal on tekkinud kahtlus elatise maksmisega seotud asjaoludes.

Linn on dokumenti arvesse võtnud elatise maksmist tõendava dokumendina, kuid asja

uuel otsustamisel on võimalik elatise maksmisega seotud asjaolusid täiendavalt

kontrollida.

Novembrikuu toimetulekutoetus

Otsus on selles osas lõppjäreldustes õige, kuigi on põhjendamispuudusi. Linn jättis õigesti

arvestamata taotlustele lisatud Tallinna Kütteladu 09.06.2023 arve (dtl 226) küttekulude

osas, sest sellel arvel toodud summad on arvesse võetud juba varasemalt suvekuude puhul.

Y.D täiendavalt septembrikuus esitatud Eesti Puu OÜ arvet (dtl 615) on arvestatud

septembris ja oktoobris. Y.D on maksnud järjepidevalt elatist suuremas summas, kui seda

võimaldavad tema sissetulekud. Asjaolu, et varasematel perioodidel on vastustaja elatise

maksmist arvesse võtnud, ei tähenda, et sellise situatsiooni jätkumisel ei saaks vastustaja

senist seisukohta ümber vaadata. Vastustaja on palunud Y.D-l esitada tõendeid oma

arvelduskontode alg- ja lõppjäägi kohta, kuid Y.D pole andmeid esitanud (dtl 279–280).

Ka ei soostunud Y.D esitama oma pangakontode detailandmeid kohtule, ehkki kohus tegi

sellekohase ettepaneku (dtl 418–419). Olukord, kus elatise maksmise tõendamiseks

puuduvad muud dokumendid peale Y.D kinnituse, võib osutada sellele, et elatise

maksmist ei ole tegelikkuses aset leidnud, ning seega puuduks Y.D-l õigus elatist oma

sissetulekust ka miinimummääras maha arvestada. Y.D on viidanud, et vähemalt osa

väidetavalt makstud elatise näol võib olla tegemist kasutuseelisega selle eest, et C. ja I.M

elavad Y.D-le kuuluvas elamus. Sellise formaalse kasutuseelise arvestamine elatisena ei

ole põhjendatud.

Eluasemelaenu maksete arvestamise osas on vastustaja viidanud, et SHS § 133 lg 91 p-st 3

tulenevalt võetakse eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse toimetulekutoetuse

arvestamisel arvesse juhul, kui isik ei ole sõlminud makseraskuste ennetamiseks

vabatahtlikku kindlustust või see ei kata täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu

tagasimakset. Vastustaja viitab, et Y.D on sõlminud kindlustuse. Otsuses puuduvad

5(22)

3-23-2046

andmed vastustaja viidatud kindlustuslepingu kohta ning lepingut ei ole esitatud ka

kohtule. Samas ei ole Y.D menetluse käigus väitnud, et sellist lepingut ei ole sõlmitud.

Lisaks on vastustaja põhjendatult viidanud, et eluaseme soetamiseks võetud laenu

tagasimakseid on Y.D-le toimetulekutoetuse määramisel juba arvestatud 6 kuu jooksul,

mistõttu ei saa neid 2023. a novembris enam arvesse võtta.

Detsembrikuu toimetulekutoetus

Maardu Linnavalitsus jättis 15.12.2023 otsustega Y.D ja U.L-i toimetulekutoetuse

taotlused läbi vaatamata (dtl 307–308; 309–310). Vastustajal oli õigus nõuda kaebajatelt

arvelduskontode filtreerimata väljavõtteid. Kaebajate pangakontode väljavõtted (dtl 285,

291, 298) on esitatud ilma alg- ja lõppjäägita ning vastustajal puudus võimalus hinnata

kontodel toimunud liikumisi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Y.D , U.L ja I.M esitasid halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

paluvad tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

SHS ega sotsiaalseadustiku üldosa seadus (edaspidi SÜS), samuti haldusmenetluse seadus

(edaspidi HMS) ei anna alust makstud elatise arvestamiseks perekonnaseaduse (edaspidi

PKS) sätetest erinevalt. Samuti ei nõua SHS, et elatise maksmise kohustus oleks

fikseeritud tsiviilkohtumenetluses. Kohus ja vastustaja on vähendanud makstud elatist,

kuid C. ja I.M-i taotluste puhul on elatist täies ulatuses sissetulekuna arvestatud.

Toimetulekutoetuse maksmisel täisealistele ülalpeetavatele tuleks lähtuda PKS §-st 99.

Kui U.L elaks üürikorteris ja tema tasutav üür oleks 500 eurot kuus, siis ei tekiks

toimetulekutoetuse määramisel probleemi. Y.D annab I.M-ile ülalpidamist

kasutuseelisena.

Kaebajad pidid tõendama oma sissetulekuid, mitte sissetulekute puudumist. Ei ole

arusaadav, kuidas saaksid väljaminekud mõjutada toimetulekutoetuse saamise õigust, kui

see õigus tehakse vastavalt SHS-s sätestatule kindlaks üksnes sissetulekute põhjal. C. ja

I.M-il ei saa olla muid sissetulekuid kui pension, töövõime- ja puudetoetus ning Y.D-lt

saadavad kasutuseelised. Kahe puudega inimese hooldamine ei võimalda Y.D-l saada

selliseid sissetulekuid, et puuduks vajadus toimetulekutoetuse järele.

Kui haldusorgan sai dokumendid, millest nähtus, et see ei saa olla ühe kuu kulu, näiteks

küttearve, siis oleks linnal tulnud välja selgitada õiged asjaolud. Sama kehtib

eluasemelaenu arvesse võtmisel.

5. Maardu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kasutuseeliseks ei saa lugeda Y.D

poolt vabatahtlikult oma sugulaste kasuks väidetavalt tehtud makseid. SHS § 133 lg 5 p 1

järgi on lubatud toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võtta jooksval kuul tasumisele

kuuluvatest eluasemekuludest üüri, kuid mitte saamata jäänud võimalikku kasutuseelist.

Y.D sugulastelt kasutuseeliste maakohtus väljamõistmisel oleks tegemist Y.D tuluga,

mis vähendaks (või välistaks) toimetulekutoetuse saamise võimalusi. Küsimus

kasutuseelisest ja selle maksmisest on eraisikute vaheline tsiviilõiguslik nõue. Y.D on

kinnitanud, et ta tegelikult ei anna sugulastele ülalpidamist. Maardus elavad Y.D isa ja

täisealine poeg omavad piisavat iseseisvat sissetulekut ega ole tema ülalpeetavad.

Lapsetoetus 80 eurot on Y.D sissetulekuks arvestatud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi

SKA) hallatava STAR SKAIS2 andmebaasis olevate andmete alusel. Selleks et

lapsetoetust ei arvestataks Y.D sissetulekute hulka või tehtaks seda jagatud elukoha puhul

6(22)

3-23-2046

osaliselt, tuleb Y.D-l või C. Y (nüüdseks täiskasvanu) isal esitada SKA-le muudatuse

tegemise taotlus. Y.D-le on seda selgitatud.

Filtreerimata arvelduskontode väljavõtete nõudmine ei ole puutumuses C. ja I.M-ile

sotsiaalteenuste osutamisega. MTÜ X üheks asutajaks oli piiratud teovõimega U.L .

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata. Ringkonnakohus muudab

halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 200 p 4).

7. Ringkonnakohus hindab kõigepealt elatise andmisega seonduvat (I), seejärel kaebajate

eluasemekulude ja sissetulekute arvestamist toimetulekutoetuse määramisel (II) ja viimaks

lahendab menetluslikud küsimused (III).

I

8. Kaebajate ja vastustaja vahel on vaidlus küsimuses, kas ja kuidas on Y.D maksnud elatist

oma ülenejale ning alanejatele sugulastele (isale ja lastele). Samuti vaieldakse, kui suures

ulatuses tuleks toimetulekutoetuse arvutamisel arvestada elatist. SHS § 133 lg 1 näeb ette

järgmist: „Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna

kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis,

jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir“.

9. Õiguse tekkimine saada toimetulekutoetust sõltub suuresti faktilistest asjaoludest. Elatise

maksmine on samuti faktiline asjaolu, mida haldusorganil tuleb HMS § 6 järgi kindlaks

teha. SHS § 132 lg 3 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada dokumendid, mis

tõendavad üksi elava isiku või pereliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja

makstud elatise suurust. SÜS § 21 lg 1 p 1 ja SHS § 132 lg 3 panevad nende koosmõjus

toimetulekutoetuse taotlejale kohustuse esitada kõik toetuse saamise seisukohast olulised

andmed. SÜS § 30 lg-st 2 tuleneb hüvitise andjale õigus kontrollida hüvitise andmise

aluseks olevaid asjaolusid ja kogutud tõendite õigsust. SHS § 15 lg-st 1 tulenevalt on

kohalikul omavalitsusel kohustus selgitada välja abi saamiseks kohaliku omavalitsuse

poole pöördunud isiku abivajadus ja anda sellele vastavat abi. Sellest tulenevalt on

haldusorganil õigus ja kohustus SHS § 133 lg 1 kohaldamisel hinnata, kas elatise

maksmine on faktiliselt toimunud. Halduskohus saab omakorda kindlaks teha, kas

haldusorgan hindas tõendeid ja tuvastas asjaolud õigesti.

10. SHS § 133 lg 1 kohaldamisel tuleb seega vastata esmalt küsimusele, kas elatise maksmine

on toimunud (SÜS § 30 lg 2). Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis tuleb hinnata,

millises ulatuses saab elatise maksmisega SHS § 133 lg 1 kohaldamisel arvestada.

11. Haldusasjades nr 3-23-2046 ja nr 3-24-166 väitis Y.D järgmist:

-

mais 2023 maksis Y.D U.L-ile elatist 500 eurot ja C. Yle elatist 700 eurot1;

-

juunis 2023 maksis Y.D U.L-ile elatist 440 eurot ning 700 eurot C. Yle2;

-

juulis 2023 maksis Y.D C. Yle elatist 500 eurot3. Lisaks esitas augustis MTÜ X

kaebajatele XXX, Maardu eluaseme üüri eest arve 1530 eurot (ühe inimese üüri

suuruseks 510 eurot4);

1 Kaebaja kirjalik kinnitus dtl 475 haldusasjas nr 3-23-2046.

2 Kaebaja konto väljavõte dtl 509 haldusasjas nr 3-23-2046.

3 Kaebaja konto väljavõte dtl 65 haldusasjas nr 3-23-2046.

4 Arve dtl 79 haldusasjas nr 3-23-2046. Y. D selgitas halduskohtu istungil, et elamu kasutada andmine oli

tingitud sellest, et muidu vastustaja ei arvestanud elamu kasutamisega seotud kulusid ning I.M ja U.L saadavat

kasutuseelist, mis koosnes sellest, et isikud elavad Y. Di omandis olevas majas tasuta.

7(22)

3-23-2046

-

augustis 2023 andis Y.D C. Yle elatist 700 eurot, U.L-ile 510 ja I.M-ile 510 eurot5.

Lisaks esitas MTÜ X kaebajatele XXX, Maardu eluaseme üüri eest arve 1530 eurot

(ühe inimese üüri suuruseks 510 eurot6);

-

septembris 2023 maksis Y.D C. Yle elatist 700 eurot, U.L-ile 510 eurot ja I.M-ile

510 eurot7. Lisaks esitas MTÜ X kaebajatele XXX, Maardu eluaseme üüri eest arve

summale 1530 eurot (ühe inimese üüri suuruseks 510 eurot8);

-

oktoobris 2023 andis Y.D C. Yle elatist 700 eurot, U.L-ile 510 eurot ja I.M-ile 510

eurot9. Lisaks esitas MTÜ X kaebajatele XXX, Maardu eluaseme üüri eest arve 1530

eurot (ühe inimese üüri suuruseks 510 eurot10);

-

novembris 2023 andis Y.D C. Yle elatist 700 eurot, U.L-ile 510 eurot ja I.M-ile 510

eurot11.

12. Asjas nr 3-24-420 väitis Y.D , et 2023. a detsembris andis ta elatist C. Yle 700 eurot, U.L-

ile 510 eurot ja I.M-ile 510 eurot.

13. Asjas nr 3-24-1408 väitis Y.D , et andis 2024. a märtsis elatist kasutuseelisena C. Yle 700

eurot, U.L-ile 510 eurot ja I.M-ile 510 eurot.

14. Eespool märgitust nähtub, et Y.D on oma väiteid menetluse jooksul ja erinevates

menetlustes oluliselt muutnud, mistõttu ei ole need kogumis usaldusväärsed. Seetõttu ei

ole elatise maksmise tõendamiseks piisavad Y.D kirjalikud kinnitused elatise maksmise

kohta.

15. Haldusasjas nr 3-24-1500 väitis Y.D , et andis aprillis 2024 C. Yle elatist 700 eurot, U.L-

ile 510 eurot ja I.M-ile 510 eurot, sh kandis C. Y arvelduskontole 500 eurot ja U.L-ile

150 eurot12.

16. Haldusasjas nr 3-24-1808 väitis Y.D , et andis mais 2024 C. Yle elatist 700 eurot, U.L-ile

510 eurot ja I.M-ile 510 eurot, sh kandis C. Y arvelduskontole 350 eurot, U.L-ile 150

eurot ja I.M-ile 200 eurot13.

17. C. Y on Y.D täisealine poeg, kes lõpetas 2023. a kevadel gümnaasiumi ja õpib XXX14.

18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et tehingud MTÜ-ga X on näilikud.

Kuna kaebajate elukohaks olev kinnisasi kuulub Y.D-le , on põhjendatud kahtlus, et

lepingudokument on vormistatud ainult selleks, et kaebajate puhul ei kohalduks SHS §

133 lg 8. Üüriarved MTÜ-ga X kajastavad näilikku ja seega tühist tehingut (TsÜS § 89 lg-

d 1 ja 2). Seega on linn jätnud need dokumendid põhjendatult arvestamata.

Ringkonnakohus ei korda selles osas halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).

Rahas makstud elatis

19. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul perioodilise rahalise maksena ehk

elatisena. SHS § 133 lg 1 kohaldamisel tuleb vastata esmalt küsimusele, kas elatise

maksmine on faktiliselt toimunud. Raha ülekandeid on Y.D teinud järgmiselt:

5 Kinnituskiri dtl 158 haldusasjas nr 3-23-2046.

6 Dtl 156 haldusasjas nr 3-23-2046.

7 Kinnituskiri dtl 56 haldusasjas nr 3-24-166.

8 Dtl 54 haldusasjas nr 3-24-166.

9 Kinnituskiri dtl 215 haldusasjas nr 3-23-2046.

10 Dtl 210 haldusasjas nr 3-23-2046.

11 Kinnituskiri dtl 289 haldusasjas nr 3-23-2046.

12 Kaebaja konto väljavõte dtl 29 ja 30 haldusasjas nr 3-24-1500.

13 Kaebaja konto väljavõte dtl 26 haldusasjas nr 3-24-1808.

14 18.02.2025 kohtuistungil antud selgitused.

8(22)

3-23-2046

-

juunis 2023 U.L-ile 440 eurot ning 700 eurot C. Yle15;

-

juulis 2023 C. Yle 500 eurot16.

-

aprillis 2024 C. Y arvelduskontole 500 eurot ja U.L-ile 150 eurot17;

-

mais 2024 C. Y arvelduskontole 350 eurot, U.L-ile 150 eurot ja I.M-ile 200 eurot18;

20. Nende ülekannete faktiline tegemine on tõendatud arvelduskonto väljavõtetega. Ainuüksi

ülekanne ise ei tõenda aga elatise maksmist, mistõttu tuleb järgnevalt anda õiguslik

hinnang, millises summas elatise maksmisega saab arvestada SHS § 133 lg 1

kohaldamisel. Selle sätte kohaselt tuleb inimese sissetulekutest arvutada maha tema

vältimatud püsikulud. Toimetulekutoetust makstakse inimese esmavajaduste (eluase, toit,

riietus, ravimid jms) rahuldamiseks. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtetega ei

oleks kooskõlas olukord, kus toetuse taotleja maksab ära enamiku või kogu oma

sissetulekust (teadmata ulatuses abi vajavatele) sugulastele, jäädes niiviisi ise abi

vajavasse olukorda või tekitades kunstlikult toimetulekutoetuse saamise vajaduse. Kuna

riigi vahendid toetuste maksmisel on piiratud, on avalikuks huviks, et toimetulekutoetust

makstakse üksnes inimesele, kellel on selle saamiseks tegelik vajadus. Elatise maksmine

peab olema hädavajalik, s.o toimetulekut taotleval inimesel peab olema võimatu seda kulu

mitte kanda või vähendada. Nõnda on reeglina möödapääsmatult vajalik ja põhjendatud

maksta alaealisele lapsele miinimumsuuruses elatist, kui vanem ei ela lapsega koos ega

osale lapse kasvatamises. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul

kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Vaid PKS §

102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista lapsele välja

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Samas, kui vanemad

täidavad lapse ülalpidamise kohustust ja osalevad lapse kasvatamises võrdselt, siis ei pea

täitma ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel (vt PKS § 100 lg-d 2 ja 3). Kui laps

viibib olulise osa (eeldus, et vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st lapsel on

vahelduv elukoht, siis eeldatavasti peavad mõlemad vanemad last vahetult ülal ajal, mil

laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused.

21. Riigikohus on rõhutanud, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär kehtib

üksnes alaealise lapse suhtes ning täisealine laps peab elatise saamiseks PKS § 99 järgi

igal juhul tõendama kohtumenetluses oma vajadused (Riigikohtu 19.10.2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Sama seisukoht laieneb ka elatist nõudvale täisealisele

ülenejale sugulasele.

22. Lisaks tuleb arvestada, et PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest ning kõikide muude sugulaste ülalpidamiskohustusest vabaneb

inimene PKS § 102 lg 1 järgi ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma teisele inimesele ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist. See tähendab, et juhul kui elatis on välja mõistetud kohtulahendiga,

on välja mõistetud elatise suuruse muutmiseks üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama

õigustatud inimese vajadused või kohustatud inimese varaline seisund on võrreldes

kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seda kindlasti ka olukorras,

kus inimene on elatise maksmise tulemusena ise sunnitud paluma riigilt abi

toimetulekuks. Sama kehtib ka olukorras, kus elatist on makstud vabatahtliku kokkuleppe

alusel.

23. Eespool märgitu võimaldab järeldada, et SHS § 133 lg 1 kohaldamisel saab kohaliku

omavalitsuse üksus üldjuhul võtta arvesse vaid alaealisele lapsele makstud elatise selle

15 Kaebaja konto väljavõte dtl 509 haldusasjas nr 3-23-2046.

16 Kaebaja konto väljavõte dtl 65 haldusasjas nr 3-23-2046.

17 Kaebaja konto väljavõte dtl 29 ja 30 haldusasjas nr 3-24-1500.

18 Kaebaja konto väljavõte dtl 26 haldusasjas nr 3-24-1808.

9(22)

3-23-2046

miinimumsuuruses, tuvastades eelnevalt makse faktilise tegemise. Nagu eespool

märgitud, on alaealisele lapsele makstav elatis reeglina ainus ülalpidamise kohustus,

millest vanem ei vabane ka hoolimata oma halvast majanduslikust seisust. Elatise

vaidluste, sh elatise vähendamise vaidluste lahendamiseks puudub kohaliku omavalitsuse

üksusel pädevus ning ta ei saa maakohtu asemel hinnata elatise maksmise kohustuse

olemasolu.

24. Y.D on tuginenud sellele, et ta on andnud ära enamiku oma sissetulekutest täisealistele

sugulastele (mais 2024 sissetuleku suurus 1011,24 eurot, elatisena kantud sugulastele 700

eurot19; aprillis 2024 sissetuleku suurus 1012,25 eurot, sugulastele kantud 701 eurot20;

juunis 2023 sissetuleku suurus 1179,93 eurot, sugulastele kantud 1140 eurot21; juulis 2023

sissetuleku suurus (sh toimetulekutoetus ja töötukassast toetus) 1476,92 eurot, sugulastele

kantud 500 eurot22). Esmalt märgib ringkonnakohus, et nende ülekannete asjaolud viitavad

näilikele tehingutele TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Elatist makstakse reeglina regulaarselt ja

endast lahus elavale alaealisele lapsele või abi vajavale sugulasele. Siin ei ole tegemist

sellise olukorraga. Tegemist ei ole regulaarsete, pikema aja vältel toimunud ülekannetega.

Sellises suuruses elatise maksmine ilmselgelt ei ole ka kooskõlas Y.D sissetulekutega.

Raha maksmine on toimunud täisealistele sugulastele, kes omavad iseseisvat sissetulekut

ja elavad Y.D-ga samades eluruumides. Seepärast viitab sellistes summades ülekannete

tegemine soovile näidata enda majanduslikku seisundit tegelikust kehvemana.

25. Isegi juhul kui tegemist poleks näilike tehingutega, ei saaks neid makseid lugeda makstud

elatiseks, mida oleks põhjendatud võtta arvesse SHS § 133 lg 1 kohaldamisel. Igal

inimesel on õigus oma sugulasi rahaliselt toetada, kuid siinses asjas ei saa SHS § 131 lg 1

kontekstis eeldada, et tegemist on elatise kohustusega, mida polnud võimalik vältida. Kui

alaealisele lapsele miinimummääras elatise maksmisel tuleb see SHS § 133 lg 1 ja § 132

lg 3 alusel lugeda mõistetavatel põhjustel möödapääsmatute kulude hulka, s.o nende

kulutuste hulka, mida isikul ei ole võimalik vähendada, siis sama eeldus ei kehti täisealiste

isikute puhul.

26. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist sugulastega, kes vajavad abi või kes ei

ole võimelised end ise ülal pidama ning kelle ülalpidamise kohustusest kaebaja ei vabane.

Igal juhul ei kehti nende puhul sellist eeldust. Toimetulekutoetuse andmise kontekstis

sõltub see, kas isiku lähedased olid puuduses, kahest asjast. Esiteks sellest, kas nende

sissetulekud olid piisavad, et rahuldada esmavajadusi minimaalseteks tarbimiskuludeks.

Teiseks sõltub puuduse olemasolu sellest, millist abi pakkus neile sotsiaalkaitsesüsteem

tervikuna.

27. M. ja U.L-il on olemas igakuine sissetulek (I.M-il vanaduspension 696,46 eurot ja

puudega inimese toetus 26,85 eurot23, U.L-il töövõimetoetus 637,67 eurot ja puudega

inimese toetus 48,58 eurot24). Asjas nr 2-23-239 on Y.D avaldanud, et U.L-i

sissetulekuks perioodil 22.04.2023–30.04.2024 oli iga kuu 812,32 eurot25. Seega on C. ja

I.M-il eeldatavasti olemas vahendid enda ülalpidamiseks. Y.D-le ei ole maakohus

pannud kohustust U.L-i ülal pidada. Tsiviilasjas nr 2-23-239 tehtud määruse kohaselt on

Y.D määratud U.L-i eestkostjaks ja tema kohustuseks on muu hulgas korraldada U.L-i

elukohta, toimetulekuks vajalikku kõrvalabi, sotsiaalteenuseid ning ravi. Seega on Y.D-l

19 Dtl 25–26 haldusasjas nr 3-24-1808.

20 Dtl 28–30 haldusasjas nr 3-24-1500.

21 Dtl 507–509 haldusasjas nr 3-23-2046.

22 Dtl 63–65 haldusasjas nr 3-23-2046.

23 Dtl 473, 60 haldusasjas nr 3-23-2046.

24 Juulis 2023 vastavalt 558 eurot ja 49,09 eurot; novembris vastavalt 576,6 eurot ja 48,58 eurot (dtl 73 ja 298

haldusasjas nr 3-23-2046).

25 Dtl 304 asjas nr 2-23-239.

10(22)

3-23-2046

õigus kasutada ilma maakohtu täiendava nõusolekuta U.L-i sissetulekuid U.L-i

eluasemekulude katmiseks. See kehtib ka olukorras, kus Y.D võimaldab U.L-il elada

enda juures. Küll aga tuleb Y.D-l kulutuste tegemine läbipaistvalt ning arusaadavalt

dokumenteerida ja kulutusi maakohtule esitatavas aruandes põhjendada. Kui eestkostetava

raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulutuste

katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi

krediidiasutuses oma varast eraldi (PKS § 186 lg 1 ja § 202). Tsiviilasjas nr 2-23-239

esitatud eestkostja aruandest nähtuvalt on Y.D kasutanud eestkostetava sissetulekuid mh

kuludele eluasemele, toidule, riietele, sh igakuine kanne kommunaalkulude eest Helge

U.L-ile 310 eurot26. Eespool toodust ei ole ilmne, et C. ja I.M ei ole võimelised end ise

üleval pidama või ei saaks oma kohustusi täita neile kuuluva vara ja sissetulekute arvelt.

28. C. Y on täisealine teovõimeline isik. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 101 lg-s 1

sätestatud elatise miinimummäära rakendamine ei ole põhjendatud täisealiseks saanud

õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuete (PKS § 97

p-d 2 ja 3) puhul. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale

ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud inimese puhul eeldada, et

ta teeb seda ise. Ülalpidamise ulatus sõltub abivajaduse ulatusest. Täisealiseks saanud laps

ei pruugi vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. Siinses asjas on kaebaja

avaldanud, et vanemad ei pea kulude arvestust, sest kulud lapsele on sarnased. Sellises

olukorras ei toimugi reeglina elatise maksmist, sest kumbki vanem kannab vahetult lapse

kulud siis, kui laps viibib temaga. Vanemal on õigus kulude vahetu kandmise eeldus

ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib teise vanema juures, peab ka tema

tegema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi (vt Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3). Elatise suuruse saab kindlaks määrata siiski iga

üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes ning seda on vaidluse korral pädev tegema maakohus.

Y.D ei ole väitnud, et C. Y on taotlenud puuduliku sissetuleku tõttu toimetulekutoetust

või muud toetust, ega isegi seda, et C. Y kannatab puudust (vt SHS § 131 lg 9). Y.D

üksnes selgitas, et C. Y on harjunud suuremate elamiskuludega, kuid see ei viita asjaolule,

et inimene kannatab puudust sotsiaalhoolekandelise abi vajaduse hindamise kontekstis.

Ringkonnakohtu 18.02.2025 istungil selgus, et C. Y on alates 2023. a kevadest elanud

põhiliselt Y.D juures, mistõttu ei ole ka tegemist lahus elava alaneja sugulasega.

29. Tulenevalt eespool märgitust, pole põhjendanud arvestada Y.D tehtud makseid makstud

elatisena ja neid ei tule SHS § 133 lg 1 alusel maha arvata Y.D sissetulekutest.

30. Kuna vastustaja halduskohtu otsust ei vaidlustanud, on halduskohtu otsus siiski jõustunud

osas, millega halduskohus kohustas vastustajat lahendama Y.D taotlused uuesti.

Haldusorganile on täitmiseks kohustuslikud halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3

ning põhjendavas osas tehtud ettekirjutuse kohta antud selgitused (HKMS § 177 lg 1,

Riigikohtu 27.05.2015 otsus asjas nr 3-3-1-14-15, p 27). Ringkonnakohtu seisukohti

seaduse tõlgendamisel saab vastustaja arvestada uute taotluste lahendamisel.

Kasutuseelis kui elatis

31. Kaebajad elavad Maardus XXX asuvas 4-toalises üksikelamus, mille üldpind on 202 m2.

Kinnisasja omanik on Y.D . I.M on Y.D isa ning U.L on Y.D täisealine poeg, kellele

on seatud eestkoste. Eestkostjaks on määratud Y.D . Y.D teine täisealine poeg on C. Y,

kes elab Y.D 18.02.2025 kohtuistungil antud kinnituse kohaselt alates 2023. a kevadest

põhiliselt emaga. Y.D on soovinud elatise maksmisena käsitada kasutuseelise rahalist

väärtust, sest ta on võimaldanud oma sugulastel elada talle kuuluvas majas.

26 Dtl 312 ja 304 asjas 2-23-239.

11(22)

3-23-2046

32. Sisuliselt soovib Y.D saada kohalikult omavalitsuselt hüvitist selle eest, et tema

sugulased ei ole talle üüri maksnud. Selline nõude konstrueerimine toimetulekutoetuse

saamiseks ei haaku kehtiva õigusega. Juba SHS § 133 lg 8 näeb ette põhimõtte, mille

kohaselt ei võeta üüri toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks

on esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased. Siinsel juhul elavad Y.D juures

tema isa (üleneja sugulane) ja alanejad sugulased (pojad).

33. Nagu eespool märgitud, pole tegemist alaealiste lastega, kelle puhul kehtiks eeldus, et

Y.D-l on kohustus neid ülal pidada. Samas isegi juhul, kui Y.D-ga elaks tema alaealine

laps, siis ka selle lapse saadavat kasutuseelist ei tohiks elatisena SHS § 133 lg 1 alusel

maha arvata, sest tegemist ei ole elatise maksmisega selle sätte tähenduses.

34. TsÜS § 62 lg 1 järgi on kasutuseelised eseme kasutamisest saadavad eelised. Senises

kohtupraktikas on leitud, et alaealine laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades

kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes, mida saab arvestada lapse eluasemevajaduse

hindamisel (Riigikohtu 16.10.2013 otsus nr 3-2-1-69-13, p-d 17–21). Kasutuseelise

väärtus tuleb lähtudes Riigikohtu selgitustest määrata kindlaks eluruumi kasutamisest

saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri

järgi. Miinimummääras elatis katab eeldatavasti ka lapse eluaseme miinimumkulud

(samas, p 22). Tuleb arvestada, et alaealise lapse puhul on vanemal kohustus hoolitseda

selle eest, et alaealine laps saab kasvamiseks ning arenguks vajaliku ülalpidamise.

Alaealise lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab

olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada.

35. Kuna PKS-s ja PS-s on sätestatud abivajava perekonnaliikme õigus saada toimetulevalt

perekonnaliikmelt ülalpidamist, siis on õiguslikult võimalik olukord, et ka täisealine isik

saab sugulase kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseelise TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Kui

inimesest lahus elav perekonnaliige on kohustatud teda ülal pidama, saab kasutuseelise

väärtust võtta arvesse elatise suuruse määramisel juhul, kui kohustatud isikute vahel (PKS

§ 105 lg 3) peaks tekkima vajadus sõlmida elatise kohta kokkulepe või lahendada vaidlus

kohtu korras. Kasutuseelise väärtuse kindlaksmääramise ning arvestamise eesmärk oleks

sellisel juhul, sarnaselt alaealiste laste ülalpidamise asjadega, osaliselt katta vältimatud

püsikulud, mis tekivad kohustatud isikul seoses ülalpidamise andmise kohustuse

täitmisega. Täisealise isiku puhul on PKS § 97 p 3 kohaldamise eelduseks alaneja või

üleneja suutmatus ennast ise ülal pidada. Siinses asjas sellist olukorda ei esine.

36. PKS-st ei tulene kohustust majutada oma täisealist perekonnaliiget (Riigikohtu

07.03.2014 otsus nr 3-2-1-192-13, p 11). Samas on perekond PS § 27 lg 5 järgi kohustatud

hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Seega tuleneb PS-st, et puudust kannatava isiku

nõudeõigus riigi vastu langeb täiesti või osaliselt ära, kui tal on perekonnaliige, kes on

võimeline hoolitsema oma puudust kannatava perekonnaliikme eest (Riigikohtu

09.12.2019 otsus nr 5-18-7, p 126). Sellest tulenevalt on PKS-s sätestatud abivajava

perekonnaliikme õigus saada toimetulevalt perekonnaliikmelt ülalpidamist. Kui isik satub

ülalpidamise andmise tulemusena ise abi vajavasse olukorda, vabaneb ta ülalpidamise

andmise kohustusest ning riik peab andma puudust kannatavale inimesele tema

inimväärikuse tagamiseks abi.

37. Siinses asjas ei ole äratuntav, miks jätkavad kaebajad elamist 4-toalises üksikelamus,

mille üldpind on 202 m2 ja mille igakuised kulud olevat Y.D kinnitusel ca 850 eurot ühe

isiku kohta (vt asjas nr 2-23-239 eestkostja aruande p 4.2). Seadus ei keela Y.D-l nõuda

I.M-ilt üüri maksmist. Kuna tegemist on perekonnaliikmega, ei saaks I.M siiski nõuda

sellise üürikuluga arvestamist toimetulekutoetuse taotlemisel (SHS § 133 lg 8). U.L-iga

saab Y.D üürilepingu sõlmida vaid kohtu loal, sest PKS § 180 lg 1 p 1 ja § 202 kohaselt

12(22)

3-23-2046

ei saa eestkostja esindada eestkostetavat tehingutes, mille üks pool on eeskostetav ja teine

pool eestkostja. Nagu eespool märgitud, on Y.D-l lubatud U.L-i sissetulekutest katta

U.L-i eluasemega seotud kommunaalkulud. PKS § 183 lg 3 välistab võimaluse, et

eestkostja kasutab eestkostetava vara eestkostja huvides, s.o Y.D-l ei ole praegu õigust

U.L-i sissetulekute eest enda laenumakseid tasuda, isegi kui laenu võtmisest on parema

elamispinna näol kasu saanud ka U.L , sest selliseks tehinguks pole Y.D kohtu luba

saanud. U.L-i kasuks tehtud kulude hüvitamist saab eestkostja nõuda U.L-ilt maakohtus

hagita menetluses.

38. Eespool märgitust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kasutuseelise väärtust ei

saa SHS § 133 lg 1 alusel toimetulekutoetuse taotleja sissetulekutest elatisena maha

arvata.

II

39. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebajate sissetulekute arvestamise

küsimuses, sh peretoetuse arvestamises Y.D sissetulekuna, ega korda selles osas

halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et haldusorganil on

õigus nõuda taotlejalt tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete varalist seisu

tõendavaid dokumente, sh arvelduskonto väljavõtteid, millest nähtuksid nii sissetulekud

kui ka väljaminekud asjaomasel perioodil (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsus

haldusasjas nr 3-24-214, p 17).

40. Järgnevalt hindab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid seoses eluasemekulude

arvestamisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et haldusorgan pole teinud kaebajatele

ebasoodsaid otsuseid. Seetõttu ei riku haldusaktid selles osas kaebajate õigusi ning

asjaomases osas tühistamisele ei kuulu (riigivastutuse seaduse § 3 lg 1). Küll aga ei ole

õige halduskohtu järeldus sellest, et eluasemekulusid on arvestatud õigesti. Halduskohtu

need põhjendused tuleb asendada siinses otsuses märgituga.

41. Enne eluasemekulude detailset hindamist peatub ringkonnakohus perekonnaliikmete

mõistel ja selle tähtsusel toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel.

Perekonna(liikmete) määratlemine

42. PS § 28 lg 2 näeb ette õiguse saada puuduse korral riigilt abi. Tegu on

soorituspõhiõigusega, mis annab isikule õiguse nõuda ja paneb riigile kohustuse anda abi,

mis tagaks isikule minimaalselt vajalikud vahendid äraelamiseks (Riigikohtu 05.05.2014

otsus nr 3-4-1-67-13, p 31). Riigilt puuduse korral abi saamise vajadus on seotud

toimetulekupiiriga, millele vastav sissetulek peaks tagama perekonnale minimaalsed

vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu 02.02.2015 otsus nr 3-4-1-33-14, p

27).

43. Toimetulekutoetust on õigus saada isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

eluasemekulude maha arvestamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2).

SHS § 133 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või

perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud

elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

Lisaks on SHS § 133 lg-s 2 sätestatud loetelu sissetulekutest, mida toimetulekutoetuse

maksmise üle otsustamisel ei arvestata. Loetellu kuuluvad sellised sissetulekud, mille

maksjaks või tagajaks on riik või kohalik omavalitsus ja mida makstakse üldjuhul selleks,

et omakorda tagada mõnd põhiõigust (nt puuetega inimeste sotsiaaltoetused, õppelaen,

õppetoetus, tööturuteenuste raames makstavad stipendiumid, vajaduspõhine peretoetus).

Juhul kui toetuse taotleja perekonna sissetulek ületab toimetulekupiiri, puudub taotlejal

13(22)

3-23-2046

õigus saada toimetulekutoetust ja haldusorganil puudub toetuse määramise otsustamisel

kaalutlusõigus (Riigikohtu 05.05.2014 otsus nr 3-4-1-67-13, p 39).

44. Eespool märgitust nähtub, et toimetulekutoetuse saamise õigus on seatud sõltuvusse

toetuse taotleja ja temaga ühises majapidamises elavate isikute ehk perekonna

(leibkonna)27 ühisest kuusissetulekust. Selleks et sissetulek loetaks perekonna

sissetulekuks, peab olema täidetud vähemalt kaks tingimust. Esiteks peavad inimesed

elama koos samas eluruumis ning teiseks kasutama tuluallikat ühiselt või peab neil olema

ühine majapidamine (SHS § 131 lg 7). Koos elavate inimeste sissetulekute perekonna

sissetulekuna arvestamise üheks eelduseks on see, et sissetulekut kasutatakse ühiselt. SHS

§ 132 lg 2 sätestab, et taotluses märgib taotleja SHS § 131 lg-te 7 ja 8 järgi

toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed, nende isikukoodi või

sünniaja ja sotsiaalse seisundi. See säte kohustab esitama haldusorganile tõesed ja

täielikud andmed perekonnaliikmete kohta. Teave on vajalik, kuna perekonnaliikmete arv

mõjutab nii arvestust, kas isik kvalifitseerub toimetulekutoetuse saajaks, kui ka toetuse

suurust. Haldusorgan ei pruugi saada teavet perekonnaliikmete kohta mujalt kui esitatud

taotlusest. Järelikult on taotleja poolt õigete andmete esitamine oluline toetuse määramise

seaduslikkuse tagamiseks.

45. Tulenevalt eespool märgitust on ringkonnakohtu hinnangul ilmne, et inimene ei saa omal

äranägemisel taotleda toimetulekutaotlust üksi elavana, kui ta tegelikkuses elab kellegagi

ühises leibkonnas. Juhul kui inimene siiski sellise taotluse esitab, tuleb haldusorganil

käsitada seda puudusega taotlusena, ning juhtida tähelepanu vajadusele esitada korrektsed

andmed, sh andmed teiste perekonnaliikmete ja nende sissetulekute kohta. Vastasel korral

ei ole võimalik hinnata taotleja leibkonna majanduslikku seisundit terviklikult, mis on aga

toimetulekutoetuse määramise vältimatuks eelduseks.

46. Siinses asjas on Y.D esitanud avaldusi toimetulekutoetuste saamiseks kord märkides, et

elab üksinda, teine kord kinnitades, et tema leibkonda kuulub ka I.M . Nii on 09.06.2023

taotlus ja 20.06.2023 taotlus esitatud ühiselt (dtl 490 ja 511), kuid järgmised taotlused on

esitatud eraldi (nt 20.08.2023 taotlused, dtl 66 jj). Halduskohtu 26.02.2024 istungil

selgitas Y.D , et taotlused said nii esitatud, kuna vastustaja andis sellise juhise. Vastustaja

seda omaks ei võtnud, vaid selgitas samal kohtuistungil, et vastustaja hinnangul tuleks

I.M-i käsitada Y.D-ga ühises leibkonnas oleva isikuna ning tõenäoliselt oleks sellisel

juhul taotluse tulemusel arvestatud toimetulekutoetus kaebajatele soodsam (vt

halduskohtu otsuse p 43). Halduskohus leidis, et I.M-i tuleb käsitada Y.D-ga samas

leibkonnas oleva isikuna, kuid märkis, et see ei ole vaidluse lahendamise seisukohast

oluline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega sellest, et I.M-i tuleb

pidada Y.D-ga samas leibkonnas oleva isikuna. Halduskohtu seisukoht, et see küsimus

pole vaidluse seisukohast oluline, pole õige.

47. Määrusest nr 28 ilmneb, et perekonna ebaõige kajastamise korral võetakse taotlejate

eluasemekulud arvesse ettenähtust suuremas määras (vt määruse nr 28 § 3). Lisaks, nagu

eespool märgitud, tekitab perekonna ebaõige kajastamine olukorra, kus haldusorganil ei

ole võimalik kindlaks teha selle terviklikku majanduslikku seisu. Riigikohus on

selgitanud, et see, kas inimene (pere) on puuduses, sõltub kahest asjast. Esiteks sellest, kas

tema asjakohane sissetulek pidi olema piisav minimaalseteks tarbimiskuludeks

esmavajaduste rahuldamiseks. Teiseks sõltub puuduse olemasolu sellest, millist abi

pakkus talle sotsiaalkaitsesüsteem kui tervik (Riigikohtu 05.05.2020 otsus nr 5-20-1, p

27 SHS kasutab mõisteid perekond ja perekonnaliikmed, ehkki tavaliselt kirjeldatakse koos elavaid ja ühist

majapidamist omavaid või ühist tuluallikat omavaid inimesi mõistega leibkond. Käesolevas otsuses kasutatakse

mõisteid perekond ja leibkond sünonüümidena. Y.D elab K. ja U.Lga koos, aga tulenevalt SHS § 131 lg-s 2 ette

nähtud fiktsioonist ei loeta teda nende perekonnaliikmeks toimetulekutoetuse taotlemisel (vt otsuse p 52).

14(22)

3-23-2046

29). Nende asjaolude kindlakstegemine ei ole võimalik, kui haldusorganil puudub teave

selle kohta, kes perekonda tegelikult kuuluvad. Tsiviilasjas nr 2-23-239 avaldas

haldusorgan, et sotsiaalabi osakonna andmetel elab U.L koos ema, venna, kasuisa ja

vanaisaga (dtl 3 tsiviilasjas nr 2-23-239). Sellest tulenevalt tekib põhjendatud kahtlus, et

Y.D perekonda võib kuuluda veel üks täisealine meesterahvas, kelle kohta ei ole siinsetes

menetlustes muud infot esitatud. Haldusasjadest nr 3-24-420, 3-24-1408, 3-24-1500 ja 3-

24-1808 nähtub, et Y.D on esitanud toimetulekutoetuse taotlused üksinda ja taotlused on

sellisel kujul ka lahendatud.

48. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole haldusorganil õige n-ö pimesi lähtuda esitatud

taotlusest, sh seal märgitud perekonnaliikmete arvust. Toimikutest nähtub, et haldusorgan

oli teadlik sellest, et kaebaja perekonda võib kuuluda ka muid isikuid. HMS § 6 järgi on

haldusorganil kohustus haldusakti andmiseks tähtsust omavad asjaolud välja selgitada

ning vastustaja lähenemine ei ole selle põhimõttega kooskõlas.

49. Sõltumata eespool märgitust ei rikkunud see kaebajate subjektiivseid õigusi, sest tõi kaasa

kaebajatele soodsama haldusakti andmise. Seetõttu otsuste tühistamist see siinsel juhul ei

tingi (riigivastutuse seaduse § 3 lg 1).

50. Ringkonnakohus nõustub siinse asja lahendamisel halduskohtu seisukohaga, et Y.D

perekonda kuulub ka I.M ega korda selles osas halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg

4). Võimalike tulevaste toimetulekutoetuste lahendamisel saab linn kontrollida, kas

leibkonda võib kuuluda veel isikuid, sh C. Y, kelle kohta avaldas Y.D 18.02.2025

kohtuistungil, et ta elab Y.D-ga koos.

Eluasemekulud

51. SHS § 133 lg 5 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse määramisel samas lõikes nimetatud

kulude puhul arvestada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete

arvu. Elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr

38 „Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“ (edaspidi

määrus nr 38) p 2 järgi on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide

üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta. K. ja I.M-ile , kes

moodustavad ühe perekonna, tuli toetuse arvutamisel lähtuda eluruumide arvestuslikust

normpinnast 51 m2 (18 m2 + 18 m2 + 15 m2).

52. U.L-i sissetulekuid ja kulusid tuleb käsitada perekonna muude liikmete sissetulekutest

eraldi ning teda ei saa K. ja I.M-iga ühisesse leibkonda arvata (SHS § 131 lg 12). Tema

arvestuslik normpind on määruse nr 38 p 21 teisest lausest tulenevalt kuni 51 m2. Siinses

asjas ei ole haldusorgan teinud kindlaks, kui palju pinda U.L reaalselt kasutab või vajab

ega ole teinud ka kaalutlusotsust normpinna vähendamise kohta. Sellest tulenevalt lähtub

ringkonnakohus haldusorgani otsustest, milles on arvestatud U.L-i normpinna suuruseks

51 m2.

53. Tulenevalt SHS § 133 lg-s 6 antud volitusest on vastustaja määruse nr 28 §-s 3

kehtestanud kõigi kulude kohta piirmäära, s.o maksimaalse suuruse, milles seda liiki kulu

on lubatud arvesse võtta toetuse arvutamisel. Maardu Linnavolikogu 20.12.2022 määruse

nr 28 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse

määramiseks“ (edaspidi määrus nr 28) § 3 kohaselt on toimetulekutoetuse määramisel

jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alaliste kulude asjakohased piirmäärad

järgmised:

-

üle 33 m2 üldpinnaga eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka

laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset, kuni 10 eurot eluruumi

ruutmeetri kohta kuus (p 4);

15(22)

3-23-2046

-

kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus olenemata kütmisviisist

(kaugküte, väikekatlad, ahi, pliit) ja kütuseliigist (puit, elekter, vedelkütus, gaas) kuni

4 eurot ühe m2 kohta kuus (p 7);

-

veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus kuni 25 eurot üheliikmelise

pere kohta kuus ning kuni 18 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 8);

-

soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 25 eurot

üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 15 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus

(p 9);

-

elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 38 eurot üheliikmelise pere kohta kuus

ning kuni 22 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 10);olmejäätmete veotasu

kuni 6,50 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 4 eurot iga järgneva

pereliikme kohta kuus (p 14).

54. Kulud tuleb võtta arvesse proportsionaalselt eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile

(siinsel juhul kahe leibkonna puhul 51 m2 ja 51 m2) vastava osaga kaebajate

eluasemekuludes (K. ja I.M 2/3 kuludest ja U.L 1/3 kuludest, v.a eluasemelaen, vt p 37).

55. Vastustaja arvestused ei ole lõpuni korrektsed, kuid eksitud on kokkuvõttes kaebajate

kasuks.

Juunikuu toetus28

56. Avalduse on esitanud K. ja I.M ühise leibkonnana. Eluruumi normpinnaks on otsuses

arvestatud 51 m2 (märgitud on, et ühes eluruumis elab 2 inimest, dtl 94). Sellest lähtuvalt

on vastustaja määranud normkulud järgmiselt: elekter 60 eurot, elektriküte 54,96 eurot,

eluasemelaen 510 eurot, kütus 204 eurot, olmejäätmete vedu 4,32 eurot, vee soojendamine

40 ning veevarustus ja reovee ärajuhtimine 43 eurot (kokku 916,28 eurot). Küttekuluna on

arvestatud puitbriketi arvet summas 1040 eurot, mis kandis kuupäeva 23.11.2022 (dtl 58).

K. ja I.M moodustavad ühe perekonna (vt eespool). Sellest tulenevalt ja arvestades

määruse nr 28 §-s 3 sätestatut on K. ja I.M-i normkulud 51 m2 suuruse normpinna eest

järgmised:

-

kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 204 eurot ühes kuus, s.o

kuni 4 eurot m2 eest;

-

laenu tagasimakse kuni 510 eurot kuus, s.o kuni 10 eurot m2 kohta;

-

veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus kuni 43 eurot;

-

soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 40 eurot;

-

elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 60 eurot;

-

olmejäätmete veotasu kuni 10,5 eurot.

Vaidlustatud otsuses on eraldi kajastatud normkuluna elekter ja elektriküte, kütus ja vee

soojendamine. Kaebajate esitatud andmete kohaselt oli veearve 43,87 eurot ja elektriarve

154,96 eurot. K. ja I.M on taotlusega koos esitanud puitbriketi 09.06.2023 arve summas

900 eurot, kuid vastustaja on arvestanud kulude määramisel 23.11.2022 arvet summas

1040 eurot (900 euro suurust arvet arvestas vastustaja järgmisel kuul esitatud taotluse

lahendamisel)29.30

Kulude arvestamisel tuli esmalt jagada kõik selle kuu reaalsed kulud (v.a laen) kolmeks.

K. ja I.M-i kanda on 2/3 mõtteline osa kuludest31 ja U.L-i kanda 1/332. Seejärel tulnuks

kontrollida, millised kulud vastavad määruses sätestatud piirmääradele.

28 Haldusorgani 06.07.2023 otsus, dtl 94–96.

29 Vastustaja selgitas, et ei pidanud 23.11.2022 arvet arvestama, kuid tegi seda kaebajatele vastu tulles.

30 Taotlus ja arved dtl 466–489.

16(22)

3-23-2046

K. ja I.M-ile tuli normkuluks veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest arvestada

29,25 eurot, sest veearve oli terve elamu peale 43,87 eurot ning K. ja I.M-i mõtteline osa

on 2/3 sellest ehk 29,25 eurot. Kütteks tarbitud soojusenergia normkuluna sai arvestada

204 eurot.

Määruse nr 28 § 3 p 10 järgi tulnuks normkuluks elektrienergia eest lugeda 60 eurot ühes

kuus. Vastustaja on lisaks arvestanud elektrikütte normkuluna 54,96 eurot, mis ei ole

korrektne, sest soojusenergia/kütmise normkulu on määruse nr 28 § 3 p 7 järgi eespool

juba maksimaalses suuruses arvesse võetud ja määrus nr 28 ei näe ette täiendavalt

elektrikütte arvestamise võimalust.

Vee soojendamise eest on arvestatud normkuluna 40 eurot määruse nr 28 § 3 p 9 alusel.

Y.D selgitas 18.02.2025 kohtuistungil, et vett soojendatakse vastavalt vajadusele kas

elektri või küttepuudega. Sellise kulu arvestamine on põhjendatud, sest määrus näeb

sellise kululiigi ette ja taotlejad on selle kulu reaalselt kandnud. Seda on võimalik arvesse

võtta eespool normkuluna arvesse võtmata jäänud puitbriketi arve ja/või elektri arve

alusel.

Olmejäätmete puhul on arvesse võetud normkuluna 4,32 eurot, kuid K. ja I.M-i osa

kuludest on 2/3 ehk 2,88 eurot.

Kokkuvõttes tulnuks K. ja I.M-i normkuludena arvesse võtta mitte 916,28 eurot33, vaid

846,13 eurot (29,25 vesi + 204 küte + 60 elekter + 40 vee soojendamine + 2,88

olmejäätmete vedu + 510 laen).

U.L sellel kuul toimetulekutoetust ei esitanud, kuid tema mõtteline osa normkuludest

oleks olnud 283,06 eurot (v.a eluasemelaen)34.

Tulenevalt eespool märgitust ei ole põhjendatud kaebajate etteheide, et vastustaja ei ole

arvesse võtnud kaebajate kulusid. Vastustaja on otsust tehes eksinud kaebajate kasuks.

Juulikuu toetus35

57. Avalduse on esitanud K. ja I.M ühise leibkonnana. Eluruumi normpinnaks arvestati 51 m2

(märgitud on, et ühes eluruumis elab 2 inimest). Sellest lähtuvalt on vastustaja määranud

normkulud järgmiselt: elekter 60 eurot, elektriküte 39,24 eurot, eluasemelaen 510 eurot,

kütus 204 eurot, veevarustus ja reovee ärajuhtimine 28,68 eurot. Küttekuluna on

arvestatud puitbriketi arvet summas 900 eurot, mis kandis kuupäeva 09.06.2023.

Otsuses on eraldi kajastatud elekter ja elektriküte. Kaebajate esitatud andmete kohaselt

(dtl 492–512) oli veearve 28,68 eurot ja elektriarve 99,24 eurot. Y.D on taotlusega koos

esitanud puitbriketi 09.06.2023 arve summas 900 eurot.

31 Vesi 29,25 eurot + puitbrikett 693,33 eurot + elekter 103,31 eurot + prügi 2,88 eurot + laen 618,72 eurot.

Kokku 1447,49 eurot.

32 Vesi 14,62 eurot + puitbrikett 346,67 eurot + elekter 51,65 eurot + prügi 1,44 eurot. Kokku 414,38 eurot.

33 60+54,96+510+204+4,32+40+43 = 916,28 eurot.

34 14,62 vesi, küte 204, elekter 38, vee soojendamine 25, olmejäätmete vedu 1,44 = 283,06 eurot.

35 Haldusorgani 27.07.2023 otsus (dtl 441–443) ja 30.07.2023 otsus menetluses nr 23265136921 (dtl 2–3).

17(22)

3-23-2046

Kulude arvestamisel tuli esmalt jagada kõik selle kuu reaalsed kulud (v.a laen) kolmeks.

K. ja I.M-i kanda on 2/3 mõtteline osa kuludest36 ja U.L-i kanda 1/337. Seejärel tulnuks

kontrollida, millised kulud vastavad määruses sätestatud piirmääradele.

K. ja I.M-ile tuli normkuluks veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest arvestada

19,12 eurot, sest veearve oli terve elamu peale 28,68 eurot ning K. ja I.M-i mõtteline osa

on 2/3 sellest ehk 19,12 eurot. Kütteks tarbitud soojusenergia normkuluna sai arvestada

204 eurot (4×51=204).

Määruse nr 28 § 3 p 10 järgi oli normkulu elektrienergia eest 60 eurot ühes kuus.

Vastustaja on lisaks arvestanud elektrikütte normkuluna 39,24 eurot, mis ei ole korrektne,

sest soojusenergia/kütmise normkulu on määruse nr 28 § 3 p 7 järgi eespool juba

maksimaalses suuruses arvesse võetud ning määrus ei näe sellises olukorras ette

täiendavalt elektrikütte arvestamise võimalust.

Vee soojendamise eest pole normkulu arvestatud. Y.D selgitas 18.02.2025 kohtuistungil,

et vett soojendatakse vastavalt vajadusele nii elektriga kui ka küttepuudega. Seega, nagu

eelmisel kuul, saab arvesse võtta vee soojendamise kulu summas 40 eurot, sest määrus

näeb sellise kululiigi ette ja taotlejad on selle kulu reaalselt kandnud (normkuluna arvesse

võtmata jäänud puitbriketi arve ja/või elektri arve alusel).

Kokkuvõttes tulnuks K. ja I.M-i taotluse lahendamisel normkuludena arvesse võtta mitte

841,92 eurot, vaid 833,12 eurot (vesi 19,12, küte 204, elekter 60, vee soojendamine 40,

eluasemelaen 510 eurot). See ei tingi vastustaja otsuse tühistamist, sest vastustaja eksis

kaebajate kasuks.

58. U.L , kelle eestkostja on Y.D , esitas 31.07.2023 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks

2023. a juuli eest. Maardu Linnavalitsus jättis 30.08.2023 otsusega U.L-ile 2023. a juuli

eest toetuse määramata (dtl 2–3). Eluasemega seotud kulusid otsuses arvesse ei võetud.

Eluruumi normpinnaks arvestati 51 m2, elanike arvuks 1.

U.L-i normkulude suurus oli 271,64 eurot (elekter 33,0838 + kütus 204 + vee

soojendamine 25 + veevarustus 9,5639), mida tulnuks vastustajal otsuse tegemisel arvesse

võtta. Eespool märgitu ei tingi siiski vastustaja 30.08.2023 otsuse tühistamist, sest ka

normkulu maha arvestamisel ületaks U.L-i sissetulek toimetulekupiiri (töövõimetoetus

576,60 eurot - normkulud 271,61 - toimetulekupiir 200 eurot = 104,96 eurot).

Augustikuu toetus40

59. Maardu Linnavalitsus määras 30.08.2023 otsustega Y.D-le 2023. a augusti eest

toimetulekutoetuse 89,57 eurot ning jättis C. ja I.M-ile 2023. a augusti eest

toimetulekutoetuse määramata. Eluruumi normpinnaks on arvestatud Y.D osas 33 m2, C.

ja I.M-i osas 51 m2. Kõik isikud on märgitud eraldi leibkondadena ning ühtlasi on

märgitud, et isikud elavad eluruumis eraldi. Ringkonnakohus on eelmistes punktides

asunud seisukohale, et K. ja I.M moodustavad ühise leibkonna, mille normpinnaks tuleb

arvestada 51 m2. U.L on eraldi leibkonnas ja tema normpind on siinsetel asjaoludel 51 m2.

36 Vesi 19,12 eurot + puitbrikett 600 eurot + elekter 66,16 eurot + laen 618,72 eurot. Kokku 1304 eurot.

37 Vesi 9,56 eurot + puitbrikett 300 eurot + elekter 33,08 eurot. Kokku 342,64 eurot.

38 1/3 arvel märgitud summast.

39 1/3 arvel märgitud summast.

40 Vastustaja 30.08.2023 otsused (dtl 4–5 ja 14–17) menetluses nr 23265136823, 23265136562 ja 23265136965.

18(22)

3-23-2046

Kulude arvestamisel tuli taas esmalt jagada kõik selle kuu reaalsed kulud (v.a laen)

kolmeks. Kaebajate esitatud kulud olid järgmised: vesi 69,29 eurot, elekter 115,77 eurot.

Olmejäätmete vedu 6,48 eurot, laen 618,72 eurot. K. ja I.M-i kanda on 2/3 mõtteline osa

kuludest41 ja U.L-i kanda 1/342. Seejärel tulnuks kontrollida, millised kulud vastavad

määruses sätestatud piirmääradele.

K. ja I.M-ile tuli normkuluks veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest arvestada

43 eurot, sest see on määruse nr 28 järgi maksimaalselt hüvitatav summa kahe

perekonnaliikme kohta. Augustikuus kütmist ei toimu, mistõttu soojusenergia

normkulusid pole õiguspäraselt arvesse võetud. Määruse nr 28 § 3 p 10 järgi tulnuks

normkuluks elektrienergia eest lugeda 60 eurot ühes kuus. Vee soojendamise eest saanuks

arvestada normkuluna 17,18 eurot (K. ja I.M-i mõtteline osa elektriarvest oli 77,18 eurot,

sellest arvestati elektri normkuluna eespool 60 eurot. Arvestamata on jäänud seega 17,18

eurot, mis saab vee soojendamise kuluna arvesse võtta).

Kokkuvõttes tulnuks K. ja I.M-i taotluse lahendamisel normkuludena arvesse võtta

634,50 eurot (vesi 43 + elekter 60 + vee soojendamine 17,18 + olmejäätmete vedu 4,32 +

eluasemelaen 510 eurot). Vastustaja on otsuses märkinud Y.D normkulude suuruseks

393,26 eurot (dtl 4) ja I.M-i normkulude suuruseks 63,26 eurot (dtl 14). Kokku teeb see

456,52 eurot. Siiski on vastustaja eksinud kokkuvõttes kaebajate kasuks, sest on Y.D

taotluse rahuldanud, kuigi K. ja I.M-i sissetulek ületas toimetulekupiiri43.

U.L-i kulude suurusjärk on vastustaja otsuses õige (63,26 eurot, dtl 16). Täpse

kalkulatsiooni korral on U.L-i normkulude suurus 63,85 eurot ja see kujuneb järgmiselt.

Arvutuste tegemisel tuleb taas esmalt lähtuda taotleja mõttelisest osast kogukuludes, s.o

U.L-i puhul 1/3. Sellest tulenevalt kujuneb normkulude arvestus nii: veevarustus 23,10

eurot, elekter 38 eurot, vee soojendamine 0,59 eurot44, olmejäätmete vedu 2,16 eurot. U.L-

ile jäeti toetus õiguspäraselt määramata45.

Septembrikuu toetus46

60. Vastustaja määras 21.09.2023 otsustega Y.D-le toimetulekutoetuse 536,19 eurot ning

jättis C. ja I.M-i taotlused rahuldamata. Eluruumi normpinnaks on arvestatud Y.D osas

33 m2, C. ja I.M-i osas 51 m2. Kõik isikud on märgitud eraldi leibkondadena ning ühtlasi

on märgitud, et isikud elavad eluruumis eraldi. Vastustaja selgitas halduskohtu istungil, et

küttekulude puhul arvestati Eesti Puu OÜ arvet nr 107113 (dtl 615) summas 1161 eurot,

mis on jaotatud kolmeks ja arvestatud kahe kuu peale, seega 193,5 eurot inimese kohta,

millest normkulu on 132 eurot.

Ringkonnakohus on eelmistes punktides asunud seisukohale, et K. ja I.M moodustavad

ühise leibkonna, mille normpinnaks tuleb arvestada 51 m2. U.L on eraldi leibkonnas ja

tema normpind on siinsetel asjaoludel 51 m2.

41 Vesi 46,19 eurot + elekter 77,18 eurot + olmejäätmete vedu 4,32 eurot + laen 618,72 eurot. Kokku 746,41

eurot.

42 Vesi 23,10 eurot + elekter 38,59 eurot + olmejäätmete vedu 2,16. Kokku 63,85 eurot.

43 K. ja U.L sissetulek oli sel kuul 1654,59 eurot, vt ka dtl 63. 1654,59 - normkulud 634,50 - toimetulekupiir 360

= 660,09 eurot.

44 Y.D osa elektriarvest oli 38,59 eurot, millest 38 on arvestatud elektri normkuluna. 38,59 - 38 = 0,59 eurot ja

selle saab arvesse võtta vee soojendamise kuluna, sest küttekulu selles kuus ei ole.

45 Sissetulek 576,60 eurot - eluaseme normkulud 63,85 eurot - toimetulekupiir 200 = 312,75 eurot.

46 Vastustaja 21.09.2023 otsused, dtl 148–153.

19(22)

3-23-2046

Kulude arvestamisel tuli taas esmalt jagada kõik selle kuu reaalsed kulud (v.a laen)

kolmeks. Kaebajate esitatud kulud olid järgmised: vesi 55,75 eurot, elekter 110,63 eurot.

Olmejäätmete vedu 6,48 eurot, laen 618,72 eurot, puitbriketi arve summas 1161 eurot

(mida sooviti jagada kahe kuu peale, s.o ühe kuu kulu on 580,50 eurot).

K. ja I.M-i kanda on 2/3 mõtteline osa kuludest47 ja U.L-i kanda 1/348. Seejärel tulnuks

kontrollida, millised kulud vastavad määruses sätestatud piirmääradele.

K. ja I.M-ile tuli normkuluks veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest arvestada

37,17 eurot, sest see vastab nende kulude suurusele ega ületa määruses nr 28 sätestatud

piirmäära. Kütteks tarbitud soojusenergia normkuluna tuli arvestada 204 eurot (4 × 51=

204).

Määruse nr 28 § 3 p 10 järgi tulnuks normkuluks elektrienergia eest lugeda 60 eurot ühes

kuus. Vee soojendamise eest saanuks arvestada normkuluna 40 eurot (vt eelmiste kuude

põhjendusi).

Kokkuvõttes tulnuks K. ja I.M-i taotluse lahendamisel normkuludena arvesse võtta

855,49 eurot (vesi 37,17 + küte 204 + elekter 60 + vee soojendamine 40 + olmejäätmete

vedu 4,32 + eluasemelaen 510 eurot). Vastustaja on otsuses märkinud Y.D normkulude

suuruseks 519,66 eurot (dtl 152) ja I.M-i normkulude suuruseks 251,16 eurot (dtl 148).

Kokku teeb see 770,82 eurot. Siiski on vastustaja eksinud kokkuvõttes kaebajate kasuks,

sest on Y.D taotluse rahuldanud, kuigi K. ja I.M-i sissetulek ületas toimetulekupiiri49.

U.L-i normkulud on arvestatud seaduses sätestatust suuremas ulatuses (251,16 eurot, dtl

150). U.L-i normkulusid tulnuks arvestada järgmiselt: vesi 18,58 eurot50, küte 193,50

eurot51, elekter 36,88 eurot, vee soojendamine 25 eurot ning olmejäätmete vedu 2,16

eurot.

Sellest tulenevalt ei riku otsused kokkuvõttes kaebajate õigusi.

Novembrikuu toetus52

61. Vastustaja jättis 16.11.2023 otsustega C. ja I.M-ile toimetulekutoetuse määramata. Y.D

taotlus jäeti 30.11.2023 otsusega rahuldamata. Taotlustele oli lisatud I.M-i konto

filtreeritud väljavõte (dtl 223) ja Y.D konto väljavõte sissetulekute kohta (dtl 216).

Eluruumi normpinnaks on arvestatud Y.D osas 33 m2, C. ja I.M-i osas 51 m2. Kõik

isikud on märgitud eraldi leibkondadena ning ühtlasi on märgitud, et isikud elavad

eluruumis eraldi.

47 Vesi 37,17 eurot + puitbrikett 387 + elekter 73,75 eurot + olmejäätmete vedu 4,32 eurot + laen 618,72 eurot.

Kokku 1120,96 eurot.

48 Vesi 18,58 eurot + puitbrikett 193,50 + elekter 36,88 eurot + olmejäätmete vedu 2,16. Kokku 251,12 eurot.

49 K. ja U.L sissetulek oli sel kuul 1614,77 eurot, vt ka dtl 165. 1614,77 - normkulud 855,49 - toimetulekupiir

360 = 399,28 eurot.

50 Vastab Y.D mõttelisele osale arvel märgitud kuludest ega ületa määruses nr 28 ettenähtud piirmäära.

51 Vastab Y.D mõttelisele osale kuludest ega ületa määruses nr 28 ettenähtud piirmäära.

52 Vastustaja 16.11.2023 otsused (dtl 227-228; 229-230) ja 31.11.2023 otsus (dtl 238-241).

20(22)

3-23-2046

Kaebajate esitatud kulud olid järgmised: vesi 76,10 eurot, elekter 126,49 eurot,

olmejäätmete vedu 4,32 eurot, laen 618,72 eurot. Kaebajad esitasid uuesti ka puitbriketi

09.06.2023 arve, mida linn oli üks kord arvestanud 24.07.2023 taotluste lahendamisel.53

Ringkonnakohus on eelmistes punktides asunud seisukohale, et K. ja I.M moodustavad

ühise leibkonna, mille normpinnaks tuleb arvestada 51 m2. U.L on eraldi leibkonnas ja

tema normpind on siinsetel asjaoludel 51 m2.

Kulude arvestamisel tuli taas esmalt jagada kõik selle kuu kulud (v.a laen) kolmeks.

Arvesse tuli võtta ka küttekulu, sest on usutav, et puitbriketiga elamut küttev inimene

ostab küttematerjali n-ö ette ega kasuta ca 1000 eurost puitbriketikogust ühes kuus ära.

Küttekulu tuleb arvesse võtta osas, milles juulikuus seda nomkuluna ei arvestatud. S.o

summas 427 eurot (900-204-204-40-25=427).

K. ja I.M-i kanda on 2/3 mõtteline osa kuludest54 ja U.L-i kanda 1/355. Seejärel tulnuks

kontrollida, millised kulud vastavad määruses sätestatud piirmääradele.

K. ja I.M-ile tuli normkuluks veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest arvestada

43 eurot, sest see on määruses nr 28 sätestatud maksimaalne normkulu summa

kaheliikmelise pere puhul. Kütteks tarbitud soojusenergia normkuluna sai arvestada 204

eurot (4 × 51 = 204). Määruse nr 28 § 3 p 10 järgi tulnuks normkuluks elektrienergia eest

lugeda 60 eurot ühes kuus. Vee soojendamise eest saanuks arvestada normkuluna 40 eurot

(vt eelmiste kuude põhjendusi).

Kokkuvõttes tulnuks K. ja I.M-i taotluse lahendamisel normkuludena arvesse võtta

859,88 eurot (vesi 43 + küte 204 + elekter 60 + vee soojendamine 40 + olmejäätmete vedu

2,88 + eluasemelaen 510).

Toimetulekutoetuste arvestamisel võetakse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul arvesse

eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid (SHS § 133 lg-d 9¹ ja 9²). Asja

materjalidest nähtub, et 30.11.2023 otsuses on vastustaja arvestanud laenu tagasimaksega

kuuendat korda (dtl 240). Sellest tulenevalt ei ole õige halduskohtu järeldus, et

laenumakse normkuluga selles otsuses ei arvestatud.

U.L-i taotluse lahendamisel tulnuks normkuludena arvesse võtta 231,77 eurot (vesi 25

eurot56, küte 142,33 eurot57, elekter 38 eurot, vee soojendamine 25 eurot58, olmejäätmete

vedu 1,44 eurot).

Toimetulekutoetuse taotlused on kokkuvõttes õigesti rahuldamata jäetud, sest taotlejate

sissetulekud ületasid toimetulekupiiri59.

Detsembrikuu toetus

53 Taotlused ja arved dtl 207-226.

54 Vesi 50,73 eurot + puitbrikett 284,67 + elekter 84,33 eurot + olmejäätmete vedu 2,88 eurot + laen 618,72

eurot. Kokku 1041,33 eurot.

55 Vesi 25,37 eurot + puitbrikett 142,33 + elekter 42,16 eurot + olmejäätmete vedu 1,44. Kokku 211,30 eurot.

56 Määruses nr 28 tulenev maksimaalne normkulu üheliikmelise perekonna puhul.

57 Vastab Y.D mõttelisele osale kulust ega ületa määruses sätestatud piirmäära.

58 Määruses nr 28 tulenev maksimaalne normkulu üheliikmelise perekonna puhul.

59 K. ja U.L sissetulek oli sel kuul 1395,55 eurot (vt ka dtl 216 ja 239). 1395,55 - normkulud 859,88 -

toimetulekupiir 360 = 175,67 eurot. Y.D sissetulek 558 eurot - normkulud 231,77 - toimetulekupiir 200 = 126,23

eurot.

21(22)

3-23-2046

62. Maardu Linnavalitsus jättis 15.12.2023 otsustega K. ja U.L-i toimetulekutoetuse taotlused

läbi vaatamata (dtl 307-308; 309-310). Otsuste põhjenduste kohaselt on K. ja U.L-i

taotlustega esitatud pangakonto väljavõtted filtreeritud (ei sisalda kõiki perioodi

tehinguid) ning väljavõtetel puudub alg- ja lõppsaldo. Taotlejad keeldusid nõuetele

vastava pangakonto väljavõtte esitamisest. I.M-ile jättis Maardu Linnavalitsus 14.12.2023

otsusega toimetulekutoetuse määramata (dtl 305-306).

HMS § 15 lg 2 näeb ette, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või

dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale

esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Siinsel juhul vastusaja nii ka tegi ja

määras 12.12.2023 kaebajatele tähtaja (dtl 304) puuduse likvideerimiseks. Kaebajad konto

filtreerimata väljavõtet ei esitanud. Seetõttu on HMS § 15 lg 2 mõttes tegu puudusega

taotlusega, mille haldusorgan võis jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub selles

osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Põhjendatud

pole kaebajate väited, et vastustajal ei olnud õigust nõuda väljaminekuid kajastavat konto

väljavõtet. Nagu eespool märgitud, tuli vastustajal selgeks teha taotleja ja tema leibkonna

terviklik majanduslik seisund ning seda ei olnud võimalik teha selektiivselt esitatud

andmete pinnalt.

Laenumaksete kindlustus

63. Laenumaksete arvestamisega seoses on menetluses kerkinud küsimus sellest, kas Y.D-l

oli makseraskuste ennetamiseks sõlmitud vabatahtlik kindlustus ja kas vastustaja on

sellest tingitult vähendanud eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse summat.

Vaidlustatud haldusaktid sellist põhjendust sisaldavad ja Y.D on kindlustuse olemasolu

eitanud. Haldusorgan on arvestanud laenumakseid normpinnast lähtudes. Seetõttu on

vaidlustatud haldusaktides sisalduv põhjendus ilmselgelt ekslik.

III

64. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kaebajate kanda jäävad apellatsioonimenetluse

menetluskulud (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist

apellatsioonimenetluses taotlenud, mistõttu neid kaebajalt HKMS § 109 lg 1 alusel välja

ei mõisteta.

65. Otsus sisaldab kaebajate eraelulisi andmeid (SÜS § 8). Seetõttu tuleb otsuse avaldamisel

asendada kaebajate nimed ja aadress tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

22(22)