2-22-137842/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10.03.2025, Tallinna kohtumaja

e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu

Tsiviilasja number

2-22-137842

Tsiviilasi

Pihustid OÜ hagi M. L. vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2 793,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Pihustid OÜ (registrikood 14726108, asukoht

Kadaka tee 42n, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: K.-H. K. (Aachen

Õigusabi OÜ, e-post XXX);

Kostja: M. L. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX);

Kostja lepinguline esindaja: I. M. (e-post XXX).

Asja läbivaatamine

05.03.2024 kohtuistungil, osalesid hageja seaduslik

esindaja K. R. ja hageja lepinguline esindaja K.-H. K.,

kostja M. L. ja kostja lepinguline esindaja I. M.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt M. L. hageja Pihustid OÜ kasuks välja poolte vahel sõlmitud

töövõtulepingu alusel põhivõlg 172,5 eurot ja viivis põhivõlalt perioodi

28.09.2022 kuni 10.03.2025 eest seaduses sätestatud määras 35,47 eurot.

3. Mõista kostjalt M. L. hageja Pihustid OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.03.2025 põhivõlast 127,5

eurot kuni põhivõla tasumiseni.

4. Hagi jääb rahuldamata põhivõla osas 2 431 euro ulatuses. Proportsionaalselt

vastavas ulatuses jääb rahuldamata ka viivisenõue.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Pihustid OÜ (hageja) esitas 04.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse M. L.ilt (L., kostja) 2 562,43 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 06.10.2022

kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 25.10.2022 vastuväite. Kostja vastuväite tõttu

lõpetas Pärnu Maakohus 09.11.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja

nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 22.11.2022 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu, mille kohus võttis 07.12.2022

määrusega menetlusse.

3. Kostja esitas 29.12.2022 hagile vastuse, mille osas esitas hageja oma seisukoha 09.01.2023.

Kohus määras kostjale tähtaja vastuhagi esitamiseks. 25.01.2023 teatas kostja, et ei soovi

vastuhagi esitada, samas dokumendis esitas kostja ka kompromissettepaneku, millega hageja

ei nõustunud ning hageja esitas 26.01.2023 omapoolse kompromissi ettepaneku. 02.02.2023

avaldas kostja, et ei ole hageja kompromissipakkumisega nõus ning jääb omalt poolt

viimasena 25.01.2023 dokumendis esitatud kompromissipakkumise juurde.

4. Kohtuistung asjas toimus 05.03.2024, kus osalesid hageja seaduslik esindaja K. R. ja hageja

lepinguline esindaja K.-H. K., kostja M. L. ja kostja lepinguline esindaja I. M..

5. 07.03.2024 esitas hageja ja 15.03.2024 esitas kostja täiendavad tõendid. 21.03.2024 esitas

hageja omapoolse seisukoha kostja 15.03.2024 esitatud täiendavate tõendite osas. 21.03.2024

esitas kostja lõplikud seisukohad.

6. 04.04.2024 teatas hageja kohtule, et jääb varem esitatud, st 25.01.2024 esitatud

menetluskulude juurde ning ei suurenda menetluskulude nõuet. 04.04.2024 esitas kostja

seisukoha hageja menetluskulude osas.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

7. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 2 558,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist perioodi

28.09.2022-21.11.2022 eest summas 30,84 eurot ning edasiulatuvat viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest (22.11.2022) kuni põhinõude

kohase täitmiseni.

8. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:



Hageja ja kostja sõlmisid 2022 aasta juulis suulise töövõtulepingu, mille kohaselt

kohustus hageja teostama tööd, mille järgselt sõiduki BMW 650I XDRIVE, VIN:

XXX, reg numbriga XXX (edaspidi ka sõiduk) bensiinipihustid on töökorras. Tööde

teostamise käigus selgusid muud vajalikud tööd, mis hageja kooskõlastas kostjaga.



Hageja viis sõiduki diagnostikasse 21.07.2022 Truumu Diagnostika Osaühingusse.

Seal tuvastati sõiduki läbisõit 21.07.2022 seisuga: 91 881 km. Diagnoosiks oli, et

sõiduki kütusepihusti süsteem on väljalülitatud (fuel injector system cutoff), selgus, et

4 bensiinipihustit ei ole töökorras ning need tuleb asendada.



Pihustite kontroll ja puhastus teostati ASNU Classic GDI stendis, kus on kõrgsurve

kuni 200 bari, korraga saab kontrollida kuni 8 pihustit korraga, ultraheliga puhastada

stendis, mootori pöörete arv kuni 10 000 p/min, mis sobib nii uue põlvkonna

pihustitele kui ka vanemate mootorite pihustitele.



Täiendavalt tellis kostja sõiduki pesu, seest ja väljast ning palus teha fotod, et sõiduk

korda tegemise järgselt müüki panna. Sõiduki müügieelse remondi käigus, selgus, et

rehv on katki ja sellest läheb õhk välja ning seetõttu tuli rehv parandada, siis peale

auto välipesu, selgus, et sõiduk vajab ka värvi parandusi, samuti sõiduki viimisel

diagnostikasse, puhastusse, selgus ka, et sõiduki pidurisüsteem ei ole korras. Kui

sõidukit puhastama hakati, selgus, et sõiduki katusesüsteem ei tööta ning selleks, et

sõiduk üldse õue sõita, tuli parandada katusesüsteem. Kõik nimetatud lisapuudused

remontis hageja täiendavalt kostja palvel.



Lisaks bensiinipihustite puudustele olid sõidukil muud puudused, mille kohta hageja

esitas sõiduki korda tegemise järgselt arve:

Kirjeldus

Kogus

Hind

Summa

Piezo kõrgsurve pihustite kontroll ja puhastus

8,0 tk

Pisitarvikud (nailontihendid, seibid, fltrid)

1,0 tk

Pihustid 13537585261-12

4,0 tk

517,50

2 070

Katuse hooldus ja remont

1,0 tk

Rehviparandus

1,0 tk

Autopuhastus seest ja väljast

1,0 tk

Parandusvärv

1,0 tk

Kütus

1,0 tk

Pidurite remont ja hooldus

1,0 tk

Diagnostika

1,0 tk

Tööraha

8,5

tundi

Summa km-ta 20%

3 655

Käibemaks 20%

Arve kokku (eurot)

4 386

Tasutud

1827,50

Jäänud tasuda

2 558,50



Kostja tasus 1 827,50 eurot ning seejärel aina lubas ülejäänu maksta, kuid makset ei

laekunud.



Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja on sõitnud kostja sõidukiga 1 649

kilomeetrit, kuna kostja poolt tõendina esitatud pilt, millelt nähtub sõiduki läbisõit 91

370 km on tehtud 10.05.2022, st enam kui 2 kuud enne sõiduki hageja juurde remonti

toomist.



Vaidlusalune sõiduk on kabriolett e tegemist on kevad/suvise hooaja sõidukiga

(perioodil 22.06.2021-10.05.2022 e sisuliselt aasta jooksul, on sõiduk läbinud vaid 1

386 km (91370-89984).



Avades kostja 29.12.2022 lisa 4, näeb pildi properties (pilt 2) alt, et pildil näidatud

läbisõit oli 05.10.2022 kell 9:48 93 025 km ning pilt on tehtud Apple iPhone 13 Pro

seadmega ning sellega on tõendatud, et kostja on esitanud kohtule valed andmed

sõiduki läbisõidu kohta hagejalt sõiduki kättesaamisel 19.09.2022. Seega ei vasta

tõele, et hageja on sõitnud kostja sõidukiga 1 649 km.



Avades kostja 29.12.2022 esitatud lisa 7, nähtub, et pildi properteis on rikutud ning

pole võimalik tuvastada, millal ja millega on pilt tehtud, seega võib nimetatud tõend

olla ükskõik millise sõiduki ratta koopa pilt. Vaidlusalune sõiduk on esmaselt

registreeritud 27.04.2012, seega remonti toomise hetkel oli sõiduk üle 10 aasta vana

ning on tavapärane, et 10 a vana sõiduk roostetab, kummist osad amortiseeruvad,

mootor hakkab õli „sööma“ jms.



Hageja näeb kostja 29.12.2022 esitatud lisal 7 läbi roostetanud vedrustuse purunemist

ning pildilt ei nähtu pooleks olevat amorti, seega pole tõendatud, et tagumine amort

on pooleks.



Hageja leiab, et kostja poolt esile toodud sõidukil olevad puudused on normaalsed,

üle 10 a vanuse sõiduki amortiseerumine on paratamatu. Käesolev vaidlus on vaid

hageja teostatud arve üle, mis hõlmas pihustite remonti, katkist rehvi, tühja kütuse

paaki ja katkiseid pidureid, mis otseselt takistasid sõiduki diagnostikasse sõitmist ning

sõiduki hoidmist tänaval takistas sõiduki lahtikäiva katuse vead, mistõttu tuli

parandada katus. Samuti tellis kostja sõiduk puhastuse ja värviparanduste tegemise,

seoses sooviga sõiduk müüa.



19.08.2022 teostatud vaidlusaluse sõiduki diagnostika lehelt nähtub ca 50 veateadet,

seega juhul, kui kostja esitab hageja vastu nõuded, siis ta peab suutma tõendada, et

enne sõiduki parandusse toomist oli sõiduk perfektses korras sh vedrustus, uste

käepidemed, mootoriõli tase, jahutusvedeliku voolik, starter.



Hageja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et hageja jääb oma esitatud

nõude juurde, kuid loobub viivise nõudest ning palub hüvitada 600 eurot

õigusabikulusid, kokku kompromissettepaneku korras on nõue 3 158,50 eurot.



Hageja küsis kostja käest, kas võib autoga sõita, et kontrollida tehtud tööd

(bensiinipihustite vahetus). Kostja andis selleks loa. Hageja sõitis autoga Kuusallu ja

tagasi ning vahetas peale kontrollsõitu garantiikorras ära ühe pihusti. Hageja käis

autoga ka värvitöökojas, keemilises puhastuses ning BMW esinduses.



Rehviparandus oli vajalik, sest katkise rehviga autoga ei saa kontrollida pihustite

korrasolekut, kuivõrd selleks on vaja autoga sõita. Katuse hooldus ja remont olid

vajalikud selleks, et auto saaks töökojast välja ajada. Kuna katus oli katki (see ei

sulgunud), siis töökojast välja sõitmiseks tuli katus korda teha, muidu oleks vihm

autosse sisse sadanud.

9. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda ning palub menetluskuludelt mõista

välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase

täitmiseni.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja toob esile

järgmised vastuväited:



Kostja esitas hagejale 25.10.2022 vastuväite Pihustid OÜ arvele nr 200502 ja

29.09.2022 meeldetuletusele, lepingu ülesütlemisavalduse, tasaarvestusavalduse ja

hagihoiatuse. Hageja lepinguline esindaja K.-H. K. kinnitas nimetatud 25.10.2022

dokumendi kättesaamist samal kuupäeval. Kostja on hageja tööd vaidlustanud, välja

toonud puudused seoses hageja tehtud töödega ning kostja on lepingust taganenud.



Kostja ei tunnista tema vastu esitatud väidetavat põhinõuet 2 558,50 eurot, millele

lisanduvad viivised. Kostja tunnistab töövõtulepingu sõlmimisega kokku lepitud töö

eelarvet ja tasu 2 000 eurot. Tellitud remonditeenuse eest on tasutud kostja poolt

hagejale 1 827,50 eurot. Vahe 172,5 eurot kuulus tasaarvestamisele 25.10.2022 kostja

(kahju hüvitamise) nõudega 919,84 eurot hageja vastu, kostja nõude jääk tulenevalt

töövõtulepingust 747,34 eurot.



Kostja viis sõiduki hageja juurde remonti 18.07.2022, kuna firma, kes tavapäraselt

sõidukit hooldab ei tegele pihustite remontimisega, nemad ainult vahetavad pihusteid.

Pihustid OÜ esindaja väitis kostjale, et remondi maksumus on umbes 700 eurot.

Umbes 1 kuu hiljem teatas Pihustid OÜ esindaja, et remondi maksumus on 2 000

eurot. Kostja aktsepteeris hinnapakkumise ja ootas veel 1 kuu. Sõiduk asus hageja

valduses. 15.09.2022 ehk 2 kuud hiljem, märkas kostja juhuslikult oma autot sõitmas

Tallinna kesklinnas.



Ei saa lugeda õigeks ega põhjendatuks, et hageja tegi kaks kuud peale auto remonti

võtmist alles remondijärgset katsesõitu. Kaks kuud sellise remondi teostamiseks, mida

kostja hagejalt tellis (bensiinipihustite remont) on absurdselt pikk aeg.



Kostja ei nõustu hageja väitega, et tööde teostamise käigus selgusid muud vajalikud

tööd, mille hageja kooskõlastas kostjaga. Eeltoodud väide on hageja poolt

paljasõnaline, täielikult põhistamata ja tõendamata. Kostja ei pea tasuma tööde eest,

mida kostja hagejalt ei tellinud ja mille teostamine on tõendamata.



Kostja on tõendanud 16.05.2022 filmitud videoga sõiduauto katuse mehhanismide

korrasolekut enne sõiduauto andmist hageja valdusesse.



Lisaks toob kostja esile, et hageja tõendamata väiteid sõidukil rikete avastamise ning

nende remontimise kohta tuleb hinnata kriitiliselt, kuivõrd hageja kinnitab

hagiavalduses, et hageja ei remondi sõidukeid ning sama fakt tuleneb hageja

kodulehel avaldatud infost, mille kohaselt hageja kompetents ja tegevus piirdub

bensiinipihustitega.



Auto remonti viimise ajal oli auto kilometraaž 91 376 km. Auto sai kostja kätte

19.09.2022 ja kilometraažiks oli selleks ajaks kogunenud 93 025 km. Seega oli autoga

sel perioodil sõidetud 1 649 km. St keskmiselt 27,5 km päevas.



Paljasõnalised ja täielikult tõendamata on hageja väited, et tema viis sõiduki

diagnostikasse Truumu Diagnostika OÜ-sse ning et diagnostika lehe alusel oli sõiduki

läbisõiduks 21.07.2022 91 881 km. Nimetatud infot hageja kostjale ei avaldanud ei

enne ega pärast sõiduki viimist hageja juurde juulis 2022 st. hageja pidi tegema kõik

bensiinipuhastite remonti puudutavad tööd ise. Lisaks ei võimalda hageja poolt

esitatud tõend identifitseerida kes ja millal vastava dokumendi koostas, sellel

puuduvad igasugused viited Truumu Diagnostika OÜ-le ning läbisõidu fikseering on

ebausaldusväärne.



Sõiduki kättesaamisel esitati kostjale suuline remondihind 3 655 eurot, mille pidi

kandma kellegi Kaidi Jacobsi arvele. Kostja ei olnud tellinud teenust nimetatud

isikult, seega jääb arusaamatuks sellise ettepaneku tegemise mõte ja eesmärk. Kuna

kostja ei ole tellinud lisateenuseid ega ole andnud luba sellises ulatuses remondiks, siis

ei aktsepteerinud kostja suuremat arvet kui 2 000 eurot, milles olid pooled kokku

leppinud.



Kostja viis auto koheselt peale hagejalt kättesaamist, 19.09.2022 Nordauto Grupp OÜ-

sse tehnilisse kontrolli (remondiekspertiisi). Kontrolli käigus selgus järgnev:

o

Tagumine amort on pooleks ja kahjustanud tolmukaitsmeid

o

Juhi kõrvalistuja ukse automaatkäepide ei tööta.

o

Mootoriõli oli alla miinimumtaseme.

o

Mootori jahtusvoolik lekib.

o

Starter ei tööta korralikult.



Kõik nimetatud rikked ja kahjustused on iseloomulikud sõiduki hooletule ja

pahausksele kasutamisele pika perioodi (2 kuud) ja läbisõidu (ca 1 600 km) jooksul.

Asjaolu, et sõiduki viimisel hageja juurde remonti 18.07.2022 sõidukil nimetatud

rikked puudusid, tõendab Pihustid OÜ 19.09.2022 arve, milles väidetakse, et lisaks

pihustite remondile on tehtud väidetavalt ka muid töid (pidurite remont ja hooldus,

diagnostika) ning väidetavalt anti kostjale üle 19.09.2022 ehk 2 kuud hiljem selle

remonti toomisest täiesti korras auto.



Hageja oli teadlik alates 18.07.2022, et kostja soovis sõidukit müüa ja soovis seetõttu

kõrvaldada kõik autol olevad puudused (pihustite remont). Hageja poolt tagastati

kostjale raskete ja tõsiste kahjustustega auto (lõhutud amort, mootoriõli oli alla

miinimumtaseme, mootori jahutusvoolik lekkis), mis tekitati omavolilise auto

kasutamise käigus.



Ebaõiged on hageja väited hagiavalduses, et kostja on töö vastu võtnud, tehtud töö on

puudusteta ning et tegu on kehtiva töövõtulepinguga. Kostja poolt 25.10.2022 esitatud

vastuväide, lepingu ülesütlemisavaldus, tasaarvestusavaldus ja hagihoiatus lükkavad

vastavad hageja väited ümber. Vastuväites rõhutab kostja eraldi, et vastav 25.10.2022

dokument on käsitletav pooltevahelise lepingu ülesütlemisavaldusena tuginedes

Pihustid OÜ poolsetele lepingu rikkumistele - eelarve ületamine - ja töövõtulepingu

olulisele rikkumisele töövõtja poolt, mis seisneb asja kahjustamises ja omavolilises

kasutamises. Hageja ei teavitanud tellijat viivitamata eelarve olulisest ületamisest ning

hagiavaldusele ei ole lisatud mistahes sellekohaseid tõendeid.



Hagejal olnuks võimalik sõidukil detailide vahetamist või remonttööde teostamist

tõendada uute kostja sõidukile paigaldatud varuosade ostudokumentidega või vanade

detailide esitamisega kostjale, kuid hageja ei ole kumbagi võimalust oma väidete

tõendamiseks kasutanud.



Hageja poolt kostjale esitatud arvel on kajastatud kulurida „diagnostika“ summas 45

eurot + käibemaks. Kostja arusaamise kohaselt on tegemist kolmanda isiku poolt

hagejale osutatud teenusega. Hageja oleks pidanud tõendina lisama kolmanda isiku

arve konkreetse teenuse eest. Seega on arve selles osas põhjendamatu ning ei kuulu

tasumisele. Lisaks tuleb arvesse võtta, et esimese positsioonina on arvel märgitud tasu

summas 320 eurot + käibemaks teenuse eest, mille sisuks on „Piezo kõrgsurve

pihustite kontroll ja puhastus“. Kostja hinnangul sisaldab mõiste kontroll ka

diagnostikat.



Arvel on märgitud ka artikkel 150 eurot + käibemaks kütuse eest, mis tõendab, et

hageja on kostja sõiduautot põhjendamatult kasutanud. Arvel toodud summa eest sai

ajal, mil sõiduk oli hageja valduses, umbes 85 liitrit kütust, millega saab omakorda

sõidukiga läbida üle 700 kilomeetrit.



Kostja esitas kompromissettepaneku, mille kohaselt hageja võtab esitatud

hagiavalduse tagasi ning samal ajal loobub kostja enda kahjunõudest hageja vastu.

11. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja omalt poolt lepingulise

esindaja kulude hagejalt väljamõistmist ei taotle, sest menetlusabi osutas kostja tuttav tasuta

nõustamisena.

Kohtuistung

12. 05.03.2024 Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil osalesid hageja seaduslik esindaja ja

hageja lepinguline esindaja ning kostja ja kostja lepinguline esindaja. Kohtuistungil arutati

kompromissi sõlmimise võimalikkuse üle, kuid pooled kompromissini ei jõudnud. Pooled

esitasid kohtule täiendavaid selgitusi.

13. Pooled leppisid istungil kokku täiendavate tõendite esitamise ning seisukohtade esitamise

tähtajad. Pooled nõustusid jätkamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid

nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi

kanda.

15. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja viis oma sõiduki hageja juurde remontööde tegemiseks,

(dtl 68, kostja 29.12.2022 vastus p 2). Näib, et pooled ei vaidle ka selle üle, et poolte vahel oli

töövõtulepingust tulenev õigussuhe VÕS § 635 lg 1 mõttes.

16. Kirjalikku töövõtulepingut pooled ei sõlminud, kuid üksmeel on poolte vahel ka selles, et

kostja kaebas, et sõiduki bensiinipihustid ei ole korras ning hageja pidi teostama diagnostika

ja pihustid korda tegema (või vahetama või eesmärgi saavutamiseks muud vajalikud tööd

tegema).

17. Hageja on hagiavalduse asjaolude peatüki punktis 3 selgitanud, et ta ei remondi sõidukeid,

vaid teostab bensiinipihustite kontrolli, puhastab neid ja võimalusel parandab. Hagist selgub

ka, et hageja tegelikkuses ei teosta ka bensiinipihustite kontrolli vaid viib selleks auto Truum

Diagnostika Osaühingusse. Viimase juures teostatud kontrolli tulemusena tuvastati, et :

a) Kütusepihusti süsteem on välja lülitatud;

b) 4 bensiinipihustit ei ole töökorras ja need tuleb välja vahetada.

18. Järgnevalt väidab hageja, et kostja tellis ka sõiduki pesu nii seest kui ka väljast.

19. Lisaks väidab hageja, et sõiduki müügieelse remondi käigus selgus, et rehv tuli parandada,

sõiduk vajas värviparandusi, pidurisüsteem vajas remonti ja katusesüsteem samuti. Hageja

väidab, et parandas kõik eeltoodud sõiduki osad, tehes seda kostja palvel. Kostja aga eitab

seda. Kostja väidete kohaselt pidi hageja tegelema vaid pihustitega.

20. Hageja esitas 19.09.2022 kostjale arve summas 4 386 eurot (dtl 50), millest kostja tasus 1

827,5 eurot. Selles osas vaidlus puudub. Hageja väidab, et tal on tehtud tööde eest saamata 2

558,5 eurot.

21. Kostja väidab, et pooled sõlmisid töövõtulepingu siduva eelarvega 2 000 eurot. 172,5 euro

osas on kostja 25.10.2022 esitanud hagejale tasarvestusavalduse (tasaarvestatud on kostja

kahju hüvitamise nõue hageja vastu) ja seega ei võlgne kostja hagejale midagi.

22. Kostja sai 21.07.2022 remonti viidud auto kätte 19.09.2022, millele hageja ei ole vastu

vaielnud. Samas ei ole kostja nõus maksma teenuste eest, mida ta pole tellinud ja suuremas

summas, kui kokku lepitud 2 000 eurot.

23. Kostja viis 19.09.2022 sõiduki remondiekspertiisi Nordauto Grupp OÜ-sse, kus tuvastati

autol mõned puudused (03.10.2022 remondipakkumise järgi 919,84 euro ulatuses; dtl 79),

millest ükski ei olnud see puudus, mida hageja parandas. Siiski ütles kostja 25.10.2022

lepingu üles (dtl 80 jj), sest:

a) Hageja ületas eelarvet, ei teavitanud eelarve olulisest ületamisest;

b) Hageja rikkus lepingut, sest kahjustas ja kasutas asja omavoliliselt.

24. Eeltoodu alusel, tuginedes ka TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud tõenditele, loeb kohus

tuvastatuks järgmised asjaolud:

-

Pooled ei vaidle, et esialgu viis kostja hiljemalt 21.07.2022 sõiduki

hageja juurde pihustite diagnostikaks ja korda tegemiseks. Kostja võtab

omaks, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu pihustite

kordategemiseks eelarvega 2 000 eurot.

-

Kostja sai sõiduki tagasi 19.09.2022 ning tasus tehtud töö eest 1 827,5

eurot. Hageja esitas aga arve summale 4 386 eurot. Lisaks pihustite

kordategemisele väidab hageja, et parandas katkise rehvi, katuse- ja

pidurisüsteemi ning tegi värviparandustöid. Samuti pesi sõiduki nii

seest kui ka väljast. Tasumata arve osa on 2 558,5 eurot.

-

Kostja ei nõustu ülejäänud osa arvest tasuma, sest pooltel oli kokkulepe

siduvas eelarves, hageja pidi korda tegema ainult pihustid, muud

sõiduki osad remonti ei vajanud ja lisaks on hageja tekitanud auto

ebaseadusliku kasutamisega kostjale kahju.

-

05.03.2024 kohtuistungil võttis hageja juhatuse liige K. R. omaks, et

kasutas sõidukit, kuid väitis, et tal oli selleks kostja luba ning lisaks

pidi ta autoga sõitma, et täita talle töövõtulepinguga pandud kohustusi:

pihustite töökorras olekut saab testida vaid autoga sõites, K. R. sõitis

autoga ka värvitöökotta, rehviparandusse, keemilisse puhatusse ja

BMW esindusse. Hageja kinnitas, et pidi korda tegema pihustid,

pidurid ja katuse.

-

Hageja 07.03.2024 menetlusdokumendi lk 4 on hageja esitanud

väljavõtte kostja ja hageja juhatuse liikme sõnumivahetusest, millest

ilmneb, et hageja esindaja palub 20.09.2022 sõnumis kostjale, raha üle

kanda. 21.09.2022 kinnitab kostja, et tema naine kannab raha üle,

probleeme pole. Sama dokumendi lk 6 on samade isikute

sõnumivahetus, millest nähtub, et 18.07.2022 soovis kostja pihustite

parandust ja siis 13.09.2022 hageja teatab, et auto saab müüki panna,

sõiduk on pesulas, paigaldatud on uued pihustid, pidurid ja rehv on

korda tehtud ning katus on hooldatud. Kokku varuosad ja töö 3 655

eurot.

-

Nordauto Grupp OÜ arve nr 136046 kostjale 14.07.2022 kinnitab, et

enne sõiduki hageja juurde viimist vajasid hooldust pidurid ja võimalik

pihustite probleem. Seega pihustid ja pidurid oli sõiduki üleandmisel

hagejale 21.07.2022, remonti vajavad sõiduki osad. Sama ettevõtja

03.10.2022 remondipakkumus nr 103342 ei sisalda töid, mis oleks

seotud pihustite või pidurite remondiga. Tõendeid, et vahepeal oleks

keegi veel autot parandanud, kohtu ette toodud ei ole. Sellest järeldab

kohus, et pihustid ja pidurid tegi sõidukil korda hageja.

25. Pooled vaidlevad veel selle üle, kas töövõtuleping oli sõlmitud siduva eelarvega või mitte,

kas hageja tegi korda ka sõiduki katusesüsteemi, rehvi ja värviparandused, kas hageja tegi ka

sõiduki sise- ja välipuhastuse ja kas kostja tellis need tööd ning kas kostja peab nende tööde

eest maksma. Kostja väidab, et hageja sõitis tema autoga omavoliliselt ja tekitas sellega talle

kahju: lõhkus amordid, mootoriõli oli alla miinimumi, jahutusvoolik lekkis, üks automaatne

uksekäepide ei töötanud.

26. Töövõtulepingu eelarve osas on kohtu ette toodud vaid kostja kinnitus, et pihustite korda

tegemine pidi maksma 2 000 eurot ja sellises siduvas eelarves pooled ka kokku leppisid.

27. VÕS § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale

kas siduv või mittesiduv, ning sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv.

Töövõtja, kes väidab, et töövõtulepingu eelarve oli VÕS § 639 lg 1 mõttes mittesiduv, peab

eelnimetatud eelduse ümber lükkama ja seda tõendama, (vt RKTKo 12.11.2014 tsiviilasjas nr

3-2-1-102-14, p 14; RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15, p 9-10).

28. Õigeks ei saa pidada olukorda, kus ollakse valmis tegema lisatöid või muudatusi, kuid ei

lepita hinna muutmises kokku ega teatata enne nende mõjust lepingu hinnale, pannes tellija

hiljem ebaõiglasse olukorda, kus temalt nõutakse töövõtja ühepoolselt arvestatud tasu. Sellise

praktika vältimiseks on VÕS § 639 lg-s 1 sätestatud, et eeldatakse eelarve siduvust töövõtjale,

ning § 639 lg-s 2 on ette nähtud, et mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda

eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha, kuid sel

juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama ning teatamata

jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on

alusetult rikastunud. Kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta VÕS § 639

lg 3 järgi maksma eelarvet ületavat tasu (VÕS § 639 kohaldamise kohta vt ka RKTKo

05.11.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08, p-d 12-16 ja 19.09.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-

12).

29. Kohtu ette ei ole toodud tõendeid selle kohta, et hageja oleks enne tööde valmimist

kostjale teada andnud, kui palju lähevad maksma kõik tema poolt tehtavad tööd või et nendes

töödes oleks üldse eelnevalt kokku lepitud. Hageja on tõendanud, et 13.09.2022 andis ta

kostjale sõnumi teel teada, mis töid ta tegi, et tööd on valmis ja nende maksumus on 3 655

eurot. Kostja pole esialgu keeldunud tööde eest maksmisest, kuid 25.10.2022 kirjaliku

avaldusega (dtl 80 jj) on kostja pooltevahelise lepingu üles öelnud viitega eelarve ületamisele

ja sõiduki omavolilise kasutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudele. Hageja nõude

sissenõutavaks muutumise osas ei ole kostjavastuväiteid esitanud.

30. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on kohustatud maksma hagejale pihustite remondi

eest 2 000 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokku lepitud mittesiduvas

eelarves ning kostja on 25.10.2022 lepingu üles öelnud eelarve ületamise tõttu. Hageja ei ole

tuginenud sellele, et pooled üldse mingis eelarves oleks kokku leppinud ega ka sellele, et

kostja on hageja arvel alusetult rikasutnud. Hageja ei ole tõendanud, et rehv vajas

parandamist, et vajalikud olid värvitööd või katusesüsteemi parandamine. Hageja on esile

toonud, et käis kõiki neid töid erinevates töökodades tellimas ja tegemas, kuid ei ole esitanud

ühtegi tõendit nt BMW keskuses katusetööde tegemas käimise kohta, pole esitatud tõendeid

värvitöökojas või rehviparanduses käimise kohta, kuigi need tõendid peaksid hagejal olemas

olema, kui ta neid töid Tallinna erinevates töökodades tegemas käis. Hageja ei ole tõendanud,

et teavitas kostjat enne tööde tegemist, milliseks kujuneb tööde kogumaksumus.

31. Kostja on aga jätnud maksmata hagejale ka siduvast eelarvest 172,5 eurot. Kostja väidab,

et tasaarvestas selle oma kahjunõudega hageja vastu. Kostja väidab, et sõiduki kasutamisega

on hageja kostjale kahju põhjustanud.

32. Kohus leiab, et kostja pole tõendanud, et sõidukil Nordauto Grupp OÜ 03.10.2022

pakkumuses nr 103342 (dtl 79) esinenud vead (tagapidurite tolmukaitse plekkide vahetus,

vasak tagavedru vahetus, parema ukse käepideme vahetus; kokku 919,84 eurot) oleks

põhjuslikus seoses hageja juhatuse liikme poolt auto kasutamisega ja et need vead ei olnud

hagejale auto üleandmise hetkel olemas, aga esinesid auto tagasi saamisel. Vastupidi:

Nordauto Grupp OÜ 14.07.2022 arve nr 136046 kinnitab, et vasak tagavedru ja tolmukate

olid katki juba enne sõiduki hageja juurde viimist.

33. Hageja on tõendanud (dtl 94 jj), et auto oli hageja juurde remonti toomisel üle 10 aasta

vana. Selle läbisõit diagnostika tegemise hetkel 21.07.2022 oli 91 881 km (dtl 47 jj). Kohtu

hinnangul pole oluline, kes täpselt diagnoosimise läbi viis, kuid tõendatud on, et arvuti abil on

diagnostikat tehtud 21.07.2022 ning arvuti andmed on sellel kuupäeval välja trükitud. Milline

oli odomeetri näit, kui sõiduk 19.09.2022 töökojast lahkus, see ei ole kohtule teada. Seega

pole teada, kui palju hageja juhatuse liige autoga sõitis. Hageja juhatuse liige on 05.03.2024

kohtuistungil omaks võtnud, et sõitis autoga ühel korral koju Kuusallu ja sõitis Tallinnas

erinevate töökodade vahel. Hageja asukoht on Tallinnas Kadaka teel. Kuusalu ja Tallina

vaheline kaugus on 38km. Seega sõitis hageja juhatuse liige autoga ca 80 km (Tallinnas

Kuusallu ja tagasi). Hageja väidab, et sõit oli vajalik selleks, et kontrollida pihustite

korrasolekut. Kostja ei ole seda väidet ümber lükanud. Kuna kohus tuvastas, et tagavedru ja

tolmukate olid katki juba enne sõiduki hageja juurde remonti viimist, siis parema ukse

automaatse avamise käepideme rike ei saa tekkida autoga sõitmisest või vähemalt pole kostja

esile toonud, kuidas on autoga sõitmine ja ukse käepideme rike omavahel põhjuslikus seoses.

Ka tagapidurite tolmukaitse plekkide kahjustumine just hageja tegevuse tulemusena, pole

tõendamist leidnud.

34. Poolte ette ei ole toodud asjaolusid selle kohta, milline oli poolte kokkulepe töö valmimise

aja osas. Kohtu ette pole toodud ka asjaolusid, mille alusel saaks kohus hinnata, kas töö tehti

mõistliku aja jooksul. 25.10.20222 vastuses hageja tasunõudele ei ole kostja esile toonud, et

seda, et töö tehti hilinemisega. Seega loeb kohus, et hageja tegi töö mõistliku aja jooksul.

35. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kostjal puudus nõue, mida hageja nõudega

tasaarvestada ning seega tuleb kostjal maksta hagejale kokkulepitud eelarve järgi veel

tasumata osa, s.o 172,5 eurot.

36. Pooled ei ole esile toonud seda, kas eelarve oli kokku lepitud käibemaksuga või

käibemaksuta summana ja ei ole seda teemat üldse ei hagis ega vastuväidetes käsitlenud.

Seega eeldab kohus, et 2 000 eurot on lõplik kokkulepitud eelarve ning kostjal tuleb lisaks

maksta 172,5 eurot.

Viivis

37. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summalt 2

558,5 eurot perioodi 28.09.2022-21.11.2022 eest summas 30,84 eurot ning edasiulatuvat

viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest (22.11.2022) kuni põhinõude

kohase täitmiseni.

38. Kostja ei ole viivisenõude arvestust vaidlustanud.

39. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

40. Hageja nõuab viivist alates 28.09.2022 summast 2 558,5 eurot.

41. Kohus tuvastas, et hagejal on lepingu järgi õigus saada 172,5 eurot.

42. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

43. Kohus leiab, et hageja taotlus viivise väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt. Kostja on

rahalise kohustus täitmisega viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates tema poolt

näidatud kuupäevast, mil võlgnevus oli sissenõutavaks muutunud, kuni kohustuse täitmiseni.

Seadusjärgne viivis summast 172,5 eurot perioodi eest 28.09.2022 kuni kohtuotsuse

tegemiseni 10.03.2025 on 35,47 eurot ja selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja.

44. Kohus mõistab kostjalt välja ka edasiulatuva viivise alates 11.03.2025 seadusjärgses

määras tasumata summalt 127,5 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

45. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

46. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

47. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus rahuldab käesoleva lahendiga 5%

hageja esitatud põhinõudest ja seega menetluskulude võrdelise jagamise korral peaksid jääma

menetluskuludest 5% ulatuses kostja kanda ja 95% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).

Samas on kostja oma 29.03.2024 lõplikes seisukohtades punktis 4 märkinud, et ta ei nõua

hagejalt menetluskulude hüvitamist, kuna lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi

pro bono.

Seega tekiks menetluskulude võrdelise jaotamise korral olukord, kus vaatamata sellele, et hagi

jääb 95% ulatuses rahuldamata, peab menetluskulude hüvitamise koormat kandma ainult

kostja, sest hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid tsiviilasjas ei oleks. Kohus leiab, et

see oleks aga kostja suhtes ebaõiglane ja seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi

kanda.

48. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja

nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga