2-24-146520/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-24-146520

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-24-146520

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ hagi A S (S) vastu

võlgnevuse 2249,43 eurot, millest laenu põhiosa

1844,89 eurot, viivis 404,54 eurot, nõudes

Tsiviilasja hind

2477,72 eurot

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood

10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar

Kostja A S (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A S (S, isikukood XXX) Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood

10625474) kasuks võlgnevus summas 2249,43 eurot, millest laenu põhiosa on 1844,89

eurot, viivis 404,54 eurot.

3. Välja mõista A S Era Liisingu Inkassoteenused OÜ alates 30.01.2025 kuni põhinõude

summa 1844,89 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses tagastamata laenu summalt päevas.

4. Välja mõista A S Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks menetluskulud 530 eurot,

seal hulgas riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 180 eurot.

5. Välja mõista A S Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude summa 530 eurot täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

7. Kui kohtuotsuse kätte toimetamine kostjale kohtule teadaolevatel kontaktidel ei

õnnestu, toimetada käesolev kohtuotsus A S kätte avaliku teavitamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Sel juhul lugeda dokumendid A S avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1 / 5

2-24-146520

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu

tasumise andmed esitada kohtule.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ esitas 19.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3358,82 euro saamiseks. Kohus tegi 27.12.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

15.01.2025 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Viru

Maakohtule. Hageja esitas 29.01.2025 Viru Maakohtule hagi kostja vastu kohtuotsuse

resolutsioonis välja toodud nõuetega. Hageja esitas ka alternatiivse nõude juhul, kui kohus

peaks leidma, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel polnud sõlmitud kehtivat laenulepingut

või laenuleping on tühine.

Hageja nõude aluseks on kostja ja C AS (esialgne võlausaldaja) vahel vahendusel 23.09.2021

sõlmitud kliendileping. Kostja isik on tuvastatud 23.09.2021 peale lepingu sõlmimist ja

laenutaotluse esitamist Narva postkontoris AS Eesti Posti poolt.

Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ning esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale

võtta laenu avatud krediidilimiidi ulatuses. Kostja esitas 23.09.2021 laenutaotluse summa

2000 eurot saamiseks. Kostjale saadetud laenutingimuste lk nr 1 on märgitud, et

krediidisummaks on 2000 eurot ja lepingu perioodiks on 18 kuud. Lk nr 2 on märgitud, et

tasumisele kuulub: Vastavalt maksegraafikule laenu põhiosa tagasimaksest ja intressist

koosnev makse – makse suurus maksimaalselt kokku 155,11 eurot. Tagasimaksete sagedus

maksegraafiku korral: tagasimaksed toimuvad igakuiselt lepingus toodud tähtpäeval. Kokku

kuni 18 makset. Intress on arvestatud osamakse sisse. Intress makstakse järgmiselt:

2 / 5

2-24-146520

Arvestatud intress kuulub tasumisele igakuiselt laenu põhiosa tagasimaksmise tähtpäeval.

Samuti on lk nr 2 märgitud, et 2000 eurot on maksimaalne krediidilimiit. 2791,98 eurot on

maksimaalne krediidilimiidi kogukulu. Lisaks lk nr 2 on märgitud, et intressimäär on 45,30%

aastas ja tegemist on fikseeritud intressimääraga. Krediidi kulukuse määr on 55,99% aastas ja

krediidikulukuse määras arvutamise eeldused: Krediidilimiit 2000 eurot võetakse kasutusele

viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel, igakuise tagasimakse suurus

on 155,11 eurot, tagasimakse tähtaeg on 18 kuud ning intressimäär 45,30% aastas. Antud

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe vormis andmed laenutaotleja poolt soovitava

laenu tingimuste kohta saadeti kostjale 2021-09-23 kell 10:56:53 peale seda, kui kostja oli

esitanud laenutaotluse 2000 euro saamiseks talle avatud krediidilimiidist laenuosa saamiseks.

Esialgne võlausaldaja rahuldas kostja taotluse ja kandis kostja arveldusarvele 2000 eurot

24.09.2021. Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma hiljemalt

31.03.2023.

Kostja 20.10.2021 maksis laenu tagastamiseks 155,11 eurot. Rohkem tagasimakseid ei ole

kostja sooritanud ja hageja on arvestanud kõiki kostja poolt sooritatud tagasimakseid ainult

laenatud põhisumma katteks. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale 28.02.2022.

Hageja on seisukohal, et kostjaga lepingu sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kuid arvestades kehtivat kohtupraktikat ja seda, et esialgne laenuandja

ei saa ärisaladuse kaitse ja pangasaladuse kaitse põhimõttest tulenevalt väljastada kõiki

andmeid, mida kohus ilmselt soovib antud juhul näha, siis hageja loobub täielikult intressi

nõude nõudmiselt kostjalt ja nõuab tagasi ainult laenuks saadud põhisumma jääki. Sõlmitud

laenulepingu laenutagastamise osamaksete tähtaeg on saabunud 31.03.2023. Seega on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud ja ümberarvestust ei tule esitada.

Seega kostja võlgnevus hagejale seisuga 29.01.2025 tagastamata laenupõhiosa eest on 2000 -

155,11 = 1844,89 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Viivis põhivõlgnevuselt 1844,89 eurot perioodil 01.04.2023 kuni 29.01.2025 (kokku

670 päeva) summas 404,54 eurot. Samuti palub Hageja Kostjalt välja mõista alates

30.01.2025 kuni põhinõude summa 1844,89 eurot täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Viru Maakohus 30.01.2025 määrusega võttis hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile

vastuse esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtumäärus ja hagi

toimetati kostjale kätte 19.02.2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja

määratud tähtaja jooksul kirjalikku vastust ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles

hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja C AS vahel 23.09.2021 sõlmitud

kliendilepingust, mille kohaselt võimaldati kostjal võtta laenu avatud krediidilimiidi ulatuses.

Esialgne võlausaldaja väljastas kostjale laenu 2000 eurot, kostja kohustus laenusumma koos

3 / 5

2-24-146520

laenukasutamise tasuga tasuma hiljemalt 31.03.2023. Krediidi kulukuse määraks oli 55,99%

aastas. Kostja tegi 29.10.2021 ühe makse summas 155,11 eurot, mille arvestati põhisumma

katteks. Rohkem tagasimakseid kostja ei teinud. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude

hagejale 28.02.2022.

Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

Riigikohus on 24.11.2023 määruses nr 2-21-13098 viidanud omapoolsetele korduvatele

selgitustele, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama

sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14,

p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine

muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe

(VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta

kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu

praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on

rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa

Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46) (RK

24.11.2023 määrus nr 2-21-13098 p 13).

Nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida

seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg

1) on seadusega kooskõlas. /…/ Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping

tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus

tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse,

mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata

jätmise. (RK 24.11.2023 määrus nr 2-21-13098 p 14).

Kostjale 23.09.2021 laenu andmise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68% mille kolmekordne on 56,04%. Seega ei ületa

kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr 55,99% VÕS § 4062 lg 1 sätestatud piirmäära ja

leping pole tühine.

Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 4034). Hageja on tunnistanud, et ei saa tõendada, et laenu väljastamisel oli

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõteid (VÕS § 4033).

VÕS § 403 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi

osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud

(Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24).

Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teinud makseid

kokku summas 155,11 eurot. Leping on 31.03.2023 kehtivalt lõpetatud ning kõigi osamaksete

tasumise aeg saabunud ja kogu tasumata laenusumma sissenõutavaks muutunud. Nõude

loovutamisel tasumata põhisumma jääk 1844,89 eurot. Hageja intressinõuet ei esita. Seega

4 / 5

2-24-146520

rahuldab kohus hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1844,89

eurot.

Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhivõlgnevuselt 1844,89 eurot perioodil 01.04.2023

kuni 29.01.2025 (kokku 670 päeva) summas 404,54 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista alates 30.01.2025 kuni põhinõude summa 1844,89 eurot täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja viivise nõude.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulu 180 eurot.

Riigilõivu kokku summas 350 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus

tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud summas 180 eurot,

mis on mõistlik lepingulise esindaja kulu. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 530

eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt TsMS § 177 lg 4.

Kohus mõistab välja kostjalt viivise taotletud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

5 / 5