3-25-554/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-554

Määruse kuupäev

10. märts 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X (nim X) kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

(ära jäänud psühhiaatri vastuvõtt)

Menetlusosalised

Kaebaja: X

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 9).

Asjaolud

1. Kaebaja X esitas 06.03.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuses on vastustajaks

märgitud sihtasutus Viljandi Haigla. Kaebuse nõudeks on hüvitada mittevaraline kahju 14 000

eurot. Kaebuse aluseks on, et Tartu Vangla tõttu on kaebaja kolm korda ilma jäänud

psühhiaatri vastuvõtust. Veebruari lõpus oli psühhiaatri aeg, kuid samal ajal oli kaebajal

videokohus ja psühhiaatri vastuvõtt jäi ära. Kaebaja leppis inspektor-kontaktisikuga kokku, et

vastuvõtt toimub 03.03.2025. Vastuvõtt jäi ära. Kaebaja ei tea, miks see ära jäi ja millal

vastuvõtt toimub. Vastuvõttude toimumata jäämine põhjustas kaebajale magamata ööd,

närvilisuse, halvad mõtted ja suure stressi.

Kohtu seisukoht

2. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

3. Kaebaja väitel on psühhiaatri vastuvõtt ära jäänud kolmel korral. Faktilised andmed on

kaebaja esitanud kahe juhtumi kohta - 1) veebruaris jäi vastuvõtt ära, kuna kaebaja viibis

samal ajal kohtuistungil; 2) 03.03.2025 jäi vastuvõtt ära teadmata põhjusel.

Vastuvõtu ärajäämine põhjusel, et kaebaja viibis samal ajal kohtuistungil, ei ole etteheidetav

Tartu Vanglale või Viljandi Haiglale. Kaebuse aluseks on seega ühel korral ära jäänud

psühhiaatri vastuvõtt.

4. Seda, kui arsti vastuvõtt jääb ühel korral toimumata, ei saa pidada kaebaja õiguste

intensiivseks riiveks. Arusaamatusi ja ka vigu tuleb elus ikka ette. On väga vähe tõenäoline, et

ühel korral toimumata jäänud arsti vastuvõtu tõttu määrab kohus kaebajale rahalise hüvitise,

rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1). Põhjendatud ja

proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas

täidetud on kõik riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 sätestatud kahju

hüvitamise eeldused. S.h kas kaebaja oli 03.03.2025 registreeritud arsti vastuvõtule, kui jah,

siis millisel põhjusel jäi see toimumata, kui vastuvõttu ei toimunud Tartu Vangla või Viljandi

Haigla õigusvastase ja süülise tegevuse või tegevusetuse tõttu, kas siis kaebajal on tekkinud

rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju jne.

5. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või

eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralist kahju ehk kaebaja valu ja

kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda väidetavalt kahju

põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas

kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas, kui rikkumise

raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab.

Kui kaebaja väidab kahju tekkimist tervise kahjustamise tõttu, siis tuleb kaebajal faktilise

asjaoluna välja tuua ja tõendada tervisekahjustuse tekkimine. Kaebaja ei ole tervisekahjustust

kaebuses välja toonud. Kohtu hinnangul on vähe tõenäoline, et ühekordne arsti vastuvõtu

toimumata jäämine sai tekitada kaebajale tervisekahjustuse. Kaebuse aluseks olev juhtum ja

selle väidetavad mõjud kaebajale (magamatus, närvilisus jms) ei ole sellise raskuse või

intensiivsusega, et tegemist võiks olla väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses.

On vähe tõenäoline, et kohus teeb kindlaks rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju

tekkimise. See tähendab, et kaebuse rahuldamine on vähe tõenäoline.

6. Kokkuvõttes on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ja kohus tagastab

kaebuse.

7. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei tee kohus kindlaks, kes oleks õige vastustaja ja

kas kaebaja oleks pidanud läbima kohustusliku kohtueelse menetluse, samuti ei käsitle kohus

riigilõivu küsimust.

8. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

(eeldusel, et seda võimaldab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole

kohtu menetluses olnud.

9. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks