2-24-11666/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

10. märts 2025

Tsiviilasi

(number ja menetluse e

nr 2-24-11666

Bondora AS hagi J.A. vastu 08.02.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust

nr

BL3462627

tuleneva

põhivõlgnevuse 3597,60 euro, sissenõutavaks muutunud

intressi 227,72 euro, lepingu haldustasu 49,6 euro,

sissenõudmiskulu 10 euro, lisateenuste 111,92 euro ja

viivise 419,40 euro ning alates 01.08.2024 kuni põhinõude

(3597,60 eurot) täitmiseni viivise 18,99 % aastas

väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

5054,42 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

Bondora AS (registrikood: 11483929; asukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja

Elari Arjakas (e-post: XXX)

Kostja

J.A. (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht: XXX; e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista J.A.-lt Bondora AS-i kasuks välja põhivõlgnevus 2939,57 eurot ja seadusjärgne

intress 63,95 eurot.

3. Jätta resolutsiooni p-s 2 nimetatud summat ületavas osas hagi rahuldamata.

4. Jätta menetluskuludest 59% kostja kanda ja 41% hageja kanda.

5. Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista J.A.-lt

Bondora AS-i kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 421,85 eurot ning viivis

tasumata menetluskuludelt tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras.

6. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamatult täidetavaks.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale, sh kostjale väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid tema

tegeliku asukoha kohta.

Edasikaebe kord ja selgitused

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630

lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv 595 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Bondora AS hagi J.A. vastu (dtl 2-9). Hageja palub kostjalt

välja mõista hageja ja kostja vahel 08.02.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL3462627

(dtl 10-30) tulenev põhivõlgnevus 3597,60 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 227,72 eurot,

lepingu haldustasu 49,60 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot, lisateenused 111,92 eurot ja viivis

419,40 eurot ning alates 01.08.2024 kuni põhinõude (3597,60 eurot) täitmiseni viivist 18,99%

aastas. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2. Hageja andis kostjale laenu summas 3721 eurot maksegraafiku alusel (dtl 31-32), kestusega

60 kuud. Laenulepingu kohaselt lepiti kokku intressimääraks 18,99% aastas tagastamata

krediidisummalt. Lisaks kohustus kostja tasuma igakuiselt lepingu haldustasu, mis moodustab

4% laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu summas 221 eurot, mis

arvestati maha laenu väljastamisel. Lepingus määratud krediidi kulukuse määr on 31,95%.

3. Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist kandis hageja kostja märgitud

arveldusarvele 3500 eurot (dtl 41). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt deklareeris

kostja laenutaotluses oma sissetulekuks 800 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Hageja analüüsis

kostja pangakonto väljavõtet, millest selgus, et tegelik igakuine sissetulek oli 677,32 eurot ning

kohustusi ei olnud. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 250 eurot, jättes talle vaba raha

igakuisteks muude kulutusteks 95,42 eurot. Laenutaotluse esitamise hetkel puudusid kostjal

avalikud maksehäired. Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist kajastav krediiditoimik

on lisatud hagiavaldusele lisana 9.

4. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 4. osamaksest, s.o 18.05.2023 kuni

ülesütlemisele eelnenud 11. osamakseni, s.o 18.12.2023. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt

kolme üksteisele järgneva osamaksega. Hageja hoiatas kostjat 21.11.2023 saadetud teatisega (dtl

42), et kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnevust, võib leping lõpetatud

saada. Samuti pakkus hageja võimalust läbirääkimisteks, kuid kostja ei ilmutanud soovi olukorda

lahendada ega täita oma kohustusi kokkulepitud tingimustel. Seetõttu ütles hageja lepingu

22.12.2023 üles (dtl 44).

5. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

13.09.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

7. Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on

kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see

ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).

8. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõue rahuldada osaliselt

tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud osas võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu

otsus nr C-679/18, p-d 20–23).

9. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud tõendite alusel tuvastatav, et füüsilisest isikust kostja

võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t hagejaga sõlmitud laenuleping on

tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses, mh sai kostja laenu kätte

(dtl 41). Tegemist on VÕS § 108 lg 1 tähenduses rahalise kohustuse täitmise nõudega.

Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2) täidetud,

kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning

lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine.

10. VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg

2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele,

tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb

krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7,

lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul

oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija

ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.

11. Kohtule esitatud tõendite ja asjaolude põhjal ei saa hageja esitatud Exceli tabelit pidada

usaldusväärseks allikaks kostja maksevõime hindamisel. Isegi, kui kohus analüüsib Exceli tabelis

toodud kostja finantstegevust laenu andmisele eelnenud aasta jooksul, siis ilmneb, et tema

sissetulekud ja väljaminekud olid ebaregulaarsed ning suuresti sõltuvad töötutoetustest,

eraisikute ülekannetest ja ettevõtetele tehtud maksetest. Kostja sissetulekud koosnesid peamiselt

töötukassa toetustest, eraisikutelt saadud summadest ning XXX ja XXX maksetest.

Märkimisväärsed laekumised hõlmasid tulumaksutagastust summas 578,71 eurot märtsis, XXX

makset 1750 eurot juunis ning XXX saadud summasid oktoobris ja novembris vastavalt 800,61

eurot ja 751,42 eurot. Samal ajal olid kostja väljaminekud korduvad ja sisaldasid regulaarselt

makseid Thebes OÜ-le, Trustly Groupile ning Elisa Eesti AS-ile. Thebes OÜ-le tehtud maksed

jäid vahemikku 380–470 eurot kuus, Trustly Groupile maksti igakuiselt keskmiselt 108–115

eurot. Samuti tehti mitmeid sularaha sissemakseid, mille päritolu ei ole selge. Eriti

märkimisväärne on, et novembris laekus kostjale Bondora kaudu saadud laen summas 3500

eurot. Detsembris jätkusid varasemad mustrid: sissetulek XXX 732,85 eurot, maksed Thebes

OÜ-le 380,32 eurot ning muud regulaarsed kulutused. Need asjaolud kinnitavad, et kostja

sissetulekud olid ebaregulaarsed ning sõltusid suuresti toetustest ja laekumistest eraisikutelt ning

ettevõtetelt.

12. Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt

vajalik nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr 2-20-106661, p 55). Kuigi

hageja on väitnud, et viis enne laenulepingute sõlmimist ja muudatusi läbi kostja

krediidivõimelisuse hindamise, ei ole ta esitanud piisavaid tõendeid selle kohta, kuidas ja milliste

allikate põhjal see hinnang tehti. Krediidiandja ülesanne ei piirdu ainult taotleja esitatud andmete

vastuvõtmise ja formaalse analüüsiga, vaid hõlmab ka nende andmete tegelikku kontrollimist ja

kriitilist hindamist. Krediidiandja peab hindama, kas tarbija suudab võetud laenukohustust täita,

võttes arvesse mitte ainult tema sissetulekuid, vaid ka reaalseid kohustusi ja igapäevaseid

kulutusi. Kui hageja oleks täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt seatud nõuded,

oleks ta pidanud veenduma, et laenuvõtjal jääb pärast esmavajalike kulutuste katmist piisavalt

vabu vahendeid laenu teenindamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ

tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma

finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda,

et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda

esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui krediidiandja ei ole rakendanud

vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi

pidada ainult tarbija vastutuseks.

13. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ta oleks analüüsinud

kostja reaalseid sissetulekuid ja väljaminekuid, sealhulgas eluasemekulusid, toidu-, transpordi-,

side- ja tervishoiukulutusi. Need on vältimatud kulud, mis mõjutavad otseselt laenuvõtja

finantsseisundit ning tema võimet laenu lepingutingimuste kohaselt tagasi maksta. Kuna

puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud,

võib järeldada, et ta ei ole täitnud oma hoolsuskohustust ning on piirdunud pelgalt formaalse

informatsiooni kogumisega, ilma et oleks kriitiliselt hinnanud kostja tegelikku maksevõimet.

Seetõttu leiab kohus, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet täitnud ning ei saa

pidada kostja maksevõime hindamist piisavalt põhjendatuks.

14. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on

märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7

teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud

RK otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal

(08.02.2023) oli 2,5% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) ja alates 01.07.2023

kuni lepingu ülesütlemiseni 4% aastas, mis oli tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressist

(18,99% aastas) madalam. Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses

madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale

muid tasusid.

15. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda

kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise

vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuivõrd

kostja sai laenu kokku 3500 eurot ja ta on sellest hagejale tagastanud hageja esitatud

nõudearvestuse kohaselt 560,43 eurot (dtl 45), tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu kogu see summa arvestada üksnes põhivõla katteks. Sellest tulenevalt mõistab

kohus hageja kasuks 2939,57 eurot (3500-560,43).

16. Seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 18.05.2023 - 18.12.2023 eest on kostjal 63,95 eurot

(8,85+55,10) (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee, fikseeritud määr perioodil

18.05.2023 - 30.06.2023 2,5% aastas ja alates 01.07.2023 - 18.12.2023 4% aastas), mis tuleb

kostjalt hageja kasuks VÕS § 396 lg 1 ja VÕS § 402 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 alusel välja mõista.

Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

17. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval

juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise

ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 59% ulatuses (3003,22 : 5054,42 x 100), jäävad sellises

ulatuses menetluskulud kostja kanda ning 41% ulatuses hageja enda kanda.

18. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid

hageja menetluskulud riigilõiv (595 eurot), kulutused õigusabile (180 eurot ja 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluse kulu). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023

määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021 määruses nr 2-19-110078 (p 19)

märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on 60-100 eurot, millele

vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud.

Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohus leiab, et

ajakulu 1,5 tundi on põhjendatud, kuid arvestades vaidluse sisu ja keerukust, peab põhjendatuks

tunnihinnaks 80 eurot (ilma käibemaksuta), seega on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt,

kokku 120 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kohus välja ei mõista, kuna enne

hagimenetlust maksekäsu kiirmenetlust ei toimunud.

19. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 421,85 eurot (715 × 59%). Kostja ei ole

menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja

tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik