2-24-123029/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasja nr

Tsiviilasi

2-24-123029

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja liik

2891,97 eurot

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja EE

Kostja XX (isikukood XXX)

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

lepingust nr X tulenevalt sissenõutavaks muutunud osamaksete summa

(põhivõlg) 512 eurot (s.o osamaksed alates 25.11.2023 kuni 25.02.2025) ja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, mis tuleb XX-il tasuda

alljärgnevatel maksetähtpäevadel ja osamaksetes:

25.03.2025 32 eurot

25.04.2025 32 eurot

25.05.2025 32 eurot

25.06.2025 22,17 eurot

3. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingust nr X tulenevalt

viivis põhivõlalt (512 eurot) kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni ning tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni.

1(9)

4. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingust nr T tulenevalt

sissenõutavaks muutunud osamaksete summa (põhivõlg) 391,99 eurot (s.o

osamaksed alates 20.05.2024 kuni makseni 20.02.2025) ja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad osamaksed, mis tuleb XX-il tasuda alljärgnevatel

maksetähtpäevadel ja osamaksetes:

20.03.2025 46,38 €

20.04.2025 47,31 €

20.05.2025 48,25 €

20.06.2025 49,21 €

20.07.2025 50,19 €

20.08.2025 51,19 €

20.09.2025 52,21 €

20.10.2025 53,25 €

20.11.2025 54,31 €

20.12.2025 55,39 €

20.01.2026 56,50 €

20.02.2026 22,66 €

5. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingust nr T tulenevalt

viivis põhivõlalt (391,99) eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni ning tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni.

6. Jätta rahuldamata hagi lepingu nr X osas punktis 2 välja mõistetud

põhinõudeid ületavas osas ning intressi 46,60 euro, võla sissenõudmiskulude 30

euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 84,46 euro nõudes.

7. Jätta rahuldamata hagi lepingu nr T osas punktis 4 välja mõistetud

põhinõudeid ületavas osas ning intressi 100,97 euro, laenuhaldusega seotud

kulude 6 euro, võla sissenõudmiskulude 40 euro ja sissenõutavaks muutunud

viivise 178,24 euro nõudes.

8. Jätta maakohtu menetluskuludest 62,45% kostja kanda ja 37,55% hageja

kanda.

9. Mõista välja XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhjendatud ja vajaliku

maakohtu menetluskuluna 402,80 eurot.

10. Mõista välja XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

11. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

12. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kostjale

tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 lõikele 1.

13. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

2(9)

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt

hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt

tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga

tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. 14.06.2024 esitas Aktiva Finance Group OÜ (avaldaja, hageja) Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-ilt (võlgnik, kostja)

2444,02 euro saamiseks. Kohus tegi 17.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 28.08.2024

kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Pärnu

Maakohtule. Kohus kohustas Aktiva Finance Group OÜ-d esitama oma nõue ja

põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu.

2. Hageja esitas 03.10.2024 (täpsustatud 14.11.2024, 25.02.2025) Pärnu Maakohtule

hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingutest tuleneva võla väljamõistmiseks.

Nõude aluseks on kostja ja Coop Finants AS (esialgne võlausaldaja) vahel sõlmitud

kaks tarbijakrediidilepingut: 24.05.2023 Säästukaart Pluss lepingu nr. X, millega

võimaldati kostjale Säästukaart Pluss krediitkaardiga krediidilimiiti summas 800 eurot

ja 18.02.2023 laenuleping nr T, milles alusel sai kostja laenu 1500 eurot. Lepingu nr X

krediidi kulukuse määraks on 25.42%. Lepingu nr T krediidi kulukuse määraks on

31.27% aastas. Kostjal oli kohustus tasuda alates lepingute sõlmimisest hagejale

regulaarseid makseid, millist kohustust kostja rikkus. Kostja ei tasunud kokkuleppelisi

osamakseid, jäädes viivitusse kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Hageja ütles

27.02.2024 lepingud üles. Krediidiandaja loovutas nõuded hagejale, nõude

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

3. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning andis hagejale 04.11.2024

võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

3(9)

4. Vastuseks kohtunõudele esitas hageja 14.11.2024 selgituse vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohta ning nõude ümberarvestuse. Hageja on

hagiavalduses mõlema lepingu osas esitanud krediidivõimelisuse hindamise

dokumendid - kostja taotlus, Maksu-ja Tolliameti andmete põhjalt kinnitatud sissetulek

682 eurot ja kohustused 100 eurot. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Esimesest lepingust tulenev igakuise osamakse

summa 32 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 550

eurot (682-132). Samadele tõenditele viitab hageja ka oma 14.11.2024 vastuses mõlema

lepingu osas.

Hageja esitab 25.02.2025 korrigeeritud ümberarvestuse VÕS § 403⁴ lg 7 kohustuste

täitmiseks. Kostja sai lepingu alusel kasutada säästukaardi limiidi summas 800 eurot.

Kostjalt toimus makseid summas 160 eurot. Esimese lepingu nr X osas oli

ümberarvestuse kohaselt kostja 27.02.2024.a ülesütlemise ajaks 3 järjestikuse

osamaksega võlas ehk ülesütlemine oli kehtiv. Alatest 6. osamaksest s.o 25.11.2023

kuni 17. osamakseni so 25.10.2024 summas 384 eurot on muutunud sissenõutavamaks.

Juhul kui kohus leiab et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, oli lepingu

ülesütlemine kehtiv, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista käesoleva seisuga so 25.02.2025

sissenõutavaks muutunud osamaksete summa 384 eurot, (s.o osamaksed 25.11.2023-

15.10.2024) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosalt 384

eurolt alates 28.02.2024 kuni tasumiseni. Samuti hageja palub välja mõista ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast

päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis

VÕS § 113 lg 3 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt:

26.11.2024 32 eurot

25.12.2024 32 eurot

25.01.2025 32 eurot

25.02.2025 32 eurot

25.03.2025 32 eurot

25.04.2025 32 eurot

25.05.2025 32 eurot

25.06.2025 22,17 eurot

Teise lepingu puhul oli samuti Maksu-ja Tolliameti andmete põhjalt kinnitatud kostja

sissetulek 863 eurot ja kohustused 59 eurot. Lepingust tulenev igakuine osamakse 60,27

eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 743,73 eurot

(=863-119,27).

Hageja esitab 25.02.2025 korrigeeritud ümberarvestuse VÕS § 403⁴ lg 7 kohustuste

täitmiseks. Kostja sai lepingu alusel laenu summas 1500 eurot vastavalt laenulepingu

punktile 3.2 arvestas laenuandja laenu väljamaksmisel maha lepingutasu summas 35

eurot, seega kostja sai kontole väljamakse summas 1465 eurot. Kostja pidi tagastama

igakuiselt 20. kuupäeval, 60,27 eurot kuus. Kostjalt toimus makseid summas 486,16

eurot.

Ümberarvestuse kohaselt tasus täies mahus kostja alatest 1. osamaksest s.o 20.03.2023

kuni 14. osamakseni s.o 20.04.2024 summas 461,32 eurot ning osaliselt 15. osamakset

s.o 20.05.2024 summas 24,84 eurot, kokku 486,16 eurot (461,32+24,84). Osaliselt

tasumata 15. osamakse suurus on 14 eurot (38,08-24,84). Ümberarvestuse kohaselt ei

4(9)

olnud kostja 27.02.2024 ülesütlemise ajaks 3 järjestikuse osamaksega võlas ehk

ülesütlemine ei olnud kehtiv. Alatest 15. osamaksest 20.05.2024 kuni 20.osamakseni s.o

20.10.2024 summas 215,33 eurot (13,24+202,09) eurot on muutunud sissenõutavamaks.

Juhul kui kohus leiab et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, ei olnud

lepingu ülesütlemine kehtiv, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning

palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista käesoleva seisuga s.o

25.02.2025 sissenõutavaks muutunud osamaksete summa 215,33 eurot, (s.o osamaksed

20.05.2024-20.10.2024) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhiosalt 215,33 eurolt alates 21.11.2024.a kuni tasumiseni. Samuti hageja palub välja

mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel

maksetähtpäevale järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla

osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni

alljärgnevalt:

21.11.2024 42,87 €

20.12.2024 43,72 €

20.01.2025 44,59 €

20.02.2025 45,48 €

20.03.2025 46,38 €

20.04.2025 47,31 €

20.05.2025 48,25 €

20.06.2025 49,21 €

20.07.2025 50,19 €

20.08.2025 51,19 €

20.09.2025 52,21 €

20.10.2025 53,25 €

20.11.2025 54,31 €

20.12.2025 55,39 €

20.01.2026 56,50 €

20.02.2026 22,66 €

Esitatud andmetest on näha, et kostja on teinud lepingute (mõlemad lepingud) alusel

viimase makse 8.11.2023. Seega ei ole kostja lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud

enam kui aasta (ümberarvestuse esitamise kuupäeva seisuga). Ka kohtuvälises

menetluses ei ole kostja teinud ühtegi makset näitamas üles soovi asi lahendada ka

osade kaupa tasumisega. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse

muutumise tõttu hagi esitamise ajaks teise lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja

kohtueelne käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus

täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad kohustused.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja

menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras

viivist.

5. Maakohus võttis 18.12.2025 määrusega hagi menetlusse.

6. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 31. jaanuaril 2025. Kostja ei ole tähtaegselt

hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on

5(9)

kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg

1). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

7. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks

tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja

kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

9. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus

hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja

vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi

kuulub rahuldamisele õiguslikult põhjendatud haginõude ulatuses.

10. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja

jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.Hagi

on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud osaliselt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, §164 jj, § 401 lg

1, § 4034lg 7, TsMS § 367; § 369. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

11. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa

lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8.

novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja ei ole kontrollinud

kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Kohus on

seisukohal, et pelgalt maksehäireregistri väljavõtte tegemine ja ka MTA-st pärigute

tegemine ei ole piisav et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja

kohustuste kohta. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist

olema võimalik kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus

arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega

on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise

üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et

kostja oleks esitanud hagejale tahtlikult andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud

tarbija krediidivõimelisust valesti või et kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata.

Kohus viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661,

mille p-s 55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet

6(9)

korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12,

kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70

euro suuruse laenu saamiseks). Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto

väljavõtet ei nõudnud. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada.

Hageja seda piisavalt teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et

laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034

lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping

tervikuna tühine, vaid üksnes lepingujärgse intressi ja muude krediidiga seotud tasude

osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). Seoses eeltooduga

saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt

üksnes põhivõla tasumist ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seaduse alusel

seaduslikus määras.

12. Kuivõrd ülesütlemisavaldused tehti 27.02.2024 (k/otsuse punktid 2-4) ning

arvestades kõik kostja maksed põhinõuete katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda

vaidlusaluseid lepinguid 27.02.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei

olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Seega on teise lepingu ülesütlemine vastuolus

VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st

laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud.

13. Hageja on esitanud alternatiivselt mõlema lepingu täitmise nõude ning taotleb

tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda

põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks

muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik

kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole ca ühe aasta vältel täitnud

tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada,

et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.

14. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed esimese lepingu nr X osas, s.o osamaksed

alates 25.11.2023 kuni makseni 25.02.2025 summas 512 eurot.

Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust.

Kohus leiab, et kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb

kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui

kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga

kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see kohustus täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse

täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445.

Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega kostjalt välja kohtuotsuse

tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse kuni makseni

25.02.2025 summas 512 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse alates

25.03.2025 kuni 25.06.2025, igakuised maksed summas 32 eurot kuus, viimane makse

summas 22,17 eurot kuus, osamaksete tasumise tähtajad on vastavalt maksegraafikutes

toodule (dtl 167).

15. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed teise leping nr T osas, s.o osamaksed

7(9)

alates 15. osamaksest 20.05.2024 kuni makseni 20.02.2025 summas 391,99 eurot.

Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust.

Kohus leiab, et kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb

kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui

kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga

kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see kohustus täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse

täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445.

Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega kostjalt välja kohtuotsuse

tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse kuni makseni

20.02.2025 summas 391,99 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse alates

20.03.2025 kuni 20.02.2026, vastavalt poolte vahel sõlmitud maksegraafikule, mille

osamaksete tasumise tähtajad on vastavalt poolte vahel sõlmitud laenu tagastamise

graafikutes toodule (dtl 119-120).

16. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, sissenõudmiskulude hüvitamise

nõue, sissenõutavaks muutunud viivisenõue ja teise lepingu osas laenuhaldusega seotud

kulude nõue jäävad rahuldamata.

17. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlalt (sissenõutavaks muutunud

osamaksetelt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt summadelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni. Viivisenõue on kohtu hinnangul VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel

(koosmõjus TsMS §-ga 367) edasiulatuvalt põhinõudelt kohtuotsuse jõustumisest ja

tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt põhjendatud.

18. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

19. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt.

Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 62,45%. Seega jäävad menetluskulud 62,45%

ulatuses kostja kanda ning 37,55% ulatuses hageja kanda.

20. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud 1081,00 eurot (riigilõiv 385,00

eurot, esindajatasu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja esindaja kulud 676.00 eurot

kokku 4 tunni eest tunnihinnaga 169,00 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise

esindaja kulu toimingud on järgmised: Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja

nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja

komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Riigilõiv vältimatu ja põhjendatud

kulu. Samuti on põhjendatud ja vajalik menetluskulu maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot, mis on seadusega ettenähtud suuruses. Hageja lepinguline esindaja on

käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal

8(9)

õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma

käibemaksuta.

Hageja on esitanud veel 20.12.2024 esindustasu arve 4 tunni eest (täpsustatud

hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine) tunnihinnaga 169 eurot summas 676

eurot,

lisaks

käibemaks.

Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses (s.o hagi koostamiseks ja selle

täpsustamiseks kulunud aeg) tunnihinnaga 120 eurot, s.o kokku summas 240 eurot (ilma

käibemaksuta). Lisaks arvestab kohus ajakulu kindlaksmääramisel seda, et osad hagi

koostamiseks ja esitamiseks vajalikud toimingud tehti ilmselt maksekäsu

kiirmenetluses, mille eest on hageja lepingulisele esindajale seaduse kohaselt ette

nähtud maksimaalne tasu 20 eurot ja mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.

Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 645 eurot (=385 riigilõiv +

esindajatasu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses + 240 õigusabikulud).

Kohus jättis menetluskuludest 62.45% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja 0,6245 * 645 = 402,80 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei

ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt

kostja kasuks midagi välja ei mõista.

21. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub

rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Addis Tammiku

kohtunik

9(9)