4-24-2303/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-24-2303

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo

Kohtuistungi sekretär

Hanne-Liia Toomeoja

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

Marius Lombi (isikukood 38603110337, xxx kodanik, elukoht

XXX-i , töökoht P OÜ) väärteoasi LS § 224 lg 1 järgi

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 13. juuni 2024 üldmenetluse otsus

väärteoasjas 2100,24,001084

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja Marius Lomp

kaebuse esitaja kaitsja advokaat I.F

kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja T R

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 13. juuni 2024 otsus väärteoasjas nr 2100,24,001084.

2. Menetlusaluse isiku Marius Lombi kaebus jätta rahuldamata.

3. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Marius Lombilt riigituludesse

menetluskuluna 150 eurot toksiliste ainete mõju hindamise ekspertiisi eest.

4. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väärteomenetluse kulu 150 eurot

tuleb tasuda riigituludesse 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste

maksetena summas 30 eurot.

5. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89010220034796011

SEB Pank, nr EE93 2200221023778606 Swedbank, nr EE 701700017001577198 Luminor

Bank või nr EE777700771003813400 LHV Pank. Maksekorraldusele tuleb märkida

viitenumber xxx. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik.

6. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur

täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses ning süüdlasel tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist

esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju

Maakohtu kantseleis 10. märtsil 2025. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Väärteoprotokoll ja kohtuvälise menetleja otsus

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 27. mai 2024 väärteoprotokolli AB 1644087 kohaselt

heidetakse Marius Lombile ette, et ta 27. mail 2024 kell 14.54 Harju maakonnas Kose vallas Kose-

Jägala tee 9. km suunaga Kose poole juhtis mootorsõidukit BMW 525D, reg. märgiga xxx, isikuna,

kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,19 mg/l.

Väärteoprotokollist nähtuvalt rikkus menetlusalune isik kirjeldatud tegevusega liiklusseaduse (LS) §

69 lg-s 3 sisalduvat keeldu ja pani sellega toime LS § 224 lg-s 1 kirjeldatud väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 13. juuni 2024 otsusega väärteoasjas nr

2100,24,001084 karistati M. Lompi LS § 69 lg 3 rikkumise eest LS § 224 lg 1 alusel 3 kuu pikkuse

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega.

Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale

3. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. M. Lomp ei ole toime pannud

temale inkrimineeritud väärtegu. Kohtuväline menetleja ei ole tõendanud, et kaebaja oleks juhtinud

mootorsõidukit joobeseisundis. Kaebaja ei välista, et mõõteseadmega mõõtmise ajal oli temal joove,

kuid tõendatud ei ole, et joove oleks olnud mootorsõiduki juhtimise ajal.

4. 27. mail 2024 parkis M. Lomp auto ühe maja juurde, ca 50m teest eemale ning läks põllule ja metsa

taimi otsima, plaan oli metsas olla paar tundi. Seetõttu võttis autost lahkudes ta kaasa ka õlle, mille

kiirelt ära jõi, kuna oli palav ja vererõhk kõrge. M. Lomp märkas politseinikke alles metsas kõndides,

mil politseinikud teda hüüdsid. Patrull tuvastas isikul joobe ja asus seisukohale, et ta oli eelnevalt ka

sõidukit juhtinud joobeseisundis.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja oli enne M. Lombi sõiduki juurde naasmist tellinud sõiduki tasulisse

hoiukohta teisaldamiseks puksiiri. Kaebaja, olles sellest saanud teada, palus tellimus tühistada ja

teatas, et tema lähedal elav tuttav võiks tulla kohale ja sõidukiga ära sõita. M. Lomp ei pea sõiduki

teisaldamist põhjendatuks. Seega vaidlustab ta ka sõiduki hoiukohta teisaldamise ja palub alusetult

tasutud 138,60 eurot kaebaja kasuks välja mõista. Koos väärteootsuse tühistamisega palub ta

tunnistada tühiseks sõiduki hoiukohta teisaldamise akti ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ning

jätta menetluskulud riigi kanda.

6. Juhul, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et kaebaja süü on tõendatud, ei ole temale määratud

karistus kooskõlas KarS § 56 lg-ga 1. Kaebaja suhtes tuleks väärteomenetlus lõpetada. Juhul kui kohus

leiab, et isik siiski pani toime etteheidetava teo, tuleks tema suhtes teha uus otsus, millega kohaldada

sotsiaalprogrammis osalemist või rahatrahvi. Karistuse määramisel ei ole arvestatud selle mõju

kaebajale. Ta elab maapiirkonnas, kus tal on igapäevaelus toimetuleku jaoks hädavajalik omada

juhtimisõigust, sest tal puudub võimalus ühistranspordi kasutamiseks.

Menetlus Harju Maakohtus

7. Kohtuvaidlustes jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja

otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada ning hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale

makstud tasu.

8. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta vaidlustatud otsus muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

10. M. Lombile heidetakse ette sõiduki juhtimist keelatud seisundis. Selles, et M. Lomp juhtis sõidukit

väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas, vaidlust ei ole. Küll aga ei

tunnistanud menetlusalune isik sõiduki juhtimist keelatud seisundis.

11. LS § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis.

Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses

sätestatud korras. KorS § 38 lg 1 kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist

isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut

kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise

vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema

nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi

uuringuga. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes

grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus

0,10 milligrammi või rohkem.

12. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, tunnistaja ütlused ja eksperdi arvamuse ning

uurinud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule omistatud väärteo

toimepanemine on leidnud tõendamist.

13. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt läks ta metsa ravimtaimi vaatama. Ta parkis auto ühe aia

taha. Autouksed jättis lahti, võtmed ette, see on tema tavapärane praktika. Autost väljudes pani

Alexandri metallist õllepurgi dressipluusi paremasse taskusse. Paar minutit pärast autost väljumist avas

õllepurgi. Jõi õlle metsas ära ja purgi jättis metsa. Kuskil 15-20 minuti pärast metsa minekut kohtus

politseinikega, kes teda hüüdsid. Varem ta neid ei näinud. Politseinikud süüdistasid teda joobes

juhtimises. Ta selgitas, et jõi metsas, kuid politseinikud ei reageerinud sellele selgitusele. Kuigi

politseinikud küsisid taara asukohta, siis täpset asukohta ta ei näidanud, kuna kõik käis kuidagi kiirelt

ja segaselt. Sõiduk viidi parklasse, kuigi ta oli juba helistanud sõbrale, kes oleks autole järele tulnud.

14. Tunnistaja W.Z andis kohtus ütluseid, et töötab Ida-Harju politseijaoskonnas. Täites

tööülesandeid mõõtis Kose-Jägala teel kiirust, kui märkas sõiduautot BMW, mis ületas natuke kiirust.

Auto võttis kiirust maha, pidurdas äkiliselt ja pööras paremale. See tundus kummaline, mistõttu sõitis

kohe autole järele. Auto oli pargitud talu kõrvale. Mees jalutas autost eemale ja patrull kaotas ta

silmist. Autole telliti puksiir, kuna isik lahkus auto juurest, sõiduk oli lukustamata, võtmed ees ja auto

kuulus mingile firmale. Vara ohutuse tagamiseks otsustati kutsuda puksiir järele, sest kui auto jäetakse

kuhugi seisma, siis võib keegi seda omavoliliselt kasutada. Salongis olid mingisugused paberid, mille

andmeid kontrolliti andmebaasidest ja selle järgi tuvastati, et tegemist oli sama inimesega, kes auto

juurest lahkus. Kontakt tekkis juhiga 15-20 minutit hiljem, metsas olles, kus juht kinnitas, et oli

kohapeal üks või kaks pudelit õlut ära joonud. Kui paluti näidata, kuhu ta purgid pani, siis seda ta ei

osanud öelda. Kui juht oleks kaine olnud, siis oleks puksiirauto tellimus tühistatud.

15. Politseinike tegevus ja M. Lombi kinnipidamise ja alkoholi sisaldumise kontrollimise asjaolud

nähtuvad politseiametniku vormikaamera salvestiselt. Salvestistelt on tuvastatav, et M. Lomp oli

metsas, kui politseiametnikud temaga kontakteerusid. Ta selgitas, et jõi metsas olles purgi õlut ning

tühja taara jättis metsa. Politseinikud tegid talle korduvalt ettepaneku näidata kätte koht, kuhu ta tühja

õllepurgi jättis, kuid menetlusalune isik seda ei teinud, vastates sellele umbmääraselt.

16. Menetlusaluse isiku ütlused alkoholi tarbimise kohta metsas on antud eesmärgiga vabaneda süüst

ja vastutusest. Tunnistaja ütluste ja salvestiselt nähtuga on tõendatud, et menetlusalusele isikule tehti

korduvalt ettepanek näidata kätte koht, kuhu ta tühja purgi jättis, kuid seda võimalust ta ei kasutanud.

Kohtu hinnangul on see ka loogiline, sest kuna õllepurki tal auto juurest lahkudes kaasas ei olnud, siis

ei saanud ta seda ka metsa jätta. Salvestiselt nähtub, et M. Lombil on metsas politseinikega kohtudes

seljas T-särk, mitte dressipluus. Seega on ümber lükatud ka tema ütlused, et õllepurgi pani dressipluusi

paremasse taskusse. Kohus ei pea M. Lombi ütlusi usaldusväärseteks ja seetõttu jätab need

tõendikogumist välja.

17. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kontrolliti 27. mail 2024 kell 15.15 M. Lombi

väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga AlcoQuant6020plus nrA432927 ning

kontrolli tulemus oli positiivne, indikaatorvahendi näit 0,27 mg/l. Joobele omaste tunnustena on samas

protokollis viidatud: silmade punetus ja alkoholi lõhn suust.

18. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt

kasutati 27. mail 2024 kell 15.25 kuni 15.32 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks

tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARMD-0144 (taatlemistunnistuse nr TTRC-

24/00013). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,24 ja 0,24 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri

kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,19

mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja,

kasutades taadeldud mõõtevahendeid, järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab

mõõtevahendi taatlustunnistus. Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli

mitte vähem kui 0,19 mg alkoholi ühe liitri kohta.

19. M. Lombi poolt rikkumise toimepanemist kinnitab ka ekspert A.Z, kes viis kohtumenetluse käigus

läbi toksiliste ainete mõju hindamise ekspertiisi ja koostas ekspertiisi läbiviimise järgselt

ekspertiisiakti, mille kohaselt 5,2 vw% kangusega 0,568 l õlle tarvitamisel oleks 15 minutit hiljem

pärast alkoholi tarvitamise lõppu olnud väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon orienteeruvalt

0,03-0,09 mg/l.

20. Menetlusaluse isiku väited, et alkoholinäit, kus ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,19 mg/l, tekkis metsas pindise purgi Alexandri õlle ära joomisel,

lükkas ekspert A.Z kohtuistungil kategooriliselt ümber, öeldes, et see on välistatud.

21. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et M. Lomp kõrvaldati sõiduki BMW 525D, reg.

märgiga xxx juhtimiselt 27. mail 2024 kell 15.15 seoses kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas

õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. M Lomp on otsuse omakäeliselt

allkirjastanud, taotlusi ei olnud. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku kõrvaldamine sõiduki

juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel õiguspärane, sest tema poolt väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi

üle lubatud piirmäära.

22. M. Lomp on teo toime pannud tahtlikult ja tahtluse liigiks on kaudne tahtlus. Ta on kogu menetluse

vältel eitanud teo toime panemist, kuid eelpool analüüsitud tõenditega on kinnitust leidnud, et alkoholi

oli ta tarbinud varem, mitte metsas olles. M. Lomp ei ole andnud ütlusi selle kohta, kui suures koguses

ta alkoholi tarvitas ja kuidas ta end enne mootorsõiduki rooli istudes tundis, kuid joobeseisundile

viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt esines tal silmade punetus ja alkoholi lõhn suust.

Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0,19 mg/l), leiab kohus, et

tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb

0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi oma seisundist aru saada. Antud juhul ei olnud alkoholi

piirmäär minimaalne. Seega leiab kohus, et menetlusalune isik pidi pidama võimalikuks, et ta ei ole

sõitma asudes juhile lubatud seisundis, kuid möönis seda ehk suhtus sellesse ükskõikselt.

Õigusvastatust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

23. Vastavalt LS § 224 lg 1 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi. Seega on tõendamist leidnud, et

menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime

LS § 224 lg-s 1 ettenähtud väärteo.

KARISTUS

24. Kohus leiab, et M. Lompi ei ole võimalik mõjutada ilma talle karistust määramata. VTMS § 30 lg

1 p 3 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui isik on võtnud kohustuse osaleda

sotsiaalprogrammis. M. Lomp on kaebuses soovinud karistuse mittemääramist ning avaldanud soovi

võtta endale kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Kuna tegemist ei ole esmakordse rikkumisega, ta ei

ole oma süüd tunnistanud ega tegu kahetsenud, siis siit järeldab kohus, et ta ei ole oma rikkumisest aru

saanud, vaid püüab vältida vastutust. Kui isiku käitumisele pole senine karistus mõju avaldanud, tuleb

normi rikkumisele reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust. Kuna väärteoasja asjaolud

annavad alust arvata, et tegemist on olnud harjumusest toimepandud väärteoga, siis ei ole kohus

veendunud, et menetlusalune isik muudab oma käitumist vaid ainuüksi sotsiaalprogrammis osalemise

tulemusena. Tuginedes eelnevale ei ole põhjendatud tema suhtes väärteomenetluse lõpetamine VTMS

§ 30 lg 1 p 3 alusel.

25. LS § 224 lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus

0,10-0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kuue kuuni.

26. Kuivõrd LS § 224 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse

isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol. Karistusregistri

andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv väärteokaristus samasuguse väärteo

toimepanemise eest. Karistuseks oli määratud rahatrahv. Kuna varem karistuseks mõistetud rahatrahv

ei suutnud heidutada M. Lompi uut samaliigilist süütegu toime panemast, on kohus veendunud, et

rahatrahvi kohaldamine ei täidaks eripreventiivset eesmärki. Karistus oli määratud 27. detsembril 2023

ning uus rikkumise on toime pandud 27. mail 2024. Seega leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik on

ennast ammendanud ning tuleb kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.

27. Menetlusalust isikut on karistatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, s.o sanktsiooni

keskmises määras. Kohus leiab, et arvestades M. Lombi süüks arvatava teo sisu, vastab kohtuvälise

menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Süü suurus sõltub alkoholisisalduse määrast,

mis praegusel juhul on LS § 224 lg 1 määrasid (0,10–0,24) vaadates keskmine. Karistust kergendavaid

ega raskendavaid asjaolusid ei esine.

28. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et

isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem

võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab

hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust.

29. Kuivõrd M. Lomp on lühikese perioodi (kuus kuud) vältel korduvalt ja tahtlikult eiranud

liiklusseaduse nõudeid, juhtinud mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis, on ta teistele

liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki

juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

30. Kohus on arvamusel, et M. Lombi põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta seoses maal

elamise ja ühistranspordi kasutamise võimaluse puudumisega, ei välista temalt juhtimisõiguse

äravõtmist, kuivõrd ta pole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isik. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et

mõistetavalt on selline elukorraldus, kus ühistranspordi kasutamine on keeruline, ebamugav, kuid

sellistele võimalikele tagajärgedele tulnuks menetlusalusel isikul mõelda enne kui ta asus 27. mail 2024

autorooli.

31. M. Lombile karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele

kaalutlustele.

32. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus muutmata Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 13. juuni 2024 üldmenetluse otsuse

väärteoasjas nr 2100,24,001084, millega M Lompi karistati LS § 224 lg 1 alusel sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata.

33. Kuivõrd käesolevas väärteoasjas on leidnud tõendamist, et M. Lomp pani toime eelpool kirjeldatud

väärteo ja et tema karistamine on seetõttu õiguspärane, siis kuuluvad VTMS 38 ja KrMS § 175 lg 1 p 3

ning § 180 lg 1 alusel temalt väljamõistmisele menetluskuluna väärteomenetluse käigus tekkinud

ekspertiisikulu 150 eurot toksiliste ainete mõju hindamise ekspertiisi eest.

34. Arvestades, et menetlusalusel isikul on üks ülalpeetav, siis VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3

alusel peab kohus põhjendatuks, et väärteomenetluse kulu 150 eurot tuleb tasuda riigituludesse 5 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 30 eurot.

35. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus ei lõpeta

väärteomenetlust M. Lombi suhtes, siis menetluskulud 4750,38 eurot jäävad M. Lombi enda kanda.

36. Menetlusalune isik seab kahtluse alla sõiduki hoiukohta teisaldamise õiguspärasuse. 27. mail 2024

teisaldati sõiduk BMW 525D, reg märgiga xxx, hoiukohta, kuna selle juht M. Lomp oli samal päeval

juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 2 alusel.

37. LS § 92 lõikes 1 on sätestatud, et sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, teisaldatakse

valvega hoiukohta või politseiasutusse, kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule

või valdajale.

38. Kaitsja etteheiteks Politsei- ja Piirivalveametile on see, et sõiduk teisaldati valvekohta, kuigi

menetlusalune isik lubas kutsuda sõbra autole järele. Nähtuvalt sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist,

kuulus sõiduk R OÜ-le. Kohus märgib, et LS § 92 lg 1 sätestab sõnaselgelt, et auto võib üle anda kas

omanikule või valdajale. Arvestades, et 27. mail 2024 olid andmed, et sõiduk kuulus R OÜ-le ning kuna

menetlusalune isik lubas sõidukile sõbra järele kutsuda, siis kohapeal puudus võimalus sõiduki

üleandmiseks äriühingule või tema poolt volitatud isikule. Sellest tulenevalt teisaldati sõiduk hoiukohta

õiguspäraselt ja kirjeldatud tegevusega ei ole rikutud menetlusaluse isiku õigusi, mistõttu ei kuulu

rahuldamisele ka taotlus teisaldamistasu tagastamiseks.

39. Kohus peab vajalikuks veel märkida, et kaebuses on korduvalt viidatud vastustaja tegevusele.

Siinkohal selgitab kohus, et väärteomenetluses ei ole kasutusel mõistet „vastustaja“. Tegemist on

halduskohtumenetluses kasutatava terminiga, millel väärteomenetlusega pole vähimatki puutumust.

Käesoleval juhul tõlgendab kohus kaebuses märgitud „vastustaja“ terminit selliselt, et selle all peab

kaitsja silmas kohtuvälist menetlejat ehk Politsei- ja Piirivalveametit.

(allkirjastatud digitaalselt)