2-24-10472/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-10472

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi R Vi vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

3170,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad A J ja S R

Kostja: R V (isikukood xxx)

Menetlusviis

Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud

krediidikontolepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1248,55 eurot ja viivis

põhivõlalt alates 11.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

3. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 246,80 euro ulatuses, intressinõue 130,18

eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja 09.07.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise nõue 1495,35 eurot.

4. Jätta hageja menetluskulud 43,77% ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud 56,23% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 293,26 eurot. Jätta kostja

kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 09.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud

krediidikontolepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1495,35 eurot, intress 130,18 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja 09.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1495,35

eurot.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 20.08.2020 krediidikontolepingu nr

XXX, 25.08.2020 muutmise kokkuleppe ja 01.02.2021 muutmise kokkuleppe.

Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti 1600 eurot.

Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras s.o 34,9% aastas ja 0,10% päevas.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 41,27%, mille arvutamisel on arvesse võetud

krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad,

laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu.

2.2. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne

võlausaldaja saatis kostjale 10.07.2021 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust

ei likvideerinud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 25.07.2021.

Kostjal on põhivõlgnevus alates 10.05.2021. a kuni 10.07.2021 a. Lepingu ülesütlemise

seisuga so 25.07.2021 oli kostjal tagastama krediit 1495,35 eurot.

2.3. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.05.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 10.07.2021

osamakseni. Viivist nõuab hageja põhivõla summalt 1495,35 eurolt lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 26.07.2021 kuni hagi esitamiseni 9.07.2024 aastase intressi

määraga võrdses viivisemääras s.o 34,9% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1.

Hageja nõuab viivist summas 1543,44 eurot ning märgib, et lähtuvalt hea usu põhimõttest ei

nõua hageja viivist põhiosa ületavas summas.

2.4. Hagejal nõuab pärast lepingu ülesütlemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamist

lepingu alusel lähtudes lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Hageja selgitab sissenõudekulude

summa 50 eurot kujunemist: 28.07.2021 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 23.08.2021 tasulise

kirja saatmine 5 eurot, 15.09.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot.

2.5. Krediidiandja loovutas 27.07.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti teatis nõude loovutamisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike

Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 03.11.2024. Kostjale on dokumendid saadetud ka

kohtule teadaolevale kostja e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale

antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS §

108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on

asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andnud.

4.2. Hageja on kohtule esitanud pdf formaadis faili (dtl 12) krediidikonto lepingu nr XXX

põhitingimused, milles on märgitud krediidiandja, kostja nimi ja kontaktandmed, kuupäev

20.08.2020. Kummagi poole allkirju dokumendil ei ole. Samasugusena on esitatud ka lepingu

muutmise kokkulepped.

Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses tarbijakrediidilepingu vorminõuet üksikasjalikult

ning juhtis ka eraldi hageja tähelepanu (dtl 167) sellele, et hageja ei ole mingilgi viisil

vorminõude täitmise kohta midagi esile toonud (tarbija tahteavalduse tegemise viis ja

tahteavalduse sisu, lepingudokumentide püsival andmekandjal viivitamatult peale lepingu

sõlmimist tarbijale andmine) ega neid asjaolusid tõendanud. Samuti juhtis kohus hageja

tähelepanu, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et laen on kostja kasutusse antud

(millistes summades millal).

Vastuseks selgitas hageja, et on esitanud kohtule lepingu kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, et kostjale on kuupäeval 20.08.2020, st enne lepingu sõlmimist saadetud

e-kirjaga lepingueelne teave ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht tutvumiseks (Lisa 1) ning et

kostja on tingimustega nõustunud, neid aktsepteerinud ja lepingu sõlminud (Lisa 2). Hageja

esitas tõendi (dtl 195), et lepingus märgitud e-postiaadressile on 20.08.2020 saadetud lepingu

XXX dokumendid: põhitingimused, üldtingimused, hinnakiri. Samuti esitas hageja tõendi (dtl

193), et on saadetud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht ja lepingueelne teave.

Hageja on seega tõendanud, et lepingutingimused saadeti kostjale, ent ei ole selgitanud, et mis

tõendab, millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse kostja tegi ning et kostja

lepingutingimustega nõustus.

Hageja on tõendina esitanud dokumendi „Taotlus ja krediidianalüüs“ (dtl 27), milles on

pealkiri „Taotluse andmed“, ning selle all taotluse kuupäev 20.08.2020 kell 11.30, laenulimiit

1000 eurot, kkm 25,56%. Kohus peab usutavaks, et kostja võis sellise sisuga taotluse sel

kuupäeval esitada. Ent on selge, et see tahteavaldus ei sisaldanud seaduses nõutud andmeid,

samuti ei nähtu tõendist tingimustega nõustumine. Samuti ei nähtu sellest hageja väidetud

limiidi suurendamise taotlusi. Samas tõendis on pealkirja all „Failid laenu kohta“, mille alt

nähtuvad kirjed, mis viitavad sellele, et 25.08.2020 ja 11.01.2021 on soovitud limiidi

suurendamist ning 25.08.2020 ja 01.02.2021 kostjale saadetud lepingudokumendid

(laenulimiidi lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepe, teabeleht, lepingueelne teave).

4.3. Laenu kasutusse võtmise kohta vastas hageja (dtl 180), et laen väljastati järgnevalt (ning

taasesitab laenuotsuse andmed, milles on märgitud, et limiit 1600 eurot, väljastamise viis

arveldusarvele). Kohus märgib, et tegemist oli krediidikonto lepinguga, mille puhul võtab

tarbija limiidi ulatuses ise krediiti kasutusse ning kui on teinud tagasimakseid, saab krediiti ka

uuesti kasutusele võtta. Ilmselgelt ei ole hageja väide asjakohane ka arvestades

ümberarvestuse juures välja toodud hageja enda väidet, et kostja on lepingu alusel krediiti

kokku saanud 2127,24 eurot. Hageja on seega esitanud oma menetlusdokumentides

vastuolulisi väiteid, väites kord, et kostjale võimaldati krediiti 1600 eurot ja see kanti üle

kostja arveldusarvele, teisalt, et kostja sai krediiti 2127,24 eurot.

Hageja on esitanud tõendi XXX maksed (dtl 202) tõendamaks kostja poolt tehtud

tagasimakseid. Kohus tuvastas, et tõendis on kuupäeva ja kellaajaliselt märgitud kasutusse

võetud summad (roosal taustal) ja tehtud tagasimaksed (rohelisel taustal). Tõendis roosal

taustal olevad kirjed annavad kokku hageja väidetud 2127,24 eurot.

4.4. Kui lepingus puuduvad VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmed, muutub

krediidileping VÕS § 408 lõike 2 kohaselt siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte. Kui

lepingus puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või kõigi tarbija poolt

krediidi tagasimaksmiseks tehtavate maksete kohta, loetakse intressimääraks seadusjärgne

intressimäär. Antud juhul puudusid tarbijapoolsest tahteavaldusest seadusega nõutud andmed,

krediidiandja poolt saadetud lepingutingimustes olid need olemas. Kohtu hinnangul saab

siiski VÕS § 408 alusel öelda, et vaatamata puudustele tarbija tahteavalduse sisus, muutus

leping raha väljamaksmisega kehtivaks, arvestades VÕS § 408 lõikes toodud tagajärgi

konkreetsete lepingutingimuste osas.

4.5 Kohus kontrollis minuraha.ee kalkulaatoriga lepingus välja toodud eelduste alusel, et

krediidi kulukuse määr ei ületanud 20.08.2020 kehtinud maksimaalset määra (61,56%).

Kohus märgib, et minuraha.ee kalkulaator ei anna täpset tulemust, tegelikku krediidi kulukuse

määra saab arvutada üksnes siis, kui on teada tagasimaksete kuupäevad ja summad.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Vastutustundliku laenamise kohustus seisneb seega a) nõutud teabe kogumises ja

kontrollimises ja b) selle alusel hinnangu andmises. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohtuse täitmise kohta esitanud järgmised

faktiväited. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja

poolt esitatud teavet (Lisa 5 lk 1), kontrollis avalikke andmebaase (taasesitab hagis hagi lisa

5 lk 3). Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud

taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet.

Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas

osamaksega laenulepingut: (taasesitab hagi lisa 5 lk 4).

Kohus saab hageja faktiväidetest aru nii, et krediidiandja tuvastas 26.03.2021 kostja tulud ja

kulud alates 2020 juuni kuni 2021 märts; et 17.06.2020 tehti Creditinfo.ee päring ja

kontrolliti, et kostja on eesti kodanik, et 20.08.2020 tehti taust.ee päring. Hageja poolt esitatud

väitest ilmneb, et igakuiseks sissetulekuks arvestati 1143,36 eurot, igakuisteks

väljaminekuteks 1035,60 eurot elamiskuludeks 150 eurot.

Hageja on tõendina esitanud ka kostja konto väljavõtte (konto lõpuga 4153, perioodi

27.09.2020- 26.03.2021 kohta) ning eelpoolviidatud krediidianalüüsi faili. Hageja ei ole hagis

esile toonud, millised finantskohustused krediidiandja tuvastas. Hageja esitatud tõendis (dtl

30) finantskohustuste all on loetletud 8 tarbimislaenu ning kasiinokulud. Ilmselgelt ei kogutud

antud konto väljavõtet enne lepingu sõlmimist, see saadi koguda üksnes enne teist limiidi

tõstmist. Ka krediidianalüüsi failis olev kuupäev näitab, et kostja kulusid ja tulusid on uuritud

alles enne teist limiidi tõstmist. Seega ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et

krediidiandja oleks enne 20.08.2020 lepingu sõlmimist ega enne 25.08.2020 täiendava laenu

andmist kuidagi kontrollinud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi või üldse mingisuguse

hindamise läbi viinud.

Ka 01.02.2021 lisalaenu andmine ei olnud kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega.

Konto väljavõttest nähtub, et kostja oli järjepidevalt võtnud tarbimislaene, krediidiandjalt

endalt, xxx AS-lt, xxx OÜ-lt xxx AS-lt, xx AS-lt, AS-lt xxx, xxx AS-lt, OÜ-lt xxx, xxx. On

teadmata, kui palju laene kostjal kokku oli ning millises summas. Kostja maksis laenumakseid

ja võttis samal ajal ka laene juurde. Lisaks nähtub konto väljavõttelt, et kostjal oli veel teine

konto, mille väljavõtet hageja esitanud ei ole. Seega on teadmata, mis veel teiselt kontolt

nähtus. Konto väljavõttelt nähtub, et kostjal oli ülalpeetav, sest tasus lasteaiaarveid, ning et ta

mängis arvestataval määral kasiinodes.

Krediidiandjale kui laenude andmisele spetsialiseerunud ettevõttele pidi olema selge, et

tarbimisharjumusi muutmata üha tarbimislaene juurde võttes, mh selleks, et tasuda eelmiste

laenude makseid, viib paratamatult lõpus laenuorjusesse. Eeltoodut arvestades on kohus

seisukohal, et krediidiandja andis laenu täiesti vastutustundetult, st rikkus raskelt

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja aga just seda tegigi.

6. Hageja nõuded

6.1. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral järgnevad VÕS § 4034 lg 7

sätestatud tagajärjed: lepingujärgne intressimäär asendub lepingu sõlmimise ajal kehtinud

seadusjärgse intressimääraga ning muid tasusid kostja ei võlgne.

Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Hageja märgib, et kostja sai laenu kokku 2127,24

eurot ning on teinud tagasimakseid kokku 855,34 eurot ning kostjal tuleb tagastada 1271,90

eurot (2127,24- 855,34). Hageja leiab, et tähtajatu krediidilepingu ümberarvestuse tegemisel

tuleb lähtuda VÕS § 406¹ lg 4 ning et selle kohaselt tuli kostjal saadud krediit 2127,24 eurot

tagastada kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja

möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest, esimese tagasimakse tasumise tähtpäev

20.09.2020 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 20.09.2021. Hageja leiab, et lepingu

lõpptähtpäev on saabunud. Hageja märgib, et kui võtta, et 1 aastane tagastamise tähtaeg

algaks krediidi viimasest kasutusele võtust ehk mai 2021 (millega hageja ei nõustu), siis 1

aastane tagastamise tähtaeg on ka sellisel juhul saabunud so 12.05.2022 pidi tagasimakseid

hakkama teostama ja 12.05.2023 oleks viimane tagastamise tähtaeg, ehk lõpptähtpäev

saabunud. Eeltoodu alusel leiab hageja, et kuna kõigi osamaksete tasumise tähtpäevad on

saabunud, ei pidanud hageja tagasimakseid uuesti määrama.

Kohtule esitatud lepingus on märgitud, et leping on tähtajatu, ent igas kuus tuleb teha

minimaalne osamakse 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot. 2% 1600-st on 32

eurot. Kui hageja tugineb sellele, et poolte vahel oli nii kokku lepitud, ei saa hageja neid

tingimusi muuta. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt muutub tühiseks üksnes lepingus olnud

intressimäär ja muude tasude (nt lepingutasu, igakuise haldustasu) kokkulepped, mitte aga

muud lepingu tingimused.

Hageja esitatud tõendist nähtuvalt võttis kostja krediiti kasutusse viimati 10. mail 2021 ning

01.06.2021 seisuga oli laenujääk 1495,35 eurot (dtl 127). Lugedes sinnamaani kasutatud

krediidi (631,89 eurot) tagasimaksete alusel tasutuks, jääks kostja poolt tasutust üle 223,45

eurot laenujäägi katteks. Arvestades selle 32 euro kaupa igakuisteks makseteks, oleks kostjal

täielikult tasutud 6 kuumakset (10.06.2021 - 10.11.2021) ning osaliselt seitsmes (10.12.2021

makse) 31,45 euro ulatuses.

Leping öeldi hageja väitel üles 25.07.2021. Eeltoodud ümberarvestuse kohaselt ei oleks kostja

sel ajal olnud võlas, seega on üles ütlemise eeldused täitmata ning ümberarvestuse tulemusel

üles ütlemine toimetu.

Arvestades 1495,35 eurot 32 euro kaupa igakuisteks tagasimakseteks, oleks laenu tagastamise

lõpptähtaeg 10.04.2025 (46 x 32 eurot + viimane makse 23,35 eurot).

Seega ei saa kohus nõustuda hagejaga, et hagejal polnud kohustust tagasimakseid uuesti

määrata. Samuti ei saa kohus nõustuda, et laenu tagastamise lõpptähtpäev on möödunud. Küll

aga, arvestades lepingu tingimusi, on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud tasumata põhivõlg, v.a viimane osamakse (1271,90 - 23,35 eurot), s.o 1248,55

eurot. Kohus mõistab selle VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7

alusel kostjalt välja.

6.2. Kuivõrd seadusjärgne intressimäär 20.08.2020 (ja ka 2021) oli 0%, kostja hagejale

intressi ei võlgne.

6.3. Hageja on ka ümberarvestuse juures välja toonud, et nõuab viivist lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras s.o 34,90% aastas põhiosalt 1271,90 eurolt alates 12.05.2023

(mida hageja peab laenu tagastamise lõpptähtajaks ümberarvestuse korral) kuni põhivõla

tasumiseni.

Lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid kohus ei nõustu

hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib õigus

nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega.

Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust

olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku

laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset

(kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama

tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga

on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda,

et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus

kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

seadusjärgseks intressimääraks (mis antud juhul lepingu sõlmimise ajal oli 0%). Kuid kohus

leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset

viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.

Kohus rahuldab seega hageja viivisenõude osaliselt, mõistes kostjalt välja viivise

seadusjärgses määras põhivõlalt 1248,55 eurolt alates 11.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

6.4. Hageja poolt väidetud võla sissenõudmiskulud on tehtud ajal, mil eeltoodu kohaselt

kostja võlgu ei olnud. Lisaks ei ole hageja välja toonud lepingulist kokkulepet

sissenõudmiskulude suuruse kohta. Hageja on viidanud lepingu üldtingimustele (mille lepingu

osaks saamist hageja esile toonud ega tõendanud ei ole), ent viidatud punktis 5.3 ei sisaldu

võla sissenõudmiskulude määrasid. Punktis viidatud hinnakirja hageja kohtule esitanud ei ole.

Samuti ei ole hageja tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses. Neil põhjustel jääb

võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

7.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja palub hagis mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu

summas 420 eurot ja hageja õigusabikulud 507 eurot (3 tunni eest tunnihinnaga 169 eurot

tund).

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel

käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii

mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus

on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas

heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga.

Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul, sõltuvalt

käibemaksu suurusest, 122 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja taotleb menetluskulude

hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Kohus märgib, et hageja majandustegevuseks on võlgade kokkuostmine ning hageja esindaja

esindab hagejat kõikides tarbijakrediidi lepingutest tulenevates võlanõuetes. Hagi esitamise

ajal, 2024. a juulis sai hageja (ja tema esindaja) juba olla kursis muutunud kohtupraktikaga,

ning hagejal oli algusest peale võimalus vähendada enda menetluskulusid seeläbi, et esitada

nõue ümberarvestatuna, arvestades selget vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist. Sel

juhul oleks hagejal olnud vaja esile tuua vähem asjaolusid ja esitada vähem tõendeid. Seega

hageja ise teadlikult valis hagi esitamise perspektiivitule nõude summale. Hagi puuduste

kõrvaldamine on samuti tingitud hagejast endast.

Siiski kulunuks ka ümberarvestatud nõude esitamisele aega, mistõttu kohus loeb põhjendatuks

2,5 tundi õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on

hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 250 eurot ilma käibemaksuta (2,5 tundi × 100 eurot).

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu

420 eurot. Riigilõiv on tulenevalt TsMS § 133, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 põhjendatud ja vajalik

kulu.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 670 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja

250 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 09.07.2024 esitatud hagi hind oli 3170,88 eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 1248,55 eurot ja viivisenõude põhivõlalt

alates 11.03.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud

määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 139,21 eurot. Seega kokku rahuldas kohus

arvestuslikult hagi 1387,76 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast

(3170,88 eurot) 43,77%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 43,77% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

56,23% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 43,77% hageja põhjendatud menetluskuludest

(670 eurot), millele vastab summa 293,26 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik