2-24-8296/49 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-8296

Tsiviilasi

X hagi Y vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot

Menetlusosalise ja nende

esindajad

Hageja:

X (xxxx)

Hageja seaduslik esindaja: C

Hageja lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja

Kostja:

Y (xxxx)

Kohtuistungite toimumise ajad

01.10.2024 ja 18.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et X põlvneb Yst.

3. Välja mõista Ylt alaealise lapse Xi kasuks igakuine elatis alates hagi esitamisest

26.05.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni (xxxx) 287,72 eurot kuus [s.o 272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot

(50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17

lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Yl tuleb elatis maksta Xi arveldusarvele nr xxxx iga kuu 15. kuupäevaks. Elatist

makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

5. Jätta poolte menetluskulud kostja Y kanda.

6. Mõista kostjalt Ylt hageja Xi kasuks välja menetluskulud 363 eurot.

7. Mõista kostjalt Ylt hageja Xi kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (363 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

8. Yl tuleb menetluskulud kanda Xi arveldusarvele nr xxxx (Xxxx). Selgitusse märkida

,,X isaduse tuvastamise ja elatise menetluse menetluskulud’’.

9. Kanda hageja Xi poolt 09.10.2024 Rahandusministeeriumi arveldusarvele

ekspertiisikulude katteks tasutud 140 eurot Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt

tsiviilasjas 2-24-8296 tehtud DNA-ekspertiisi kulude katteks riigituludesse.

10. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Rakvere

Linnavalitsusele (Lääne-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele)

muudatuste tegemiseks lapse perekonnaseisuandmetes.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 26.05.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse (27.05.2024 hagiavalduse täpsustuse)

kostja vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise nõudes. Hageja palub tuvastada, et X põlvneb Yst

ning mõista kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni välja

elatis muutuva suurusena alljärgneva valemi järgi: 1.aprillist 2024.a kuni 31. märtsini 2025

kehtiv baassumma 272,76 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 alusel 3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast, s.o 54,96 eurot, millest lahutatakse maha PKS § 101 lg 5 alusel 50%

lapsetoetusest, s.o 40 eurot.

2. Viru Maakohtu 05.11.2024 määrusega on määratud DNA-ekspertiis Xi põlvnemise

tuvastamiseks Yst. 09.01.2025 koostatud ekspertiisiakti kohaselt ei ole Y bioloogiline isadus Xi

suhtes välistatud. Y saab 99,99999% tõenäosusega olla Xi bioloogiline isa.

3. 18.02.2025 toimunud kohtuistungil on kostja võtnud hagi õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui

kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi

õigeks.

5. Rahvastikuregistris puudub hagejal kanne isa kohta. Põlvnemise isast tuvastab kohus

asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lg 2). Hagi

on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning DNA ekspertiisi tulemustega. TsMS § 440 lg-st 4

tulenevalt ei ole kohus küll põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Kuid kohus ei näe

käesolevas asjas põhjust kostja õigeksvõtuga mitte arvestada. DNA ekspertiisi aktist selgub, et

kostja saab 99,99999% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa. Ehkki ühtki liiki tõendile ei ole

seadusega (TsMS § 232 lg 2) omistatud aprioorselt kindlaks määratud jõudu, on praktikas mõnd

liiki tõendid üldjuhul usaldusväärsemad ja seetõttu omavad ka harilikult suuremat tõendusjõudu.

Näiteks on ekspertide arvamus harilikult kaalukam tunnistaja ütlusest või poole enda seletusest

(vt Kõve. V, Järvekülg. I, jt. Tsiviilkohtupidamise seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 232

komm 2.6.2.).

6. PKS § 84 lg 1 p 3 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on

eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste

vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses

sätestatud korras. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 25 lg 2 kohaselt lapse isa andmed

kantakse rahvastikuregistrisse põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel. Kohus leiab, et hagi

tuleb põlvnemise tuvastamise nõude osas rahuldada. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja põlvneb

kostjast ja kostja on hageja isa.

7. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele tuginedes

kostja õigeksvõtule. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist muutuva suurusena PKS § 101

alusel arvutatavas summas alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

8. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates hagi

esitamisest 26.05.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni (xxxx) 287,72 eurot kuus [s.o 272,76

eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot

(50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

9. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Pooled on kokku leppinud, et

maksmine toimub iga kuu 15. kuupäevaks. Kohus määrab, et kostjal tuleb hageja kasuks

makstav igakuine elatis tasuda hageja arveldusarvele iga kuu 15. kuupäevaks jooksva kuu eest

ette.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

11. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 kohaselt

põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta

põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest

sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud

menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

Kohus leiab, et käesolevas põlvnemis- ja ülalpidamisasjas on põhjendatud jätta menetluskulud

kostja kanda. Kostja ei ole vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele vastanud hagile, samuti on

tema tõttu korduvalt edasi lükkunud asja arutamine kohtuistungil. Seega on kostja tegevuse tõttu

tekkinud hagejal täiendavad menetluskulud.

12. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu

223 eurot ja ekspertiisikulu 171 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 4

tundi ja 10 minutit, sh nõustamine, hagi koostamine, 28.01.2025 taotluste ja seisukohtade

esitamine, 8.02.2025 seisukoha esitamine, osalemine 01.10.2024 ja 18.02.2025 kohtuistungitel.

Kuna hageja lepinguline esindaja ei ole käibemaksukohustuslane, siis ei arvuta hageja

lepinguline esindaja käibemaksu juurde. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud

394 eurot ning viivised tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatu

järgi alates kohtulahendi jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja palub kostjal kanda

menetluskulud Xi arveldusarvele nr xxxx (Xxxx), selgitusse märkida ,,X isaduse tuvastamise ja

elatise menetluse menetluskulud’’.

Kostja ei ole hageja menetluskulude osas kohtule tähtajaks seisukohta esitanud.

13. Kohus leiab, et iseenesest oli ekspertiisikulu vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb

kostjalt välja mõista. Samas oli ekspertiisikulu suuruseks 140 eurot, mitte 171 eurot nagu on

märgitud hageja menetluskulude nimekirjas.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on arvestades tehtud toimingute mahtu ja

vajalikkust põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 363

eurot.

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on menetluskuludelt viivise väljamõistmise taotluse esitanud ja kohus rahuldab selle.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik